teisipäev, 21. mai 2019

21. nädala ilm (20.–26.05.2019)

Ettepanek lugejalt: Soovitaks blogi autorile eemaldada stats4u.net counter või vahetada see millegi muu vastu, kuna see paistab põhjustavat lehe tohutult pikka laadimist blogi avamisel. Parim variant oleks ilmselt blogger.com'i omapoolne "hetkel lehel" viibijate loendur, kui on üldse saadaval, taoline nagu "lehevaatamisi kokku" lugeja. /---/
Vastus: võib teha, kuid vajab pisut eeltööd. Juhul, kui on võimalik teha, siis tehakse soovitus teoks miljonenda vaatamise täitumisel (eesmärgini jäänud rohkem kui –500 vaatamist).

*Uus ilmajutt: https://ilm.ee/?517812
* Suveilmast: https://menu.err.ee/945584/ilmauurija-jaanipaeval-peaks-kuivalt-labi-saama. Märkus: see 10 päeva on üksnes orienteeruv aeg, kui võiks oodata taas üle 20 kraadi. Suvesoe võib saabuda uuesti ka alles 10. või 20. juuni paiku.

Postitanud siit alates: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.



Miks postitused on sagedasti hilinenud? Postitused on tõesti viimasel ajal hilinenud ja vabandan lugejate ees. Põhjuseks on eraelu (kolimine), millega seoses jätkus suve hakul palju tegevust. Kuid õnneks on suurem möll möödas ja edaspidiselt katsun (Kaivo) teha postitusi õigeaegselt.
Kes soovib indviduaalset prognoosi, on igas postituses olemas e-posti aadress, kuhu see palve koos vajaliku lisainfoga saata, vajadusel tasustamine kokkuleppel.
Loodan mõistvat suhtumist!

Tuleb mõõdukalt väga soe, hiljem mõõdukas, kuid üsna sajune nädal.


Esmaspäeval ja teisipäeval (20. ja 21.05.) oli ilm enamasti sajuta ja kuum. Teisipäeval arenes enam rünksajukaid ja oli ka äikest (Virumaal, Läänemaal, õhtul lisaks Kagu-Eestis). 

Teisipäeval oli juba märgata eelseisva õhumassivahetuse esimesi märke - Läänemaal tegutsenud äikesepilvi. Pilt Kuivastu - Virtsu praamilt 14.20 paiku. Kaivo foto. 

Tuult ei teinud ning suund oli muutlik.
Õhk oli ööpäevaringselt troopiline: öösiti oli sooja 13...21, päeviti 24...29.

Kolmapäeval (22.05.) tekkis Eesti kohal väheaktiivne osatsüklon, muutis õhumassi veelgi ebastabiilsemaks ja surus peale jahedamat õhumassi.
Öösel oli vihmahooge ja äikest kohati, päeval aga arenes labiilses õhumassis paljudes kohtades(enamasti Põhja- Ida- ja Lõuna-Eestis) äikesevihmapilvi, millega kaasnesid pagid ja kohati ka rahe.


Arenevad piksed Pärnumaal kella 19:25 paiku. Kaivo fotod

Tuul oli üpris vaikne ning puhus öösel idakaarest, päeval muutliku suunaga ning ajuti veidi tugevam.
Öö oli suvine: sooja on 9...16, päeval lausa troopiline: 24...30, madalam vaid sajupilvede all ja meretuulega rannikul.
Õhuniiskus oli kõrge ja selle koostoime troopilise soojaga tingis eriti lämbe õhu, seega oli raske väljas mingit füüsilisemat tööd teha.

Neljapäeval (23.05.) madalrõhkkond nõrgenes ja eemaldub, kuid läänest jõudis juba uue madalrõhkkonna serv. Eesti jäi kahe madalrõhkkonna ühenduslüliks, kus öösel sadas kohati, päeval enamikes kohtades hoovihma, paiguti ka sähvis.


Rünkade areng Virtsus kella 16 paiku. Nendest pilvedest tuli vaid tiba vihma, kuid Kagu-Eesti sai taas äikest. Kaivo foto

Kirde- ja idatuul veidi tugevnes.
Öö oli sarnaselt eelnevale soe: 9...16, päeval kerkis enamus paikades veel 25 °C ümbrusse, kuid kirdest jõudis kirderannikule jahedust ning õhutemperatuur jäi toppama 13...18 °C juures.

Reede (24.05.) öösel olime ajutiselt kõrgrõhuvööndis, mis lubas areneda vaid üksikutel sajurünkadel. Päeval lähenes aga läänest uus tsüklon, mille vihmapilved hommikul saartele saabusid ja siis itta levisid. Kohati oli äikestki.


Hommikune kerge sadu asendus Pärnumaal kiiresti päikese, sooja ja lämbe ilmaga keskpäeva paiku.
Kaivo foto

Idakaartetuul oli enamasti nõrk, vaid põhjarannikul veidi järsem.
Öö jahtus tasapisi: sooja oli 6...14, päevaks aga jõudis kõikjale jahedam õhumass ja sooja oli vaid 14...20, Ida-Eestis enne sadu veel kuni 23 °C.

Laupäeva (25.05.) öösel olime sama keerise kahe sajuvööndi vahel, sadas kohati, enamasti ida pool ja kuni keskööni. 
Hommikul jõudis aga uus sajuvöönd saartele, mis edasi itta triivis. Õhtul aga alates saartest veidi selgines.


Päev hoovihmapilved liikusid läänest itta-kirdesse. Pildil Virtsu juures merel olnud pilv. Kaivo foto.

Edelatuul kogus tuure.
Öö jahtus tsipa veelgi : sooja vaid 5...13, päev sarnane eelmisega : sooja tegi 13...20.

Pühapäeva (26.05.) öösel üks sadu lahkub ja hommikul jõuab saartele juba uus ittaliikuv sajuala.
Puhub tugev lääne- ja edelatuul. Öö on malbe: 5...10, päev taas sarnane eelnevatega: sooja on 13...18 °C.

22 kommentaari:

  1. Täna siis esimene "korralik" äikesepäev siin Kagu-Eestis sel aastal. Eile õhtul ja täna öösel võis samuti korralikku show'd vaadelda, kuid see jäi kaugemale piiri äärde. Hetkel areneb äikesepilvi igas ilmakaares ning raske on vahet teha, kust poolt müristamised tulevad. Just tekkis peakohal ka rünksajupilv, millest algas tugev jämedapiisaline vihmasadu. Praeguse seisuga peaks see viies äikesepäev olema tänavu, mis on mai lõpu kohta üsna hea tulemus.

    VastaKustuta
  2. Siin harjumaal pole veel ühtegi ja praegu lähema 50km raadiuses täiesti selge

    VastaKustuta
  3. Kogesin siin Lõuna-Eestis just käesoleva kümnendi üht kõige tugevamat kui mitte kõige tugevamat äikest. Püüan õhtul pikemalt kirjutada, kui äikesed täielikult läbi saavad.

    VastaKustuta
  4. Tänasest äikesepäevast siis pikemalt. Siin Lõuna-Eestis hakkas tormiline rünkpilvede areng pihta pärastlõunal, ja umbes kella kahe paiku päeval oli kuulda esimesi müristamisi. Võrdlemisi lühikest aega püsivaid äikesepilvi tekkis igasse ilmakaarde ning mõnigate vahedega kostus pidevalt eemalolevaid kõminaid. Umbes kella viie paiku arenesid aga Alam-Pedja looduskaitsealal äikesekobarad, millede liikumisel lõunasse mööda Võrtsjärve idakallast kujunes välja ülivõimas äikesesüsteem. Samal ajal tekkis teisele poole Võrtsjärve teine tõenäoliselt veelgi võimsam äikesekolle. Kes reaalajas lightningmaps'i jälgis, sai näha, et nende mõlema süsteemi tipphetkel võis välkude sagedus olla üle saja löögi minutis, mis on Eesti kohta erakordne ning mida ei juhtu kaugeltki mitte iga aasta. Asudes Tartumaa edelaosas, sain täistabamuse idapoolse süsteemiga. Kuna kõneall oleva süsteemi eele ja peakohale arenesid uued äikesepilved, tuli vool välja võtta, mistõttu oli esimese jälgimine võrdmisi keeruline, sest see maskeeriti täiekult ning esialgsel vaatlemisel vahet teha, mis oli mis, tundus võimatu. Jäin siis kannatlikult edasist ootama juba kaheldes, et see võimas süsteem on nõrgenedes kohale jõudnud, kuna välkude sagedus polnud tegelikult selle süsteemi eel ja peakohal tekkinud äikesepilvedes just kõige muljetavaldavam. Asi sai selgeks umbes kella kuue ajal, kui põhjataevas, mis oli ühtlaselt hall peakohal olevaga tänu tugevale vihmasajule, algas tõeline tulevärk kokkusulavate mürinatega. Esialgu võis näha pidevaid sähvatusi samaaegselt, seejärel algasid üketeise järel põhiliselt pilv-aluspind löögid tugevate raksatustega, mis panid maa värisema. Kohati olid raksatused samaaegsed või üksteise järel kinni, mida olen väga harva kuulnud. Lähitabamusi oli palju. Tipphetkel oli sähvatuste intensiivsus võrreldav 2010. a augustitormiga ning 2017. a 12. augustiga, kui Estofex tõmbas üle Eesti 3. astme ohuala. Kuna aga kahe viimase puhul oli tegemist peamiselt pilvesiseste välkudega, mis erilist pinget ei pakkunud, siis võib tänane show selle kümendi kõige tugevama äikese tiitli saada, kui arvesse võtta ainult äikest üksi ja mitte muid sellega kaasnevaid ohtlikke ilmanähtusi nagu pagi, rahe jne, mis tänase äikesega puudusid. Julgen väita, et tänane päev üksi oli siin äikeserohkem kui kõik neli viimast äikesevaest suve kokku. Tavaliselt on siin Kagu-Eestis reeglina vähemalt üks ülivõimas äike, mis leiab aset igal aastal, üldiselt suve teises pooles, kuid mis eelmine aasta jäi olemata. Tänavu tuli see juba mais. Väga huvitav, mida algav suvi toob.

    VastaKustuta
  5. Jah, jõudsime selle äikese alla seoses äikesejahiga. Vapustav kogemus!

    VastaKustuta
  6. Kasvõi äikeseta, aga Lääne-Eesti ja saared tahavad kosutavat vihma juba.
    Õnneks hakkab läänetsüklonite trall pihta, sest need on Loode-Eesti suurim sajugarantii.

    VastaKustuta
  7. Just, Laagris kell 4 hommikul veel ei sadanud.

    VastaKustuta
  8. Keilas oli kuulda 6-7 vahel kõminaid ja järgnev tugev vihmasadu.

    VastaKustuta
  9. Laagris sadas hommikul, aga äikeses pole kindel, kui, siis kuskil kaugel eemal.

    VastaKustuta
  10. Tõepoolest oli viimane sajupäev Hiiumaal Kõpu poolsaarel 3.mail. Täna nagu pidi tulema aga ikkagi ei tulnud. Loodame, et siis homme.

    VastaKustuta
  11. Loodame parimat! Loodeserv taas udus ...

    VastaKustuta
  12. Vaatasin Ringvaadet ja ma pole nii kindel ,et just nii 10 päeva pärast soojaks läheb. Mõne üksiku kuuma äikesepäeva võib teha aga põhimine soe on juunis kuu teises pooles nagu juba 14.mai ütlesin

    VastaKustuta
  13. Jah, see on orienteeruv aeg ja soe võib tulla ka 10. või isegi 20. juuni paiku. Eetris sai öeldud orienteeruvalt 10-12 päeva vast 20- ja enamakraadise soojaga, kuid juunini soojapiir valdavalt alla 20 kraadi. Seda ilmselt tulnuks täpsustada.

    VastaKustuta
  14. Hommikul sadas Keilas vihma, aga juttude järgi olevat pealinnas lausa uputanud. Pikset ei kuulnud.

    VastaKustuta
  15. Äikest oligi täna vaid Kuusalu juures, 2 välgukest terve Eesti kohta.
    ------------------------------
    29. mail on oodata lõunalohku/-tsüklonit, milledele omaselt peaks Eesti idaosa kõva vihma saama, aga saared tolmama jätma.

    VastaKustuta
  16. Laagris oli hommik tugevalt vihmane, kuid päeva jooksul tuli päike jälle välja (mitte küll kauaks).
    Selle lõunatsükloniga on vist ka lääneservas sajuvõimalus vähemalt 70%, kuid prognoosis võib tulla veel muutusi. Elame-näeme!

    VastaKustuta
  17. Tere taas! Keilas sadas hooti paduvihma, kuid vastu õhtut jäi sadu järele. Äikest ei märganud.

    VastaKustuta
  18. Laagris padutas samuti, kuid ei midagi erilist: lihtsalt jahe ja väga vesine. Kell 21 hakkas läänest ja lõunast selginema ning sadu jäi järele.

    VastaKustuta
  19. Blog sai mõttetu! Prognoosi saaks lugeda ka riigiilmateenistuses. Varem olid huvitavad mudelid ja ennustatav prognoos oli lahti seletatud. Kahju, et Juri rohkem ei tegele sellega...

    VastaKustuta
  20. Praegu hooldab blogi Kaivo, kellele võib aadresseerida kaebused. Miljoni vaatamise piiril vaatame, kuidas olukord, kuna praegune aeg on läinud niivõrd palju M-Spordile, ema raviasjadele (ta ajukasvaja lõikus ei õnnestunud ja viimastel kuudel on vaja olnud ka tema asju korraldada, kuna ta kuskil haiglates jms ära), doktorantuur ja paari raamatu kirjutamine. Miks Kaivo, sel omad põhjused. Ta üritab kommenteerida.

    VastaKustuta
  21. Ilm on igav mitte blogi. Pole millegist midagi kirjutadagi.

    VastaKustuta
  22. Asi selge – sel juhul mõistame olukorda!

    VastaKustuta