31. nädala ilm [29.–35.07.(4.08.)2019]

Kommentaariumi viide

Blogi sai juuli lõpuga 12-aastaseks, mistõttu alustati juba kuu aja eest nn lähtestamisprotsessi (parema sõna leidmiseta kasutame asendusterminina just seda, kuigi informaatikas jms on sel teine tähendus). Selle (lähtestamise) eesmärgiks on pakkuda lugejatele kvaliteetset lugemis- ja kvaliteediteenust, nagu oli veel umbes aasta-kahe eest. Hiljem on blogis toimunud muutused, mida ei ole heaks kiidetud, kuid samas vahel tuleb teha otsuseid ja muudatusi, mis ei pruugi enamusele meeldida, isegi kui need on piisavalt põhjendatud.

Lähtestamise stardipauguks on ilmselt praegune postitus. Kaivo on olukorraga leppinud, kuid tema roll on edasise osas veel ebaselge: pole teada ta panustamise ulatus ja laad.
/Täiendus 31.07. ülihilisõhtul/ Sünnipäevapidu osutus arvatust võimsamaks, sest osalejaid oli üle 50 ja kõik ei mahtunud ära. Seetõttu tehakse järelsünna 25ndal, asukoht selgitamisel.

* EINAR LARETEI kokkuvõte: Juulikuu oli jahe ja kuivapoolne teine suvekuu. Kuu esimene pool oli lausa külm, kui võrrelda varasemate aastate juulikuu perioode. Juulikuu teisel poolel olid ilmad soojemad ja kuu viimane kolmandik kujunes suviselt palavaks. Samas kuu viimased päevad tõid külmad ilmad tagasi. 28.juulil sündis Alatskivil selle suve soojarekord, kui temperatuur tõusis 32,1 kraadini. Sademeid tuli kuu jooksul normist vähem ja kõige sajusemaks kujunes kuu esimene kolmandik, kui vihma tuli 40,9 mm jagu.

Hilissuvine nädal, pikemalt https://ilm.ee/?517945.

28. juuli oli veel ebatavaliselt soe (reedene ilmateade on saadaval https://ilm.ee/?517926). Seda põhjustav õhumass polnud enam troopiline, vaid esiteks transformeerunud, teiseks segunenud kontinentaalse polaarse õhumassiga, mis suviti võib palav olla ja õhutemperatuur tõusta üle 30 kraadi – ei siga ega kägu. Äikeseoht oli olemas ja suurim õhtupoolikul idaservas(ESTOFEXiga).
Euroopa II 2019. a kuumalaine kohta on infot eesti keeles http://www.ilmateenistus.ee/2019/07/kuum-nadalalopp/ ja inglise keeles https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_weather_records#Europe, kuid mõni asjaolu vajab täpsustamist: Suurbritannias mõõdeti juuli esialgseks uueks rekordiks 38,1 °C ja üleüldiseks 38,7 °C, lähemalt https://www.metoffice.gov.uk/about-us/press-office/news/weather-and-climate/2019/new-official-highest-temperature-in-uk-confirmed) ja Prantsusmaal 42,6 °C (Pariisis; kogu riigis 28. juuni 46 °C).

Nädal algas järsu kraadikõikumisega: 29. juulil oli veel kuni 27-kraadist õhutemperatuuri, kuid edaspidi jääb enamasti isegi alla 20 °C, kuigi päikest võib jaguda. 

Meenutagem: 29.07.2018 ehk aasta eest mõõdeti Tallinn-Harkus 34,2 °C, mis jäi ühtlasi aasta kõrgeimaks usaldusväärselt registreeritud õhutemperatuuriks standardtingimustes (avatud koht, 2 m kõrgusel maapinnast, varjus, taadeldud instrumentidega mõõdetud jne).

Kirdest jõudis kohale arktilise päritoluga õhumass. See on kuiv ja külm, nii et sooja üle 20 kraadi loota ei tasu. Kuu algus toob soojema ilma, kuid ikkagi mitte südasuviselt; sajuvõimalus on suurem alates 8.08. (k.a).
Tegelikult: kirdest (Barentsi ja Valgelt merelt) saabus arktiline õhumass. See jäi Eesti kohale nädala lõpuni, sest Loode-Venemaal püsis suhteliselt intensiivne (980 hPa) tsüklon. Selline ilmamuster (tsirkulatsioonitüüp) on suviti tavaliselt kõige jahedam (teine selline on pööriseline tüüp, sel juhul on tsüklon pikka aega otse vaadeldava piirkonna kohal).
Et põhjameredest saabus niiskust, jätkus ka pilvi ja sajuhooge (peamiselt idamaakondadesse), kuid äikest polnud – põhjavool on teadmata põhjusel äikesevaene, isegi kui niiskust jms jätkub. 

Lisaks jahedusele ja sajuhoogudele värvus taevas 29. juuli paiku valkjas-pruunikaks. See oli ilmselt mingitest peenetest osakestest, mis valgust hajutasid. Suure tõenäosusega ei olnud see Siberi metsapõlengute suits, vaid allikas asus palju lähemal, ja võimalik, et lisandusid ka aerosoolipuhangud, vt http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/huvilisele/aerosoolid/aerosooliosakeste_allikad.html.
Ebatavaliselt külm 31. juuli: E. Laretei Alatskivilt: 31. juuli 2019 oli erakordselt külma ilmaga pāev. Ilm oli pilves, tuli hoogvihma ja muidu tibutas (foto allpool). Hommikul oli sooja 9,8 ja päeval vaid 11,5 kraadi. Alles õhtul tõusis maksimum 12,3 kraadini. Päevakeskmiseks arvutasin vaid 11,2 kraadi.
Meenutus: midagi sarnast oli ka 31.07.2007 (blogi asutamise päev), kui päev oli sajune ja sooja alla 15 kraadi. Õhtul jäi sadu hootisemaks, tekkisid pikemad pausid sajju, temperatuur tõusis veidi ja läheduses oli äikest.

Einar Laretei. L, 27. juuli: Täna käisin Peipsi ääres vett ja päikest nautimas.Kuidas atmosfääriteadlane klassifitseerib pilvi, mis seisavad muutumatuna horisondil kogu päeva ? 
– Pilvede liikumiskiirust määramisel ei arvestata. Siit http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/ võis näha, et tegu oli tavaliste rünkpilvedega. Need liikusid edelasse ja hajusid järjepidevalt mingil kaugusel järvest või järve kalda kohal. Kui nad oleksid ahelatena (mitme rivina) näha, nimetataks neid Cu radiatus ehk rida-rünkpilved. Kui siit http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/ vaadata, siis hea tahtmise korral keskpäeva paiku võis näha neid ridu.

Einar Laretei. Erakordselt külm 31. juuli.