teisipäev, 13. oktoober 2009

Kiudpilved ja irisatsioon 8. oktoobril 2009

8. oktoobril liikus Eestist lõuna poolt mööda aktiivne madalrõhuvöönd, mis tõi palju sademeid ja äikest näiteks Leetu ja Poolasse. Eestis võis jälgida selle süsteemi põhjaosas olevaid kiudpilvi. Lõuna paiku tekkisid taevasse kiudpilveread, kusjuures mõned neist muutusid lacunosus-tüüpi. Lacunosus tähendab kärje-või võrgutaolist strutuuri. Kuna see on tavaliselt hästi peen, siis ei pruugi fotodelt see välja tulla.
Kiudpilveviirg, mis muutus lacunosuseks.







Kohati lacunosus.





Hiljem tekkis teine kiudpilveviirg.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Pärastlõunal võis jälgida kiudpilvedel irisatsiooni. Eriti kõrgrünk-aga ka kihtrünkpilvedel on irisatsioon tavaline, kuid kiudpilvedel pole seda varem märganud. Irisatsioon ehk küütlemine tähendab pilvede vikerkaarevärvilist helendamist. Värvid on tavaliselt pastelsed ja tugevaimad päikese lähedal, mistõttu nähtuse jälgimiseks tuleks vaadata nii, et päikeseketas jääks vahetult mõne puu, maja vms läbipaistmatu objekti taha. Päikeseprillid aitavad nähtust tunduvalt esile tõsta. Irisatsioon on difraktsiooninähtus ja tekib, kui valgus läbib väga väikeseid ja ühesuuruseid veepiisakesi või peeneid jääkristalle. Kui jääkristallid on suuremad, tekivad meile igapäevaselt tuntud halonähted. Irisatsiooni tekkimiseks peab olema pilv optiliselt läbipaistev (seetõttu tekib nähtus sageli pilveservades, mis on õhemad). Eredaimad värvid tekivad tavaliselt äsjamoodustunud pilvede korral, sest seal on pilveoskesed ühesugusema suurusega.
Niisiis nähtud irsisatsioon kiudpilvedel tähendas, et pilve moodustavad jääkristallid olid väga peened (liiga, et halosid tekitada) ja äärmiselt ühesuguse suurusega, sest värvid olid väga intensiivsed (intensiivsus ei tule fotol eriti välja, kuid visuaalselt oli väga efektne).
Irisatsioon kiudpilvedel
Hiljem tekkis veel üks pilvevööt, kus võis jälgida kahvatumat irisatsiooni, kuid selget fotot ei saanud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar