teisipäev, 26. mai 2020

21. nädala ilm (18.–24.05.2020)

Kommentaariumi viide

*Vahepealset nädala jagu kestnud tõsist hullumaja ei hakkagi siin kirjeldama (blogi lugejad on küsinud ja siis seda ka selgitanud). Kuid uuendatud on rekordlund käsitlevat postitust: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2020/05/20-nadala-ilm-1117052020.html.

Nädal pööras uue lehekülje: ilm muutus kevadiseks. Kuni 18. maini oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur ikkagi varakevadiselt omane, mõned soojemad ööpäevad sekka, aga edaspidi püsis ööpäeva keskmine kevadele omane.  Tuletame meelde:
  • Varakevad algab siis, kui maapind on lõplikult vabanenud lumikattest ja kestab kuni kasvuaja alguseni, mil õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C.
  • Kevad on kasvuperiood enne suve algust, püsivate temperatuuride vahemikus 5–13 kraadi.
Kõige kauem on varakevad kestnud 27. maini, seekord venis varakevad peaaegu 20. maini. Nii et hiline kevade algus, aga lõpuks see siiski käes. Nädal osutus suhteliselt põuaseks ja tuleoht kasvas kiiresti, kuigi mõned paigad said siiski ka lumekruupe jt sademeid. Nädala lõpuks jõudis õhutemperatuur kohati ligi 20 kraadini ja ööpäeva keskmine üle 10 kraadi.

Jätkub väga mõõdukas temperatuur, kuid olud on kuivad (https://www.meteoblue.com/en/weather/14-days/laagri_estonia_794964).

27. mail: palju on küsitud sademete kohta, sest põud võtab võimust. Kahjuks häid uudiseid ei ole, sest paistab, et sajuvõimalus on väga väike ja ka juuni esimene nädal tõenäoliselt ei too leevendust. 
28. mai hommikul sadas kohati küll vihma, aga olulist leevendust see kaasa siiski ei toonud. Ainult mõni üksik koht võis saada üle 5 mm sademeid, kuid suurem osa Eestist jäi siiski olulise sajuta ja päev otsa päikesepaistet aurustab selle vähesegi niiskuse. Põud süveneb kiiresti.

21 kommentaari:

  1. 2016 oli ka juuni esimene pool põud ja siis taevaluugid avanesid ja jäidki lahti.

    VastaKustuta
  2. Harjumaal küll alles 16. augustil.

    VastaKustuta
  3. No teie suur soe ongi gismeteo pealt maha võetud.

    VastaKustuta
  4. Ma ka Harjumaalt ja siin oli põuast peale juuni keskpaika kaugel. Võibolla kuskil mere ääres oli kuiv aga 90% riigist sai vihma ülemäära.

    VastaKustuta
  5. gismeo näitab 5ndast juunist alates vihma, reaalne? Istutasin Harjumaal elupuid ja kuni 40cm oli suhteliselt tolmjas kuiv.

    VastaKustuta
  6. Pigem ei usalda Gismeteod.... ja kahjuks ei suuda hetkel ükski prognoos täpselt öelda, kas 5ndast juunist tuleb vihma.

    VastaKustuta
  7. Paraku jah see kastmisvoolikuga rabelemise hooaeg käes. Ja muidugi verdimevad parasiidid ka massiliselt kohal sooja tõttu.
    Talvel pole üht ega teist.

    VastaKustuta
  8. Suurepärane ilm. Nuriseda pole mitte millegi üle. Loodetavasti kestab see kuiv ilm nüüd mitu kuud järjest, soojemat polegi enam vaja.

    VastaKustuta
  9. Igatahes eelistan talve, sest viimaste aastate suved on ühed parajad tolmukäkid. Puhata ûldse ei saa, vaid koguaeg kasta ainult. 2012. aasta suvi oli ideaalne- nii vihma kui sooja jagus. Aga nüüd? Alates 2016. aastast saabub mais Sahara, mis alles sügisel lahkub.
    Talvel pole ei sääski ega kastmist. Hea rahulik elu.

    VastaKustuta
  10. Arvestades, kui palju on viimasel ajal sadanud, siis loodetavasti kestab see "Sahara" tänavu terve suve nagu 2002. a.

    VastaKustuta
  11. Selles mõttes üks kuum ja niiske suvi oleks äge küll, aga vaevalt et seda Eesti kliimas juhtub. Seega soe ja kuiv kordades parem kui külm ja vihm. Minu arust sadas talvel piisavalt. Las hetkel olla kuiv.

    VastaKustuta
  12. Pigem just talvel olgu kuiv, mil niigi aurumine suht olematu.

    VastaKustuta
  13. Harjumaal hakkaks nagu äikest looma.

    VastaKustuta
  14. Ei tulnud mingit äikest Harjumaal

    VastaKustuta
  15. GFS'i viimane väljund näitab kõrgrõhkkonna tekkimist ning kuumalaine algust 1. juunist kuni lõpmatuseni(vähemalt 13. juunini). Euroopa mudel seevastu on oma prognoosi külmema kasuks muutnud.

    Pole juba aastaid GFS'i tõsiselt võtnud selle ebatäpsuse tõttu kuumalainete prognoosimisel ning mõni aeg tagasi lõpetasin selle vaatamise praktiliselt täiesti ära. Nüüd siiski vaja sealt taas labiilsust jälgida, kuid sedagi vaid väga lühikest aega ette.

    Kuna algav suvi on aegade kõige kuumema suve 10. juubel, siis annan GFS'ile veelkord ühe võimaluse ennast kuuma täppiprognoosimises tõestada, sest selle viimane väljund on leitsaku osas muljetavaldav.

    Ilmateenistuse uueks kuumalaine kriteeriumiks on tänavusest 27 kraadi kolme ja enama ööpäeva jooksul ning GFS'i viimane väljund näitab 1. juunist 9-kraadise isotermi saabumist meieni, mis heades tingmustes peaks kuumalaine piiri kätte saama. Edaspidi näib iga päevaga õhumass soojenevat veelgi ning 13. juunil lasub selle järgi meie kohal juba 14-kraadine isoterm, mis peaks vabalt 30 kraadi sooja ära tooma.

    Kerge möödapanek on okei, aga kui 1. juunist kuni 13. juunini mitte kordagi kuumalainet Eestis ei esine(vähemalt kolmel ööpäeval järjest 27 kraadi), siis olen selle mudeliga lõplikult ühelpool kuumalainete ennustuste osas ja jätkan Euroopa mudeli haipimist.

    VastaKustuta
  16. GFS on tõepoolest juba viimased 4-5 päeva sooja ennustanud, mis on tegelikult üsna haruldane, kuna GFS muutub tavaliselt päevast-päeva väga palju. Kuid ma siiski ei usu, et 30-kraadine leitsak tuleb. Võib-olla 25 kraadi pigem.

    Samas jah Euroopa mudel näitab hetkel külmemat, aga selle mudeli järgi tehtud pikas prognoosis on juunile sooja juurde keeratud ( https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/seasonaloutlook/tartu_estonia_588335 ) , nii et loodetavasti see külm pole midagi pikemaajalist.

    VastaKustuta
  17. Viimane GFS jooks jälle enam nii pikalt ja niipalju kuuma ei näita.

    VastaKustuta
  18. Mis siin ikka ennustada. Talvel tuleb -35 kuni -35

    VastaKustuta
  19. St. kuni -45

    VastaKustuta
  20. nojah ma juba ütlesin 17:09 kommentaaris, et 30 kraadi ei tule niikuinii.

    Aga tegelikult pole tõepoolest enam midagi ennustada, kliima on nii pekki keeratud. Ma täna lugesin artiklit selle kohta, et need külmalohud mis meil see kevad on olnud on erakordelt haruldased (selles mõttes et nad nii intensiivsed ja püsivad on) ning ei tohiks sel aastaajal enam esineda, need on pigem talvel ja varakevadel esinev nähtus. Nii et ma ei usu et loodusemärkide või vanarahva jutu järgi enam midagi ennustada saab. Mudelid suudavad umbes 5 päeva ette ennustadsa ja ongi kõik.

    Ah ja laupäev-pühapäev on jälle see vastik tuul tagasi..... no lihtsalt ei saa see jant otsa. Mind ei huvitagi enam need kuumalained, tahaks lihtsalt tuulevaikset ilma natukeseks :((

    VastaKustuta
  21. Vihma tahaks ka. Eriti kui see jahedaga tuleks, sest siis on aurumine väiksem.
    Seda kuuma Saharat ei taha silmaotsaski mitte. 2018 suvi oli õudukas.

    VastaKustuta