pühapäev, 7. veebruar 2010

Jäälilled autoklaasil 5.2. õhtul

Sageli just veebruaris juhtub, et päevad ei ole väga külmad (-5...-10 kraadi), kuid öösel õhk jahtub tugevasti, kui on tuulevaikne ja seetõttu sublimeerub õhus olev niiskus jäämustritena välja. Tavaliselt võib neid jäämustreid näha bussipeatustes ootepaviljoni klaasidel, autoklaasidel, ka puidust aialippidel jne. Seejuures härmatist puudele eriti ei teki. On huvitav, et detsembris-jaanuaris tekib pigem härmatis tugeva jahtumisega, kuid jäämustrid jäävad seevastu tagaplaanile. Nii sel kui varasematel talvedel on just selline olukord silma hakanud (igaks juhuks rõhutan, et kui tekib härmatis, siis on ka jäälilli, kuid kui on jäälilled, siis ei pruugi härmatist eriti olla, st et viimane variant just veebruarile iseloomulik). Sama juhtus 1. veebruari hommikuks ja 5. veebruari õhtul, kui tekkisid jäälilled klaasidele ja aiateivastele, kuid härmatist oli väga vähe. Üks näide jäälilledest autoklaasidel:
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Autoklaasidele ja paviljonidele tekivad jäälilled seetõttu, et need pinnad jahtuvad tugevalt ja sinna sublimeerub õhuniiskus. Natuke keerulisem on asi akende puhul. Tänapäevastele hermeetilistele akendele ei teki eriti jäälilli, kuid vanaaegsetele akende küll. Miks nii? Vaja on õhuvahetust siseruumi ja välisilma vahel.
Vanad aknad olid enamasti topeltaknad, mille vahele jäi üsna suur ruum. Kuna isolatsioon ei olnud kuigi tõhus, siis pääses sinna vahele niiskust ja tolmu. Niiskus kondenseerub või sublimeerub tolmule vms mustusele ja tekivadki jäälilled. Niisiis, hea kasvulava jäälilledele on kahekordsed vanaaegsed aknad, kuhu vahele pääseb niiskust ja tolmu, st ei ole väga hästi isoleeritud ja vaheruum jahtub küllalt palju. Tänapäevased nn euroaknad on hea isolatsiooniga, vahele ei pääse eriti niiskust ega tolmu ja ei teki ka jäälilli.
Kui on väga külm ilm (tublist alla -10 kraadi), siis jahtub aken niivõrd, et siseküljele servadele kondenseerub toaõhus olev veeaur, mis võib pakaselise ilma korral ka jäätuda, kuid jäälilli ei teki. Ka ühekordsed aknad sobivad üldiselt jäälillede tekkeks, sest tugevasti jahtunud aken puutub kokku siseruumi õhuga, aknale kondenseerub või sublimeerub kergemini vesi, ka pole ühekordsed aknad nii hea isolatsiooniga, kui topelt, kuid sellegi puhul on ikka jutt vanadest akendest. Uued aknatüübid tekitavad enamasti lihtsalt külma ilmaga juba kirjeldatud vee kondenseerumist.
Kindlasti on inimesed tähele pannud, et vanade trollibusside ning ikarus-busside (viimased on küll ajalugu, aga küllap on veel meeles) aknad on külma ilmaga enamasti paksult jääs. Põhjuseks ikka see, et isolatsioon on nõrk - aken jahtub tugevasti; inimesed hingavad ja see tõstab veeauru sisaldust ning ka pole vanadel bussidel-trollidel sees temperatuur eriti kõrge, mistõttu õhuniiskus sublimeerub akendele jääna.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar