kolmapäev, 10. veebruar 2010

Meteoroloogiasõnastik

Seoses ühe õppeainega on vaja Moodle´i keskkonnas (üks õppekeskkondadest) teha meteoroloogiasõnastik koos definitsioonidega. Õppejõud on ette andnud 235 märksõna ja iga inimene kursusel võiks soovituslikult 3 sõna lahti kirjutada (hommikuks oli 45 märksõna seletatud). Väga positiivne on see, et võimalik on pilte juurde lisada, et märksõna ja seletust visualiseerida. Sellest kujuneb tõenäoliselt minu koostatava meteoroloogia käsiraamatu lühiseletuste prototüüp, sest kuigi seal raamatus on mõiste või nähtus või protsess ka pikemalt lahti kirjutatud, on algusesse pandud lühiseletus või definitsioon ja loodav sõnastik Moodle keskkonnas on hea algus. Koht asub siin: https://www.fi.tartu.ee/moodle/ (sealt otsida P. Posti kursus). Kuna see ei pruugi kõikidele lugejatele ikkagi kättesaadav olla, siis toon ära ühe osa sellest sõnastikust, et kuidas see on esitatud:

































Nende selgituste ja definitsioonide kirjutamine pole sugugi lihtne. Toodud kolme mõiste avamiseks kulus 3 tundi ning lisaks tuleb leida juurde veel foto või pilt, mis oleks esinduslik või heaks illustratsiooniks, st annks midagi jutule veel juurde, mitte niisama mõttetult juures. Ka see võtab vahel enam kui tunni, sest mõnest nähtusest või protsessist on tuhandeid pilte ja valida siis see sobilik välja - tegemist on mitmekordse sõelumisega ja nn voorudega, et alguses mittesobivad välja ja edasi jätta, mis võiksid sobida. Loomulikult on hea, kui saab teiste inimeste arvamusi ka juurde, sest muidu peegeldab kogu projekt või ettevõtmine vaid minu ettekujutust ja maitset, kuidas võiks või peaks olema.
Kuigi 3 mõiste jaoks läks praktiliselt terve päev, ei saa ikkagi tulemusega rahul olla. Fotod said enam-vähem, kuid probleeme võib-olla selgitustega. Näiteks kihtpilvede ladinakeelne nimi peaks olema suurtähega, võib-olla ei ole ikkagi udu pilt kõige parem, sest udu kohta on ka eraldi märksõna, aga ma ise arvan, et võib siiski jääda; parhelia selgitus on enam-vähem, kahtlus jäi mõistesse endasse, sest võõrkeeles on parheelia ainsuses parhelion ja mitmuses parhelia, küsimus on, kuidas eesti keeles oleks, samuti võib-olla ebapäikese saba mõiste segane, võib-olla on eraldi mõiste olemas vms, kuid need on selle seletuse puhul väikesed kahtlused, tulemus peaks olema siiski hea.
Rünksajupilved. Kas on mõistlik staadiume välja tuua? Ilmselt küll, sest see on väga tähtis, kui mainimata on jäänud kõik kolm, siis on kasutatud mõistepaari ebastabiilne atmosfäärm ilmselt sobiks õhumass paremini, ka frontide puhul, et see sunnib ikkagi pigem ühte konkreetset õhumassi kerkima kui paljusid, samuti jääb mulje järgmisest lõigust, nagu kuuluks pilve alus neljandasse klassi,m mitte aga rünksajupilv ise (sõnastuse küsimus) jne. Samas pilt sai jällegi ilmselt parem.
Aerosool. Tõsiseks puuduseks jäi see, et ei märkinud eraldi välja, et udu ja pilvi (ja sademeid) ei loeta aerosooliks. Lähemal uurimisel selgub, et see küsimus on problemaatiline ja vahel siiski võiks ka pilvi aerosooliks pidada (võttes aluseks näiteks kolloidsüsteemi püsivuse), kuid kokkuleppeliselt seda ei tehta.
Kõik see näitab, et päris keerukas on head seletust leida. Kõnekeeles on oluline vaid, et tine inimene (sed) saaksid aru, mida öeldakse, sest kõik me teame, mis on rünksajupilv ja kihtpilv, kuid seda (formaalselt) kirja panna on omaette kunst. Üks minu meelest kõige rohkem vääriti mõistetud "asi" on äike. Kiputakse ütlema ja mõtlema, et äike on välk ja müristamine. Edumeelsema mõtlemise korral suudetakse isegi välja tuua, et äike on ikka keerukam, et välk on nähtus ja müristamine on nähtus jne (need on samal ajal tegelikult ka protsessid) ja kõik moodustavad äikese. Aga see pole siiski veel piisav, et olen mõelnud ja pakuks välja järgneva definitsiooni või lühiselgituse mõistele "äike": Äike on atmosfäärinähtuste ja -protsesside süsteem, mille (on täheldatav?) moodustab pilvede tormiline areng tõusvate õhuvoolude tagajärjel ja (mille tõttu?) kujunevad suuremal või vähemal määral sorteeritud ruumlaengud ning isellomulik tuulte-ja sademetesüsteem või jaotus." See määratlus pole kindlasti lõplik, kuid arvatavasti tõele pisut lähemal. Nagu näha võib, pole nähtuse määratlemisel (või seisukohast) välkudel ja müristamisel mingit tähtsust, sest viimased on selle süsteemi ja protsesside tagajärg, mitte põhjus ning võivad äikesega kaasneda, kuid mitte tingimata.
Kui vaatlemisel võetakse aluseks äikese määratlus välkude ja müristamise järgi, uuritakse äikesepäevade arvu ja klimatoloogiat, registreeringud detektoritega..., siis on kõik korras, sest praktikud peavad lihtsalt tegema selliseid otsuseid (kui on näha välke, kuulda müristamist, siis pannakse äike kirja, keegi ei hakka mahukat uurimust tegema, kas tegemist oli äikesega või mitte), kuid mis piisab praktikutele, sellest ei pruugi piisata teoreetikutele või formaalsusele. Siit tulebki välja, et praktikuid segab selline mõtlemine. See aga ei tähenda, et toodud määratlus oleks kasutu, ilma praktilise väljundita, näiteks võib-olla lennukitele oluline teada, et kui sõidetakse pilve, kus välke pole olnud, võib lennuk selle põhjustada (uurimisküsimus: kui suur või tugev peab olema laeng või elektriväli, et välk võiks mingi häiringu tõttu vallanduda) või ehitistele - viimased võivad välgu vallandada nn potentsiaalse välguallika olemasolu korral ehk rünksajupilved võivad reaalselt põhjustada välke ehitiste tõttu jne.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar