Kommentaariumi viide
NB! 15. aprillist võtab üle ja teeb postitusi taas Kaivo – sellest ka potentsiaalselt ebameeldiv viive!
Tuleb suhteliselt talvine ja sajune nädal, kuid alates 11.04. muutub ilm selgemaks ja kuivemaks.
7. aprillil oli õhutemperatuur autotermomeetri järgi koguni üle 16 kraadi, samas tekkisid rünkpilved, mis viitasid teatud labiliteedile õhumassis (Tallinna lähedal Harjumaal).
Kui 8. aprillil hakkas märga lund sadama ja tuiskama, kogunesid inimesed koguni seda akende juurde vaatama.
NB! 15. aprillist võtab üle ja teeb postitusi taas Kaivo – sellest ka potentsiaalselt ebameeldiv viive!
Tuleb suhteliselt talvine ja sajune nädal, kuid alates 11.04. muutub ilm selgemaks ja kuivemaks.
Marko Kaasik Pärnu Postimehele: Kevad näitab eeloleval nädalal oma ilusamat nägu. Täna [9.04.] liigub täituv tsüklon Soome lahelt itta ja Skandinaavias tugevnev kõrgrõhkkond võtab Baltimaad neljapäevaks oma idaserva. Valitsevad põhjakaarte tuuled, õhumass on jahe ja öösel püsivad külmakraadid. Päikesepaiste hakkab järk-järgult päevaseid õhutemperatuure kergitama ja etteruttavalt võib oodata järgmise nädala keskpaigaks juba ka öösel mõni kraad sooja. Kagu-Eestis on kevad kiirem, nagu ikka: uue nädala alguseks on seal päevased õhutemperatuurid juba üle 10 soojakraadi.
Märkus: termin on miinuskraad(id); aprilli esimesel nädalal oli kõige soojem looderannikul (kagutuule mõjul).
Nädal algas madalrõhkkonna (tsükloni) jõudmisega Eesti kohale: pilvisus tihenes ja hakkas sadama vihma, keskpäeva paiku alates loodeservast ka lörtsi ja märga lund. Õhutemperatuur langes päeva jooksul seal, kus lumisem sadu oli tihedam, 1 kraadini. Sarnane jahe ja sajune ilm jätkus ka 9.04.
10.04. ööl muutus sadu lumeks ja kohati tuiskas veidi, sest Läänemerel oli madalrõhuala edelaserv, kuid järgmisel päeval mõjutas ilma Skandinaavia kohal paiknev kõrgrõhkkond. Moodustus lumikate.
11.04. ilma mõjutas Skandinaavia kohal paiknev kõrgrõhkkond. Seetõttu oli öösel pilves, selgimistega ilm ja kohati sadas vähest lund, kuid alates loodeservas selgines aeglaselt. Puhus põhjakaartetuul 2–8, rannikul kuni 11 m/s. Õhutemperatuur langes 0...–5 °C-ni. Teed muutusid libedaks!
Päeval oli pilves, selgimistega, kuid olulise sajuta ilm, lääne pool muutus päikeseliseks. Puhus põhjakaartetuul 3–9 m/s. Õhutemperatuur oli –1...4 °C.
12.04.: Läänemerel oli kõrgrõhkkonna ida- ja kaguserv. Seetõttu oli vahelduva pilvisusega sajuta ilm, ida- ja lõunaservas oli pilves, kuid olulise lumesajuta. Puhus põhjakaartetuul 1–7 m/s. Õhutemperatuur oli 0...5 °C, aga kus püsis selge, siis langes hommikul kuni –8 °C-ni.
14.04. oli siinmail kõrgrõhkkonna kaguserv. Seetõttu oli muutliku pilvisusega sajuta ilm, kuid õhtuks selgines. Puhus põhjakaartetuul 3–8, puhanguti kuni 12 m/s. Õhutemperatuur oli 5...10 °C, kuid õhtul langes alates põhja poolt alla 0 °C.
Nädal algas madalrõhkkonna (tsükloni) jõudmisega Eesti kohale: pilvisus tihenes ja hakkas sadama vihma, keskpäeva paiku alates loodeservast ka lörtsi ja märga lund. Õhutemperatuur langes päeva jooksul seal, kus lumisem sadu oli tihedam, 1 kraadini. Sarnane jahe ja sajune ilm jätkus ka 9.04.
10.04. ööl muutus sadu lumeks ja kohati tuiskas veidi, sest Läänemerel oli madalrõhuala edelaserv, kuid järgmisel päeval mõjutas ilma Skandinaavia kohal paiknev kõrgrõhkkond. Moodustus lumikate.
11.04. ilma mõjutas Skandinaavia kohal paiknev kõrgrõhkkond. Seetõttu oli öösel pilves, selgimistega ilm ja kohati sadas vähest lund, kuid alates loodeservas selgines aeglaselt. Puhus põhjakaartetuul 2–8, rannikul kuni 11 m/s. Õhutemperatuur langes 0...–5 °C-ni. Teed muutusid libedaks!
Päeval oli pilves, selgimistega, kuid olulise sajuta ilm, lääne pool muutus päikeseliseks. Puhus põhjakaartetuul 3–9 m/s. Õhutemperatuur oli –1...4 °C.
12.04.: Läänemerel oli kõrgrõhkkonna ida- ja kaguserv. Seetõttu oli vahelduva pilvisusega sajuta ilm, ida- ja lõunaservas oli pilves, kuid olulise lumesajuta. Puhus põhjakaartetuul 1–7 m/s. Õhutemperatuur oli 0...5 °C, aga kus püsis selge, siis langes hommikul kuni –8 °C-ni.
14.04. oli siinmail kõrgrõhkkonna kaguserv. Seetõttu oli muutliku pilvisusega sajuta ilm, kuid õhtuks selgines. Puhus põhjakaartetuul 3–8, puhanguti kuni 12 m/s. Õhutemperatuur oli 5...10 °C, kuid õhtul langes alates põhja poolt alla 0 °C.
7. aprillil oli õhutemperatuur autotermomeetri järgi koguni üle 16 kraadi, samas tekkisid rünkpilved, mis viitasid teatud labiliteedile õhumassis (Tallinna lähedal Harjumaal).
Täna, täpselt aasta tagasi, sai siin Kagu-Eestis südasuviselt soojas tuules ning päikesepaistes lühikeste käistega ringi käidud, ilma et külm hakkaks. Nüüd on õues lumetuisk. Mai lõpus oli kuumast ja põuast juba küll ja veel, teadmata et põud oli alles algamas ning neli kuud leitsakut ootas veel ees. Tänavu jätkub alanud lumesadu ja tuisk ka mais, mis jaanipäeva paiku mussoonvihmadega asendub? Septembri lõpus sai öösel troopilises kuumuses lühikeste käistega ringi käidud, ilma et külm hakkaks. Nüüd tuleb samal ajal talveriietes jäises tuules ja lörtsisajus raagus puid vaadata? Oktoobri keskel sai südasuviselt soojas tuules ning päikesepaistes lühikeste käistega muru niidetud ilma et külm hakkaks. Nüüd tuleb samal ajal end lumehangedest välja kaevata? Ei mäleta, mil oleks nii varakult ja nii pikalt ja nii hilja ühel ja samal aastal sellist suvesooja kogenud kui mullu.
VastaKustutaIlmselt on tegu mingitlaadi rekordiga. See aasta niisiis selliseid äärmusi ei paku, aga ehk midagi muud. Elame-näeme!
VastaKustutaMa arvan selle eile nähtud rootsi prognoosi põhjal ,et näeme äärmusi aga need on see suvi seotud sademete ja äikestega.
VastaKustutaAasta tagasi oli jah 9. aprillil kagus 23 kraadi sooja, nüüd aga samahästi kui 2,3 kraadi.
VastaKustuta------------------
Möödunud aasta oli jah meeletult tolmune ja kuum. Isegi kraavipõhjades tolm lendas, kus muidu peaks vesine olema.
---------------------------------------------------
Loodetavasti tuleb jah tänavune suvi soojalt äikeseline, sest siis on nii puhkaja (soe) kui põllumees (vihm) rahul.
Ma arvan ,et põllumees sellise vihmaga nüüd ka rahul pole kus koos veega heinarull minema ujub.
VastaKustutaKui moodustada ring Tallinn-Harku - Kuusiku - Türi - Väike-Maarja - Kunda , siis selle ringi sees pole meil aimugi, mis ilm on ( v.a Loksa tuulekiirus ) Jaam võiks asuda Aegviidus.
VastaKustutaMõtlesin ka ise juba aastaid tagasi ,et kuskil Harjumaa Kose piirkonnas võiks ka tuule ja sajunäitudega jaam olla.
VastaKustutaJust, kas siis Kose või hoopis Kuusalu kandis. Igatahes väga huvitav ettepanek, mis tuleks esitada riikliku vaatlusvõrgu arenduskavva ja projektidesse.
VastaKustutaVastukaaluks sellele huvitavale ettepanekule tuleb lähiaja ilm aga megaigav.
VastaKustutaAntitsüklonaalne, valdavalt selge ja rahulik, kuid päev-päevalt tõusva õhutemperatuuriga.
VastaKustutaRootsi järgi laupäeval ja pühapäeval pilvealune (nagu Idamaakondades täna) ja ainult mõni kraad sooja. Ei mingit ilusat nädalalõppu nagu täna õhtune AK ilmateade lubab.
VastaKustutaSee on vist suht 50:50 ehk madalate pilvede võimalus on küll (seda saab hinnata õhukihi suhtelise niiskuse prognoosi järgi). Eesti ida- ja lõunaserva mõjutab nädala lõpus veel külma õhumassi advektsioon, mis põhjustab üleminekuaastaaegadel, rohkem suve lõpus ja sügisel, vahest pilves ilma (mereline arktiline õhumass). Suurim selge ilma võimalus paistab olevat mere kohal ja põhjarannikul, aga ka saarte läänerannikul.
VastaKustutaKuidas Loode-Eestis tänavu lehtimisega on? Aprilli keskmine paistab praeguse seisuga seal kõrgem olema kui siin Kagu-Eestis ning päevasedki maksimumid on olnud loodes kõrgemad kui kagus, samuti on siin kagus öökülmad tugevamad olnud, mistõttu võiks arvata, et erinevalt eelnevatest aastatest on loodus oma arenguga loodes seekord ees. Siin kagus lehtib hetkel magesõstar, toomingas ning vist ka lepp(?) ja mõned muud väiksemad põõsad. Sirel on suurtes rohelistes pungades, sarapuu samuti rohelistes pungades.
VastaKustutaJah, mainitud taimed on vähemalt kirjeldatud arengufaasis, kuid täpsemalt pole saanud aega minna uurima. Loodetavasti õnnestub esmaspäevaks suvilas käia ja hinnata olukorda täpsemalt.
VastaKustutaJah Eile vaatasin ja Harjumaal on jah nagu 12:11 kirjutatakse. Seega terves Eestis hetkel enamvähem sama olukord. Rannikud hakkavad järgmine nädal ilmselt maha jääma sh. enamus Harjumaast
VastaKustutaSuutsin käia enne päikeseloojangut metsade ja võsa vahel (Männiku, Pääsküla raba, Glehni park, Harku) ja areng vastab sellele 12:11 kirjeldusele, mistõttu ei julge öelda, et areng oleks ees, aga samaväärne kindlasti. Paaripäevaseid erinevusi tuvastada ilmselt ei suuda.
VastaKustutaJärgmisel nädalal algava soojenemisega hakkab loodus ilmselt kiiresti roheliseks muutuma ning kui suur soe pikemalt püsima jääb, siis ehk on maiks juba ka mitmed puud lehes.
VastaKustutaEnne 4. mai õhtut ärge sademeid lootke, neid ei tule.
VastaKustuta@ 12. aprill 2019 21:39
VastaKustutaSel juhul on mai lõpuks looduse rohelised toonid umbes samad, nagu juuli lõpus tavaliselt, sest soe põud viib looduse arengu mõneks ajaks kiirelt ette.
-------------------------------------
Loodetavasti see suur soe toob ka ööbikud, käod ja rukkiräägud rutem kohale, sest need 3 lindu loovad tõelise kevadetunde.
Jah, kuigi ööd jäävad jahedaks, et mitte öelda külmaks. Kas tõesti järjekordne kevadine põud?
VastaKustutaNagu Rootsi ilmajaam juba neljapäeval näitaks ongi taevas mingit sitket pilve täis mis hajuda ei taha. Ja homme peaks ka nii olema - ainult päikesetõusu aegu on veel selge
VastaKustutaKas keegi siin juba suve ka ennustab? Huvitav, millal tuleb taas äikeseline suvi koos võimsate tormidega, millest aastaid hiljem räägitakse. Tugevaid keeristorme(>=EF3) pole vist sel kümnendil üldse olnud Eestis. Varasemalt tundusid tugevamad tornaadod palju sagedasemad olevat, eriti eelmise sajandi lõpus ning käesoleva sajandi alguses kui õigesti meeles, kuid siis oli ju selline aeg, kus praktiliselt midagi ei jäädvustatud. Saadjärve hiidrahe on siiani vist üks parimaid ülesvõtmisi üliekstreemsetest ilmastikunähtusest. Esimsest korda seda videot vaadates jäi küll mulje nagu oleks see kusagil Oklahomas filmitud. Kui nüüd mingi EF3 tugevusega keeristorm siit üle vuhiseks, saaks see ilmselt maailmakuulsaks. Eriti võimsaid suvetorme nagu 2001 ja 2010 pole ka enam ammu esinenud, seega oleks aeg uueks ekstreemseks ning meeldejäävaks ilmastikunähtuseks. Väga ootaks sajust ja kuuma suve see aasta.
VastaKustutaNo juba varem olen maininud ,et sarnasusi 2013 aastale tuleb. Ehk nii äikest kui päikest aga EF3 tornaadosi küll ei julge lubada.
VastaKustutaKui ekstreemumeid otsida siis sel suvel saab neid hoopis sadude näol.
Unustasin lisada ,et nüüd kevadel põuatab ja ilmselt on ka veel enamus maikuust kuiv
VastaKustutaNiih, viimane ilmamudel lubavad kuuma aprilli lõppu kui vaadata wetterzentrale-t. Alates 20-ndast on temp üle 20 kraadi ja nii kuu lõpuni ja kuu lõpus vaata, et 25 kraadi sooja. See eeldab seda, et tänane kõrgrõhkkond ei lagune.
VastaKustutajah, miskut sellist näitab küll.
VastaKustutaSee oleks ilus suve algusakord!
Üle 20 on siis juba ju räme kuumus aprillis, olgen hoolsad !! :)
VastaKustutaJah, GFS'i viimase väljundi järgi peaks meteoroloogiline suvi, kui see soe ka mais püsima jääb, umbes 20. aprilli paiku algama, sest sealt edasi paistavad ka ööd soojaks minevat. Loodetavasti on siis GFS seekord Euroopa mudelist täpsem. Nii varajane suvi oleks küll meeldiv üllatus.
VastaKustutaLoodame. Ajaloos on klimaatiline (mitte meteorolooogiline ehk kalendaarne) suvi vist vaid korra aprillis alanud. Oli vast 1993. a?
VastaKustutaJah aga suvi mis järgnes teistkorda ei tahaks. Aga oht on ,et sadude mõttes 1993 osaliselt kordub. 1993 oli ka mai kuiv ja eriti 1 pooles suvine.
VastaKustutaJah, seda oleme kuulnud, et 1993. a mai ja november olid põuased. Mai oli suvenäoline ja november talvekarm, samas järgnenud aastaajad oli täielik läbikukkumine.
VastaKustutaTahate näha, et seda üle 20-kraadist sooja ei tule ja GFS annab Euroopa mudelile alla.
VastaKustutaTahame! Euroopa mudel mingit rekordsoojust ei näita, aga üle 15 kraadi küll.
VastaKustutaMa arvan pigem vastupidi. Euroopa oma annab Ameerika omale alla.
VastaKustutaTundub, et võistlevad ikka väga tihedalt omavahel ...
VastaKustuta