neljapäev, 26. detsember 2019

52. nädala ilm (23.–29.12.2019)


Ootamatult sadanud lumi 26.12.

OLULISED TEATED: ARVUTIL JA INTERNETIÜHENDUSEL ESINES MITU PÄEVA TEHNILISI RIKKEID JA SELLE TÕTTU ON POSTITUS KOHALE JÕUDNUD HILINEMISEGA. VABANDAME EBAMUGAVUSTE PÄRAST. 
Teine autor (Kaivo) on vanglas ega saa postitusi teha. Võimalik, et ta saab millalgi kevadel avavanglasse ja siis on ta osalemine siin ka võimalik.

23.12.2019 Esmaspäev

Esmaspäeval oli meil plusskraadides, üsnagi tuulevaikne ilm. Öökülma ei esinenud mitte kuskil ja õhutemperatuur oli maksimaalselt  6 °C kraadi. Oli enamjaolt pilves ja mõnus hilissügisene ilm. 

24.12.19 Teisipäev

Jõululaupäeval andis tunda üle Eesti, et meil tänavu mustad jõulud nii öelda. Öö oli soojem kui oli Pühapäev vastu esmaspäeva, samas maksimaalne jäi madalamaks, ainult 5,6 °C oli maksimum temperatuur jõululaupäeval. Ilm oli endiselt tuulevaikne.

25.12.19 Kolmapäev

Ka jõulu esimene püha andis üle Eesti end täiesti "mustana" tunda. Eilne minimaalne temperatuur oli täpselt 0,0 °Ć (Heltermaa) ehk läks juba päris külmaks kohati. Maksimaalne temperatuur oli (Pärnu) 5,3°C. Õhk oli endiselt igal pool väga niiske. 
Laiali saadeti erakorraline ilm.ee reedene ilmateate (reedel tekkis süsteemitõrke puhul eksitus ja automaatika pani teele nädal aega vana ilmateate, kuid nüüd on tõrge eemaldatud ja kõik on jälle tavapärane).

26.12.19 Neljapäev

Teisel jõulupüha öösel esines kohati öökülma juba ka õhus. Endiselt enamik kohtades on ilm pilvine ja esineb sademeid, peamiselt vihma kui ka lörtsina, aga ida Eestis pole välistatud ka lumesadu. Täna on ilm natukene tuulisem, aga peamiselt endiselt rahulik ilm. Kuid kohati võib esineda ka päikesepaistet. 

27.12.19 Reede

Öösel võib esineda mitmel pool üle Eesti hooglund ja lörtsi. Tuul puhub loodest ja põhjast 5-10m/s ja rannikualadel puhanguti kuni 15m/s. Õhutemperatuur öösel on -2...+2°C. Päeval tuul võtab n.ö hoogu juurde ja puhub 6-12m/s ja rannikualadel puhanguti kuni 17m/s. Tuul on põhja ja kirde suunaline. Õhutemperatuur on -3...0°C. Teed muutuvad igal pool libedaks ja on üks talvine päev vahelduseks sügisele. 

28.12.19 Laupäev

Reede vastu laupäeva ööd muutub ilm vahelduvale pilvisusele ja sadu lõppeb mitmel pool ära. Öine õhutemperatuur on -4...0°C. Tuul püsib endiselt samast suunast ja kiirusel. Päeval on pilves selginimistega ilm ja tuul nõrgeneb, aga püsib põhja suunaline, 3-9m/s, aga õhtuks muutub tuulesuund lääne suunaliseks. Õhutemperatuur püsib -4...0°C (õhtul võib saartel plusssi minna). 

29.12.19 Pühapäev

Öösel on pilves selginimistega ilm, kohati võib esineda lume ja lörtsisadu. Tuul pöördub edelasse, puhudes 5-12m/s ja rannikualadel puhanguti kuni 16m/s. Öösel on temperatuur (-1...-6°C). Hommikuks tõuseb kogu lääne Eestis õhutemperatuur pluss poolele. Päeval on ilm pilves selginemistega. Kohati sajab lund ja lörtsi, teed võivad muutuda libedamaks ja tuul võib vaikselt hakata muutuma tormisele omasemaks. Mandril puhanguti kuni 15m/s ja rannikualadel puhanguti kuni 20m/s. Päeval tõuseb enamjaolt igal pool plussi, välja arvatud ida Eestis võib jääda veel õhus temperatuur alla nulli. Päeval on oodata -1...+4°C.  

Järgmise nädala alguses on oodata õhutemperatuuri igal pool üle nulli ja Esmaspäev ja sooja õhuvool võib isegi kesta ka Jaanuari alguses, seega, kui kõik hästi läheb, saame Pühapäeval teile edasatada uue ilmateate ja parimal juhul hilisemalt Esmaspäeval. 

  

    

     

68 kommentaari:

  1. Laupäev on hea õnne korral päikeseline, aga seda suurima võimalusega siiski saartel ja mandri lääneosas. Selge ilma püsimisel ähvardab pühapäeva öö -10 kraadiga, sest tuulevaikus satub just ööle.

    VastaKustuta
  2. Mis taaskord puudutab -40 kraadi, või nüüd juba -43 kraadi ja alla selle, siis ei oskagi muud soovida, kui et palju jõudu ja püsivust neile selle uskumisel, kes seda Eestis võimalikuks peavad.

    Kuuldavasti on nende soojade ilmadega juba pajudel urvad ning ka sinililled õitsevad. Nii varajane kevad oleks küll suurepärane. Prognooside järgi tundub jaanuar samal lainel jätkuvat ning loodetavasti näeb veebruaris juba ka rohelist loodust.

    VastaKustuta
  3. Märtsis võib avamaale kartuli maha panna?

    VastaKustuta
  4. Unista edasi. Märts võib jaanuarist isegi külmem tulla. Nüüd närvi ajamiseks ,et seda näitab Kuu orbiit.

    VastaKustuta
  5. Loodetavasti tuleb eelolev suvi sama soe kui 2010.a.

    VastaKustuta
  6. Niisiis, kuidas see Kuu orbiit seda näitab? Kas projektoriga või kilede pealt?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Analoogaastate keskmine pluss kraad kliima soojenemisest juurde. Analoogaastad siis sellised kui Kuu orbiidi asend enamvähem sama kui praegu. See kordub teatud aja tagant. Viimati sama asend 2000/2001. Muidugi tuleb ka teisi suuremaid nähtusi natuke arvestada nagu Elnino ,IOD ,Jäämere jää ulatus jne.

      Kustuta
  7. Pakuks veel seda, et 2020. aasta jaanuar tuleb Eestis sama soe kui 2010. aasta juuli.

    Kes seda võimatuks peavad, nendega saab nõus olla. Küll aga mitte nendega, kes väidavad, et ülikülmad talveilmad on siin, 58-ndal põhjalaiuskraadil võimatud (suvel muidugi mitte...), mis sest et seda on varem juhtunud ja üldsegi mitte ühelainsal korral.
    Ega sellist külma muidugi vaja pole, aga võimatu see pole. Küll aga ei ole lootust veebruaris õitsvat loodust imetleda. Ka imeliselt soe 2007. aasta märts oli kõigest hoolimata tumeda maa ja raagus puudega.

    VastaKustuta
  8. Lisaks on selle Kuu orbiidiga veel see ,et see teatud aja tagant hüppab ühelt analoogaasta realt teisele. Praegu on 2000/01 real aga märtsis või aprillis peaks hüppama 1983 reale või oli see 1982. Peast nüüd kohe mäletagi.

    VastaKustuta
  9. Kustkohast selline "teooria" ometi pärit on? Kuu orbiit laperdab küll, 18.9 aastase perioodiga. Maa atmosfäär teeb aga ilma, eks ole? Kuu gravitasiooniline toime ei muutu aga piisavalt selle laperdamise tõttu, et mingisugusedki muutused selles kajastuksid ilmas Maa peal, ammugi mitte ühes kindlas piirkonnas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No kuskilt lugesin ,et on nii - hakkasin kontrollima. Esimese hooga nagu polnud midagi aga kui sai ühtteist ajakohastatud nagu näiteks 1 - 2 kraadi kõrgemad talvised kuu keskmised siis hakkas looma aga tõesti ainult temperatuuri saab 80% paikapidavusega vaadata. Sajuhulkadega paneb juba nii nagu juhtub. Kahe samasuguse kuu keskmisega kuud võivad sadudes totaalselt erineda. Aga miks just temperatuur juhtumisi tihti orbiidi korduvust jälgib ei tea isegi ja siis sobival hetkel ringi hüppab. (tihti just kevadel ja sügisel)

      Kustuta
  10. Muuseas, lugupeetud kaaskirjutaja lükkas isegi oma teooria ümber..

    VastaKustuta
  11. Kes mis teooria ?

    VastaKustuta
  12. Ülikülmad talveilmad pole võimatud, -35 ja veidi alla selle on Eestis praeguse kliima juures täiesti reaalne. Mis aga puudutab -40 kraadi ning sellest madalamat temperatuuri, siis isiklikult pean seda võimatuks, mida olen siin hiljuti ka väitnud ning ei hakka rohkem kordama. Kes aga selle võimalikkusesse usub ja seda taga igatseb, siis nagu juba eelnevalt öeldud - palju jõudu ja püsivust!

    Veebruaris on siiski palju lootust õitsevat loodust imetleda, seda enam, kui juba isegi detsembris saab paljudel urbasid vaadelda ja kuuldavasti ka õitsvaid sinililli näha. Keegi oleks nagu kunagi siin kommenteerinud, et ühel väga soojal talvel läks veebruari lõpus toomingas lehte ja oli ka mingeid lilli märgata.

    Täiesti usutav, et 2007. a märts võis kusagil Loode-Eestis ja rannikualadel olla tumeda maa ja raagus puudega. Kagu-Eestis seevastu on viimasel ajal täiesti tavaline, et märtsis lähevad põõsad ja ka osad puud lehte. Samuti on täiesti usutav, et järjest soojenevas kliimas võib õige pea seda ka veebruaris kogeda.

    VastaKustuta
  13. Ja see siis tähendab seda, et augustis hakkavad lehed kolletuma ja septembris on puud raagus? Minuteada on taimedel kasvu- ja puhkeperiood. Ei ole ju nii, et kauges tulevikus taimed aastaringi kasvavad...

    Puhkuseperioodi ehe näide on juba see, et isegi kui oktoober on soe ja külmavaba, hakkavad lehed ometi massiliselt kolletuma ja langema.

    VastaKustuta
  14. Harjumaal sai lumepaksuseks 5 cm.
    Viimati oli see piir siin ületatud 3. detsembril ehk 3 nädalat ja 3 päeva tagasi.

    VastaKustuta
  15. Jah aga üks Maalehe tark kirjutas ,et detsembri keskpaigast läheb talveks. Teine ,et üldse külm talv tuleb jne. No kuskilt ei paista hangesi ega kahekohalisi miinuseid.

    VastaKustuta
  16. Taimede kasvu- ja puhkeperioodi osas väga vastata ei oska. Ilmselt on siinkohal mitu tegurit, mis seda mõjutab. Üks on kindlasti temperatuur, kuid eeldavasti ka päikese kaldenurk.

    Jah, terve aasta ei hakka kindlasti loodus roheline olema(v.a igihaljad taimed), mida saab juba Lõuna-Euroopa põhjal öelda, kus on kordades kõrgemad temperatuurid talvel võrreldes Eestiga.

    Siiski on väga tõenäoline, et kliima soojenemisel pikeneb vegetatsiooniperiood Eestis veel tunduvalt, kuna veebruari päikese kaldenurk paistab juba piisav olema taimede kasvu alguseks, kui ka temperatuur on sobiv. Samuti lehtivad samad taimeliigid Lõuna- ja Kesk-Euroopas palju varem ning nende kasvuperiood on tunduvalt pikem, mis kinnitab jälle, et taimede puhkeperiood saaks selles osas siin veel kõvasti lüheneda.

    VastaKustuta
  17. Aitäh. Aga kuidas mõjuks veebruaris tärkavale loodusele see, kui 20. märtsi paiku tuleb nädalane talveperiood nt -10 kraadiga?

    Minu varaseim toominga lehtimise kogemus oli 30.03.2007 Harjumaa keskosas. Eemalt vaadates oli ikka selgelt näha, et rohetas. Sooja oli siis +14 kraadi ja päike paistis. Päikese kaldenurk vastas siis umbes 13. septembrile.

    VastaKustuta
  18. @ 27. detsember 2019 23:11
    No juba ööpäevakese pärast võib neid miinuseid kohata, aga siis tuleb taas mitu nädalat oodata.

    VastaKustuta
  19. Kuna mereefekt on oodatust tugevam, siis homme põhja-Eestis ilmselt pilves.

    VastaKustuta
  20. Veebruaris tärkavale loodusele märtsi lõpupooles saabuv talveperiood -10 kraadiga on päris ekstreemne näide, millele taaskord ei oska vastata, kuna pole midagi taolist veel kogenud.

    Päris kindlasti seiskuks taimede areng ning võimalik, et järgneks ka külmakahjustused.

    VastaKustuta
  21. Päikest täna siiski ilmselt kusagil ei näe, Soome laht on liiga mõjuvõimas.

    VastaKustuta
  22. Märts 2007. aastal Tartu maakonnas küll puude lehtimist ei toonud. Soe oli küll. Võiks tulla maa peale. Lehekuu, muide, on mai. Külmal kevadel saar ja tamm lehtivad alles juunis.

    VastaKustuta
  23. 1987. aastal ei usutud ka, et ühtäkki on talvekuudel sageli ligi 7 kraadi sooja. Isegi rohkem. Nüüd ei usuta -40 ja enamat. Ega seda polegi sageli ette tulnud. Mis ei tähenda selle võimatust. Keerake ilmakaardil mõttes põhjapoolne madalrõhuala ja lõunapoolne kõrgrõhuala pikaks ajaks ringi, palju enamat pole vajagi.

    VastaKustuta
  24. Ajaloost. Suuri probleeme põhjustasid 1695. ja 1696. aasta külmad ja sajused suved. Ma ei tea, mis allikatele Mait Metsanurk oma romaanis tugineb, kuid väidetavalt siis juuni algul oli paar nädalat kuiva, siis oli kõik. Samas romaanis viidatakse 1695/96 talvele, kui jaanuari 2. pooles läinud sulale, pidev sula viis lume, põllud tahenesid ja erakordselt vara hakati kohati kündma ja külvamagi. Raamatust enam täpsed ajapiirid ei selgu. Küll aga see, et isegi sel külmal ajastul võis talv katki minna. Raamatus on siiski kirjas, et talv tuli ootamatult tagasi: ju see siis võis aprillis olla. Jäigi külmaks, mets ei tahtnud kuidagi lehte minna. Enne jaani lõi soe ilm looduse käima, kuid siis oli jälle ainult külm ja vihm.

    VastaKustuta
  25. Järgmine talv 1696/97 oli karm. Palju lund, pikad pakaseööd. Oleks huvitav teada temperatuurinäitusid. Kindlasti polnud kogu aeg -40 kandis, kuid mõnikord võis sinnakanti ka minna. Samas väidetavalt kevad ja suvi olid normaalsed.

    VastaKustuta
  26. Siinkohal tundub küll tegu olevat nostalgiaga -40 kraadiste talvede järele, mistõttu ei suudeta reaalsusele tõtt vaadata.

    Kunagi ei lähe kogu loodus korraga roheliseks, osad puud lehtivad hiljem, teised varem. Siin Kagu-Eestis, mida saan isiklikult kinnitada, oli osadel puudel/põõsastel(nt punane leeder) 2015. a 3. märtsil lehti näha. Täiesti võimalik, et need läksid lehte juba veebruari lõpus, mida aga poleks nii vara oodanud ning seetõttu ilmselt ei käinud üldse ei kontrollimaski.

    Leidsin paar kommentaari, mida Jüri on varasemalt kirjutanud - "1990. aastast on teada, et täiesti roheliseks muutus juba märtsi keskpaigas." ; "Taimedel lõppeb bioloogiline puhkus jaanuaris, nii et edasine areng oleneb peamiselt temperatuurist. Kuna jaanuarist märtsini on taimede arenguks tavaliselt veel liiga külm, siis arengut ei ole (sundpuhkus). Kui on väga soe talv (1990 kindlasti kuulub selliste hulka), algab areng juba jaanuaris ja võib märtsis jõuda kuni kaks kuud pikaajalisest keskmisest varasemaks."

    See, mis kunagi lehekuuks tituleeriti, ei ütle absoluutselt mitte midagi. Kui praeguse kliima juures hakata kalendrit muutma, siis tuleks ilmselt palju asju ümber teha. Tänavu oli, siin Kagu-Eestis vähemalt, aprilli lõpuks praktiliselt kõik roheline.

    VastaKustuta
  27. 1990. aastal... täiesti roheline... Puud läksid aprillis jah lehte, märtsis küll mitte. Kui ehk rohi veidi rohetas.

    VastaKustuta
  28. Ilma reaalsus on selline, nagu parajasti on. Väita, et mingi muu variant, sh äärmus, on võimatu, noh seda võib väita, aga kontrollida seda ei saa.

    Täitsa mõnus, nüüd sain teada, et juba ligi kuu-pooleteise pärast saab puudel lehti näha. Elagu lehekuu veebruar! Aprilli lõpuks peaks valged klaarid ja suislepad, samuti värske avamaa kartul juba valmis olema.

    VastaKustuta
  29. Pragused ilmad on äärmus, tõsine äärmus. Vaadake gloobust.

    VastaKustuta
  30. Mõtled vist seda ,et prognoosid lähinädalateks on ,et praktiliselt terve Euraasia manner on selgelt normist soojem ja normist külmem ainult Alaska ja Kanaada.

    VastaKustuta
  31. Loodus areng erineb kevadel suuresti ka piirkonnast. Lõuna-ja Kagu-Eestis toimub lehtimine tavaliselt palju varem kui nt Loode-Eesti rannikualadel. Kõik puud ilmselt tõesti ei läinud 1990. a märtsis lehte, kuid välistada ei saa, et mitmed siiski lehtisid.

    Jah, see et -40 kraadi pole Eestis praeguse kliima juures võimalik, saigi väidetud viimase kolmekümne aasta äärmuste põhjal.

    Jääme siis ootama, et kliima soojenedes hakkab veebruar või isegi jaanuar olema lehekuu!

    VastaKustuta
  32. Kui jaanuar oleks lehekuu oleks juuli keskmine juba nii kõrge ,et kõik roheline häviks ja ainult kõrb jääks.

    VastaKustuta
  33. Kui sajaks normaalselt, siis küll ei häviks.

    VastaKustuta
  34. -10st kraadist võite karget und näha. Sellise pilvetekiga hea kui -5-stki alla läheb.

    VastaKustuta
  35. Nii GFS kui Euroopa mudelite väljundid näitavad jaanuariks soojade läänetsüklonite lõpmatut jada, viimane koguni 10-kraadise isotermi jõudmist Eestisse 3. jaanuariks.

    NOAA prognoos läheb samuti aina paremaks - nüüd prognoositakse siia Kagu-Eestisse keskmisest neli kraadi või sellest veelgi soojemat veebruari.

    Tundub, et kõne all olev veebruari lehtimine saab juba algaval aastal reaalsuseks.

    VastaKustuta
  36. Seda ma juba pidevalt nagu papagoi korrutanud, et 2020 tuleb aasta, mil hea kui suve ja talve keskmise vahe üle 10 kraadigi tuleb. See lihtsalt oligi aja küsimus, millal ka mudelitesse see soojus jõuab.

    VastaKustuta
  37. Igaks juhuks hoiatan ette, et kogu suve vältel hoidke katteloorid käeulatuses, sest iga selgemgi öö tuleb õhus alla 10 kraadiga, madalate kohtade maapinnal alla 5 kraadi.
    +30 kraadist palavust järgmise aasta suvel kartma ei pea.

    VastaKustuta
  38. See on täiesti usutav, et pärast ülisooja talve kuuma suve(keskmise temperatuuri järgi) oodata ei tasu, küll aga saab 30 kraadi piir siiski väga tõenäoliselt ületatud. Terve käesoleva kümnendi jooksul, isegi 2017. a jahedal suvel tuli 30 kraadi sooja ära.

    VastaKustuta
  39. Selliste soojade talvedega saab üleliigset vett vähemasti loominguliselt ära kasutada. :P

    VastaKustuta
  40. Unistage edasi oma äärmuslikult sooja igavese jätkumisse. Kukkumine saab olema karm.

    VastaKustuta
  41. Peaks vist ka palme ja muidu eksootilisi lõunamaiseid kultuure hakkama õue istutama. Nii palju soojasid talvesid järjest pole Tartu-Tõravere 152 aasta pikkuse aegrea jooksul veel kunagi olnud kui nüüd alates 2014. a, ning ka eelolev talv paistab väga lõunamaine tulevat.

    VastaKustuta
  42. Ja kui eriti veab, siis lisaks 7-le soojakraadile näeb reedel (03.01.2020) ka päikest.
    Üleüldse peaks lähinädalal sageli päikest nägema.
    ----------------------

    Aga lumehuvilistel tasub homme vara ärgata ja lumest viimast võtta, sest järgmine võimalus tuleb alles teadmata aja pärast.

    VastaKustuta
  43. @ 28. detsember 2019 19:42
    See kukkumine tuleb alles suvel. Seega piisavalt aega valmistuda. Selles mõttes karm pole, et suvel ehk ikka miinusesse ei prantsata.

    Aga külma suve pluss on see, et helkivaid ööpilvi ehk rohkem näha. Lisaks on arktiline õhk puhas nägemiseks.

    VastaKustuta
  44. Teen veel parema pakkumise. Lehekuuks saab edaspidi detsember!

    VastaKustuta
  45. Märtsis ei lähe mingid puud lehte. Halli kassi kirju illusioon.

    VastaKustuta
  46. Tundub et sula jõuab ennustatust mitu tundi varem, ennustatavalt peaks nullipiir Tln-Prn jooneni kella 13ks joudma, kuid tundub et juba enne 11 jõuab.

    VastaKustuta
  47. Pakun, et homme tuleb +20 kuni +25. Sobiv meil igal pool laiuvatele palmidele.

    VastaKustuta
  48. Ülisooja talve- ja kevade korral lähevad märtsis osad puud lehte. See on fakt, mida pole võimalik ümber lükata, kuna 2015. a märtsis tegin ka pilte ning lisasin siia blogi komentaaridesse, mida saab igaüks järgi kontrollida.

    Täpselt samamoodi hakkavad suure tõenäosusega osad puud lehte minema varsti ka veebruaris kliima soojenedes.

    VastaKustuta
  49. Ma ei saa aru, kas märtsis saab kartulid avamaale maha panna või mitte?

    VastaKustuta
  50. Kindlasti tasuks proovida kartuli mahapanekut avamaale märtsis ülisooja talve ja kevade korral, kui juba palmikasvatus läheb siin edukalt.

    VastaKustuta
  51. Algava aasta Ilmateenistuse prognoos 2. jaanuariks meenutab vägagi märtsi.

    VastaKustuta
  52. Täpsustuseks veel 28. detsember 2019 20:12 kommentaarile, et Tartu-Tõravere 152(1866-2018) aasta pikkuse aegrea jooksul pole veel kunagi olnud nii palju erakordselt soojasid talvesid järjest, kui 2014-2017.

    Samuti oli viimase kolmekümne aasta keskmisest veidi soojem ka 2018. a talv, kuid mitte nii palju, et seda võiks eriti soojaks pidada. Sama käib 1991. a talve kohta.

    Seega, kokkuvõttes saab öelda, et käesoleval kümnendil on rohkem erakordselt soojasid talvesid järjest esinenud kui kunagi varem, kuid keskmisest kasvõi veidi soojemaid talvesid järjest on esinenud ühepalju nii 1989-1993 kui ka 2014-2018, mistõttu eelolev talv otsustab, kas tuleb ka selles osas uus rekord.

    VastaKustuta
  53. Mis krdi palmidest siin jampsitakse? Kartulite osas teeks ettepaneku, et need võiks juba sügisel maha jätta, siis hea aastavahetuse paiku üles võtta.

    VastaKustuta
  54. Kogemata see juba endal 1990 -datel proovitud. Sai laisalt üles võetud ja paar ämbritäit jäigi kartuleid peale kündi maha. No natuke said need varem valmis mis ise kasvama hakkasid ( oli selline kevad kus pealseid külm ära ei võtnud) aga suurt edu sellest ei tulnud. Küll aga mõned fanaatikud panevadki ju kartuli juba märtsis mulda ja katteloori peale. Kasutavad põlde mis küngaste lõunapoolsetel nõlvadel. Saavad heal aastal juuni alguses juba midagi.

    VastaKustuta
  55. @ 29. detsember 2019 16:57
    Tahad näha, et see rekord tuleb? Saadki näha. Kõigest 2 kuukest veel oodata jäänud.

    VastaKustuta
  56. Tule sellel talvel mingeid soojarekordeid ( mõtlen jaanuari ja veebruari). Kuu orbiidi järgi küll normist soojem jaanuar aga ainult paar kraadi. Veebruar aga normaalne või veidi normist külmemgi. Ka märts kas normaalne või veidi normist külmem.

    VastaKustuta
  57. Seega paistab ikkagi rekord tulema, kuna detsember on keskmisest tunduvalt soojem ning kui jaanuar ka samal lainel jätkab, siis ei suudaks tõenäoliselt isegi külm veebruar seda enam tasa teha, kuna talve keskmist arvestatakse ametlikult teatavasti ju detsembri, jaanuari ning veebruari põhjal.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda küll aga on ju veel soojemaid detsembreid olnud nagu näiteks 2006 või 2015. Eriti 2006 pani pika puuga ka sellele detsembrile ära (nii võib juba praegu öelda)

      Kustuta
  58. Jaanuar tuleb ka soe. Keskmine tuleb sinna -0,5 kraadi ringi. 3. jaanuaril pole lõuna-Eestis +10 kraadigi välistatud.

    VastaKustuta
  59. Nii soojalt uut aastat alustada oleks küll suurepärane. Loodetavasti tuleb siis järgmine kümend veelgi soojem käesolevast.

    VastaKustuta
  60. Loodetavasti talve arvelt siis. Palav suvi oleks kohutav piin.

    VastaKustuta
  61. Suvi võiks tulla nagu 2010. a.

    VastaKustuta
  62. Natuke palju. Mulle meeldiks temperatuuri poolest selline 2002 stiilis suvi (sadada võiks rohkem).

    VastaKustuta
  63. Utopistlikud-sotsialistlikud arvamused igavesest soojusest...

    VastaKustuta
  64. Head uut ilma-aastat! Lõpetan selle blogiga...

    VastaKustuta