Kuna hullumaja tööl ja mujal on muutunud leebemaks, on võimalik tegeleda blogiga.
See oli suviselt soe nädal. Illustratsiooniks võib tuua Laine ja Vello Kepparti ülevaate Jõgevalt: Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul Jõgeva ilmajaama andmeil 12,6...16,5 kraadi piires, mis ületab vaatlusrea (1922-2019) keskmist kolme kuni kaheksa kraadi võrra.
Öökülma siin kandis ei esinenud. Kõige jahedamal ööl (kolmapäeval) langes minimaalne õhutemperatuur 5,6 kraadini ja teistel öödel langes madalaim termomeetrinäit 9,6…12,7 kraadini.
Päevane õhutemperatuur tõusis neljal päeval üle 20 kraadi. Kõige kõrgemale (24,5 °C) tõusis maksimaalne termomeetrinäit õhus kolmapäeval, mis andis Jõgeva vaatlusreas septembrikuu viimase dekaadi uue äärmusnäitaja. Sellised eelpool kirjeldatud soe ilm on tavapäraselt iseloomulik südasuvisele ajale, mitte septembri teisele poolele pärast sügisest pööripäeva. [Mitmus muudetud ainsuseks, kus vaja.]
Eesti kuumapooluseks kujuneski Jõgeva. Ka põhjarannikul, Pärnus ja mujalgi tekkis järjestikku mitmel päeval uusi soojarekordeid, millest Tallinna kohta https://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid. Mitmel pool lõunamaakondades uusi rekordeid ei tulnud, sh Tartus. Põhjaranniku soojarekordeid võimaldas lõunakaartetuul, mis tõi maismaa kohal üha soojeneva õhu põhjarannikule. Pärnus on ilmajaam linnas, mis arvatavasti mõjub täiendavalt soojendavalt. Jõgeva ilmajaam on Pedja jõe orus, mis vaikse ilmaga soojeneb või jahtub (olenevalt aasta- ja päevaajast) ümbrusest tugevamini.
Esialgu saabus ebatavaline soojus tugeva läänevooluga ookeanilt, aga seejärel lõunakaartest (see oli troopiline õhumass!), sest Venemaal tugevnes ja jäi püsima intensiivne kõrgrõhkkond, kuid Lääne-Euroopas aktiivsed tsüklonid. Suurem kuumus andis järele alles 28.09., sest ilm läks pilve ja õhumass jahtus. Kõige soojemaks kohaks jäi päikeseline Tallinn, kus registreeriti veel 19,9 °C, mis enam uut päevarekordit ei andnud.
Kas tegu oli vananaistesuvega või pärissuvega, on vaieldav. Suve lõppemise tunnuseks võib pidada öökülma või mingit väga jahedat perioodi umbes augusti lõpus või septembris. 38. nädalal (17.09.) viis torm suvise sooja ja algas mitmepäevane jahe periood, milles 20.09. ööl oli paiguti nõrka öökülma. Seega võib pidada nii vananaistesuveks kui ka jätkunud suveks või siis eristada kohti vastavalt oludele.
25.09. südasuviselt soe ilm Tallinnas. Troopilise õhumassi ja suure niiskuse tõttu on taevas valkjas, nii et see ei olnud suits, millest väga palju räägiti.
Kuigi kõrgrõhkkonna ülekaal polnud kuigi tugev, olulisi sademeid enamikes kohtades ei tulnud ja paljud päevad olid päikeselised. Siiski, 24.09. arenes Läänemerel külma frondiga seotud äikesevöönd, mis õhtuks ja ööseks jõudis Saaremaale ja Pärnumaale. Liivi lahelt jõudis keskööks Pärnusse äike, mida tuttavad kirjeldasid seda metsiku äikeserajuna. Järgmisel päeval oli hoovihma veel Lääne-Eestis, kuid äikest enam mitte.
Arenev äikesevöönd 24.09. Läänemerel. Kuvatõmmise valmistas ette ja saatis Werner Daffe.
Huvitav, mis hallikas ala see Sat24 peal hetkel on üle Läti ja Leedu ning osaliselt ka siin Kagu-Eestis. Taevas on pruunikaskollane ja nii sompus nagu oleks kusagil Indias. Päike paistab vaevu läbi.
VastaKustutaUkraina põleng.
VastaKustutaHuvitav on see, et Ilmateenistuse vaatlusandmed tõlgendavad seda hägu pilves ilmana.
VastaKustutaMis teema selle antitsükloniga on, et nii kaua vastu peab?
VastaKustutaSama teema mis 2010. aasta suvel äkki?
VastaKustutaKes seda suitsu levikut näha tahavad, siis siit on seda lillakas-roosa massina hästi näha:
VastaKustutahttp://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/
Tallinn-Harkus tuleoht täna 2020 indeksit ja aastaarv kah sama. Omapärane kokkusattumus.
VastaKustutaSee hägu vist ikka siin? Kuu kumab nagu mingist vinest läbi aga ometi udu tekkimas pole.
VastaKustutaTartus on nüüd mingi hägu. Aga see võib ka lihtsalt kiudpilv olla, vähemalt Ilmateenistuse lehel mudelprognoosison seda kiudpilvena näidatud.
VastaKustutaHarjumaal on see suits palju tihedam kui eile. Täna sumbus päike tunduvalt enne horisonti vinesse ära, eile 20 minutit hiljem kui täna.
VastaKustutaArvan, et pilves ja sajuse ilma korral oleks päeval olnud midagi 17.10.2017 hämaruse sarnast.
Ei oleks. Mul õnnestus sellel päeval korraks päikest näha ja siis oli päike keskpäeva eel sama punakas kui täna tund enne loojumist.
VastaKustutaPõhja-Eestis ladistas sel päeval vihma ja kahe paiku päeval oli äikest.
VastaKustutaPühapäeval peaksid puud poole rohkem raaguma, kuna korralikku tuulenäru oodata jälle.
VastaKustutaOlen see, kes siin tihti mööda ennustab ja ütlen, et pühapäevane sadu jääb Pärnu-Loksa joonest läänes tühiseks.
VastaKustutaNonii, Tallinnas tõmbas pilve praegu. Sat.piltide järgi enam vist lauspäikest ei tulegi.
VastaKustutaTuli ja kuidas veel lauspäike Tallinna ning imeline soe ilm väljas oktoobri kohta.
VastaKustutaProff on rääkinud!
Väga Delfilik käitumine. Delfi ka tihti võrdsustab Tallinnat kogu Eesti riigiga. :/
VastaKustutaLähipäevade ilm tähendaks suvel ilmselt 2001. aasta juulitormide sarnaseid, sest 6. oktoobriks näitavad mudelid vähest äikesevõimalust.
VastaKustutaKuule, "pproff on rääkinud", ole siis ometi vait, kui juba rääkinud oled.
VastaKustutaHarjumaal long time no see rain
VastaKustutaTallinnas Raudalu kandis lõpuks ometi sajab. Viimati sadas siin 17. sept. tormi ajal.
VastaKustutaStatistik siin.
VastaKustutaSaaremaal oleks nagu äikest olnud. Saab keegi sealt kinnitada seda ?
10. oktoober tuleb raudselt suur sajupäev, sest oleks vaja sajuta ilma sel päeval.
VastaKustutaKuna tänane päev tuleb merest soojem ja tuuleväli on üsna rahulik, siis pole hoolimata prognoositavast lõunatuulest mingi ime, kui põhjarannikul meretuult teeb.
VastaKustutaPraegu päike kütab täiega ja ilm meenutab pigem mai või septembri algust kui oktoobrit. No tõesti oleks võimas olnud, kui praegused õhuvoolud olekis juulis olnud.
VastaKustutaSoe sügis aga ka omal kohal. Juba mitu päeva oktoobrit olnud, aga ma pole veel päris sügisriideid kapist välja võtnud. siiamaani on teksajakk, pusa ja õhukesem vihmajope piisav olnud. Samuti tundub "talv" selle arvelt lühem, eelmise aasta oktoobrist alanud 5-7 kraadine "talv" kestis põhimõtteliselt mai keskpaigani. Ehk on seekord aastaajad kontrastsemad.
Jah, tänane päev andis klimaatilise suve mõõdu välja. Niimitmeski jaamas tuli 20 kraadi ära. Ja öösel alla 13 kraadi enamikes ei langenud.
VastaKustuta--------------
Ilmateenistus mainibki homseks ööks äikest, mida põgusalt 3. oktoober 2020 22:31 kommentaaris mainisin.
Veel praegugi on 16 kraadi sooja. Soe suveöö missugune.
VastaKustutaPäeval sai 20 kraadise sooja käes oldud ning õhtul joostud mere lähedal, kui meretuul õhku jahutas ja seda oktoobris. Üldiselt iga aasta lühikestega sellisel ajal väljas ei uita. Nüüd vaatan ja ootan, et kas homme äikest ka tuleb, hetkel midagi podiseb Kalingradis.
VastaKustutaVähemalt laupäevani on lõunasuunalised õhuvoolud ja ei tohiks suurt öökülma riski olla. Samas mõeldes, et "öökülma riski" ja seda "oktoobris". Kui nii edasi läheb, siis oktoobri keskmine temperatuur konkureerib selle aasta maiga, mis on veider.
Proff on rääkinud!
Proff on rääkinud! Krt, kas saite aru, et proff on rääkinud!!!??
VastaKustutaPPA esinduses:
VastaKustuta"Siin on teie ID-kaart. Andke siia oma allkiri."
[Proff on rääkinud!]
"Aitäh, kena päeva!"
TÄHELEPANU, Tallinna ilmahuvilised!
VastaKustutaEilne soojarekord jäi teil siiski löömata.
Veenduge ise:
http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid/10
Tartu-Tõravere oktoobri keskmine on hetkeseisuga 13,1 kraadi(7,0 kraadi normist soojem). Eilne ööpäeva keskmine vastas täpselt augusti normile.
VastaKustutaVõiks iga aasta olla nii, et aprilli alguses algavad püsivalt 20-kraadise päevamaksimumiga ilmad, mis kestavad oktoobri lõpuni välja. Loodetavasti saab see tänu kliima soojenemisele peagi reaalseks.
Tõesti on suurepärane see, et nüüd saab talv ja üldse külm aeg kõvasti lühem tunduma. Samuti näitab Euroopa mudel juba uut sooja kaguvoolu järgmiseks nädalalaks.
Sügis ja varakevad on tõesti märgatavalt soojenenud.
VastaKustutaAga no samas pole siiamaani kliima piisavalt soojenenud, et suvel ära hoida seda jama 15-19 kraadi suusakat ilma.(septembris-oktoobris ja aprillis see on soe jah, aga juulis küll ei tahaks alla 20 kraadi näha). Ja ei teagi kas see kunagi juhtub, sest juuli vist hoopis külmeneb viimased paar aastat :/
No ega kõike head ei saagi koguaeg! See praegune soe sügis on ka raudselt millegi tasa tegemine. Loodetavasti tänvuse kevade, mitte tulevase juuli.
VastaKustutaAga võrreldes läinud aastaga, tulevad tänavune hilissügis ja talv palju kuivemad ja seega ilusama ilmaga.
Korra oli jutt,et juuni külmeneb. Nüüd paar aastat on juuni soe olnud ja juuli külm. See on vahelduv tendents, et miski suvekuu viskab villast...selga.
VastaKustutaEks nüüd paar aastat siis august jahe.
VastaKustuta@6. oktoober 2020 23:51
VastaKustutaSee oleks küll tore, kui hilissügis ja talv kuivad tuleksid.
Siis tuleb püsivaid miinuskraade loota.
VastaKustutaEmhi paneb segast jälle. Mingit üle Eesti levivat sajuvööndit küll kartma ei pea. Jääb nii nagu praegu on ehk et Tln-Prn joonest idas jääb sajuta. Paar kerget sabinat päeval siiski ka seal võimalikud.
VastaKustutaPraegu on hea võrrelda, kuidas lühenev päev põua arengut takistab - Juulis 2018 kuivas 3 PÄEVAGA kõik lagedal olev pinnas 30 cm sügavuseni tuhaks, nüüd pärast 17. sept sadu, kui on möödas ligi 3 NÄDALAT, on tuhaks kuivanud vaid pindmine vaevu 10 cm kiht. Ikka tuhat tänu, et see praegune ebatavaliselt soe ja kuiv õhuvoolude suund nii hilisesse aega jäi. Juulis tähendanuks see isegi hullemat olukorda, kui 2018. aasta juulis oli.
VastaKustutaPraegu on täitsa suvised pilverüngad liikvel. Aga pole ka ime, isegi Kuusalus oli äikest olnud varahommikul.
VastaKustutaNoh, Viljandis tuli 4. tuleohu tase ära. Oktoobris seda naljalt ei juhtu. Juulis polnud vist kordagi kusagil 4. taset.
VastaKustutaHakkab see tagasilöök vaikselt terendama. Kuu lõpp võib juba miinuskraade tuua ja novembris ,detsembris juba üsna talvine. Läheb nagu 2002 ainult ajaline jaotus temperatuuri osas veidi erinev.( 2002 oli juba oktoobri algusest külm).
VastaKustutaVäga hea, see möödunud "talv" oli jube.
VastaKustutaPigem jah olgu novembris-detsembris-jaanuari alguses külmad ilmad ära, siis on kõige pimedam aeg ja lumi teeb olemise isegi paremaks. Parem kui see, mis eelmine aasta oli, kus "talv" tuleb veebruari viimastel päevadel ja siis pressib end veel kevadesse.
VastaKustutaSiiski päris novembrist aprillini kestvat talve ei tahaks. Kuidas oli 2003? Kas kevad oli väga hilise algusega?
Millal Saku kant lõpuks paduvihma saab? Metsaalused sellised, nagu oleks keegi oma ahju/pliidi sisu metsa matnud.
