neljapäev, 2. august 2018

30. nädala ilm (30.07.–5.08.2018)

Kommentaariumi viide
NB! Seoses Spa-Francorchamps' ringrajal viibimisel nädala teises pooles kuhjus väga palju tegemata asju, sest erinevalt teistest etappidest ja motospordi liikidest ei olnud seal võimalik kõrvalt teha eriti midagi, seega enne 30. juulit polnud võimalust siinsega tegeleda.

Väga tuline ja kohatise äikesevõimalusega (peamiselt lääne ja põhja pool) nädal

Nädal algas antitsükloni edelaservas tuliselt: nii tõusis õhutemperatuur mitmel pool üle 30 kraadi ja öösel jäi 20...25 kraadi vahele. Ehkki 30. juuli öö oli sama soe kui 29. juuli öö, ei tulnud päev soojem, vaid jäi ikkagi alla 34 kraadi (Lääne-Nigulas 33,2 °C ja Tallinn-Harkus 32,5 °C, võrdluseks: 29. juulil mõõdeti Tallinn-Harkus 34,2 °C, mis on peaaegu "kõigi aegade rekord", täpsemalt vt http://www.ilmateenistus.ee/2018/08/maksimaalsed-ohutemperatuurid-juulis/).
Äikesega seotud rajuhoog (ilmselt märg allapuhe) räsis õhtupoolikul Rummut ja Ämarit, selle hooga tuli 27 mm sademeid, vt https://www.youtube.com/watch?feature=youtu.be&v=qFiSUFVr6Ak&app=desktop. Ämari sünoptik: Juhtus eile õhtul äikesepilve all kellajal ca 17.20-17.30. Olin ise tööl ja nähes seda möllu, kahtlustan nähtust "wet microburst". 10-15 min jooksul sadas 27 mm vihma, max puhang oli 23 m/s ja tippajal nähtavus mõnikümmend meetrit.
Hiljem nihkus antitsüklon Venemaale, nii et Eestit jäi katma selle lääneserv. Äikest oli 31. juuli öösel palju Kirde-Eestis (vööndina Alatskivilt kuni Kundani) – see äikesevöönd oli statsionaarne ja nõrgenes hommikul, kuid päeval tekkis uusi äikesekoldeid peamiselt Harju- ja Virumaal, püsides mitmeid tunde väheliikuvana. 1. augustil oli äikest peamiselt loodeservas ja saartel, kusjuures keskpäeva paiku oli üks äikesekolletest eriti tugev. Ka Harku aeroloogiajaama sondeeringud näitasid öösiti CAPE väärtuseks enamasti 600–1000 J/kg, 31. juuli öösel koguni üle 1500 J/kg, ainult 27. juuli öösel ei olnud midagi. Kuna tuulenihet ei olnud, siis olid äikesed üksikud või väheorganiseerunud kogumitena, ja väheliikuvad. Õhutemperatuur ulatus iga päev üle 30 kraadi (Tallinn-Harkus vähemalt 31 kraadini). Suure kuumusega esinesid / olid nähtavad väga eredad helkivad (mesod, hõbepilved), mida võib pidada ebatavaliseks.
Erakordne palavus saab läbi. Reedel (3.08.) jõuab Läänemerelt madalrõhulohk ja liigub üle Eesti. Öösel võib sadada Lääne- ja Edela-Eestis hoovihma ja olla äikest, kuid päeval on äikest sisemaal; alates saartest ilm selgineb. Sooja on öösel 17...22, päeval veel 25...30, meretuulega rannikul kuni 22 °C.
Äikeseline ja mõõdukalt soe on nädala lõpuni. Kõige jahedam ilm tuleb esmaspäeval (6.08.), kui Soome kohal tekib uus osatsüklon, mis muutub aktiivsemaks ja liigub edasi Peterburi suunas.  Edela- ja läänetuul tugevneb puhanguti 15, päeval 18, rannikul 22 m/s. Päeva jooksul asendub tuul loode- ja püsib tugev. Hooti sajab vihma. Kuigi öö on väga soe (õhutemperatuur on 13...18), siis päeval vaid 19...24 °C, vihmahoogudes isegi vähem.
Uus kuumus kerkib Läänemere idakaldale 9. augustiks, kui võib taas paugutada 24...32 kraadi (paariks päevaks).



Kuumade ilmadega oli ka äikest, seekord enam loodeservas (ülemised kaks pilti 1. ja alumine 2. augustil Laagris).

17 kommentaari:

  1. https://www.postimees.ee/6026869/emeriitprofessori-analuus-viimase-15-aastaga-on-tallinnas-kuumalainete-arv-kovasti-kasvanud

    Alustuseks lugemist kuumalainete kohta oma ala tõeliselt tippspetsialistilt.

    VastaKustuta
  2. 2. augustiga said Tallinnas äikesed selleks aastaks läbi, sest jõudsin Kagu-Eesti reisilt tagasi Tallinna.

    VastaKustuta
  3. Anonüümne3. august 2018 00:15

    ära nii tähtsaks end ka pea nüüd :)

    VastaKustuta
  4. Eks näis, mida päev toob. Saartel rannikutel on kastepunkti temperatuur meeletu, koguni üle 23 kraadi.

    VastaKustuta
  5. Jüri, palun selgita kastepunkti ja äikeste tekke vahelist seost.

    Aitäh :) Soovin ainult Jüri vastust !!

    VastaKustuta
  6. Ka Professor Sirje Keevallikult tasuks vastust soovida, kui ta juhuslikult siin ringi liigub. Ta on üks kõike targemaid teadlasi Eestis üldse!!!

    VastaKustuta
  7. Portugali met office vabandab kuna ei tulnudki +50 lähedalegi. Piirdus ainult +32 piirkonnaga. Kõigil on nii suur soov kuuma haipida ,et pannakse hea kliimasoojenemisuudise nimel nii lakke kui saab.

    VastaKustuta
  8. Samas Tallinnas on kuumalainete sagedus kasvanud. Kas see on tingitud kliima soojenemisest, seda ei tea öelda. Lugege suure eksperdi täpsemat tööd siit: https://www.postimees.ee/6026869/emeriitprofessori-analuus-viimase-15-aastaga-on-tallinnas-kuumalainete-arv-kovasti-kasvanud

    VastaKustuta
  9. Jõgeva oli täna ümbritsetud äikestest, sõna otseses mõttes, aga midagi siia ei jõudnud. Korraks tuli hoog vihma, kuid isegi tolmu ei löönud see korralikult kinni...

    VastaKustuta
  10. Tallinna küljeall korduvalt sama seis olnud. Ümberringi äikesepilved, aga otse peale ei tule midagi. Ühte korralikku frontaaläikest oleks Eesti kasmiseks vaja. See võimalus peaks 10. augusti ümbruses olema.

    VastaKustuta
  11. Anonüümne4. august 2018 00:06

    Millest järeldad, et 10.08 paiku ?

    VastaKustuta
  12. Täna öösel on saartel ja rannikul võimalik jälgida öiseid äikeseid merel.

    VastaKustuta
  13. Jälgisingi just Ristnas, meeletult lahe oli.

    VastaKustuta
  14. Ahvenamaal võib tänane päev meeldejäävalt ajalukku minna - sinna läheneb joonpagi.

    VastaKustuta
  15. Kas sellele joonpagile mõjub merevesi pärssivalt või julgustavalt?

    VastaKustuta
  16. Arvan, et merevesi ei avalda joonpagile eriti mõju, kyll aga päike. Päikseloojang paneb selle disko arvatavasti kinni.

    VastaKustuta
  17. Selle kastepunkti küsimuse taga on ilmselt Kaivo. Kastepunkt (tähis τ) on temperatuur, mille juures õhus tekiks küllastus. Kastepunktiga analoogne temperatuur miinuskraadide juures on härmapunkt. Kuigi kasutatakse lühendina kastepunkt, peetakse täpsemaks ja õigemaks kastepunkti temperatuur. Rohkem https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/1600.

    VastaKustuta