3. nädala ilm (15.–21.01.2018)

Kommentaariumi link
Einar täiendas blogi (lõpus): http://einlar.simplesite.com/
17. jaanuar on eriline:
• mälestame rämedat külmalainet: https://ilm.ee/kola/pildid/jyri/Advektsioon_2006_a_naide.pdf;

• õhutemperatuuri absoluutne miinimum –43,5 ºC 17. jaanuaril 1940 Jõgeval (Petseris olevat olnud –50 °C). Palju õnne!

21. jaanuaril liikus kõrgrõhuala Skandinaavialt Leedu kohale. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, kuid lääne pool ja õhtul oli selgem. Kohati sadas vähest lund ja oli udune (peamiselt saartel ja idaservas). Puhus põhjakaartetuul 1–7, põhjarannikul kuni 9 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–5 °C.

MNT NR 21175 SÄÄRE TEEKAAMERA 21.01 11:50

20. jaanuaril ulatus Baltimaade kohale nõrgeneva madalrõhkkonna loodeserv. Seetõttu oli enamasti pilves ilm, kohati sadas vähest lund, lääne pool on udune. Puhus valdavalt muutliku suunaga või kirdetuul 1–5, põhjarannikul kuni 8 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–4, õhtul lääne pool kuni –12 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Baltimaade kohale ulatub nõrgeneva madalrõhkkonna loodeserv. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm, lääne pool on selgem, kohati sajab vähest lund ja Lääne-Eestis on paiguti udu. 

Puhub muutliku suunaga tuul 1–7 m/s, põhjarannikul põhja- ja kirdetuul kuni 10 m/s, päeval loode- ja läänetuul 1–7, põhjarannikul kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on –3...–8, pikemate selgimiste korral kuni –12 °C, kuid päeval 0...–5 °C.

Enamasti oli pilves, vaid lääne pool oli selgem ja udune.

19. jaanuaril oli Poola kohal tsüklon, mis liikus nõrgenedes itta, ja Eesti jäi selle rahulikku põhjaserva. Nii oli pilves, selgimistega ilm, hommikul sadas mitmel pool lund, Pärnumaal oli tugevat hooglund, hiljem oli olulise sajuta, kohati püsis udu. Puhus idakaartetuul 3–9 m/s. Õhutemperatuur oli –1...–4 °C, vaid Liivi lahel oli esialgu üle 0 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Nõrgenev tsüklon liigub aeglaselt Valgevene kohalt kirdesse. Seepärast on enamasti pilves ilm, kohati sajab veidi lund (saju võimalus on suurem põhjarannikul). Puhub valdavalt kirde- ja idatuul 1–6, põhjarannikul 3–9 m/s. Õhutemperatuur on 0...–4 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (21.01.) kaugeneb madalrõhkkond Peipsi järve tagant Kesk-Venemaa poole ja hääbub. Siin tekib vaid mõnes kohas pilvekihti selgeid laike ja saju tõenäosus on väiksem, kuid põhjarannikul võib kerget lund sadada. Tuul on nõrk ja põhjakaartest. Õhutemperatuur on öösel –4...–9 °C (kus sisemaal taevas mõneks tunniks selgineb, siis langeb alla –10 °C), kuid päeval –2...–7 °C.
Esmaspäeval (22.01.) on Eesti kahe rõhuala piirimail. Siin-seal / kohati sajab kerget lund. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel –6...–11, kuid selgineva taeva all võib paar-kolm kraadi madalamale langeda, seevastu päeval –4...–7, saartel ja läänerannikul võib-olla 0...–2 °C.
Pikemalt loe: https://ilm.ee/?516789.
19. jaanuaril tasub meenutada rekordvõimsat märja lume sadu, millest tollane jutt http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2008/01/torm-19-2012008.html.

Ebatavaliselt võimas märg lumi 19.01.2008 Laagris

18. jaanuaril liikus hääbuv madalrõhulohk Läänemere lõunaosast põhja, kuid aktiivne tsüklon liikus Taani kohalt itta ja nõrgenes aeglaselt. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm ja mitmel pool sadas lund (Pärnumaal oli õhtul tugevat hooglund), õhtu oli mitmel pool udune. Puhus lõunakaartetuul 4–10 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–6 °C.
Järgmiste päevade ilma kohta siin sissekandes infot pole!

Laagris oli ajuti selgimisi, kuid seejärel läks pilve ja arenes udu.

Ele Pedassaar · FRIEDERIKE

Samal ajal kui meie saame täna (18.01.2018) Läänemerelt aeglaselt põhja suunas leviva ja hääbuva madalrõhulohu servas üle hulga aja Eestis lund mõõta (1 kuni 9 cm-ni) ja mõtleme juba kapis seisvate suuskade peale, maadleb Lääne- ja Kesk-Euroopa väga raskete ilmaoludega.
Atlandilt öösel Briti saartele jõudnud äge pööris FRIEDERIKE tõi sinna orkaanitugevusega tormituult kuni 36 m/s ning puistas mägistele teedele 20 cm paksuse lumekihi. Hommikul jõudis tsüklon Põhjamerele ning kihutas kagu suunas üle Madalmaade ja Põhja-Saksamaa. Täisjõus madalrõhkkond jätkab oma hävitusmustrit Kesk-Euroopas: lisaks tormituulele ja lumehoogudele paugub Saksamaa sisealadel äike*. Hilisõhtuks jõuab pööris Poola kohale ning rahuneb.
Edasine tee viib FRIEDERIKE homseks (19.01.2018) Leedu aladele ning selle kirde- ja põhjaserv küündib Eestini. Endisest tormitsüklonist on saanud aga leebe madalrõhkkond, mis edasi kirde suunas liikudes lähipäevadel Baltimaadele lund juurde toob. Eestisse on oodata märgatavat lumelisa laupäeval (20.01.2018).

Kohandatud HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2,sadufaas).

Lumekaart (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

*– Äikeselumega oli hädas ka Suurbritannia (vt https://www.thesun.co.uk/uncategorized/4773791/thundersnow-rare-weather-phenomenon-uk/ ja https://weather.com/en-GB/unitedkingdom/weather/news/2018-01-15-uk-weather-thundersnow-warnings-scotland-england-storm).

Parasvöötmele iseloomulikult lööb Eestis kõige enam välku suvel, maksimum esineb juulis. Äikesehooaeg algab meil tavaliselt aprilli lõpus või mais, kui esimesed äikesed on pigem sisemaa kohal, kuna see soojeneb palju kiiremini kui meri. Äikesehooaja lõpus septembris ja oktoobris lööb seevastu enamik välkudest just merel. Siiski, äike või välgud keset lumesadu või tuisku esineb kusagil Eestis siiski peaaegu igal talvel. Viimastel talvedel on välgutanud-müristanud koguni mitu korda.

Talvine äike võib tekkida (atmosfääri)frondil, võimalusi on seejuures kaks. Esimesel juhul on tegu kiiresti liikuva külma frondiga. Sel juhul sunnitakse frondi ees olevat õhku kiiresti kerkima, mistõttu tekivad rünksajupilved ja isegi äike. Teine võimalus kujuneb siis, kui õhumasside omadused, eriti näiteks (potentsiaalne) temperatuur, on väga erinevad, näiteks külma frondi ees on õhk suhteliselt soe, aga järel eriti külm. Sel juhul suureneb õhumasside eralduspiiril temperatuuri vertikaalne gradient, tekivad tõusvad õhuvoolud ja vahel ka äike. Konvektsiooni ja äikese arengut soodustab frondi suur liikumiskiirus.

Teisel, frontidega mitteseonduval juhul soodustab äikese teket soe ja niiske aluspind, nagu näiteks meri, mille kohal on väga külm õhumass, pikemalt vt allpool mereefekti selgituses (17. jaanuari sissekandes). Kui nendele tingimustele lisandub näiteks madalrõhkkonna mõju, võibki tekkida äike. Selle silmapaistvaks näiteks on 23.10.2010 öö Loode- ja Põhja-Eestis, kui tsükloni tagalas arenes miinuskraadide juures tugev äike.

Talvist äikest võib näha ka sulailmaga. See on seotud tavaliselt mõne sügava okludeeruva läänetsükloni keskme ja selle lähiümbrusega, kus konvergentsi ja väga madala õhurõhu tõttu arenevad konvektsioonipilved. Sellise tekkega äikest võis kogeda Tallinnas 2007. aasta 18. jaanuari õhtul.

Viimaks võib talvist äikest ette tulla lumetormides. Kas seda ikka äikeseks pidada, on iseküsimus, sest lumetormis tekkivad välgud ei pärine ilmselt rünksajupilvedest, vaid tuule ja jääkristallide omavahelisest hõõrdumisest. Sobivad tingimused toob sageli sügav lõunatsüklon, sest nende lääne- ja põhjaosas on talvel ilm väga tuisune. Samuti võib äike tekkida tsükloni keskme läheduses, kui erinevate omadustega õhumassid segunevad, soosides õhu vertikaalset liikumist. 2010. aastal täheldati välkusid 10. detsembri lumetormisel ööl eelkõige Lääne-Virumaal. Toonane tsüklon pärines Atlandi ookeani 40. laiuselt, kus see tekkis polaarfrondil. Tsüklon polnud küll väga intensiivne, lumetormi põhjustasid peamiselt suure temperatuurikontrasti alusel tekkinud võimsad pilvemassid ning suur õhurõhukontrast, millest just viimane sattus Eesti kohale.