VastaKustutaEnne külma talve oleks hädasti põhjavett juurde vaja!
Sellist, mida ilmselt ootad, ei saa niipea.
VastaKustutaKuhu tuleohukaart kadus ?
VastaKustutaMäletan 2003 aastast hästi sajust aprilli. Vahel tuli lörtsi ka aga sadas ja muudkui sadas.
VastaKustutaArvan ,et tuleohu kaardi asemele hakkab lumekaart tulema. Sellepärast võetigi ära.
VastaKustuta@9. oktoober 2020 10:19
VastaKustutaTartu-Tõravere 2002/2003 talve keskmine oli -7,8 kraadi(2010/2011 oli -7,7 kraadi). Euroopa mudeli pikad prognoosid, mis nüüd kõigile tasuta kättesaadavad on(https://www.ecmwf.int/), küll külmale talvele ei viita.
@9. oktoober 2020 10:53
Möödunud talv oli temperatuuride poolest kahtlemata parim, mida kunagi nähtud. Loodetavasti saavad sellised peagi tavaliseks.
@9. oktoober 2020 12:50
Kui sama soojale talvele nagu möödunud talv hakkavad ka soojad suved järgnema, siis võib Poola kolimise mõtted maha panna.
2003. a märtsi keskmine oli Tartu-Tõraveres normilähedane, aprill oli sama jahe nagu 2017. a ning mai samuti normilähedane.
Tartu-Tõravere oktoobri keskmine on hetkeseisuga 12,9 kraadi(6,8 kraadi normist soojem), mis on nii mai kui septembri normist kaugelt üle. Seega üsna suvine oktoobri esimene dekaad tänavu.
Kuna vihmast niiskust palju maha jäänud ja just vastu ööd ning tuul nõrk, siis pole ime kui homne hommik päikese asemel hoopis hallina tervitab.
VastaKustuta@ 9. oktoober 2020 23:20
VastaKustutaJa mis selles niinimetatud talves siis veel head oli? Et sai poriloikudes plätserdada või?
Teisipäeva öine (põhi)sadu läheb 90% tõenäosusega Ida- ja Kagu-Eesti peale.
VastaKustutaKagueestlasele statistikult ,et tahad näha need prognoosid muutuvad veel nö normilähedaseks või kuu - paari osas isegi normist külmemaks. Seda pikka prognoosi ei saa sel sügisel/talvel usaldada.
VastaKustutaNoh, GFS aina talvisemaks läheb - järg. nädalaks kuni -9 kraadine isoterm, mis selge vaikse ilmaga tähendab juba -6...-10 kraadist miinimumi.
VastaKustutaKüllap tuleb ka esimene lumi ära.
Mis järgmise nädala sadusid puudutab, siis Loode-Eesti sisealad jäävad sajuta - Emmaste-Haapsalu-Kunda joonest loodepoole see kolmapäevase tsükloni laussadu ei jõua. Prognoosi täituvuseks hindan ca 95%.
VastaKustutaTuleb midagi sarnast möödunud aasta 7. novembrile, mil kagus põllud ujusid, loodes tolmasid.
@ 21:33 Sinna veel nädal aega ja nagu näha siis võib prognoos kahe päevaga täiesti muutuda...
VastaKustutaAga nojah külmemaks läheb tõesti. Kahjuks oktoobri külmalaine ei ole hea :/ Viimaste aastate kogemus näitab, et tavaliselt läheb peale külmemat perioodi jälle soojemaks, ehk siis novembri lõpp ja detsember tõenäoliselt tulevad jälle porise kehva suusailmaga. Oleks nüüd oktoobri lõpuni soojem, siis oleks külm detsember tõenäolisem. Aga tuleva külmalaine tõttu on 2010 stiilis detsember küll 90% protsendi tõenäosusega välistatud.
@10. oktoober 2020 00:07
VastaKustutaPoriloikudes saab aasta läbi plätserdada, vähemalt siin Kagu-Eestis, aga et mis möödunud talves head oli, seda tasub lausa punkhaaval üles loetleda:
1. Soojade ilmade tõttu oli meeldiv õues viibida.
2. Ei pidanud kümnete kihtide viisi riideid selga panema.
3. Sai terve talv läbi rattaga sõita.
4. Ei pidanud lumerookimise pärast muretsema.
5. Tohutu sääst kütte osas.
6. Polnud libedusega muret.
7. Sai esimest korda elus jaanuaris lehes loodust näha Eestis.
@10. oktoober 2020 00:14
Väga õige tähelepanek. Teatavasti läheb ju põhi sadu alati Kagu-Eesti peale.
@10. oktoober 2020 09:39
Mitte ei taha uskuda, et tänavune talv külm tuleb. Võib tulla normilähedane, mis tundub siiski ka ebatõenäolisem kui keskmisest soojem talv.
@10. oktoober 2020 21:33
Jah, tuleb korraks see sügisene külm ära ning seejärel jätkub taas soojamaraton nagu viimastel aastatel tavaks. Keskmisest jahedamat novembrit vaevalt tuleb, veelvähem detsembrit.
@10. oktoober 2020 21:46
Just just. Peangi hakkama uueks mussooniks valmistuma.
Ma tegelikult eelistan ka soojemat talve. Liigun palju jala ja eelistan ka õhukesemat riietust ja seda, et kõnniteed oleksid lumest ja jääst puhtad. Ega siin linnas pole see lumi eriti ilus ka. :/
VastaKustutaSiiski 1-2 kuud võiksid olla mõnevõrra talvisemad kui eelmine aasta, sest:
1. Varsti (5-10 aasta pärast pakuks) võib-olla tõesti järgneb ülisoojale talvele ülisoe suvi, aga praegustes oludes veel nii ei juhtu. Selleks, et 2021 suvi soe tuleks peaks üks kuu vähemalt normist veidi külmem olema ja talv vastama umbes pikaajalisele normile või olema sellest ainult natuke soojem. (midagi nagu 2017/2018 talv oleks päris hea, see ei olnud tegelikult normist külmem, aga sellele järgnes väga soe ja väga pikk suvi)
2. Ei meeldinud eelmine aasta, et esimesed sellised 5-7 kraadised ilmad olid juba septembri lõpus ja kestsid tänavu maikuuni välja. Oligi üks 8 kuud kestev sügis-talv-kevad. Lõpus tüdinesin üksluisusest. Ehk on rohkem vaheldust kui mõni aeg külmem on.
Minu lemmik ajahetk on talvel selline, mil on paks lumi maas, ilm karge ja selge, aga päike pole veel tõusnud või on just loojunud. Astronoomia terminina siis tsiviilhämarik.
VastaKustutaStatistikule meeldib ka selline lumeta nähtus nagu kagueestlasele aga kahjuks eeloleval talvel seda valget ollust jagub.
VastaKustutaTore "kuulda",parem igatahes kui pruun ollus!
VastaKustutaHuvitav kas selle külmalainega mereefekt ka kaasneb. Siiski ju -8 kraadine isokas saabub pea 20 kraadi soojema mere kohale.
VastaKustutaArvata võib, et ükskord see lumine talv tuleb, kuna neid lumevaseid talvesid on juba liiga palju olnud. Palju lund aga ei tähenda tingimata külma talve, mida ei usu, et tänavu tuleb.
VastaKustutaTänavu on suurepärane võimalus näha seda, kui kaua saab Eestis loodus roheline olla kliima edaspidisel soojenemisel, kuna erakordne soojus oli juba aasta alguses, mil loodus hakkas roheliseks minema ning nüüd sügisel, mil puud langetavad lehti.
Siin kagus on praegu aknast välja vaadates rohkem rohelist loodust kui kollast/kirjut. Tammed, pärnad, lepad jms on sama rohelised nagu südasuvel. Isegi paljud kased on veel rohelised.
Kuna on püsivalt soe olnud ja öökülmad puudunud, siis ainus mõjutaja on praegu päikese kaldenurk. Seega võib väita, et kui tulevikus soojad ilmad kestavad terve oktoobri, siis saab veel isegi novembris lehes puid näna ning erakordselt sooja talve korral hakkab lehtimine juba jaanuaris.
Kõige ideaalsem tuleviku kliima mu jaoks oleks selline, kui detsembri keskpaigast jaanuari keskpaigani oleks poolemeetrised või kõrgemad hanged korraliku arktilise pakasega(alla -30) ja vahelduvate võimsate lumetormidega täpselt nagu 2009/2010 ja 2010/2011.
Seejärel läheks jaanuari keskpaigast kiiresti soojaks ja algaks kuu aega kestev sama soe periood nagu möödunud talvel(ühesõnaga kõigile teada-tuntud kehv suusakas, mis muidu kestab enamik aastast), mil loodus hakkab vegetatsiooniks valmistuma.
Veebruari keskpaiku hakkaksid lõunast ja kagust juba esimesed kevadised soojad ja ebastabiilsed õhumassid saabuma, mis tõstavad päevamaksimumid mõnel päeval kuni 15 soojakraadini ning millega algab ka äikesehooaeg ja kevad.
Märtsis soojenemine jätkuks ja 15-18 kraadised päevamaksimud saaksid tavaliseks, kuu keskpaigast alates mõnedel päevadel ka üle 20 kraadi.
Aprilli alguses saaksid 20-kraadised päevad tavaliseks ja algaks klimaatiline suvi. Kohale jõuksid esimesed troopilised õhumassid, mis tõstavad päevamaksimumid üle 25 kraadi, kuu keskpaigast mõnel päeval juba üle 30 kraadi, millega kaasneksid võimsad äikesetormid.
Mais kuumalained sageneksid veelgi ja algaks 2010. a juuli/augustiga samaväärne ja veel kuumem periood, mil päevamaksimumid kerkivad mõnel päeval 40 kraadi lähedale(40-kraadi piir võiks ikka ka vähemalt korra ületatud saada), mida saadavad tohtud äikesetormid(nagu 2010. augustis), mille järel saabub vaid üürikeseks kuumale leevendus. See periood kestaks kuni septembri lõpuni.
Oktoobris alguseks saaksid kuumalained läbi ja jätkuks normaalne Eesti suvi 20-kraadiste päevamaksimumidega, mis kestaks kuu lõpuni. Kuna aga troopilisest suvest keema aetud meri ikka muliseb, siis jätkuks rannikualadel võimsad äikese-show'd, millest saavad oma osa ka mandri sisealad.
Novembri esimene pool tuleks veel ilus ja mahe, mil päevamaksimumid tõuseks kuni 15 kraadini, aga kuu keskpaiku algaks kiire jahenemine ja kohale jõuaksid võimsad sügistormid, mida võimendaksid veelgi ülisoe meri.
Detsembri alguses algaks põhjast arktilise õhumasside sissetung, aga kuna merevee temperatuur on leitsakulisest suvest ja väga soojast sügisest veel ujumiskõlblik, siis kaasneksid selliste kontrastide juures ennolematud mereefektid, mis mataks rannikualad meetriste hangede alla.
See kliimaideaal, mida just kirjeldasin, võib väga suures osas reaalsuseks saada.
See sinu jutt kehtiks siis, kui veebruarist novembrini oleks kristallselge katkematu lõunavool ja detsembris-jaanuari keskpaigani katkematu põhja-kirdevool. Mitte kordagi ei tohiks õhuvool neil perioodidel vastapoolelt olla, sest esimesel juhul saaks mere kütmine juba põntsu ja teisel juhul kandub mereefekt algul Soome poole, seejärel sumbub sooja saabudes.
VastaKustutaAga see on Eesti kliimas võimatu, et 10 kuud jutti õhuvool pidevalt lõunast ja siis ligi 2 kuud lakkamatult kirdest-põhjast. Mingi vaheldusrikkus võiks ikka olla.
13:07
VastaKustutaMida kõrgem on mere temperatuur, siis loogiliselt mõeldes seda kiiremini see jahtub ka.
Ehk teisisõnu on õhuvoolusuuna kõrvalekalded kriitise tähtsusega.
@11. oktoober 2020 14:08
VastaKustutaMa ei mõelnudki, et kõik päevad otsast lõpuni igal kuul oleks täpselt sellised nagu kommentaaris kirjeldasin. Muidugi poleks see järjest võimalik ning loomulikult tuleks nii pakase kui ka leitsaku korral soojemaid kui ka jahedamaid perioode vahele, aga üldpilt võiks siiski umbes taoline olla nagu kirjutasin.
Samuti ei tähenda pakane ilmtingimata vaid põhja-ja kirdevoolu ega leitsak vaid lõuna- ja kaguvoolu. Mõlemit võib vabalt ka idavooluga tulla.
@11. oktoober 2020 14:18
VastaKustutaMere jahtumine on võrdlemisi aeglane ja see nõuab pikalt kestvat jahedat perioodi. Tänavune suvi oli täiesti tavapärane, tänavune sügis väga soe, kuid kaugelt jahedam kui kirjeldatud kliimaideaalis, ent ometigi on merevee temperatuur praegu oktoobri teises dekaadis Liivi lahes kuni 14 kraadi.
Seega ei näi üldse võimatu, et sellise stsenaariumi juures, kui maist septembri lõpuni valitseb leitsak, mil merevesi soojeneb 30 kraadi lähedale nagu 2010 ning seejärel jätkub kuni novembrini tavalised suveilmad, et ujumiskõlblik veetemperatuur ei võiks detsembrini säilida, arvestades et ka novembri esimene pool on soe.
Kagueestlane sa peaksid kolima siis Ühendriikidesse - näiteks Alabama osariigi põhjaserva. Siis võid saada midagi ligilähedast.
VastaKustutaToo kant on liiga äärmuslik elamiseks - võimsad tornaadod ja orkaanid, mürgised elajad ning liiga kuumad suved. Kui praegu üldse Eestist kuhugi kolida, siis Poola. Õnneks tundub üha enam, et tempearatuuride osas muutub Eesti kliima Poola omaga järjest sarnasemaks.
VastaKustutaKeegi siin talve ka juba prognoosib? Minu talvepakkumist näeb siit, aga kui detailsemaks minna, siis arvan, et tänavune talve tuleb midagi taolist nagu 2013/2014; 2014/2015; 2015/2016; 2016/2017; 2018/2019; või äärmisel juhul ka 2017/2018, aga mitte viimasest palju külmem.
Seega kindlasti ei jää talve keskmine -5,5 kraadist madalamaks. Kui jääb, siis on see mu viimane talvepakkumine.
16:07
VastaKustutaÄra aja asja keeruliseks - öelnud siis otse välja, et viimaste aastate talvedega sarnane. :D
Kas La Nina tõttu võib tulla varajane talve algus ja korralik 2010 sarnane?
VastaKustutaStatistik siin. Seda ootangi ,et polaarpööris tuleb sel talvel olematu (osalt La nina tõttu) ja saame nii külma ja lund. Võimalik ,et juba novembris saab mõnel päeval suusatada. Kui eelmine talv oli mul kütet kogemata varutud ainult kuuks ajaks (õnneks puudu ei jäänudki) siis sel talvel olen korralikult varustatud küttega.
VastaKustutaSama siin - kütet eelolevaks talveks korralikult, kuna eelmisest talvest jäi palju üle ning tänu soojale sügisele pole veel kütma pidanudki. Loodetavasti tuleb ka algav talv nii soe, et kütet jääb palju üle.
VastaKustutaKindlasti ei tule eelolev talv siiski nii soe kui eelmine, aga samas ka mitte 2010. a võrdväärne. Absoluutselt kõige külmem võimalik variant, mis on siiski väga ebatõenäoline, oleks miski 2011/2012 või 2012/2013 sarnane, kuid tõenäoliselt jääb talve keskmine sinna -1..-4 kanti Tartu-Tõraveres.
Ma ei oleks nii enesekindel oma -5,5 kraadise ja sellest kõrgema talve keskmise pakkumise osas ning lisaks ka talvepakkumise mahapanemises, kui mingi võimalus oleks 2010. a sarnase talve realiseerumises eeloleval talvel.
Kagu-Eestis sajab väikesete vaheaegadega alates täna hilisõhtust neljapäeva õhtuni, kui mõndasid ennustusi uskuda, samas teine äärmus näitab tänasest Raplamaale ja Harjumaa keskosa kanti kuni 24. oktoobrini täiesti kuiva, mis oleks oktoobris ebatavaline.
VastaKustuta2010. a st 2009/2010 või 2010/2011 ? Mõlemad olid korralikud talved.
VastaKustuta2009/10 oli korralikum talv - 2 kuud jutti polnud mandril ühtki suailma. 2010/11 oli näiliselt sama korralik, aga seda käreda veebruari tõttu, jaanuar oli sagedaste suladega.
VastaKustutaIgaks-juhuks ütlen, et ma pole 22:19 kommija.
Euroopa mudel prognoosib hetkel ikkagi pigem läänevooluga talve. Mitte nii sooja kui eelmine, aga ikkagi sagedase sulailmaga.
VastaKustutaCFSi prognoos meenutab 2016/2017 talve, kus külmemad ilmad olid tõesti oktoobris, novembris ja detsembri alguses ning korra veel üks külm nädal jaanuaris, aga veebruar-märts olid soojad. Praegune saabuv külmalaine läheb üpris hästi kokku selle stsenaariumiga. Ega mul tolle talve vastu polnud midagi, aga 2017 aprill-juuli paluks mitte korrata :D
Kõik räägivad siin pehmest talvest, aga raudselt üllatab, tuleb viimaste aastate karmim? Temp ju vaja tasakaalu saada.
VastaKustuta@11. oktoober 2020 23:47
VastaKustutaPidasingi mõlemaid silmas.
Paar kuud tagasi kõik rääkisid siin sajandi külmemast suvest. "Hea kui suve ja talve keskmiste vahe 10 kraadigi tuleb" jne. Põhjenduseks ka, et temperatuur ju vaja tasakaalu saada. Aga tuli täiesti tavaline Eesti suvi, juuni ja august ehk soojemad kui päris harju keskmine.
VastaKustutaMa ise ei välista külmemat talve täielikult, aga ma arvan, et see külm oleks pigem midagi nagu 2018 aastal. Ja kui üllatab, las siis üllatab...
Eelmisele ,et Juuli nüüd küll tavaline või soojem polnud.Juuli oli ilmateenistuse järgi lausa 1,1 kraadi NORMIST KÜLMEM mitte soojem. Külmemad juulid sellel sajandil olid ainult 2015 ja 2017. 2004 oli vist võrdne selle juuliga. August siis jah napp 0,6 kraadi oli normist soojem.
VastaKustutaJah juuli oli külmem, sellepärast ütlesingi et suvi kokkuvõttes oli keskmine, mitte eriliselt soe. Aga juuni oli küll ikka kõvasti keskmisest soojem, selle vastu ei saa vaielda. Kokkuvõttes ei olnud ka nii külm suvi kui 2015 või 2017, seega külma suve prognoose ei läinud ikka täide.
VastaKustutaKui kellelgi Raplamaal ja Harjumaa keskosas on veel vili võtmata, siis kuni 24. oktoobrini on teil aega seda võtta, enne kui sajule läheb. Muus Eestis on olukord kasinam. Eriti Kagu-Eestis.
VastaKustutaMis temperatuuride tasakaalustamist/tagasi tegemist puudutab, siis ma vaatluste põhjal ütleksin, et see põhimõte toimib, aga mitte tervete aastaaegade kaupa (et kui talv soe siis suvi külm), vaid pigem nädalate ja lähikuude kaupa. Näiteks see aasta järgnes soojale talvele külm aprilli lõpp ja mai algus, sellele aga jälle väga soe juuni.
VastaKustuta2018 järgnes külmale märtsile jällegi soe hiliskevad ja suvi.
2014 järgnes külmale juunile leitsakuline juuli.
Ehk üldiselt kipuvad normist soojemad nädalad või kuud olema vaheldumisi normilähedaste ja külmematega. Mõnikord erandlikult juhtub, et järjest tuleb 5 tunduvalt soojemat kuud, nagu 2019/2020 talv ja 2018 suvi, aga see ikkagi erand. Selle põhjal ütleks, et kui oktoobri teine pool nüüd külm on, siis tõenäoliselt tuleb novembris/detsembris mingi normist soojem periood. Kui need ka külmad tulevad, siis tuleb see soojem periood jaanuari lõpp-märts. Väga ebatõenäoline on, et tuleb 5 normis või külmemat kuud järjest.
Päris õige tähelepanek. Kui vaadata kuude kaupa siis mai oli see mis talve tagasi tegi ja juuli samuti. (Ootasin pigem ,et teeb kaks kuud järjest tagasi aga võta näpust - mai ja juuni otsustasid kohad vahetada sellest mis lootsin). Samuti ootan nüüd kas külma novembrit või detsembrit. Oktoobris tulev jahedus teeb nüüd hoopis kuu alguse sooja tagasi. Kuna järgmine suvi tuleb nö top 10 soojemate sisse ootan ka järgmise aasta algusesse vähemalt ühte külma kuud. Enam julgegi pakkuda kas selleks on jaanuar või ootab märtsini normist külmema kuuga.
VastaKustutaTagasilöök võib toimuda jah nädalate või kuu aja jooksul ning sel juhul on see ilmne oma kontrastsuse tõttu, aga kindlasti ei ole nii, et see saabub kunagi kuid hiljem, kui vahepeal on temperatuur normaliseerunud.
VastaKustutaTänavuse rekordsoojal talvel polnud mitte mingit pistmist külma maiga, sest aprill oli täiesti tavapärane. Küll aga võis olla kuum juuni tagasilöök külma mai pärast.
Siinkohal tuleks aga eristada tsüklonaalsest ilmamustrist tingituid mõjusid aastaaegadele - reeglina lihtsalt on nii, et eriti soojale talvele järgeneb soe kevad, millele omakorda tavapärane või jahedapoole suvi.
See on aga sellise tsirkulatsiooni paratamatu tagajärg, mida ei peaks siiski tagasilöögiks või tagasitegemiseks pidama.
Aga näe kohe kuidagi ei satu see tsirkulatsioon sedasi ,et aasta keskmine temperatuur selgelt üle +7,5 tuleks kuigi teoreetiliselt võiks see võimalik olla. Lihtsuse mõttes jah ise nimetan siis seda tagasitegemiseks ,tasakaalustuseks jne.
VastaKustutaOlen seda meelt, et see homsest saabuv külm on läinud nädalate suvesooja tasandamine.
VastaKustuta@ 10. oktoober 2020 00:14
VastaKustutaPihtas-põhjas!
@13. oktoober 2020 06:26
VastaKustutaJah, huvitav on see, et kui tsüklonaalne või antitsüklonaalne ilmamuster ennast võimsalt kehtestab, siis ei muutu see tsirkulatsioon püsivalt enne suve lõppu, mis omakorda tagab selle, et aasta keskmise püsib kindlates piirides. Selles osas valitseb tõepoolest tasakaal.
@13. oktoober 2020 10:25
Jah, tundub igati loogiline.