Kommentaariumi link
Rapla 27.01.2017 keskpäeval (http://ilm.ee/rapla/).
NB! Seoses erasektorisse minekuga olen asutanud ettevõtte Ilmainstituut OÜ, mille alla on plaan 5 aasta perspektiivis luua nii ilmaterminikomisjon (artikkel värskelt ilmunud Eesti Looduses), ilma-õppekeskus kui vastav huviring.
Jaanuari lõpus mälestame aastatagust erakordset udu ja jäidet, vt http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/01/.
Avatud on uus temperatuuri statistika lehekülg: https://kliima.000webhostapp.com/.
Vikerhommiku eetris: https://vikerraadio.err.ee/v/vikerhommik/saated/22a3d8d0-6028-461f-8905-d34d0feb6975/vikerhommik-taavi-libe.
4. veebruaril oli siin kõrgrõhkkonna kaguserv. Nii oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund ja kohati tuiskas veidi, oli pinnatuisku, arenes mereefekt. Puhus kirde- ja põhjatuul 5–12, rannikul puhanguti kuni 17 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–8, Peipsi ääres kuni –10 °C.
Soome põhjaosas Lapimaal Kevojärvi piirkonnas registreeriti Soome selle talve külmarekord –36,8 kraadi, samal ajal Jõgeval –11,4 ja Alatskivil –9,0 kraadi. Edaspidi on oodata külmade ilmade püsimist ja ka lumelisa. Paiguti võivad miinuskraadid langeda –15 kraadini ja isegi alla selle (ilmub uues postituses).
Puhus muutliku suunaga või idakaartetuul 2–8 m/s, põhjarannikul tugevnes kirdetuul 7–11, puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli –2...1 °C (õhtupoole langes).
Lumine maastik ja täiuslikud kihtpilved Võrumaal (mobiilifoto läbi autoklaasi).
2. veebruaril asetses Läänemere põhjaosa kohal hääbuv madalrõhkkond. Selle mõjul oli pilves, selgimistega ilm, kohati sadas veidi lörtsi ja lund, õhtul oli tugevamaid sajuhooge. Puhus lõuna- ja edelatuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli –1...2 °C, kuid õhtul langes mitmel pool alla 0 °C ja oli suur libedusoht.
Puhus kagu- ja lõunatuul 7–12, puhanguti 15, rannikul kuni 18 m/s, keskpäevast alates järk-järgult nõrgenes ja asendus edela-. Õhutemperatuur tõusis –2...3 °C-ni.
Kairo Kiitsak. Ilmaolud Tartu linnas 1.02.2018
31. jaanuaril liikus üle mere itta kõrgrõhuhari, pärastlõunal jõudis uue madalrõhkkonna idaserv. Seepärast oli pilves, selgimistega olulise sajuta ilm, kohati oli päikeseline. Õhtul jõudis saartele uus sajuala.
Puhus muutliku suunaga tuul 1–6, pärast keskpäeva asendus lääne poolt alates kagu- ja tugevneb õhtuks 4–9, saartel puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–5, hommikul paiguti –8 kraadi, kuid saarte rannikul kohati kuni 1 °C.
Eesti hoiatused. Viimati uuendatud: kolmapäev, 31. jaanuar 2018 kell 19:32
31.01. öö hakul tugevneb kagutuul sisemaal puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 20 m/s. Õhtul saartelt algav lumesadu levib öö jooksul mandrile ja muutub intensiivsemaks, tuiskab, saartel on jäiteoht. Orienteeruv lisanduv lumehulk on 5-10 cm.
01.02. ennelõunal sajab tihedat lund ja tuiskab. Saartel ja läänerannikul sajab lörtsi ja vihma, pärastlõunal suureneb vihma ja lörtsi võimalus ka Lõuna-Eestis. On jäidet ja libeduse oht on suur.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. /Öösel liigub kõrgrõhuhari üle Läänemere itta, päeval jõuab uue madalrõhkkonna idaserv./ Nii on peamiselt pilves ilm, sajab lund, tuiskab, kuid Lääne- ja Lõuna-Eestis sajab ka vihma, on jäidet. Pärastlõunal lääne poolt alates sajuvõimalus väheneb. Puhub kagu- ja lõunatuul 7–12, puhanguti 15, rannikul kuni 18 m/s, keskpäevast alates järk-järgult nõrgeneb ja asendub edela-. Õhutemperatuur tõuseb –2...3 °C-ni.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (1.02.) jõuab Põhjamerele uus väga aktiivne madalrõhkkond ja selle lohk liigub üle Eesti. Sajupilved tulevad ida poole ja lumekas muutub pärast keskööd lääne poolt alates tihedaks, tuiskab. Hommikuks jõuab sadu Peipsi äärde. Hiiumaal ja Saaremaal tuleb sekka ka vihma. Jäiteoht suureneb. Kagutuul tugevneb 7–12, puhanguti 15, pärast keskööd saartel ja looderannikul 20 m/s. Õhutemperatuur tõuseb saartel ja läänerannikul 0...1 °C-ni, sisemaal on –1...–5, Virumaal koguni kuni –8 °C.
Ennelõunal sajab tugevat lund ja tuiskab, saartel ja läänerannikul ka vihma. On jäidet. Puhub kagu- ja lõunatuul 7–12, puhanguti 15, saartel ja looderannikul 18 m/s. Õhutemperatuur on Tallinn-Viljandi mõttelisest joonest lääne pool 0...2, ida pool –1...–5 °C. Pärastlõunal sajab Põhja- ja Ida-Eestis ikka tihedat lund ja tuiskab ning puhub tugev kagutuul. Õhutemperatuur on 0...–3 °C. Samal ajal Lääne- ja Lõuna-Eestis sajab isegi vihma, kuid saju intensiivsus väheneb ja jäiteoht on suur. Tuul asendub edela- ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on 0...3 °C.
Reedel (2.02.) madalrõhkkond nõrgeneb ja selle mõju väheneb. Öö hakul sajab Ida-Eestis lund, lääne pool kohati vihma. Hommikul ja päeval on kohatisi sajuhooge märja lumena, saartel ka vihmana. Tuul rahuneb ja puhub lõunakaartest. Õhutemperatuur on öösel 0...–3, saartel ja läänerannikul kuni 2, päeval –1...2 °C, kuid õhtul langeb kõikjal alla 0 °C. Libeduseoht on suur!
Ele tutvustas 32. jaanuari (1. veebruari) tormi-ilma AK ilmateates (https://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated2100/2b85d6bd-f89d-4e52-a5e9-184b2d43b298/aktuaalne-kaamera-ilm).
Andres Kunnus. Supõrkuu* ja maa vari kuu pääl! 31 jaan.2018.
* – termin on ülikuu.
30. jaanuaril liikus madalrõhkkond Läti kohalt itta, öösel on Läänemere kohal kõrgrõhuhari. Seepärast oli pilves ilm, sadas enamasti lund, kohati tuiskas veidi, kuid õhtuks jäid sajud harvemaks.
Puhus põhjakaartetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–5 °C (kõrgeim saarte rannikutel vastu Läänemerd ja madalaim Virumaal).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel liigub kõrgrõhuhari üle Läänemere itta, päeval jõuab uue madalrõhkkonna idaserv. See tähendab, et päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm, kuid õhtul jõuab saartele uus sajuala. Puhub muutliku suunaga tuul 1–6, mis pärast keskpäeva asendub lääne poolt alates kagu- ja tugevneb õhtuks 4–9, saartel puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 0...–5, saarte rannikul kohati kuni 1 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (1.02.) liigub Läänemere kohale uus aktiivne osatsüklon, mille servas tugevneb kagu- ja idatuul väga tugevaks: puhanguid on 15, saartel ja Soome lahel 20 m/s. Pärastlõunal asendub see tuul Saaremaal ja Eesti lõunapoolses osas lõunakaartega ja nõrgeneb. Sadu tuleb öösel üle Mandri-Eesti, muutudes hommikul tihedaks: sajab lund ja tuiskab, Lääne-Eestis ja õhtul ka lõunapoolsetes maakondades on sadu märjem, saartel ja läänerannikul lisaks sekka ka vihma. Õhutemperatuur on öösel –3...–8, saartel ja läänerannikul –1...1 °C, päeval tõuseb Tallinn-Tartu mõttelisest joonest lääne pool 0...2, kuid ida pool püsib 0...–4 °C.
Reedel (2.02.) madalrõhkkond nõrgeneb ja jääb vööndina Eesti kohale. Vahete-vahel sajab lund, Lääne-Eestis sekka ka vihma. On jäidet! Tuul puhub lõunapoolsetes maakondades lõunakaartest, olles mõõduka tugevusega, kuid põhjarannikul tõenäoliselt asendub ida- ja kirde- ning tugevneb. Õhutemperatuur on –3...2 °C, Virumaal võib öö hakul natuke madalam olla, õhtul ilmselt langeb.
Ain Vindi. Lumesadu kutsus taas õue macrotoruga kaunist ilu jäädvustama: mingi aeg oli ilusaid helbeid ja siis läks purutamiseks. 29. jaanuari õhtul Tartus
Avatud on uus temperatuuri statistika lehekülg: https://kliima.000webhostapp.com/.
Vikerhommiku eetris: https://vikerraadio.err.ee/v/vikerhommik/saated/22a3d8d0-6028-461f-8905-d34d0feb6975/vikerhommik-taavi-libe.
4. veebruaril oli siin kõrgrõhkkonna kaguserv. Nii oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund ja kohati tuiskas veidi, oli pinnatuisku, arenes mereefekt. Puhus kirde- ja põhjatuul 5–12, rannikul puhanguti kuni 17 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–8, Peipsi ääres kuni –10 °C.
Soome põhjaosas Lapimaal Kevojärvi piirkonnas registreeriti Soome selle talve külmarekord –36,8 kraadi, samal ajal Jõgeval –11,4 ja Alatskivil –9,0 kraadi. Edaspidi on oodata külmade ilmade püsimist ja ka lumelisa. Paiguti võivad miinuskraadid langeda –15 kraadini ja isegi alla selle (ilmub uues postituses).
Einar Laretei. Alatskivi ilmapildid. 4.veebruar tõi ilmamuutuse ja ilm muutus oluliselt külmemaks, sest meie ilmale hakkas mõju avaldama Skandinaavia kohal olev kahe keskmega kõrgrõhkkond. Kirde tuule tugevnemise tõi kaasa samal ajal Kesk-Venemaale liikuva ägeda madalrõhkkonna vastaseis.
Päikesetõus 4. veebruaril 2012 Laagris, kui minimaalne õhutemperatuur langes –30 °C-st madalamale. Päevane õhutemperatuur jäi aga mitmel pool –20 °C-st madalamale. 4. veebruaril 2012 oli Alatskivil –30,4 ja 5. veebruaril –30,5 kraadi.
5. veebruaril mõõdeti Jõgeval –35 °C, mis on 2003. a-st alates madalaim temperatuur nendes vaatlusjaamades, milles mõõdetud lähevad arvesse kui nn ametlikud tulemused. Jaamade representatiivsusest, nõuetest, tüüpidest saab pikemalt lugeda siit: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/ametlikest-ja-mitteametlikest-ilmarekorditest/.
Mitmel pool mujalgi oli temperatuur –30 °C-st madalam. Ilmad olid aga ebatavaliselt selged, mistõttu olid päevad täis päikest. Erandiks oli 2. veebruar, kui kagust saabus niiskust ja hakkas lund sadama, kuid temperatuur oluliselt ei muutunud, aga hiljem ilma selginedes langes.
6. ja 7. veebruaril läks ilm soojemaks, kusjuures saartel oli vaid mõni miinuskraad, aga Ida-Eestis endiselt –30 °C lähedal. 6. veebruari hommik oli märkimisväärne sellepoolest, et Ristna ja Korela vahel oli 30-kraadine õhutemperatuurivahe.
3. veebruaril nõrgenes madalrõhkkond Läänemere kohal. Skandinaavia põhjaosa kohal tugevnes kõrgrõhkkond. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund, kohati olid sajuhood tugevad, päeva esimesel poolel tuli paiguti sekka ka vihma ja oli udu.5. veebruaril mõõdeti Jõgeval –35 °C, mis on 2003. a-st alates madalaim temperatuur nendes vaatlusjaamades, milles mõõdetud lähevad arvesse kui nn ametlikud tulemused. Jaamade representatiivsusest, nõuetest, tüüpidest saab pikemalt lugeda siit: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/ametlikest-ja-mitteametlikest-ilmarekorditest/.
Mitmel pool mujalgi oli temperatuur –30 °C-st madalam. Ilmad olid aga ebatavaliselt selged, mistõttu olid päevad täis päikest. Erandiks oli 2. veebruar, kui kagust saabus niiskust ja hakkas lund sadama, kuid temperatuur oluliselt ei muutunud, aga hiljem ilma selginedes langes.
6. ja 7. veebruaril läks ilm soojemaks, kusjuures saartel oli vaid mõni miinuskraad, aga Ida-Eestis endiselt –30 °C lähedal. 6. veebruari hommik oli märkimisväärne sellepoolest, et Ristna ja Korela vahel oli 30-kraadine õhutemperatuurivahe.
Puhus muutliku suunaga või idakaartetuul 2–8 m/s, põhjarannikul tugevnes kirdetuul 7–11, puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli –2...1 °C (õhtupoole langes).
2. veebruaril asetses Läänemere põhjaosa kohal hääbuv madalrõhkkond. Selle mõjul oli pilves, selgimistega ilm, kohati sadas veidi lörtsi ja lund, õhtul oli tugevamaid sajuhooge. Puhus lõuna- ja edelatuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli –1...2 °C, kuid õhtul langes mitmel pool alla 0 °C ja oli suur libedusoht.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere põhjaosa kohal asetseb hääbuv madalrõhkkond. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab lund ja lörtsi, saju tõenäosus on suurem Põhja-Eestis. Puhub idakaartetuul 3–8 m/s, kuid põhjarannikul tugevneb kirdetuul 7–11, puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on –3...1 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (4.02.) tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond, Venemaale jõuab lõuna poolt aktiivne madalrõhkkond. Kahe rõhuala piirimail tugevneb kirdetuul sisemaal puhanguti 12, rannikul 15, päeval kuni 18 m/s. Üle Eesti liikuvatest pilvedest sajab kohati kerget lund, kuid Hiiumaa ja ka mandri põhjarannikul tuleb lahe kohal lisanduva pilvemassi tõttu tihedama sajuga arvestada. Õhutemperatuur on –4...–8, Eesti ida- ja lõunaosas võib –10 °C ümbrusse langeda.
1. veebruaril liikus aktiivne madalrõhkkond Taani kohale ja nõrgeneb. Nii oli selle idaservas Eestis peamiselt pilves ilm, sadas lund ja lörtsi, tuiskas, kuid Lääne- ja Lõuna-Eestis sadas ka vihma, oli jäidet. Pärastlõunal lääne poolt alates sajuvõimalus vähenes ja hakkas selginema.Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (4.02.) tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond, Venemaale jõuab lõuna poolt aktiivne madalrõhkkond. Kahe rõhuala piirimail tugevneb kirdetuul sisemaal puhanguti 12, rannikul 15, päeval kuni 18 m/s. Üle Eesti liikuvatest pilvedest sajab kohati kerget lund, kuid Hiiumaa ja ka mandri põhjarannikul tuleb lahe kohal lisanduva pilvemassi tõttu tihedama sajuga arvestada. Õhutemperatuur on –4...–8, Eesti ida- ja lõunaosas võib –10 °C ümbrusse langeda.
Puhus kagu- ja lõunatuul 7–12, puhanguti 15, rannikul kuni 18 m/s, keskpäevast alates järk-järgult nõrgenes ja asendus edela-. Õhutemperatuur tõusis –2...3 °C-ni.
31. jaanuaril liikus üle mere itta kõrgrõhuhari, pärastlõunal jõudis uue madalrõhkkonna idaserv. Seepärast oli pilves, selgimistega olulise sajuta ilm, kohati oli päikeseline. Õhtul jõudis saartele uus sajuala.
Puhus muutliku suunaga tuul 1–6, pärast keskpäeva asendus lääne poolt alates kagu- ja tugevneb õhtuks 4–9, saartel puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–5, hommikul paiguti –8 kraadi, kuid saarte rannikul kohati kuni 1 °C.
Eesti hoiatused. Viimati uuendatud: kolmapäev, 31. jaanuar 2018 kell 19:32
31.01. öö hakul tugevneb kagutuul sisemaal puhanguti 15, saartel ja rannikul kuni 20 m/s. Õhtul saartelt algav lumesadu levib öö jooksul mandrile ja muutub intensiivsemaks, tuiskab, saartel on jäiteoht. Orienteeruv lisanduv lumehulk on 5-10 cm.
01.02. ennelõunal sajab tihedat lund ja tuiskab. Saartel ja läänerannikul sajab lörtsi ja vihma, pärastlõunal suureneb vihma ja lörtsi võimalus ka Lõuna-Eestis. On jäidet ja libeduse oht on suur.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. /Öösel liigub kõrgrõhuhari üle Läänemere itta, päeval jõuab uue madalrõhkkonna idaserv./ Nii on peamiselt pilves ilm, sajab lund, tuiskab, kuid Lääne- ja Lõuna-Eestis sajab ka vihma, on jäidet. Pärastlõunal lääne poolt alates sajuvõimalus väheneb. Puhub kagu- ja lõunatuul 7–12, puhanguti 15, rannikul kuni 18 m/s, keskpäevast alates järk-järgult nõrgeneb ja asendub edela-. Õhutemperatuur tõuseb –2...3 °C-ni.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (1.02.) jõuab Põhjamerele uus väga aktiivne madalrõhkkond ja selle lohk liigub üle Eesti. Sajupilved tulevad ida poole ja lumekas muutub pärast keskööd lääne poolt alates tihedaks, tuiskab. Hommikuks jõuab sadu Peipsi äärde. Hiiumaal ja Saaremaal tuleb sekka ka vihma. Jäiteoht suureneb. Kagutuul tugevneb 7–12, puhanguti 15, pärast keskööd saartel ja looderannikul 20 m/s. Õhutemperatuur tõuseb saartel ja läänerannikul 0...1 °C-ni, sisemaal on –1...–5, Virumaal koguni kuni –8 °C.
Ennelõunal sajab tugevat lund ja tuiskab, saartel ja läänerannikul ka vihma. On jäidet. Puhub kagu- ja lõunatuul 7–12, puhanguti 15, saartel ja looderannikul 18 m/s. Õhutemperatuur on Tallinn-Viljandi mõttelisest joonest lääne pool 0...2, ida pool –1...–5 °C. Pärastlõunal sajab Põhja- ja Ida-Eestis ikka tihedat lund ja tuiskab ning puhub tugev kagutuul. Õhutemperatuur on 0...–3 °C. Samal ajal Lääne- ja Lõuna-Eestis sajab isegi vihma, kuid saju intensiivsus väheneb ja jäiteoht on suur. Tuul asendub edela- ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on 0...3 °C.
Reedel (2.02.) madalrõhkkond nõrgeneb ja selle mõju väheneb. Öö hakul sajab Ida-Eestis lund, lääne pool kohati vihma. Hommikul ja päeval on kohatisi sajuhooge märja lumena, saartel ka vihmana. Tuul rahuneb ja puhub lõunakaartest. Õhutemperatuur on öösel 0...–3, saartel ja läänerannikul kuni 2, päeval –1...2 °C, kuid õhtul langeb kõikjal alla 0 °C. Libeduseoht on suur!
* – termin on ülikuu.
30. jaanuaril liikus madalrõhkkond Läti kohalt itta, öösel on Läänemere kohal kõrgrõhuhari. Seepärast oli pilves ilm, sadas enamasti lund, kohati tuiskas veidi, kuid õhtuks jäid sajud harvemaks.
Puhus põhjakaartetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–5 °C (kõrgeim saarte rannikutel vastu Läänemerd ja madalaim Virumaal).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel liigub kõrgrõhuhari üle Läänemere itta, päeval jõuab uue madalrõhkkonna idaserv. See tähendab, et päeval on pilves selgimistega olulise sajuta ilm, kuid õhtul jõuab saartele uus sajuala. Puhub muutliku suunaga tuul 1–6, mis pärast keskpäeva asendub lääne poolt alates kagu- ja tugevneb õhtuks 4–9, saartel puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 0...–5, saarte rannikul kohati kuni 1 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (1.02.) liigub Läänemere kohale uus aktiivne osatsüklon, mille servas tugevneb kagu- ja idatuul väga tugevaks: puhanguid on 15, saartel ja Soome lahel 20 m/s. Pärastlõunal asendub see tuul Saaremaal ja Eesti lõunapoolses osas lõunakaartega ja nõrgeneb. Sadu tuleb öösel üle Mandri-Eesti, muutudes hommikul tihedaks: sajab lund ja tuiskab, Lääne-Eestis ja õhtul ka lõunapoolsetes maakondades on sadu märjem, saartel ja läänerannikul lisaks sekka ka vihma. Õhutemperatuur on öösel –3...–8, saartel ja läänerannikul –1...1 °C, päeval tõuseb Tallinn-Tartu mõttelisest joonest lääne pool 0...2, kuid ida pool püsib 0...–4 °C.
Reedel (2.02.) madalrõhkkond nõrgeneb ja jääb vööndina Eesti kohale. Vahete-vahel sajab lund, Lääne-Eestis sekka ka vihma. On jäidet! Tuul puhub lõunapoolsetes maakondades lõunakaartest, olles mõõduka tugevusega, kuid põhjarannikul tõenäoliselt asendub ida- ja kirde- ning tugevneb. Õhutemperatuur on –3...2 °C, Virumaal võib öö hakul natuke madalam olla, õhtul ilmselt langeb.
***
Tuleb talvistuva ilmaga nädal.
Suur sula (kuni 6 kraadi 25. jaanuaril) sai nädala alguseks läbi ja asendub aegamööda talvisema ilmaga. See tendents süveneb järgmistel päevadel kiiresti, sest tsüklonid mööduvad Eestist lõuna poolt ja toimetavad oma põhjaservas Eesti kohale arktilise õhumassi. Selle püsimist soodustab ka külmas õhumassis Skandinaavia kohal tekkiv antitsüklon. Paistab, et talve kõige külmemad päevad on ees!
Nii liikus nädala alguses madalrõhkkond Läänemere keskosast üle Läti itta. See tõi 29. jaanuaril pilves ilma ja mitmel pool sajab vähest lund või vihma. Mitmel pool oli udu ja jäidet. Õhtul jõudis Lääne-Eesti saartele ja Liivi lahele uus sajuala, mis nihkus aegamisi kirde suunas. Puhus muutliku suunaga tuul 1–7, põhjarannikul idakaartetuul kuni 10 m/s. Õhutemperatuur oli –1...2 °C.
30. jaanuaril on pilves ilm, sajab lund, kohati tuiskab, kuid õhtuks jäävad sajud harvemaks. Puhub põhjakaartetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 0...–4 °C.
Euroopa mudel prognoosib endiselt pakast, mida hakkab varem või hiljem näitama ka GFS. See on alati nii. Veebruar tuleb väga tõenäoliselt pakaseline, kuna Euroopa mudel on seda juba pikalt prognoosinud.
VastaKustutaJah, keegi ütles, et see pakane võib hirmus tulla! Siin ei olegi plusskraade, aga ka mitte pakast https://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/long.html.
VastaKustutaMisasja, Jüri kasutab Yr.no lehte või? :D Vaata et sa M-spordile rehvivaliku tegemisel sealt prognoose ei võta, kuigi Toyota suhtes see halb variant ei olekski :D
VastaKustutaMa jälle vaatan, et venelased prognoosivad neljapäev-reede suuremat lumesadu Eestisse- või kolmapäev selgub, et läheb jälle suure kaarega põhjast ja lõunast mööda? :D
Ma ei tee erilist vahet praegu portaalidel, praegu polnud jutt teeoludest, vaid ilmast üldisemalt. See link oli vastus esimesele kommentaarile ega puuduta tööülesandeid.
VastaKustutaMotospordis on vaja ikkagi prognoosida eeskätt teeolusid. Kas Yr.no pakub seda? Kuna mitte, siis ei saa juba üksnes seetõttu seda kohta kasutada. Vaatlusandmete saamiseks kasutasime http://www.infoclimat.fr/, kuid prognoos tuleb endal välja mõelda. Kõrvale võetakse üldise olukorra hindamiseks ka laialtkasutatavad mudelid ja portaalid, aga näiteks reedese ja laupäevase ilmaga Yr.no läks täiesti alt. Samuti ei saanud pühapäevast kiilasjääd lihtsalt mingit ilmaportaali vaadates prognoosida, vaid arvesse tuli võtta kastepunkt, mis näitab jahtumispotentsiaali, pilvisus, tuul, koha kõrgus, teepinna temperatuur õhtul jne. Nende andmetega täidetakse võimsad tabelid, mis saadetakse inseneridele. Meeskondadele koostatakse sõnaline ja lihtsas keeles ülevaade, sest nad peavad saama kiiret, selget ja kasulikku infot (ei saa rääkida, et võib-olla hakkab vihma sadama, vaid et tee on märg, kasutada ülipehmeid rehve jne).
Kell 8:35 on Vikerraadio hommikuprogrammis sellest pikemalt juttu.
Imestasin ka ,et nii lolli küsimust selle yr.no kohta küsiti. Kui asi nii lihtne oleks võiks iga sõitija kaardilugeja prognoosiga hakkama saada. Samas mis puudutab veebruari siis suuri külmasi ja enam ei lubata vaid pigem selline 0 kuni -6 Harjumaal igapäev. Kuni vähemalt poole kuuni. Ah jaa Soome ilmateenistuse sünoptikud soovivad meile ilusat ilma 24 -ks veebruariks.
VastaKustutaNojah, kui numbritega mängida, siis võiks 24. veebruaril tulla -24,2 kraadi. ;)
VastaKustutaMa siiralt loodan, et see töönädala lõpu suur lumesadu jääb ära, sest karta on, et sellele järgneb jälle suur sula, mis tänavad taas tõelisteks solgiaukudeks muudab... Minu vaatluskogemuste põhjal on suurtele lumesadudele/tuiskudele alati sula järgnenud.
VastaKustutaSulapäevad on lähiajal 1. ja 4. veebruar.
GFS on taas talvisemaks muutunud.
VastaKustutaKüsimus ei olnud rumal, vaid lihtsalt enamik inimesi ei taipagi, milles on asi. Need tööülesanded M-Spordis esitavad tõelise väljakutse ja seal tuleb teha korralikku meeskonnatööd, lohakusel ja laiskusel ei ole kohta, vaja on olla enese- ja otsustuskindel.
VastaKustutaSeda tuisu ja soojenemise vahelist seost on ilmajututubades üsna palju arutatud. Võimalik, et neid juhtumeid on rohkem, kui pärast suurt tuisku läheb soojemaks, aga on ka vastupidiseid juhtumeid. Inimeste mälu pole usaldusväärne – vaja on vaatlusandmeid, nt kordade arvu, kui pärast tuisku on läinud soojemaks, külmemaks või pole toimunud olulist temperatuurimuutust.
Edelast,läänest veab pilve juba.
VastaKustutaPaistab, et tuleb korralik lumelisa järgmistel päevadel ja kui see show läbi, siis valgub põhjast külm koos kirde tuulega, mis käivitavad Läänemere-efekti põhjarannikul. Seega lumelabidad läikele lüüa :p.
VastaKustutaVaatasin ka ,et mingil hetkel läheb päris karm külm napilt mööda. Kui prognoos muutub natuke võib külm hoopis siia sattuda. Muidugi võib ka teistpidi minna
VastaKustutaTekkis ükspäev kahtlus ja vaatasin vanu andmeid ,et juba 2016 näitas Vihterpalu jaam +2 C rohkem kui tegelikult on. Ja praegugi on seal nagu peaaegu sula kuigi isegi lääne-edela pool asuv Lääne -nigula näitab vähem. Seega nii mõnigi sealne rekord pole usutav.
VastaKustutaLäheb külmaks. https://youtu.be/EUQhXqGuGNw
VastaKustutaIlmateenistuse järgi 2 kraadi oli jaanuar normist soojem. Seega veidi soojemgi kui eelmise aasta jaanuar. Mitte hea algus kui mõelda suvele.
VastaKustutaNagu juba ammu ütlesin hakkab NOAA oma temperatuure tagasi tõmbama (lõpuks). Peaaegu juba normaalset veebruari näidatakse. Tegelikult hakkab vist isegi sinist homme näitama.
VastaKustutaIlmateenistus prognoosib tavapärast veebruari temperatuuri osas. Kui nii läheb, millist suve võiks siis oodata?
VastaKustutaPiiripeal kui tuleks täpselt see keskmine. Kui kasvõi kraadi normist külmem tuleb siis tore (väga soe suvi) aga normiga kuu tähendab ,et peab ka märtsi ära ootama.
VastaKustutaVenemaa ilmateenistus prognoosib keskmisest külmemat veebruari. Seega lootust on.
VastaKustutaECMWF -i pikk prognoos mis eile uuendati näitab ka normist külmemat veebruari. Seega suve lootused oleks selle järgi head. Aga eks kuu lõpus näeb mis see keskmine siis lõpuks tegelikult tuli.
VastaKustutaWeatheronline.co.uk näitab täna pärastlõunaks Tallinnasse isegi äikest ;)
VastaKustutaTallinn jääb kindlasti ilma aga mere põhjaosas küll äikesest palju puudu ei jää.
VastaKustutaNagu eile ütlesin ,et NOAA näitab täna juba sinist. No peaaegu. Skandinaavias juba on. Samas on märgatav see ,et väga pikkamööda pannakse juulile juurde.
VastaKustutaArvan, et 8. veebruar tuleb selge ilmaga.
VastaKustutaVeebruar küll normist külmem ei tule. Pigem kaldub sinna sooja poole. 10. veebruari paiku peaks see igav nullilähedus taas tagasi tulema.
VastaKustutaOled kindel ? Ma hetkel küll järgmises nädalalõpus sula välja ei loe.
VastaKustutaÕnneks jääb see sula ära jah.
VastaKustutaTäna siis selle talve esimene klassikaline mereefekti päev Eestis.
Aga mulle paistab see lausa üle-eestiline. Kui sat pilti vaadata, siis sellised mereefektile iseloomulikud ribakujulised pilved liiguvad terve Eesti ulatuses. Miks?
VastaKustutaTemperatuuri kontrasti pärast vist. Üleval juba -15 aga Soome laht veel plussis. Ise hoopis imestan ,et ei sajagi veel midagi ainult pilveribad.
VastaKustutaNOAA on hakanud ka märtsi temperatuuri vaikselt tagasi tõmbama. Samal ajal väga vaikselt juunile ja juulile pannakse juurde.
VastaKustutaJah, Kairo postituses MODISe pildil ka need ribad näha http://loodusvaatleja.blogspot.com.ee/2018/02/veebruarikuu-esimene-pool-tuleb-eestis.html. Täpset põhjust ei tea, aga ju oli mingis õhukihis piisavalt niiskust, et pilved ei hajunud sisemaal (oli ju eelnev päev paksult pilves).
VastaKustuta