28. nädala ilm (16.–22.07.2018)

Kommentaariumi viide
NB! Blogi ei ole sel nädalal uuenenud, sest on tõsine (mitte tõeline) hullumaja: tellimused ettevõttele, ralliasjad, doktöö jms.
Ettevaatust, kuuma ilma hoiatus (lähemalt vt allpool)! Kuula ilmateadet
Legendaarsete äikeste aastapäev http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/meenutused.htm.

Kätte on jõudnud 20. juuli. Prognoos on täitunud üldiselt hästi. Kontrastselt mõjus näiteks 19. juuli mõnel pool loodeservas, kus Dirhamis, Lohusalus jm oli vaid 15...17 °C ja kontserdile tulnud inimesed külmetasid ja otsisid autost sooja, kui polnud paksemaid riideid kaasas. Selle põhjuseks on üsna tugeva kirdetuulega tekkinud süvaveekerge, nii et kohati langes veetemperatuur alla 5 °C, kuid udu ei tekkinud.

20. juuliks andis Ilmateenistus hoiatuse: 20.07. hommikul arenevad Kirde-Eestis hoovihma- ja äikesepilved. Intensiivsete sajupilvede vöönd levib lääne poole. Päeva jooksul suureneb äikesevõimalus kõikjal. Sadu on kohati tugev, võib sadada rahet, äikesepilvede all on tuulepuhangud üle 20 m/s. 

[20. juuli kell 14: ]Praeguseks on pigem laussajuala (äikest polnud) liikunud Virumaalt lääne poole. Selle eel tekkis varahommikul Raplamaal lühiajalisi nõrku äikeseid, mis olid Laagris koos välkudega nähtavad. Uuesti tekkisid äikesed pärast keskpäeva Pärnumaal, veidi hiljem juba intensiivne äike Saaremaal, kus sadas ka rahet. Hiljem oli äikest hiljem ida pool (Virumaal) ja sisemaal, kusjuures äike oli mõõdukas või isegi tugev. 

Õrn pikne vastavalt Mäo lähedal ja Vändras.

Tuline ja mõningase äikesega nädal

Nädala alguses ulatub Eestini veel madalrõhkkonna kauge loodeserv. Loode pool tugevneb antitsüklon, mis liigub Valge mere suunas. Nädala teises pooles on mõnevõrra tugevam lõunapoolse madalrõhkkonna mõju ja äikeseoht suureneb.

Nädala vältel on öösiti valdavalt 15...20, kohati rannikualadel võib jääda 22 °C lähedale, päeviti aga 25...32 °C, kohati rannikualadel vähem.

***

[Väljavõte Horisondi artiklist: ]Inimese tervisele võib ohtlik olla erakordselt kuum suvi. Eestis peetakse hädaolukorraks (kuumalaineks) sellist erakordselt kuuma ilma, kui ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur on kõrgem kui 30 °C kauem kui kaks päeva. Seda on Eestis juhtunud perioodil 1961–2010 kokku 32 korral, neist 20 viimasel aastakümnel. Inimese tervisele peetakse eriti ohtlikuks ilma, kus ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur on vähemalt 30 °C viie ja enama päeva vältel, mida on Eestis tulnud ette kokku viiel korral aastatel 2003, 2006 ja 2010. Lisaks veel on olulised kuumapäevad, kui õhutemperatuur on 30 °C üksikul või kahel järjestikul päeval (Tarand jt, 2013). 

Miks on see terviserisk? Äärmuslikult kõrge õhutemperatuur suurendab suremust ja haigestumist, laiendab teatud nakkushaiguste leviala, halvendab elutingimusi ja heaolu. Uuringud on näidanud, et ööpäevase maksimaalse õhutemperatuuri tõustes 1 °C võrra jääb suremuse tõus 1% ja 3% vahele olenevalt regioonist ja kuuma suve tervisemõju on kuumalainete tervisemõjust veelgi suurem. Nii näiteks põhjustas 2003. aasta erakordselt kuum suvi 16 Euroopa riigis kokku 70 000 lisasurmajuhtu. Lõpetuseks: aastail 1996–2013 tehtud uuringu järgi suureneb üldsuremus aasta keskmise õhutemperatuuri suurenemisel Eestis 1° C võrra ehk 1,68% (aluseks on võetud aastate 2010–2014 keskmine suremus, muud tegurid peale õhutemperatuuri jäeti konstantseks) (Rekker, 2013).

Kaiti Pilk. Tänak ja KH pilved? Tänak ja Järveoja oskavad lennata nii, et Kelvin Helmholtz sabas on... Palju ōnne rallivōidu puhul!