teisipäev, 3. november 2009

Väljavõte ühest kliimat puudutavast loengust

Tavaliselt on akadeemiline tekst tarbija jaoks küllaltki kuiv. Ent rääkida võib ka atraktiivses stiilis. Esitan algjärgnevalt ühe selliselt esitatud loengu.
unepe, üro, ametlik suund kliimamuutustest 1992 Rios, kliimamuutuste konventsioon, Kyoto saab 2012 läbi. Ametlikult on teema kergelt roheline.
Jahutavad faktorid: vulkaanid, metsatulekahjud, aerosoolid, liivatormid, pilved, liustikud.
Kasvuhoonegaasid: CO2 on ekvivalendiks. veeaurust ei räägita, sest ei oska bilanssi kokku panna. Veel kliimat mõjutavad tegureid: päike ja selle kaugus, CO2 ajaline ja ruumiline varieeruvus on väga suur. NB: CO2 eraldumise kogusesed sõltuvad sellest, kas vaatame tööstust või maakasutuse muutumist. Euroopas on mõjud väiksed, sest siin tehti 1000-2000 a tagasi asi ära – loodust enam pole. Kas hulkasid vaadata inimese kohta või absoluutselt? Hokikepi nähtus – keegi tundis graafikul ära :) Kui on üks aga: taga on näha CO2 sünkroonsus, kuid temperatuuri osas pole hokikeppi. Miks?

Ookeani C voode viga on sama, mis inimtegevuse vood maismaal. Igast teooriaid on. Vetikakasvude provotseerimine ja õigesse kohta viia, et need settiksid. Geograafiaharidus: võtame kõrgusmudeli ja vaatame, mis juhtub. Timo Palo on üks lahe doktorant - tahab käia mingi jalgsi poolustel ära jne.

Permafrost võiks nagu näidata, et läheb soojemaks. Muutub taimede levila, mägedes lähevad liigid kõrgemale ja mõned kaovad ära. Pinnastemp. muutused ja muutused sademetes. Kaudsemad mõjud: soe kliima levib ekvaatorilt kaugemale (NB! Minu kommentaar siia: Hadley tsirkulatsioon laieneb, mida peetakse halvaks tendentsiks), sääskedele soodsam ala levib samuti. Jääminek on varasem.

A.Tarand on näidanud kahe asjaga küllaltki veenvalt kliima muutuseid kaudseilt või et midagi on muutunud: uurimus Tallinna sadama jäätumine. Huvitav koht, sest vahel jäätub, vahel mitte. Mingi hansaajast on märgitud. 1990-2000 oli periood, kui 6 talve järjest polnud jäätumist, mida ei juhtunud 400 a, ent siis (2002/04 jne aastal) oli probleem jääga, polnud jäälõhkujaid jne. Jõle imelik, kas pole? No on. Seda võib teatud määral võtta argumendina, sest 400 a on päris pikk aeg. Teine tema näide on rukki vahaküpsus. On teada, millest sõltub, olulisim kasvu kraadpäevad. Mida varem rukkilõikus algab, seda varem saadi summa täis. See lõikus on liikunud mingi 2 nädalat varasemale.

Eesti oleks võinud 1990. keskel välja valida Aafrikast oma lemmiklooma ja teda hooldada, mitte jääda valele poole.

Kuni 1980. oli lihtne kindlustada igasuguste maailmahädade vastu.

Britid ei ole keskkonnasõbralikud, aga miskipärast on Kopenhaageni põhivedajad.

Geoloogid ei usu kliimamuutust. Naljakas, kas pole? Need on tõsiseltvõetavad teadlased. Mõned on vait, kes ei viitsi vaielda, kuid vaikimine on jah. Lippmaa ütles, et kliimamuutust pole. Tegelikult ta seda ei tahtnud öelda, vaid inimtekkelist kliimamuutust pole.

Klimatsükkel on minimaalselt 30 a, kuid neid tuleb võtta vähemalt 2. Seega alla 60 a kohta tehtud uurimused ja värgid pole tõsiseltvõetavad.

r

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar