teisipäev, 27. oktoober 2009

Kondensjäljed, selgitusi

Kondensjäljed on pilved, nagu kõik ülejäänudki, kuid tekkimise asjaolud on teised: kondnsjäljed tekkisid taevasse seoses lennunduse arenguga. Kuna nende hulk on väga suur ja see kasvab, siis pakub loomulikult nende mõju atmosfäärile või kliimale suurt huvi. Kõigega seoses ei puudu ka spekulatsioonid jne, mille üks põhjusi on asjaolu, et elame ja tegutseme küll iga päev õhuookeanis, kuid enamike inimeste teadmised meteoloologiast või atmosfäärist on väga nõrgad (kõige paremini tuleb see välja lõhena ilmateate ja nn tavatarbija vahel, selles on samuti kavas kirjutada). Ometigi puudutab ilm meid kõiki ja igal juhul osutuvad kasulikuks põhiteadmised niivõrd tähtsast valdkonnast, nagu seda on ilm, ilmastik ja kliima.
Kui räägime kondensjälgedest või tegelikult ükskõik, millisel teemal, siis tuleb endale selgeks teha, millest on jutt: kas räägime fenomenoloogiast, nähtuse olemusest; seostest teiste nähtustega või mõjust millelegi. Viimasel juhul on vaja aru saada, mis mõjust ja millele ehk mis on antud küsimuses tähtis. Kui jutt on käib kondensjälgede moduleerivast mõjust kliimale või ilmastikule, siis on selge, et vaja on paralleel tõmmata teiste ülemiste pilvedega ja nende tekkimismehhanism selles probleemküsimuses otsesetl enam huvi ei paku. Kui jutt on mõjust kliimale mingite gaaside vms ainete kaudu või mõjust atmosfääri gaasilisele koostisele ja sealt omakorda edasi, siis on huviorbiidis ka see, kuidas ja eriti, millest need jäljed tekkisid, see võib-olla siis ka probleemküsimuse tuumikteema.
Olen kondensjälgedest kirjutanud siin: http://www.ilm.ee/index.php?45534 ja siin: www.ilm.ee/?46525 , kusjuures kommentaarides tekkis ka diskussioon (kel huvi, palun vaadake). Viimases artiklis ongi just tähtis see, et kondensjäljed kuuluvad ülemiste pilvede alla ehk neil on sarnased optilised ja kiirgusbilansilised omadused, millest olen ka lähtunud.
Lubasin mõned pildid üles panna, siin need on:
Tartu, 1.9.2008










Tartu, 1.9.2008











Tartu, 3.4.2009











Tartu, 11.2.2009









Tartu, 12.1.2009



























Tallinn, 22.2.2009









Saaremaa, 19.7.2008






Saaremaa, 19.7.2008






Saaremaa, 27.7.2008



Ssaremaa, 27.7.2008
Saaremaa, 27.7.2008
Saaremaa, 8.10.2008
Saaremaa, 8.10.2008
Saaremaa, 8.10.2008
Saaremaa, 9.10.2009
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Need pildid on küllaltki juhuslikult mõnedest kaustadest valitud. Võib märgata kondensjälgede suurt varieeruvust ja nii toodud näidetele sarnaseid kui ka eriilmelisi võiks siia veel kümneid kui mitte sadu tuua. Järgmisena on kavas tuua näiteid pilvedest, mis on kondensjälgedele sarnased, kuid on tegelikult täiesti "looduslikult" tekkinud. Näiteks foto 19.7.2008 õhtust Saaremaal on näide sellisest kondensjäljest, mida võiks esmapilgul pidada tavalisteks pilveribadeks (kaks heledamat jutti fotol), kuid ise kohal olnuna tean kindlalt, et oli tegemist kondensjälgedega.
Looduslikult on jutumärkides seetõttu, et mõiste "loodus" on kasutusel vähemalt kahes suures tähenduses (väga jämedalt võttes): 1) inimestest eemalasuv (elus)loodus või 2) kõik see, mille kohta kehtivad füüsikaseadused (olgu selleks siis linnakeskkond ja seal toimuv, inimeste igapäevaelu või terve Universum). Kui räägime kondensjälgedest selles aspektis, kuidas ja millistel tingimustel tekivad, siis peame tunnistama, et kondensjäljed tekivad ikkagi looduslikult, mitte kuskil arvutisimulatsioonis, kuid kui räägime loodusest väga kitsas tähenduses, siis on see inimtekkeline või inimeste tegevuse tagajärg.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar