kolmapäev, 24. juuni 2009

Äike 13. juunil ja esimene jaht

13. juuniks näitasid äikeseindeksid suurt aktiivsust, eelkõige Ida-Eestisse. Meeles tuleb pidada, et kui indeksid on väga äikesemeelsed, siis see tähendab pigem äikest suurtel aladel kui et on tugevaid äikeseiile jmt oodata. Neid kindlasti tuleb, kuid kohati ja äikese ulatusega võrreldes on ohtlike nähtuste osakaal väiksem, välja arvatud suured vihmakogused.
Hommikul oli ilm udune:


.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Sooja oli ligi 12° ning ilm tuulevaikne. Kuna päev oli soodne suuremateks äikesteks ja polnud kindel, kas Tallinnasse ka äikest tuleb, siis võtsime ette pikema sõidu, et äikesepilvi püüda.
Sõitsime Suure-Jaani. Sinna jõudes sadas vahepeal vihma, kuid linnas ilm selgines (selginemisefekt) ja oli nõrk või mõõdukas tuul.








.
.
.
.
.
.
.
Lisaks selginemisefektile lubas äikest ka pilvede erisuunaline liikumine (ülemised ja alumised umbes 90° nurga all). Hommikupoolikul oli äikest registreeritud Võrus. Tekkinud äikesepilv laienes kiiresti ja juba enne kl 13 oli Suure-Jaanist lõunas ning kagus kuulda müristamisi, kuigi väga pika intervalliga.
Kagutaevas kl 13 Suure-Jaani surnuaiast vaadatuna.





Umbes veerand tundi hiljem. Lõuna-ja kagutaevas paisjärve äärest vaadatuna.













.
.
.
.
.
.
.
.
Aja jooksul oli nõrku mürinaid veelgi kuulda, mõned meenutasid praginat. Madalad pilved kadusid ja pilv muutus ühtlaselt halliks. Kl pool 2 hakkas kergelt sadama. Müristamised liikusid lõpuks pea kohale, vihm oli mõõdukas, tuult polnud. Selliseks jäigi olukord tunni jooksul.






.
.
.
.
.
.
.
.

Kuna midagi huvitavat ei juhtunud ja välke ka näha polnud, sõitsime kaaslastega Viljandisse. Tee peal läks vihm tugevamaks ja näha oli üksikuid sähvatusi. Tuult polnud.














Suure-Jaani ja Viljandi vahel.




Viljandisse jõudes enam äikest polnud ja vihm oli lakanud.
Taevas Viljandis kl kolmveerand 3.


.
.
.
.
.
.
.
.

Uurisime inimestelt, milline oli äike olnud. Selgus, et palju tugevam, oli näha välke, kuid tuult kuigi palju ei olnud. Kl 16.40 hakkas põhjataevas uuesti müristama, kuid pilv ei liikunud otse peale. Alustasime sõitu Türi peale. Seda äikesepilve otseselt ei üritanudki kätte saada, vaid eesmärk oli jõuda tugevama äikeseni, mis oli juba Kesk-Eesti kandis.
Tee peal oli kohati väga huvitavaid pilvi näha:










.
.
.
.
.
.
.
.
.
Põhja-ja kirdetaevas oli suurte intervallidega näha välgusähvatusi. Tundus, et pilvele ei jõuagi lähemale, see näitas, et tegemist oli väga suure pilvega. Sõitsime pidevalt pilve serva all. Taevas muutus siiski hämaramaks ja sähvatused lähemaks, kuid vihma kord sadas, kord ei sadanud.
Türile jõudes oli olukord endine, aga näha oli, et hiljuti oli suur äike olnud. Umbes 50 km Tallinnast hakkasime lõpuks otse pilve alla jõudma. Mõned sähvatused ja müristamised olid otse pea kohal.








Umbes km kaugusel oligi tugeva saju vöönd. Sajualasse sisse sõites oli nähtavus nulli ümber, seetõttu ei üritanudki pilte teha jmt, vaid eesmärk oli jõuda sajuala ette. Viimaks see õnnestus ning eemal oli näha kiiresti põhja poole liikuvat pilvevalli, mis nägi selline välja:





.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.


Enne kl 19 jõudsime Tallinnasse. Selleks ajaks jõudis ka pilv. Äikest jagus paari tunni ümber, vihm oli enamasti nõrk või mõõdukas ja tugevaid tuuleiile polnud. Madalate pilvede rohkuse tõttu muutusid muidu nähtamatud õhuvoolud äikesepilve all nähtavaks. Esines igasugust keeriselist liikumist. Õhtu jooksul äike tasapisi taandus. Ainult mõned üksikud välgulöögid oli lähedased.
Õhtune äike Tallinnas:





Millised oli 13. juuni äikese eripärad? Esiteks muidugi pilvede suur ulatus, teiseks muutus ilm väga hämaraks. Tegemist oli sooja frondi äikesega. Sooja frondiga seostuvad tavaliselt väga tugevad või laiaulatuslikud ja veerohked äikesepilved. Suur ulatus põhjustaski hämardumist, sest väiksemate pilvede puhul pääseb servadest ikka hajusvalgust pilve alla, kuid pilve väga suure ulatuse puhul mitte. Sooja frondi äikestega kaasneb väga suur niiskusehulk, mistõttu võib näha haruldast võimalust, et udu ja äike on korraga.
Välgud olid kõik roosakad, sest asusid uduvine või sajuala sees. Mõnel pool täheldati ka pagisid.
Täiel määral jõudis soe õhk Kirde-Eestisse, kus kirdenurgas tõusis temperatuur 27°-ni. Eesti kohal moodustus väike osatsüklon, mis tõusis põhja poole. Selles arenesid kiiresti suured äikesepilved. Äikestest jäid puutumata vaid Pärnumaa ja suurem osa läänesaartest.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar