Kommentaariumi viide
Seoses sünnipäevapidustustega esines lõppenud nädala postituse uuendustes tõrkeid (saabus arvukalt päringuid selle kohta). Palume võimalike ebameeldivuste pärast vabandust!
Nädal toob nii vihma kui kuivemaid päevi; mõnel päeval võib ka äikest olla, kuid suurt sadu ei paista. Ilm püsib mõõdukalt soe, nii et hilissuvi jätkub.
Tagasivaade. 23. ja 24. august olid veel südasuviselt palavad (24...28 °C, maksimum registreeriti 24. augustil Kundas 27,6 °C, mis on ühtlasi ka aprilli "kõigi aegade" kuumarekord, mõõdetud 24.04.2000 samas). Kuumus taandus kohatise äikesega (peamiselt Liivi lahel, levik), mis tekitas isegi kahju, millest pikemalt on juttu https://www.facebook.com/mare.matas/posts/10217000960244574.
Pärast paari kuuma päeva ilm jahenes ja 25. augustil ulatus õhutemperatuur 19...23 °C-ni, 26. augustil jäi aga kõikjal 20 °C piirist madalamaks; oli pilves, hoovihmadega ja kohatise äikesega.
Nädala ilm. Venemaal on antitsüklon, mis jääb Läänemerest siiski suhteliselt kaugele, mistõttu tsüklonite mõju see tõrjuda ei suuda, kuid ei lase neil ka domineerida. Nädala lõpus tekib Kesk-Euroopa kohal antitsüklon, mis suundub septembri alguses üle Baltikumi Venemaale (kindlus ~65%). Seega on ilm valdavalt kuiv, sadada võib enamasti nädala alguses ja lõpus (saju tõenäosus alla 20%, rannikutel nädala alguses kuni 55%, vaid 1. septembril on vihma võimalus kõikjal üle 50% ja võib ka äikest olla).
Seega 28. kuni 31. augustini on valdavalt vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Õhutemperatuur on 18...23 °C, kuid öösiti võib selge ilmaga olla sisemaal vaid 5...10 °C. Hiljem muutub ilm pisut sajusemaks, kuid soojus püsib.
Uuendus 27. augusti hommikul: Eesti jääb mitme rõhkkonna mõjuvälja: kord ulatub Läänemere idakaldale lääne või kagu poolt madalrõhkkond, siis on ülekaalus Venemaa antitsükloni serv. Tundub, et efektiivset kaitset kõrgrõhkkond niiskuse ja pilvede eest ei anna, nii et madalrõhkkondade mõju on pisut ülekaalus. Rõhkkondade vastasseisu tõttu tugevneb aeg-ajalt tuul, kuid ilm püsib suurema sajuta. 3. septembrist võib pisut tugevamat mõju taas avaldada kõrgrõhkkond. Seega toob nädal nii kuivemaid päevi kui vihma, kuid suurt sadu ei paista. Ilm püsib mõõdukalt soe, nii et hilissuvi jätkub [ilmub 28. augustil Pärnu Postimehes].
Uuendus 29. augusti õhtul: Äärmusi ja märgatavaid kõrvalekaldeid lähemal ajal oodata ei ole. Ilm püsib mõõdukalt soe, nii et hilissuvi jätkub.
Neljapäeval (30.08.) suundub äikeseline madalrõhuvöönd Peipsi järve tagant Soome kaguossa – selle servas sajab idapoolsetes maakondades mõnes kohas (hoo)vihma. Samal ajal ulatub Loode-Venemaalt kõrgrõhuhari Läänemerele – nii on Lääne-Eestis ilm selgem ja sajuta. /---/
Esmaspäeval (3.09.) tugevneb Läänemerel kõrgrõhkkond, mis hoiab ilma sajuta ja rahuliku. Samasugune olukord püsib ka teisipäeval (4.09.). Ööd on sajuta ja selge taevaga; õhutemperatuur langeb sisemaal 7…11 °C-ni, vaid rannikutel on soojem, kuid päeviti on sooja päikese toel üle 20 °C (võimalik maksimum 23 või 24 kraadi). Tundub, et ka edaspidi on ilm rahulik ja septembri kohta üpris soe; öökülmaohtu pole [ilmub 31. augustil http://ilmake.www.ee/].
Vaatamata sellele, et ilm võinuks püsida suurema sajuta, paugatas 30. augustil kohati, nt Nõmmel, peaaegu rekordkogus vihma alla: tunniga ligi 20 mm, mistõttu uputas ja ajakirjandusse paiskus sellest uudiseid. Radaril midagi erilist ei olnud: üksnes vähemärgatavad ja nõrgad sajualad – järelikult paiskus selline tohutu vihmaraju alla väga madalatest pilvedest, mida radar registreerib halvasti (radarile hästinähtavad sadu toovad pilved on enamasti 1–2 km kõrgemal). Sadu oli erakordselt lokaalne: tugevaim osa vaid sadu meetreid kuni 2 km läbimõõdus (Tallinn-Harkus mõõdeti sajuhulgaks 2 mm). Uuesti paugutas üsna raju vihm 1. septembri bussijaama ümbruses, kuid sajuhulk jäi tõenäoliselt alla 5 mm (sadas umbes 15 min jooksul).
27. augustil paugatas Laagri lähedal pikne, kuid sadu jäi eemale, tõusis vaid mõõdukas puhanguline tuul.
Seega 28. kuni 31. augustini on valdavalt vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Õhutemperatuur on 18...23 °C, kuid öösiti võib selge ilmaga olla sisemaal vaid 5...10 °C. Hiljem muutub ilm pisut sajusemaks, kuid soojus püsib.
Uuendus 27. augusti hommikul: Eesti jääb mitme rõhkkonna mõjuvälja: kord ulatub Läänemere idakaldale lääne või kagu poolt madalrõhkkond, siis on ülekaalus Venemaa antitsükloni serv. Tundub, et efektiivset kaitset kõrgrõhkkond niiskuse ja pilvede eest ei anna, nii et madalrõhkkondade mõju on pisut ülekaalus. Rõhkkondade vastasseisu tõttu tugevneb aeg-ajalt tuul, kuid ilm püsib suurema sajuta. 3. septembrist võib pisut tugevamat mõju taas avaldada kõrgrõhkkond. Seega toob nädal nii kuivemaid päevi kui vihma, kuid suurt sadu ei paista. Ilm püsib mõõdukalt soe, nii et hilissuvi jätkub [ilmub 28. augustil Pärnu Postimehes].
Uuendus 29. augusti õhtul: Äärmusi ja märgatavaid kõrvalekaldeid lähemal ajal oodata ei ole. Ilm püsib mõõdukalt soe, nii et hilissuvi jätkub.
Neljapäeval (30.08.) suundub äikeseline madalrõhuvöönd Peipsi järve tagant Soome kaguossa – selle servas sajab idapoolsetes maakondades mõnes kohas (hoo)vihma. Samal ajal ulatub Loode-Venemaalt kõrgrõhuhari Läänemerele – nii on Lääne-Eestis ilm selgem ja sajuta. /---/
Esmaspäeval (3.09.) tugevneb Läänemerel kõrgrõhkkond, mis hoiab ilma sajuta ja rahuliku. Samasugune olukord püsib ka teisipäeval (4.09.). Ööd on sajuta ja selge taevaga; õhutemperatuur langeb sisemaal 7…11 °C-ni, vaid rannikutel on soojem, kuid päeviti on sooja päikese toel üle 20 °C (võimalik maksimum 23 või 24 kraadi). Tundub, et ka edaspidi on ilm rahulik ja septembri kohta üpris soe; öökülmaohtu pole [ilmub 31. augustil http://ilmake.www.ee/].
Vaatamata sellele, et ilm võinuks püsida suurema sajuta, paugatas 30. augustil kohati, nt Nõmmel, peaaegu rekordkogus vihma alla: tunniga ligi 20 mm, mistõttu uputas ja ajakirjandusse paiskus sellest uudiseid. Radaril midagi erilist ei olnud: üksnes vähemärgatavad ja nõrgad sajualad – järelikult paiskus selline tohutu vihmaraju alla väga madalatest pilvedest, mida radar registreerib halvasti (radarile hästinähtavad sadu toovad pilved on enamasti 1–2 km kõrgemal). Sadu oli erakordselt lokaalne: tugevaim osa vaid sadu meetreid kuni 2 km läbimõõdus (Tallinn-Harkus mõõdeti sajuhulgaks 2 mm). Uuesti paugutas üsna raju vihm 1. septembri bussijaama ümbruses, kuid sajuhulk jäi tõenäoliselt alla 5 mm (sadas umbes 15 min jooksul).
27. augustil paugatas Laagri lähedal pikne, kuid sadu jäi eemale, tõusis vaid mõõdukas puhanguline tuul.
Laagris paugatas kella 18 paiku korra ja pilv suundus kesklinna kohale. Sellest oli isegi raadios juttu.
VastaKustutaNõmmel oli kell 17:40 tänase päeva üksainus mürin. Vaatasin tahtlikult siis kohe kella.
VastaKustuta--------------------------------------
Homne päev küll vahelduva pilvisusega ei tule. Pigem pilves või pilves selgimistega. Vaadakem Sat24, mis tandem Eestile lähenemas on.
Õnneks sai Pärnu Postimehe nädala ilmateatesse vastavad korrektuurid tehtud, sest sinna tuleb prognoose asendajana saata.
VastaKustutaMudelid näitavad suvesooja jätkumist veel pikalt, kuid karta on, et just täpselt 8. septembril pöörab ilm tuuliseks, sajuseks ja jahedaks, kuna 8. ja 9. septembril on plaanis aias toimetada.
VastaKustutaSel nädalavahetusel paraku ei saa, kuna olen Tartus tuttavatega.
Jah, meenub 1999. a, kui umbes sama ajani püsis südasuvine palavus ehk praegusest soojem ja siis jahenes. 2002. a püsis see vist isegi pisut kauemgi, kuid seda saab täpsemalt vaadata siit https://darksky.net/details/59.4372,24.7454/2002-9-1/si12/en, kuid temperatuuri osas väga suurt kindlust pole, sest 5. oktoobri hommikul oli päris kindlalt -2 kraadi, mis seal aga ei kajastu jne.
VastaKustutaLoodame, et ilm halastab ja tekib siiski võimalus.
Ilmateenistuse lehel on mingi kala sees. Ei lase näiteks veebruari 2018 ega 2017 aasta kokkuvõtet vaadata.
VastaKustutaJah, oli tarvis üht lõputööd retsenseerida ja samuti ei saanud kontrollida neid kuid.
VastaKustutaSai just kiire ülevaade tehtud aegreast ja tänavusest suvest Ilmateenistuse ööpäevaandmete põhjal siinse Kagu-Eesti(Võru jaam) kohta. (Vabandust võimalike eksimuste pärast)
VastaKustutaPalju on vaieldud selle üle, kas 2014. a suvi oli kuum või mitte, kuna kuumalained oli tol korral palju, aga suve keskmiseks temperatuuriks jäi kõigest 17,1 kraadi, mis asetas selle soojuselt aegreas 22.-24. kohale. See tekitas aga küsimuse, kas kurikuulus "kuumade-jalka-MM-suvede" seaduspära või "21-sajandi-kuumade-suvede-seaduspära", mille järgi peaks iga 1-4 aasta tagant kuum suvi esinema, sai 2017. aastal läbi või mitte, sest viimane kuum suvi nii keskmise temperatuuri kui ka kuumalainete järgi oli teatavasti 2013. aastal. Rõõm on aga tõdeda, et mõlemad seaduspärad paistavad siiski jätkuvat väikese hilinemisega, kuna tänavune suvi tuli lõpuks ometi kuum nii keskmise temperatuuri kui ka kuumalaine põhjal.
2018. aasta suve ülevaade Võru jaama andmete järgi.
Mai keskmine õhutemperatuur oli 15,2 kraadi, mis jääb aegreas soojuselt teisele kohale.
Juuni kesmine õhutemperatuur oli 15,8 kraadi, mis jääb aegreas soojuselt 38.-39. kohale.
Juuli keskmine õhutemperatuur oli 20 kraadi, mis jääb aegreas soojuselt 10. kohale.
Augusti keskmine õhutemperatuuri oli 18,5 kraadi, mis jääb aegreas soojuselt 6.-7. kohale.
Suve keskmine õhutemperatuur(juuni, juuli, august) oli 18,1 kraadi, mis jääb aegreas soojuselt 10. kohale.
Millal see Võrus veel soojem mai oli ? Harkus pani küll mai pika puuga varasematele maikuudele ära.
VastaKustutaVõrus oli 2013. aasta mai tänavusest veidi soojem, 15,3 kraadi.
VastaKustutaTeinekord on Eesti ikka väga suur. Harkus on 2013 mai soojuselt alles 4 kohal sellel sajandil.( 2018,2016 ja 2002 oli keskmine kõrgem)
VastaKustuta@ 1. september 2018 11:29
VastaKustutaNo tõesti veidi. :)
Teisipäev tuleb siis vinge äikesepäev loodetavasti.
VastaKustutaSiiski kuskilt tuli uudis, et oli ka soojemaid maid, aga ei leidnud. 85% tõenäosusega oli "kõigi aegade" soojim mai.
VastaKustutaTore, et 2014. a vaidlused leidsid lahenduse / kompromissi: eraldi tuleb arvestada kuumalaineid ja keskmist, ehk et kuumalainete poolest võib rekordiline olla, aga keskmine jääda tagasihoidlikuks, või et keskmise poolest võib silmapaistev olla, aga kuumalaineid pole (võimalik põhjus soojad ööd, aga mõõdukalt soojad päevad).
Hämmastama pani kokkuvõtete tegemise kiirus: 1. september 2018 00:01 ehk august oli 1 min eest lõppenud ja juba võeti 31. august arvesse.
Hoiatati 3. sept äikeste eest!
Kui võtta Ilmateenistuse kliimanormide tabel ja sealt vaadata keskmine maksimaalne õhutemperatuur aastatel (1981-2010), (https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/#keskm_max_ohut)
VastaKustutasiis sealt leiab lausa, et kõige soojem mai on olnud 15,4 C (eesti keskmine). Valga ja Võru kohta on märgitud seal koguni 17,8 ja 17,7 kraadi mai maksimaalseks keskmiseks.
Kahjuks pole küll välja toodud, millistel aastatel need on mõõdetud.
Jah, kuskilt tuli küll selline uudis, kahju et aastaid ei tea. Aga suvi veel alla ei anna, tee mis tahad!
VastaKustutaKui NOAA - d uskuda siis jaanuaris ja veebruaris Läänemere piirkonnas külm näpistab aga sügis on soe ja pikk.
VastaKustuta1975 oli see ülisoe mai lõuna - Eestis
VastaKustutaMuide see oli lõunamaakondades suve kõige soojem kuu mis vist lausa ainulaadne nähtus.
VastaKustutaJah, hästi harva pidi mai olema kõige soojem suvekuu, isegi juuni on kõigest kord 20-50 a jooksul soojim suvekuu. Aga NOAAga juba hirmutatakse küll: kord liiga soe, siis oht külmaks.
VastaKustutaKas september ka kunagi aasta soojim kuu olnud?
VastaKustutaGFSi järgi tundub, et tänavune september tuleb ajaloo üks äikeselisemaid, kui need kollaseks maalitud labiilsused kogu oma potentsiaali välja elavad. Lisaks on ka mitmel päeval 25 kraadi oodata kui on selge ja rahulik.
VastaKustutaKui nüüd septembri keskmine ka üle 13 kraadi tuleks, on sel aastal 5 korralikku suvekuud. (Mai, juuni, juuli, august, september)
Elu nagu Poolas. :D
Uskumatu, kuidas suvi võib kesta, kasvõi 6 kuud järjest. Mai ja juuni külmad ööd on justkui igaveseks läbi. Eks näis, mis siit tõeks osutub https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/14-days/tallinn_estonia_588409. Ilmateenistus paiskas prognoosi ka arvud kuni 25ni.
VastaKustutaJah, õitsevad toomingad palavuses on seni meeles kuigi varsti 4 kuud möödas. Eks sellise pika kuuma suve hind ole ka krõbe - veekogude viisi (põhja)vett + kaevudest.
VastaKustutaJah, kõrged hinnad on moes ja see kehtib kahjuks ka aastaaegade kohta. Eks näis, kas suvi paiskub 1,5 kuud sügisesse, nagu 28. juulil ilmahuviliste -jne kokkutulekul arvati.
VastaKustutaVastuseks kl.13:10 kommile ,et septembriga pole seda juhtunud.
VastaKustuta5. septembril võib äikest tulla, aga eks näis (aluseks http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=1&model=arp&var=11&run=12&time=60&lid=OP&h=0&mv=0&tr=6#mapref).
VastaKustutaJah, septembris ei ole ilmselt loota, et see soojim suvekuu. Kiirguslikult on mai ja september lihtsalt niivõrd erinevad, et ebatavalistel asjaoludel saab mai olla võimsaim suvekuu, aga september mitte.
Mõni mõte oli veel, aga need juba jõudsid kirjutamisega hajuda.