Kommentaariumi viide
Koostanud, andmeid kogunud ja postitanud: Kaivo Lõppe, kaivoloppe@gmail.com, FB Kaivo Lõppe
Kuuma meieni toimetanud soe front 11.06 kella 15 paiku. Lennuilmakaart
Madalrõhuala mõju Skandinaavia kohal järsku aga nõrgenes ja Islandilt pääses liikuma kõrgrõhkkond üle Kesk-Soome Koola poolsaare suunas. Selline olukord takistas kuuma ja niiske õhu liikumist meist põhja poole ja suunas suure madalrõhusüsteemi lohu ühes väga aktiivse frondiga üle meie.
Suur äike algas Läänemere lõunaosas juba 11.06 hommikul. Blitzortung
11. juuni äikeste levik (viimased 24 h). Lightningmaps
11. juuni õhtul jõudis Eestini esimene tugevam äikesevöönd. Blitzortung
13.06. õhtu teine äikesevöönd. See laastas Mandri-Eestit. Blitzortung
Võimsa kuuma õhumassi lahkumisetenduse pakkunud külm front 13.06. õhtul kell 21:00. Soome Ilmateenistuse(SMHI) lennuilmakaart.
14.06. öösel front ühes võimsa süsteemiga eemaldus Venemaale ning ilm selleks korraks said äikesed läbi.
Sademekogusest ka (Ilmateenistuse andmed):
Äike Haapsalus 13.06. öösel kella 01:55 paiku. Kaia-Karen Ülejõe foto
Äike Rakveres 13.06. öösel kella 5 paiku. Kaia-Karen Ülejõe edastatud foto.
Kaia-Karen Ülejõe foto äikesest Haapsalus 13.06. kell 17:07.
13.06. öösel kell 1:46 äike Saaremaal, Lümandas. Virgo Tiidermann foto
13.06. võimsa äikesesüsteemiga riiulpilv saabumas Virtsu sadamasse. Marianne Tammela fotod
Võimas piksesüsteem saabumas Pärnusse 13.06. vahemikus kell 16:20-16:50. Pildite autor Marten Jaan (MartenJaanPhotography).
Liis Liivamägi foto piksest. Asukoht ja aeg väljaselgitamisel.
Saabuv pikne Võru linnas 11.06. kell 23:00-23:30 vahel. Signe Kirillova foto
Riiulpilv saabumas Võrru 11.06. kell 23–23:30 vahel. Signe Kirillova foto
Pikne Võru linnas 13.06. kell 9–10 vahel hommikul. Signe Kirillova foto
Koostanud, andmeid kogunud ja postitanud: Kaivo Lõppe, kaivoloppe@gmail.com, FB Kaivo Lõppe
Juuni keskpaiku, 11.–13.06.2019 olid Eestis tõeliselt äikeselised päevad. Olnud äikesed olid piisavalt tähelepanuväärsed ja erakordsed, et teha sellest eraldi postitus.
Sünoptilisest olukorrast.
Teisipäeval (11.06.) tekkis kuumas niiskes õhus maapinnalähedases õhukihis Lääne-Euroopast meieni ulatuv mitme keskmega küllaltki väheaktiivne, kuid paksu pahandust põhjustanud madalrõhkkond. Kusjuures nii põhja kui ida pool olid valitsevaks samal ajal kõrgrõhkkonnad.
Laiaulatuslik süsteem keeras kuumakanalid lõunast avatuks ja nii saabus Läänemerele, s.t ka meile 11.06 õhtuks väga soe õhumass, milles 850 hPa (ca 1,5 km) kõrgusel oli õhutemperatuur 13...16 kraadi.
Madalrõhuala mõju Skandinaavia kohal järsku aga nõrgenes ja Islandilt pääses liikuma kõrgrõhkkond üle Kesk-Soome Koola poolsaare suunas. Selline olukord takistas kuuma ja niiske õhu liikumist meist põhja poole ja suunas suure madalrõhusüsteemi lohu ühes väga aktiivse frondiga üle meie.
11.06. õhtul ja 12.06. öösel liikus väga aktiivsel soojal frondil erakordselt aktiivne äikestevöönd Liivi lahele ja oli sealt sunnitud põhjapoolse kõrgrõhkkonna tõttu edasi kulgema üle Lõuna-Eesti ja Lätti itta. Sel ööl Põhja-Eesti sai rahulikult magada.
Lõuna pool aga möllas äike, oli pagituuli üle 20 m/s, teatati ka suurtest raheteradest ning vihmahood olid samuti uputavalt tugevad.
Äikest toonud sooja frondi asukoht 12.06. öösel kell 03:00. Soome Ilmateenistuse(SMHI) lennuilmakaart.
12.06. päev oli vahelduseks üsna rahulik, kuid seda vaid "vaikusena enne tormi".
12.06. õhtul jõudis Läänemerele madalrõhulohk ühes sooja frondi ning veelgi kuumema ja niiskema õhuga, mis levis 13.06. päevaks üle Eesti.
12.06. hilisõhtul tekkisid merel sooja frondi mõjualas tugevad ja elujõulised äikesevihmapilved, mis levisid öösel kiiresti saartele, varahommikul üle Lääne-Eesti ning keskpäevaks oli äike jõudnud juba Peipsi äärde.
13.06. päev oli taas rahulikum, kuid õhtupoolikul arenes Läänemerel kiiresti uus madalrõhuala kese ja selle soe front hakkas taas intensiivselt tootma võimsaid rünksajupilvi.
13.06. pärastlõunal hakkas Lätis intensiivistuma Läänemere lõunaosast tulnud äikesevöönd. Blitzortung
Lämbes õhumassis arenes välja kiiresti aktiivne ebapüsivusjoon, mis sisaldas põhja-lõunasuunalist võimsat äikesevööndi.
13.06. päevaks ja õhtuks oli ESTOFEX (ingl k. European Storm Forecast Experiment) tõmmanud ka Eesti 1.astme ohualasse, mis viitas võimalikele võimsatele äikesesüsteemidele ja ohtlikele nähtustele.
ESTOFEX
13.06. õhtul ulatusid selles samas süsteemis kõige marulisemad tuuleiilid Pärnu-Sauga jaama andmetel üle 30 m/s.
13.06. õhtul jõudis võimas äikestevöönd Eestisse. Esimese vööndi järel jõudis meieni hiljem ka teine, kuid see laastas enam mandri sisealasid ja ida- ja lõunapiiri. Blitzortung
13.06. äikeste levik (viimased 24 h). Selle ajaga oli kokku kogu süsteemi levikualas ~250 000 pilv-maa välku. Võrdluseks, Eestis on aasta keskmine pilv-maa löökide arv 20000–50000. Lightningmaps
14.06. öösel front ühes võimsa süsteemiga eemaldus Venemaale ning ilm selleks korraks said äikesed läbi.
Sademekogusest ka (Ilmateenistuse andmed):
- Pärnu-Sauga ilmajaamas sadas 13. juunil õhtul ühe tunniga 48,7 mm – sellist meeletut sajukogust nii lühikese ajaga saab juba nimetada loodusõnnetuseks.
- Selles süsteemis esinenud sajust Pärnu-Saugas tuli esimesed 19 mm vihmavett alla 10 minutiga, s.o 26% juuni sajunormist.
- Türi ilmajaamas oli 13. juuni hommikul ajavahemikul kella 6:00–8:00 sademeid 49,5 mm (s.o 64% juuni sajunormist), mis kvalifitseerub samuti loodusõnnetuse alla.
- Sarnaselt Pärnu-Sauga ilmajaamaga tuli 19 mm vihmavett vaid 10 minutiga, s.o 25% juuni sajunormist.
Sademekogused 12.06. kell 9:00 – 13.06 kell 9:00. Kogused on antud millimeetrites (mm). Ilmateenistuse sademetekaart
Sademekogused 13.06. kell 9:00 – 14.06 kell 9:00. Kogused on antud millimeetrites (mm). Ilmateenistuse sademetekaart
Lõpetuseks lisan veel ka mõned saadetud pildid inimestelt. Luba avaldamiseks on kõikidelt inimestelt olemas ja viidatud on ka iga pildi all autorile.
13.06. piksesüsteem (sama, mis Marianne piltidel Virtsust) saabumas Virtsust 20 km kaugusele. Kõik pildid on tehtud vahemikus 16:27–16:32. Süsteem liikus kiiresti, selle all oli pagituult, rahe, tugevat vihma ja mitmeid tunde kestnud välgutamine. Kaivo fotod
Jah, väga kummaline, et äikest pole loodeservas peaaegu olnudki. Ei tea, mis jama on!?
VastaKustutaAlates jah 2014 on Harjumaa ja eriti Tallinna ümbrus vaeslapse osas äikeste suhtes. Suvel tihti idatuuli mis Harjumaal kirdetuuleks "painduvad" ja see pole äikestele hea. "Vanasti" tulid kuumalained enamasti kagust või lõunast - nüüd pigem idast. Ilmselt on siin äikeste vähesuse osasüü. Teine osaline mõju võib ka olla selles ,et metsade osakaal Harjumaal jääb väheks - kõik kohad ehitatakse täis. Asfalt aga kuumaga ei anna niiskust atmosfääri - ainult kütab.
VastaKustutaSel aastal on palavused vist pigem edelast tulnud, aga see pole eriti midagi muutnud. Äikese tekkealad jäävad jah siit liiga kaugele, sest kohalejõudnuna juba lagunevad ja kaovad.
VastaKustutaTo 20. juuni 2019 00:29
VastaKustutaTekkis küsimus, kuidas selline arusaam, et ida suunast? Kõik kuumalained sel aastal on tulnud ikka lõuna või edela poolt, kandudes siia kõrgrõhkonna serva mööda. Idakaarest tuleva kuumalaine puhul peaks kõrgrõhkkond ise asuma kuskil Karjala kohal? Teiseks tahaks öelda, et inimtegevus sellisel kujul, nagu sina seda kirjeldasid, ei mängi mingit rolli õhumassivastestes võitlustes, millega kaasneb äike. Maapinna evaporatsiooni mõju äiksepilvede kujundamisel on ka väga kaheldava väärtusega mõte. Jällegi sinu nimetatud asfalti ehk aluspinna soojendamine võib mõjuda pigem just soodsalt, niiskus aga kandub õhumassiga tavaliselt lõuna poolt, mitte ei teki kohapeal.
Jah, mulle ka jäänud mulje, et vähemalt sel aastal on kuumad tulnud edelast, aga äikeselisust see loodeservas ei ole mõjutanud. Miks äikest siinkandis nii vähe? Sest äikese tekkekohad jäävad Tallinnast enamasti üsna kaugele. See äike, mis Läänemerel või Pärnumaal jms kaugemal tekib, võib ju siiakanti liikuda, aga on oma elu ära elanud ehk kohale jõudes lagunemas. Miks äikese tekkekohad jäävad loodeservast nii kaugele, vat see küsimus vajab vastamist.
VastaKustutaOn tehtud uuringutega kindlaks, et linna soojasaare efekt suurendab sademeid ja äikeselisust. Eesti linnad on imepisikesed ja mõju sademetele, äikeselisusele pole ilmselt eriti suur. Aga miljonilinnades küll peaks vastav mõju esile tulema. Seega suhteliselt vastuoluline teema umbes nagu mida vanemaks puud saavad, seda kiiremini nad kasvavad (on uuritud ja jõutud sellisele järeldusele).