Novembrit peetakse kõige pimedamaks kuuks. Ilm on pilves ja hall, lund sageli ka veel pole jne.
2009. aasta 30. oktoobrist kuni 4. novembrini (v. a.) on ilm üllatavalt selge olnud küllaltki tugeva kõrgrõhkkonna tõttu, mille kese on hetkel Venemaal, kuid päikest pole olnud kõikjal. Näiteks 2. novembril oli mitmel pool Eestis siiski ilm ka lauspilves. Tartus oli kuni õhtuni selge, siis kattus taevas kihtpilvedega ja ööks selgines taas. Tallinnas oli ilm kord nii, kord naa. Ka päikeseloojangud on väga värvikad olnud, kui vaid on jagunud kiudpilvi. Lennuki kondensjäljed on pilvemaastike vaid ilmestanud.
Esiteks Tartu taevast 2. novembi keskpäeval:
.
.
Kuid mis juhtus siis? Taevas kattus kihtpilvedega ja temperatuur langes kohe null kraadilt -2-ni:
.
.
Milles asi? Eks ikka meie vana tuttav inversioon. Tegelikult on lausa ime, et ilm vaatamata inversioonile niigi selge on olnud. Diagrammid (allikas: EMHI)
Näeme, et Tõraveres on asi 1. novembril maapinnalähedal normis.
3. novembril on asi juba käest ära.
2009. aasta 30. oktoobrist kuni 4. novembrini (v. a.) on ilm üllatavalt selge olnud küllaltki tugeva kõrgrõhkkonna tõttu, mille kese on hetkel Venemaal, kuid päikest pole olnud kõikjal. Näiteks 2. novembril oli mitmel pool Eestis siiski ilm ka lauspilves. Tartus oli kuni õhtuni selge, siis kattus taevas kihtpilvedega ja ööks selgines taas. Tallinnas oli ilm kord nii, kord naa. Ka päikeseloojangud on väga värvikad olnud, kui vaid on jagunud kiudpilvi. Lennuki kondensjäljed on pilvemaastike vaid ilmestanud.
Esiteks Tartu taevast 2. novembi keskpäeval:
.
.
Kuid mis juhtus siis? Taevas kattus kihtpilvedega ja temperatuur langes kohe null kraadilt -2-ni:
.
.
Milles asi? Eks ikka meie vana tuttav inversioon. Tegelikult on lausa ime, et ilm vaatamata inversioonile niigi selge on olnud. Diagrammid (allikas: EMHI)
Näeme, et Tõraveres on asi 1. novembril maapinnalähedal normis.
3. novembril on asi juba käest ära.
Harkus on asi veelgi hullem. Pole siis ime, et Tallinnas oli pilvisem (küll mitte 3. novembril)..
.
.
.
.
.
.
.
Inversioon on sügisestele ja talvistele antitsüklonitele väga iseloomulik, sest maapind jahtub tugevasti, ent selle kohal olev õhk mitte. Päeval, kui on päikest, võib olukord pisut ühtlustuda. Sageli tekivad inversiooni alla pilved ja seetõttu ongi hilissügisel ja talvel isegi väga kõrgu õhurõhu korral ilm udune või lauspilves. Antud juhul jääb niiskusest ilmselt vajaka ja pilved eriti ei moodustu vaatamata tugevale inversioonile.
Lõpetuseks foto värvikast päikeseloojangust Tartus 1. novembril:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar