kolmapäev, 23. oktoober 2019

43. nädala ilm (21.–27.10.2019)

Kommentaariumi viide
NB! Kaivo viidi neljapäeval (24.10.) Tallinna vanglasse, kus ta peab viibima 14 kuud. Seetõttu on tema tegevus siin arusaadavatel põhjustel peatatud. TLÜs arutatakse tekkinud olukorda!

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik küsimused ja muud mured saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Teated:
- TLÜs on töö jõudnud maksimaalse koormuseni, sh juhendamised, kaitsmised, õppeainete ja -kavade väljatöötamine jms. Lisaks kaks raamatut käsil, samuti doktorantuuri lõpetamise ettevalmistus.

HOIATUSED: 

Sügisene nädal, mille lõpetas rekordtorm http://www.ilmateenistus.ee/2019/10/28266/.

Esmaspäevast kolmapäevani (21.–23.10.) oli ilm sügiseselt pilvealune, esmaspäeval kaudune, teisipäeval oli selget taevast enam ja paljudes kohtades sai näha juba ära unustatud päikest.
Paiguti sadas hoovihma ja uduvihma. Nõrk kuni mõõdukas tuul puhus peamiselt läänekaartest.
Õhusooja oli piisavalt: öösiti 5...12, päeviti 7...15 °C.

Neljapäev (24.10) jätkas senist ilmamustrit - pilves, kohatiste vihmahoogudega, kuid võis juhtuda ka selgemaid laike. Öö hakul on saju tõenäosus suurem – siis liikus üle maa nõrk sajuala.
Edelatuul püsis jätkuvalt nõrk või mõõdukas, puhangud 14 m/s. Õhusooja oli öösel 5...9, päeval 11...13 °C.

Reede (25.10.) alustas ilmamuutusega: Norrale lähenes tsüklon, selle lohus Skandinaavias tekikis osatsüklon, mis plaksatas oma servaga üle Läänemere meieni. Päeval keeris aktiveerus kiiresti ja ü-jõuliselt ning see pingestas hoomatult õhurõhuvälja, muutes meie ilma alates saartest sajuseks ja tuuliseks.
Edelatuul tugevnes  hommikuks 15 m/s, päeval tugevnemine jätkus ja puhangud ulatusid õhtuks sisemaal 14–16, saartel ja rannikul koguni 18–22 m/s.
Õhusooja oli öösel 3...11, päeval suviselt 13...16 °C (kõige soojem oli päikeselises idaservas (Narvas 15,5 ja Võrus 16,4 °C).

Laupäev (26.10.) tõi (edela)tormi. Üks aktiivne keeris eemaldus, selle järel oli öö vaid kohatise sajuga. Päevasel ajal aga lähenes läänest kiiresti uus, veelgi ägedam tsüklon. Keerise kese liikus üle mere Helsinki suunas ja nii olime selle tormises ja ülimalt sajuses lõunaservas.
Alates saartest hakkas sadama vihma, sadu oli nii mõnelgi pool tugev ja 12 h sajukogused ulatusid kohati 8–13 mm-ni, polnud välistatud enamgi.
Tuul nõrgenes kahe aktiivse keerise vahel hommikuks, kuid seda väga lühikeseks ajaks. Kiiresti algas uus edelatuule jõuline tugevnemine ja päevaks ulatusid need iilid sisemaal 17–19, saartel ja rannikul isegi 23–24 m/s.
Veetase võis sellega seonduvalt tõusta enam kui 100 cm üle keskmise ning see võib tuulega koostoimes häirida parvlaevaliiklust, kuid ohtliku tasemeni ei küündinud.

Laupäev tõi tormi. Kuvatõmmis Windy rakendusest laupäeva päeval tuulepuhangute osas.

Õhusooja oli see-eest aga piisavalt: öösel 5...9, päeval 11...13 °C.

Pühapäeva (27.10.) ööks aktiivne keeris eemaldus ja ilm paranes korraks, kuid jahenes veidi. Päeval liikus üle Eesti seeria järgmine tsüklon. See tõi kaasa rekordilise tormi: õhurõhumuutus oli keskme üleminekul kuni 12,5 hPa/3h, sadas kuni 25 mm/d ja tuul ulatus kuni 32 m/s. Kõige suuremad kahjud oli sisemaal, kus tuul ulatus puhanguti 26,1 m/s (Võrus), tormis sai surma üks inimene.
Sooja oli tormi põhjaservas Harjumaal 6...9 ja lõunaservas 10...13 °C, seal ilm ajutiselt selgines ja päike tuli välja. Õhtuks torm eemaldus ja ilm jahenes. Kuigi tormiga kaasnes Pärnus ka enam kui meetrine veetõus, jäi see kriitilisest piirist siiski oluliselt madalamaks (vastavalt 137 cm ja EH2000 järgi kriitilisest piirist 43 cm madalam).
Tormi kokkuvõte. Oktoobri viimane nädal osutus metsikuks: tsüklonite seeria tõi paduvihma, priiskavat soojust ja ränga tormi, mis viis 27. oktoobril Võrust elektri, rääkimata tohututest tormikahjudest lõunamaakondades. Kõnekas on fakt, et üle 50 a pole registreeritud nii kaugel sisemaal tuulepuhanguid üle 26 m/s, nagu nüüd (üksikud lokaalsed äikeserajud muidugi välja arvata)! Paraku hukkus märatsevas tormis ka üks inimene.
Järgmisel päeval päriti meedias, kas tegu võis olla hiiglasliku keravälguga – mingit hiidkeravälku polnud, vaid pisike plahvatuslikult süvenev tsüklon, mida kihutas tagant ekstreemne barokliinne labiilsus (rekordiline õhumasside vastasseis, vt https://et.wikipedia.org/wiki/Pommts%C3%BCklon).
Pärast metsikut tormi, soojust ja paduvihma tõi 44. nädala algus äkitselt karge rahu. Uuriti ja küsiti üksteiselt, mis ometigi juhtus. On huvitav seegi, et põud, mis kimbutas Eestit (vähemalt teatud paiku) sai ometigi leevendust. Levisid kuulujutud, et Narvas sadas 44. nädala algusega 20 cm lund maha, mis pole õige, lumikatte paksus oli suurim Olginos (ligi 10 cm).
Väga elavalt arutleti selle üle, et tormi eest ei hoiatatud või hoiatati, aga mitte piisava tõsiduse ja ajavaruga. Ainsana toodi kiitvalt esile Kairot, kes sotsiaalmeedias hoiatas õigeaegselt saabuva ebatavalise tugeva maru eest. Sünoptikas on väikeseskaalalisi nähtusi ja väga kiireid muutusi keeruline prognoosida, lisaks oli puhkepäev, mistõttu Ilmateenistuses oli tavapärasest vähem inimesi tööl. Sellised olukorrad nõuavad operatiivset lähenemist ehk et veel eelmisel päeval ei olnud ilmselt veel võimalik ette näha, et nii võib juhtuda, aga juba 27.10.  öötundidel ja hommikul oli ilmakaardil näha ohtlikud muutused. Siin ei olegi kedagi süüdistada, vaid tuleb olla lihtsalt ise valvas ja tähelepanelik.
Hoiatusi antakse aasta jooksul merealadele üle 400 korra välja, sisemaale märksa vähem, mistõttu inimesed on harjunud hoiatamisega ega pruugi konkreetsele juhule tavalisest enam tähelepanu pöörata. Et hoiatusi ei oleks liiga palju, on näiteks udu jäetud hoiatustest üldse välja, kuid vastav informatsioon saadetakse Päästeteenistusele, Maanteeinfokeskusse ja mujale.
Blogi õigustuseks võib vaid seda öelda, et ebasoodsate asjaolude kokkulangemise tõttu (Kaivo vangistamine, omaniku suur koormus ja konkreetsel päeval arvutist eemalolek meeldiva sündmuse tõttu) jäi see märkimisväärne olukord täiesti tähelepanuta. Kas sündmuse operatiivne kajastamine blogis oleks inimeste olukorda kergendanud, on väga keeruline öelda, kuid ilmselt ei kasuta kõik asjast huvitatud inimesed sotsiaalmeediat, mistõttu võib hinnata, et tõenäoliselt vähemalt mõni inimene olnuks rohkem toimuvaga kursis.

Rekordtorm eemaldumas, liikus metsiku kiirusega (DWD).

27. oktoobri torm Laagris. Tuul oli lühiajaliselt väga tugev hilisõhtul.

114 kommentaari:

  1. Uskuge mind ,et Laupäevane möll jääb ära või vajub oluliselt lõunapoole.

    VastaKustuta
  2. Hoopis pühapäevaks loob midagi...

    VastaKustuta
  3. Tuulevaikust või?

    VastaKustuta
  4. Hakkab jälle see kius peale, et öösiti selge ja päeviti vihm.

    VastaKustuta
  5. Varsti saab lund ka?

    VastaKustuta
  6. Pigem lõrtsi ja Laupäevane torm vist ikkagi tuleb aga veidi nõrgemana kui algul esimese hooga näidati

    VastaKustuta
  7. Hmm... Pühapäeval Kunda- Haapsalu joonest lõunapool sisemaal kuni 25m/s. Ei tundu usutav. Kui siiski teostub siis lõunakad pange mootorsaed ja elektrigeneraatorid töökorda !

    VastaKustuta
  8. JÄLLE Lõuna-Eesti. Mille pagana pärast ainult seal koguaeg kõik hea ja huvitav ilm peab olema. Suvede äikeselisusest parem ärme räägigi, kadeduseuss hakkav närve õgima.

    VastaKustuta
  9. Väga huvitav on seegi, et 90% inimestest kirjutavad vihma ja lume vahepealselt sajuolekut tähistavat mõistet kui "lõrts", mitte "lörts".

    VastaKustuta
  10. Ei ole küll selle nädala ilmaga seotud küsimus, aga kas kuskilt saab veel vaadata Tallinna aeroloogilist diagrammi?

    VastaKustuta
  11. Laupäevane tuul pole mingi torm. Osmussaarel ehk tuleb 25 m/s hädisi ära.
    HIRLAMi mudeli järgi jääb homne avamere tuul pühapäevasele sisemaa omale kõvasti alla. Vaadake ise järele kui ei usu. :)

    VastaKustuta
  12. Viimastel andmetel peavad saed valmis panema pühapäevaks need kes Haapsalu - Jõgeva joonest lõunapool. Ehk teisisõnu natuke on torm lõunapoole nihkunud.

    VastaKustuta
  13. Nihkub veelgi ja nõrgemaks ennustatakse ka. Üle 20 m/S PUHANGUID TULEB VAID RANNIKUL.

    VastaKustuta
  14. See uue nädala külm on ajutine. GFSi 00Z uuendus näitab/näitas 7. novembril taas kuni +12 kraadi.

    VastaKustuta
  15. Ära kiirusta ette. Vaata mitu uuendust järjest ja alles siis hõiska. Viimane uuendus näitab ikkagi talve selleks ajaks.

    VastaKustuta
  16. Ammu juba ütlesin ,et kuu orbiit näitab talvist Novembrit ja nii peab siis ka minema. Näidaku need GFS või muud mida iganes.

    VastaKustuta
  17. Detsembri keskmine peaks orbiidi järgi tulema lähedale Novembri keskmisele. Seega mustad jõulud ilmselt Harjumaal

    VastaKustuta
  18. Aga milline ilm 2022. aasta detsembris tuleb kuu orbiidi järgi?

    VastaKustuta
  19. No tunnike sai kulutatud sinu uudishimule aga peaks tulema Harkus keskmine Detsembris 2022 sinna +1 ja +2 vahele. Tartus midagi +0,...

    VastaKustuta
  20. Järgmisena küsid kindlsti Juulit 2020. see oli mul juba ette ära arvutatud ja enne kui küsid siis Harkus +19 ,... Tartus seega vist 20 tuleb ära.
    Täpsemad numbrid annan kuu ette kui on ka muud muutujad teada. jugavoolu asendid , kas El nino või mitte kuidas IOD seis Päikese aktiivsus, jne....

    VastaKustuta
  21. Täna võib sünoptikutel üsna töine päev tulla, iga kilomeeter loeb, kas tuleb torm või mitte.

    VastaKustuta
  22. Põhja-Eestis kindlasti mitte - ses mõttes neil lihtsam.

    VastaKustuta
  23. Hoiatused juba täitsa puusse, Sõrvel 31 m/s

    VastaKustuta
  24. Mitte ainult hoiatused ei ole puusse, vaid ka sellesamuse postituse pühapäevane prognoos.

    VastaKustuta
  25. Harjumaal igav ilm nagu ikka. Ainus positiivne nähtus on olnud lakkamatu vihm.

    VastaKustuta
  26. Jah mul siin harjumaal juba 140mm koos hetkeseisuga oktoobri summa. Hakkab sarnanema 2017 oktoobrile

    VastaKustuta
  27. Ja milline suvi 2017. aasta sajusele sügisele järgnes? Pikk, kuum ja põuane!

    VastaKustuta
  28. Lõunamaakondades uudiste järgi jääb tunne ,et elekter veel ainult suuremates linnades veel on.

    VastaKustuta
  29. TErve VÕru on ilma elektrita.

    VastaKustuta
  30. Juba reedel ütlesin ,et lõunakad pange oma genekad ja saed valmis aga mõnelegi tuli tänane ikka nagu välk selgest taevast.

    VastaKustuta
  31. Nii palju kui aknast hetkel näha on, siis endal lehtla maha murdunud. Tänavavalgustuse postid tuulega kaldu läinud, üks üle tänava risti praktiliselt maas, nii et kõik autod ei julge alt läbi sõita. Elekter tuli just tagasi. Peagi õue minnes saab täpsemalt näha, mida see tuul endaga kaasa tõi. Nii tugevat tormi tänaseks küll ei oodanud. Viimati sai siin Kagu-Eestis nii jõhkrat raju vist 2010. a augustitormi ajal kogetud.

    VastaKustuta
  32. 2005 jaanuaritormi ajal oli vist hullem ?

    VastaKustuta
  33. Arvestades maksimaalset tuulekiirust, mis Kagu-Eesti ilmajaamades on mõõdetud, jääb vist 2005. a jaanuaritorm jah esikohale, aga tagajärgede põhjal(kui tänane päev välja jätta, sest pole veel täpselt selge, mis see endaga kaasa tõi) tõenäoliselt 2010. a augustitorm.

    VastaKustuta
  34. Ilmselt jah ,kahjude poolest(vähemalt tormimurru osas) jääb augustitorm liidriks sest siis olid lehtpuudel alles lehed ju küljes-purjefekt... ja pealegi pühkis see augustitorm üle Eesti,praegune rappis lõunakanti ja Saaremaad .Muidugi praegune torm murdis ilmselt kõige rohkem Viljandi-ja Pärnumaal puid sest siinne kant ohtralt vihma saanud -läbivettinud pinnas annab kergemini järele .Marul oli voolukatkestus 16.20-17.47,mobiililevi taastus 19 paiku ,ümbruskonnas metsades puid palju maas .

    VastaKustuta
  35. Kui lõnas oli nii nagu oli siis mis Lätis on ? Veel hullem ?

    VastaKustuta
  36. Eks Põhja-Läti sai samamoodi rappida ,fotosid ,videoid juba liigub .

    VastaKustuta
  37. Vihmajuttu ka...Marul tänase päevanumbri sajuhulk 31,7 mm ,eile sadas 19,6 mm ja oktoobris hetkeseisuga sadanud 161,8 mm.

    VastaKustuta
  38. Kus kandis see on?

    VastaKustuta
  39. See koht vist Lõuna-Eestis. Kilingi-Nõmme suurem koht lähedal. Vabandust kui eksin kohaga.

    VastaKustuta
  40. Maru on Viljandimaal,Mulgi vallas ,üsna Pärnumaa piiri lähedal.

    VastaKustuta
  41. Mis blogist nüüd saab kui üks autor istub rootsi kardinate taga?

    VastaKustuta
  42. Oskab keegi panna linki mis näitab Päikese aktiivsust online.
    Tahaks hakata uuesti jälgima tormide muutuse sõltuvust sellest.
    Tundub, et ei osatud ette arvata pühapäevase ilmamöllu kujunemist.
    Aastate eest (2010)kui möllas lumetorm Monika, ennustati talle järgnevat
    (oli vist Scarlett)tsüklonit sama hulluna, või hullemanagi.
    Aga ei tulnud sellest midagi. Sel ajal oli mul üks Sun`i link, mille jälgimisel
    märkasin, et kui Monika puhul oli ka Päike väga aktiivne, siis järgneva tsükloni liikumisel aktiivsus juhtus nõrgenema. On keegi veel sellist seost märganud ??
    Jutt siis hetkeaktiivsusest, mis plekkide hulgaga pole seotud.

    VastaKustuta
  43. Kas see vangla jutt oli üldse oluline? Kas on luba küsitud sellise asja avaldamise kohta. Pigem rikub blogi mainet veelgi enam.

    VastaKustuta
  44. Praegu päike nii rahulik ,et spaceweather.com piisab

    VastaKustuta
  45. Mulle see eilne raju tugevus lõunas-kagus et tulnud üllatsena. Seal on tormid alati tugevamad kui mujal mandri sisealadel.
    Näiteks Tallinn-Harku jaamas vist polegi tuul kordagi üle 25 m/s olnud, kuigi Võruga võrreldes samahästi kui rannikul.
    Aga 2010. aasta augustitormist Väike-maarjas jäi Võru eilne puhang ikka kaugele alla.

    VastaKustuta
  46. Kas paljud ilmahuvilised on maniakid? Seda lehte vaadates ei ole vist tõesti kõigil vaimne pool korras.

    VastaKustuta
  47. Sai siin Kagu-Eestis eilse tormi poolt põhjustatud tagajärgi käia vaatamas ning olukord sarnaneb vägagi 2010. augustitormile. Tohutult on murdunuid ning elektriliinidele langenud puid, mida pole veel täna õhtuse seisuga likvideeritud, mitmed tänavavalgustuse postid on tuule poolt ümber paisatud ja kaldu, liiklusmärgid ning tänavasilid kõverad, puust aiad ümber lükatud ja katki, suured reklaamitahvlid ja plakatid minema pühitud jne.

    VastaKustuta
  48. @ 28. oktoober 2019 15:43
    On jah oluline. Siis teab nii teinegi sellest tüübist hoiduda.
    Ei peagi luba küsima avaldamiseks. Ega Kaivo ise valis selle vanglatee, vaevalt et temagi luba küsis.

    @ 28. oktoober 2019 22:12
    Kaivo, sina?

    @ 28. oktoober 2019 12:36
    Mis ikka. Unarusse jääb.

    VastaKustuta
  49. Tartus siis hetk tagasi selle sügise esimene lumi ära nähtud. Maad küll valgeks ei teinud, üsna lühikest aega sadas.

    VastaKustuta
  50. Loodetavasti kõik sajud ja pilved on nüüd kõik enne ülejärgmist nädalat ära, et täiskuu ajaks selged ilmad valla pääseks.

    VastaKustuta
  51. Lõuna-Eestis tuleb vist kõva torm jälle, sest mudelid näitavad samasugust õhumassi kontrasti, nagu pühapäeval oli. See annab tõuke uue tsükloni tekkeks, mida veel mudelid leebena näitavad.
    Esmaspäeval ehk 04.11 näitab Helsingisse päevamaksimumiks, et kraade polegi, aga Tallinnasse +11 kraadi. Helsingist põhjapool miinused, ja Tallinnast lõunas kuni +13 kraadi.

    VastaKustuta
  52. Ma olen see kes ütles kaks päeva enne tormi ,et lõunakad peaks saed ja genekad valmis panema. Nüüd ütlen ,et uut tormi teisipäeval ei tule.

    VastaKustuta
  53. Vabandust. Arvasin ,et 4 kuupäev on teisipäev. Mõtlesin ikka esmaspäeva.

    VastaKustuta
  54. Päris palju on puid lääbakil ,eriti madalamates kohtades kus pinnas sadudest läbi ligunenud,esimene tugevama tuulega päev toob taas voolukatkestusi .

    VastaKustuta
  55. Ärge muretsege. Uut sellist tormi pole silmapiiril.

    VastaKustuta
  56. Kui puud on tõesti lääbakil liini kohal aga traatide vastus veel pole siis võib jah uusi katkestusi tulla ka 10m/s tuulega ja samuti esimese raske lörtsiga. Veel jälgin ja ei kuuluta midagi aga Põhja-eestikad võiks mõelda võimalikele voolukatkestustele teisipäeval. Homme ütlen kas on saed vaja teritada või mitte.

    VastaKustuta
  57. 29. oktoober 2019 00:01
    Hoiduda? Me isegi ei tea, mis põhjusel inimene vanglas on. Ei tasu teha ennatlikke järeldusi.

    VastaKustuta
  58. Oleks nüüd vähemalt keegi administraatori/blogi omaniku õigustes, kes saaks lihtsalt kasvõi uue nädala käivitada. Küll selle all jutt jooksma hakkaks, kui põnevaid ilmanähtusi on. Jüri on liiga hõivatud ja temast saame aru. (Kaivo on ka nüüd hõivatud...)

    VastaKustuta
  59. Pühapäeval on suht ainulaadne tuuleväli tulekul. Vastassuunalised tuuled saavad põiki oleva ehk põikse joonena Eesti kohal kokku ning see joon liigub lõunasse.
    Peaks vist timelapse video tegema, kuidas pilved järsku vastassuunda liiguvad.

    VastaKustuta
  60. Misma ütlesin, et blogi jääb unarusse.

    VastaKustuta
  61. Ennustus lähipäeviks on selline, et Põhja-Eesti pääseb suurest sajust, aga Kesk- ja Lõuna-Eesti mitte ning seetõttu on teisipäeval neis piirkondades üle 5 cm lund oodata, kuna kirdest saabub ühtlasi tuhinal külma. Kuna tuul pole kuigi nõrk, siis ilmselt ka tuiskab. Kolmapäev on juba kõikjal suurema sajuta. Kuna ilm on pilves, siis õhumassi vahetus maapinnast 2m kõrgusel on üsna sujuv ehk kraade jääb tasapisi vähemaks ilma ööpäevase temperatuurikõikumiseta.

    VastaKustuta
  62. Kõik kajastavad, et tuleb meeletu torm - võtsid viimasest liigvähe kajastamisest õppust!

    VastaKustuta
  63. Mingit tormi ei tule ju.

    VastaKustuta
  64. Eile ütlesin ,et täna ütlen kas põhjakad peavad genekad valmis panema või mitte. Vastus on ,et ei pea. Tugev tuul tuleb teisipäeval aga voolukatkestusi tuleb ainult kohtades kus on seda koguaeg. Teisipäevane tuul rannikul 20m/s või veidi rohkem

    VastaKustuta
  65. Põhjakad peavad hoopis päikeseprillid ja soojad talvekasukad valmis panema ehk? Täna-homme peaks põhja-Eestis sajud ja soojus läbi saama.

    Lõunakad peaks aga paadid ja vihmavarjud käeulatuses hoidma?

    VastaKustuta
  66. Põhja-Eesti rannikul võib tulla purakas lörtsi ja lund uuel nädalal teisipäeval kui vaadata tänaseid prognoose.

    VastaKustuta
  67. Siiski ei tule. Nullisoterm on ilmselgelt liiga soe mereefekti jaoks.
    Ikka -10 kraadist ja külmemat on vaja et lund tõesti puraka hulgal tuleks.

    VastaKustuta
  68. Lõuna-Eestile kohaselt on seal lähipäevil taas huvitav ilm tulemas - 2 päevaga võib 80 mm sademeid tulla, millest pool isegi lumena. Põhja pool seevastu mõttetult pilves, ehk et ei saja ja midagi muud põnevat ka pole.

    VastaKustuta
  69. Kuramus ,niigi põhjavesi keldris juba.

    VastaKustuta
  70. Palju Kaivo soolaputkat sai,teab keegi?

    VastaKustuta
  71. Tõesti see teisipäevane lörtsi- ja lumepuraka ala liikus 150-200km lõuna poole põhjast kui vaadata uuendatud prognoose. Paistab, et Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti alad saavad jälle vatti ning vaeva.

    VastaKustuta
  72. Juba oma 1. november 2019 22:56 aegses kommentaaris ütlesin, et põhjaosa jääb suurest sajust välja.

    VastaKustuta
  73. Aa, ja muide ilmateenistus võiks oma ennustuse lähemaks paariks päevaks muuta piirkondlikuks, umbes, et "Lõunas on pilves ja sajune, põhjas pilves selgimistega ja sajuta".
    Kuna ligemale pool Eesti rahvastikust elab Harjumaal ja ligemale kolmandik Tallinnas, ehk sajuta jäävas alas, siis kindlasti hakkab ilmateenistus niimõneltki tigedaid kirju saama.
    Sest praegune ennustus ju jätab mulje, et üle kogu riigi lakkamatult sajab 2 ööpäeva jutti ja seda ka Harjumaal.
    Aga eks nad ise teavad, oma vigadest õpitaksegi. :D

    VastaKustuta
  74. Lõunaeestlastele mõtlemiseks, et kui varaline kahju ja voolukatkestused, ning paari päeva pärast ka hoovis aerutajad närve sööma hakkavad ning seetõttu kolima plaanite hakata, siis Harjumaa keskosa on Eesti kõige turvalisema ilmaga, aga selle hind on igavus. Te jääte sel juhul ilma nii marulistest sügistormidest, suvistest äikesest, tormipagidest, ja kui ka äärmuslikust kuumast ja külmast. Ehk et kõigest sellest, mis teile ilmaelamusi pakub. Harjumaa kõige äärmuslikum ja närvesöövam nähtus on suvine põud.

    VastaKustuta
  75. Ma ütleks, et harjumaal on lisaks sademete puudusele ka sademete üleküllus pidevaks nähtuseks.
    Viimased meeldejäävamad tormid olid vist 2010 augustitorm ning lumetorm moonika.

    VastaKustuta
  76. 2.nov kl.19:24 ütlesin ,et mingit erilist tormi ei tule ja ütlen ka praegu. Põhja-eestis on jah tuuline ja eriti Viimsi poolsaarel aga lõunas pole sedagi. Seega lõunakad võtke rahulikult ja põhjakad nautige tugevat tuult. Nagu ka varem olen prognoosinud siis Kuu orbiit näitab üsna talvist Novembrit. Arvata võib ,et õige keskmise temp.saavutamiseks tuleb millalgi korralik külmalaine. Tallinnna nov.keskmine peaks tulema nagu juba enne öeldud +1 kanti ja Tartu 0 kanti.

    VastaKustuta
  77. Umbes nädala pärast saab ka detsembri prognoos pantud.

    VastaKustuta
  78. Mis sa sellest ikka paned - arvata on ju et tuleb sita suusailmaga detsember.

    @ 3. november 2019 18:47
    Kas just pidevalt, aga mõnusalt sajune on sügis seni olnud jah. Tänasega sai see pidu siinkandis läbi.

    VastaKustuta
  79. @ 3. november 2019 19:20
    Novembris päikest ka näeb veel või või jääbki 1. nov viimaseks? Näeks kasvõi Kuudki.

    VastaKustuta
  80. Kindlasti näeb. Kolmapäev või Neljapäev juba peaks nägema.

    VastaKustuta
  81. Võiks ilmaarutelud mujale üle viia. Blogi on pikalt agoonias olnud ning nüüd võib seda surnuks lugeda. Üks tegija vangis, teine lihtsalt ei viitsi blogi teha.

    VastaKustuta
  82. See teine inimene teeb tööd

    VastaKustuta
  83. Kaivo lahkumise järel on tekkinud blogi tegevusse paus, kuid olukorraga tegeletakse aktiivsest ja peatselt alustab blogj jälle.

    VastaKustuta
  84. Olles juba üle kümne aasta aktiivselt nii meteo.net.ee's kui ka siin ilmaarutelusid pidanud, siis pole lihtne näha neid kokkukuivamas. Ilmselt 2010. a oligi tipphetk, mil võis näha enim ilmahuvilisi, millele tõenäoliselt andis tõuke ka tookordne üliekstreemse ilmaga aasta. Sealt edasi on enamus mingil põhjusel laiali läinud. Olen sama olukorda ka teistes kommuunides täheldanud, ning usutavasti on üheks põhjuseks populaarsed sotsiaalplatformid(Facebook, Twitter jne.), kus kiiremini ja mugavamalt infot jagada/vahetada.
    Olen mõelnud isegi luua mingi informatiivse ilmablogi või kaasaegse ilmateemalise lehe, kus saaks kiiresti ja tõhusalt ilmateemal postidada/suhelda mitmel erineval viisil kas registreerimata anonüümsena nagu siin, Gmail'i/Facebook'i konto kaudu, Twitter postituste, lehel registreeritud kasutajana jne. Ühesõnaga oleks mõte tõmmata kõik ühele lehele kokku, mis täidaks sama eesmärki nagu see blogi või meteo.net.ee. Siinkohal tekib jällegi küsimus, kas leidub piisavalt huvilisi ja külastajaid, kes selle omaks võtaks. Teatavasti on sellel blogil ja meteo'l juba üsna muljetavaldavalt pikk ajalugu ning suur külastajaskond taga, mistõttu on need inimestele kalliks saanud.

    VastaKustuta
  85. Huvitav et ilmateenistus ikka veel kahtleb, et kas suur sadu Hiiumaale ja mandri loodeossa üldse ulatubki.
    Täitsa kindel ju, et mitte. Õigem oleks öelda, et neis kohtades pole üldse sademeid tulemas.

    VastaKustuta
  86. Olen muidu ülitänulik, et võin ilmahuvilisena elada just Kagu-Eestis ekstreemsete ilmanähtuste poolest, aga kuiva- ja põuaarmastajana pole nende tohtutute sademetega siin lihtne hakkama saada, eelkõige kui need tulevad vihmana. Praegu küll ei mäleta, et kunagi varem oleks üle kahe ööpäeva järjest siin sellist sadu esinenud. Vähemalt nüüd on maa valgeks saanud ja edasi paistab jätkuvat lumesadu.

    VastaKustuta
  87. Nojah, siin Harjumaal lihtsalt mõttetult pilves ja tuuline. Oleks kasvõi päikestki.

    VastaKustuta
  88. Lumi vesisele maale on ju lausa eriti tore. :D

    VastaKustuta
  89. Marul põhjavesi keldris ja kodu lähedal teetruup ei suuda kogu vett läbi lasta ,selle moega võib truup koos teetammiga minna. Hetkel +1,vihma-lörtsisadu,vaikne .Tänase päevanumbri sees sadanud 32,4 mm,novembri sajuhulk hetkeseisuga 77,8 mm.

    VastaKustuta
  90. Vaja oleks sajuta ilma 11. novembril Harjumaale. Oskab Kuu orbiidi järgi ennustaja midagi täpsemalt öelda?
    Karta on et just siis sajab siin nii, nagu viimastel päevadel lõunas.

    VastaKustuta
  91. Samas mujalt lõunast teated isegi kuivanud kaevudest.
    Mu 1 tuttav sealt ja on praegu väga rahul, et kaev täis nüüd sajab talveks.
    --------------
    Harjumaa novembri sajuhulk hetkel 4,7 mm.

    VastaKustuta
  92. Jüri Kamenikul on aega küll, et Facebookis usinasti kommenteerida. Aga et siia blogisse kasvõi copy paste Ilmateenistuse nädalaprognoosist teha, selleks aega ei ole.

    VastaKustuta
  93. 11.November sajab aga sellist udukat või peenikest vihma. Küll aga on kindel ,et Merkuuri üleminekut Päikesest ei näe.

    VastaKustuta
  94. Aitäh. Asi seegi. Peaasi, et ei ladistaks.

    VastaKustuta
  95. @ 5. november 2019 20:36
    Paraku see feisbuk on paljudele vist elu jah.

    VastaKustuta
  96. Jüril jah aega fesaris lumejuttu puhuda. Eks me siis teeme siia kommentaariumi absoluutse rekordi.

    Kahju, hea blogi oli, minule, kui põllumehele oli suvel sellest väga palju abi.

    VastaKustuta
  97. Tundub, et mu 5. november 2019 18:04 öeldu jõudis pilvepiirini - Tallinnas on ilm üllatuslikult selgeks läinud. Ainult kiudpilvede kiht on veel, mis püsides võib homme siin loodes halopäeva tuua.
    Loodetavasti pilve ei lähe hommikuks.

    VastaKustuta
  98. Aga kui see lõustakaustik ükskord kinni läheb, siis...

    VastaKustuta
  99. Laev on Tallinna sadamas, aga sadamas pole ikka midagi sadamas.
    Kommentaaride arv kätte sai saja, aga väljas ikka midagi ei saja.

    VastaKustuta
  100. Teekaamerate järgi kagus juba täis talv.

    VastaKustuta
  101. Lõunas muudkui sajab ja sajab. Lund. Tihedat.

    VastaKustuta
  102. Näib, et lausa kahesajab, Võrus äkki kolmesajab. Hoolime siis ka üksteisest, teineteisest, kolmteisest. Ära jää siis kauaks teele, tule Teele õhtuks teele, kohvi sa ju ei joo.

    VastaKustuta
  103. Aga kui paluda Kairo Kiitsak seda blogi jätkama. Ta võibolla liig noor, õpib ülikoolis ja hõivatud. Samas on tal kusagil hea pildimaterjali ja ilma-analüüsiga blogilaadne asi. Äkki lihtsalt kopib siia ka, pealegi tegeleb ta täiesti arvestataval tasemel ka ennustamisega, mida Jüri, kui analüütik,ei tahtnud eriti teha.

    VastaKustuta
  104. Harjumaal päike paistab. Küll läbi kiudpilve vine aga paistab ja lumest pole haisugi.

    VastaKustuta
  105. Kui mõelda klimaatilise sügise peale, siis see algas meil tegelikult juba 13. septembril, kui mitmel pool Eestis langes ööpäevane keskmine õhutemperatuur püsivalt alla +13 kraadi.

    Nagu näha, siis minu viimasest sissekandest on möödas juba rohkem kui aasta. Ma ei ole veel kuhugi ära kadunud, vaid olen endiselt aktiivne nii ilmarindel kui ka pildistamises, kuid tegutsen hoopis teistes keskkondades. Blogipidamine on jäänud tagaplaanile. Lisaks olen oma geograafia õpingutega jõudnud Tartu Ülikoolis 3nda aastani ja ees ootab bakalaureusetöö kirjutamine.

    Praeguse seisuga olen aktiivne peamiselt Facebookis, kus arendan oma 2014. aasta maikuus loodud grupp nimega "Ilmahuvilised". Tänaseks on seal liikmeid juba üle 7200, mis teeb sellest Eesti suurima ilmagrupi Facebookis. Lisaks kuulub mulle leht nimega "Ohtlikud ilmanähtused Eestis", kus on üle 15 000 jälgija. Kui soovite minu kõige värskemaid looduspilte näha, siis neid jagan enamasti oma teisel lehel, mis asub samuti Facebookis ja mille nimi on "Loodusfotograaf Kairo Kiitsak". Olete oodatud neid lehti jälgima ja minu ilmagrupiga liituma. Mul on äärmiselt hea meel, et olen suutnud aastatega luua mitu suurt ilmakogukonda. Muide, seda kõike teen ma jätkuvalt hobikorras PS! Aktiivne olen ka Twitteris: https://twitter.com/kairokiitsak

    Ma panen suurt rõhku nende lehtede haldamisele ja juhtimisele, aga siin blogis ei plaani ma eriti uusi postitusi teha lähitulevikus. Ajad on muutunud. Blogipidamine pole mulle enam nii oluline. Aga kui tuleb ikkagi tahtmine midagi kirjutada, siis kirjutan. Olen seadnud endale uusi eesmärke ja uurinud ka natuke statistikat. See ei tohiks tulla kellelegi üllatusenda, et tänapäeval on inimesed tunduvalt aktiivsemad just sotsiaalmeedia keskkondades ja et seal on palju lihtsam inimestega ühendust saada, infot koguda ja vahetada. Facebook ja Twitter on väga sobivad kohad selleks ning see on ka põhjus, miks olen seal aktiivsem.

    Sotsiaalmeedias on minule vajalikku infot rohkem, seda on lihtsam üles leida ja see levib palju kiiremini. Ilmaülevaadete koostamise ja ilmaandmete kogumise seisukohast on see mulle väga oluline. Blogi pidades on jäänud mulje, et kellele ma sellest ilmast siin kirjutan, kui keegi neid praktiliselt ei loe. Loodan, et saate mu mõttest aru. Samas võite ju mõelda, et miks ma üldse kirjutan. Aga eks ikka seetõttu, et mulle meeldib see, mida ma teen ja nähes inimeste tagasisidet kõige selle kohta, siis motiveerib see mind veel rohkem kirjutama. Loodetavasti jagub seda motivatsiooni veel kauemaks.

    Igatahes blogi ma ei plaani lukku panna ega ära kustutada ja kõik varasemate aastate jooksul tehtud postitused jäävad siia teile kättesaadavaks. Küsimuste ja ettepanekute korral saab alati minu poole pöörduda. Seniks soovin teile kõigile mõnusat sügise jätku!

    VastaKustuta
  106. Kairo, fb on tore, suurtele massidele suunatud - seega sinu grupid sisu poolest on seal pigem Õhtuleht, siinne blogi aga Postimees/Sirp

    Kui sind huvitavad laigid, meeldimised, siis jah, suund Õhtulehe suunas on õige. Aga paraku sisu seal pole rohkem kui sinu postitused, teised postitused ei kannata seal eriti kriitikat, liiga suur hall mass on fb-s koos.

    Olen ka sinu eelnimetatud fb-gruppide liige, aga deem, ei suuda seal pikalt lugeda, sest lugeda eriti miskit polegi - aga siin liigub asjalik materjal ja oleks tõesti kahju kui seda enam ei liiguks.

    VastaKustuta
  107. OOT kuidas Kairo Kiitsak on seotud Jüri Kameniku blogiga???

    VastaKustuta
  108. Jah, ilmselt paljud üldse ei kasuta ka sotsiaalmeediat või eelistatakse jääda anonüümseks, mis annab blogile siinkohal suure eelise. Tuleb nõustuda eelneva kommenteerijaga, et ilmaga seotud materiali osas ei asenda siinset blogi tõenäoliselt mitte miski. Võib julgelt väita, et juba siinsed tõelised ilmahuvilised, kes anonüümsetena prognoose teevad, on alatasa mitmeid kordi täpsemad kui erinevad ilmaportaalid ja Ilmateenistus. Loodetavasti siiski leitakse siia vähemalt keegi, kes oleks valmis kord nädalas Ilmateenistuse nädalaprognoosist copy-paste tegema ja lisada uue nädala postituse, et siinnegi seltskond päris laiali ei läheks nagu juhtus meteo.net.ee's. Kui siiski ei saa sellest blogist enam asja, siis oleks valmis ise uue ilmablogi looma, mida aktiivselt uuendada, umbes samas formaadis nagu siin, ning võimalik, et hiljem ka ilmahuviliste veebilehe(mida sai mainitud 4. novembri 19:07 kommentaaris), kus oleks pidevalt ilmaga seotud uuendused, reaalajas uudistevood erakordsete ilmanähtuste korral nagu äikesetormid jne., ning kõik olulisemad ilmasündmused nii Eestis kui mujal maailmas, nii et peaks sadat erinevat saiti ķülastama, vaid saaks kõik vajaliku ilmainfo ühelt lehelt kätte. Samuti oleks võimalus kommenteerida/vastata erineval viisil nagu siin. Selleks aga oleks ilmahuvilistelt tagasisidet vaja. Seega, kes uuest ilmablogist/veebilehest huvitatud on, võib siin teada anda ja selles osas arvamust avaldada, juhul kui selle blogiga enam midagi ette ei võeta.

    VastaKustuta
  109. @ 6. november 2019 12:24
    LOODETAVASTI sa pettunud polnud, et lund pole, vaid hoopis päike selle asemel, sest mõni ilmaportaal enne 20. novembrit enam seda tulekera sümbolit ei kuvagi.

    VastaKustuta
  110. Radari järgi läheneb Tallinnale lumesadu, aga olen raudpoltkindel, et just enne Tallinnat see sajuala hakkab kiiresti hajuma. :D

    VastaKustuta
  111. "Kui mõelda klimaatilise sügise peale, siis see algas meil tegelikult juba 13. septembril, kui mitmel pool Eestis langes ööpäevane keskmine õhutemperatuur püsivalt alla +13 kraadi."

    No see reede ja 13 toob ikka ebaõnne tõesti. :) Seekord siis lausa suve lõppemise.

    VastaKustuta
  112. Hei, võtsin Blogi kaasautori kohustuse ajutiselt endale, seega blogis uus postitus. Vabandan, kui esineb trükivigu või eksimusi. Parandan jooksvalt ja täidan jooksvalt, kui keegi soovib, andku teada otse minule vastavale e-mail'ile, mis on kõige uuema postituse alla alles jäetud.

    VastaKustuta
  113. Palju kagus lund on siis? See lumekaardi näit küll ei tundu eriti usutav...

    VastaKustuta