Tähelepanekud näitavad, et talvist äikest lihtsalt ei panda tähele või siis aetakse see millegi muuga segamini. Sageli polegi kahe-kolme kilomeetri kaugusel midagi märgata, eriti päeval, sest madalad pilved ja tahked sademed varjavad välgud. Veel üks oluline tegur, miks talvist äikest ei märgata, on lume omadus neelata heli. Kuna äikeselumi on tihti intensiivne, neelatakse müristamine juba mõne kilomeetri jooksul.

Äärmiselt harva registreerivad talvel äikest ka välgudetektorid. Põhjus on selles, et talvine äike piirdub tavaliselt ühe või mõne välguga ja needki on enamasti pilvedes.

Äikeseline öö 23.10.2010 Loode- ja Põhja-Eestis. Pildid on küll kehva kvaliteediga, eriti teine, kuid välke tekkis nii palju, et suurema vaevata ja pika säriajata võis välgukuma pildile saada. 

17. jaanuaril täitus madalrõhulohk aeglaselt Läänemere kohal. Seetõttu oli enamasti pilves ilm,  lumesadu ja tuisk levisid edela poolt üle maa, mõnel pool, näiteks Peipsi ääres, oli sadu isegi tugev, kuid sajuhulk polnud suur. Mereefekt* tõi Rootsi ja Soome rannikule enam kui 20 cm lund.

Puhus kagu- ja idatuul 5–10, rannikul puhanguti 15 m/s, kuid õhtul tuul nõrgenes. Õhutemperatuur tõusis õhtuks –3...–8 °C-ni.

*– Mereefekt tähendab pilvede ja sademete moodustumist veekogude kohal, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa peamiselt lume või isegi lumepagidena väga rikkalikult sademeid.

Eestis on mereefekt tihti seotud Soome lahega, mistõttu võiksime siin seda nimetada ka ainult laheefektiks. 

Mereefekt tekib vaid teatud tingimustel:

• kui õhutemperatuur 1,5 km kõrgusel on 8–13 või enam kraadi madalam kui veekogu temperatuur, mistõttu tekivad tõusvad õhuvoolud ja nende tõttu pilved. Võimalikud on isegi rünksajupilved, kuid siis peaks temperatuuri erinevus olema üle 13 kraadi. 
• Et õhumass saaks piisavalt niiskust, peab veekogu olema vähemalt 80–100 km lai. Seega ei saa mereefekt tekkida enamike järvede, sh Võrtsjärve või Peipsi kohal või nende rannikualadel, sest need on liiga väikesed.
• Arenevad pilved püsivad koos ja kasvavad vaid siis, kui õhuvoolusuund veekogu kohal kuigivõrd ei muutu. 

Einar Laretei. Alatskivi looduspildid.

16. jaanuaril oli Islandi juures väheliikuv madalrõhkkond, mille aktiivne lohk liikus Taani kohalt Läänemerele. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, vaid üksikutes kohtades sadas veidi lund, kuid päeva jooksul ilm selgines.* 

Puhus kagutuul 8–12, puhanguti 15–17, rannikul 15–20, merel puhanguti 22–27 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–9, saartel ja läänerannikul –2...–6 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhulohk laieneb Taani kohalt üle Baltimaade, päeval tekib Leedu kohal uus osatsüklon. Seetõttu pilvisus tiheneb. Saartel hakkab sadama lund ja tuiskab. Puhub kagutuul 8–13, puhanguti kuni 17, saartel ja rannikul 12–17, puhanguti 24, öö hakul kuni 27 m/s, kuid hommikuks tuul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on –9...–12 °C, kuid saartel on soojem.

Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (18.01.) madalrõhkkond hääbub ja kandub vööndina Eesti kohale. Tuul puhub öösel idakaartest, päeval lõunakaartest ja jääb nõrgemaks, ainult Soome lahel on veel kagutuule puhanguid 15 m/s, ent pärastlõunal tugevneb Liivi lahel lõunatuul. Pole välistatud lühiajaline lumesadu. Õhutemperatuur on öösel –2...–6 °C, päeval –1...–4, vaid saarte ja mandri edelarannikul tõuseb 0 °C lähedale.
Reede (19.01.) öösel jõuab Põhjamere äärest Läänemere lõunarannikule uus aktiivne madalrõhkkond ning selle kirdeserv tuleb Eesti kohale. Kagu- ja idatuul tugevneb uuesti. Lumehooge on kohati, hiljem (päeval) liigub madalrõhkkond Leedu kohale ja selle põhjaserva mööda jõuab lumesadu pärastlõunaks Lõuna-Eestisse ja õhtu jooksul edasi põhja poole. Puhub võrdlemisi tugev idakaartetuul. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul 0...–5 °C.
*– Madalaid pilvi ei osata eriti prognoosida, kuid need on vahest kõige määravad selles, millisena ilm meile tundub. Lahendust pakub Poola mudel: palun mine siia leheküljele: http://www.meteo.pl/index_en.php, seejärel vali -> WEATHER FORECAST MODEL UM  Grid: 4km. Forecast lenght 60h. Avaneb kaart, kliki kaardil soovitud kohta või sisesta koordinaadid ja avaneb meteogramm, Tallinna kohta näiteks: http://www.meteo.pl/um/php/meteorogram_map_um.php?ntype=0u&fdate=2018011618&row=199&col=297&lang=en. Legend: mida tumedam hall, seda madalamad pilved, mida vähem sinist tausta, seda pilvisem, mida kõrgemad kollased / oranžid tulbad, seda udusem / suurem udu tõenäosus.

Tantsivad ja lindjad joonpilved 16.01.2018 Laagris.

Kairo Kiitsak. Härmas kaskede varjus. Lääne-Virumaa, Tammiku 14.01.2018

Ele Pedassaar · Tormi järel tuleb lumi

Mõned päevad Islandi saare lähedal pöörelnud aktiivne madalrõhuala EVI on tegemas läbimurret Euroopa mandri suunal, kuid Venemaal laiuv kõrgrõhuala (nimeks BORCHERT) ei ole veel alla andnud ning aitas täna (16.012018) päeval näiteks Eesti taeva pilvedest vabastada.
Tuulekoridoriks on kahe võimsa rõhkkonna piiril praeguseks Läänemeri, mille avavete kohal puhus kagutuul keskmise kiirusega 20, iiliti üle 25 m/s. Lained tõusid üle 5 m, üksikud ka üle 9 m. Eesti rannikuvetes ulatusid iilid 20-23 m/s ja peatasid laevaliikluse väikesaarte vahel. Sisealadel oli olukord leebem, kuid 14-17 m/s ulatuvate tuulepuhangute tõttu mitte mugav. Samas Norra rannikul puhus möödunud ööpäeval sama pöörise ees tuul iiliti 40-50 m/s ning ka Shotimaa rannikul registreeriti orkaanitugevusega puhanguid (kuni 36 m/s). Tormi järel on pääsenud arktiline õhk Euroopasse ning ilmaoludki on võtnud talvisema jume: lund on lisandunud kuni 5 cm, mägisemates piirkondades mitukümmend sentimeetrit.
Meie Eestis oleme samuti lume ootel. Võimsa madalrõhkkonna lohus, mis täna Taanist üle Poola Baltimaade suunas on laienemas, areneb homme (17.01.2018) tõenäoliselt Leedu kohal uus osatsüklon ja võtab suuna põhja poole. Esimesed lumepilved jõuavad madalrõhuala servas meie saartele juba öösel. Uue tsükloni sadu laieneb päeva jooksul lõunast põhja suunas. Lisanduva lume hulk ei ole esialgu suur, kõigest mõni sentimeeter, kuid maapind peaks hilisõhtuks valgeks saama üle terve maa. Saartele, kuhu sadu jõuab kõige varem, on homsega lisandumas lund kuni 5 cm. Kagutuul on öösel veel tormine ning ulatub sisemaal 15-17, rannikualadel 22-25 m/s, hommikuks annab järele. Päeval pöördub tuul enam itta ning nõrgeneb järk-järgult. Ka külm laseb meist vähehaaval lahti. Öösel on külma mandril veel alla 10 °C, saarte rannikul 5 °C ümber, päev tuleb mõne kraadi jagu kõrgema õhutemperatuuriga.
Järgnevatel päevadel saame lund juurde, kuid tuult jääb vähemaks ning õhk läheb pehmemaks.

Kohandatud HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2).

15. jaanuaril oli kõrgrõhkkonna lääneserv. Niisiis oli  enamasti pilves ilm ja mitmel pool sadaskerget lund, õhtul pilvisus hõrenes, kuid muid muutusi polnud. Puhus kagu- ja lõunatuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–9, saarte rannikul kohati –3 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhulohk liigub Põhjamerelt Läänemerele. Seepärast on selge või vähese pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kagutuul 8–13, puhanguti kuni 17, eelkõige saartel 25 m/s, õhtul pole välistatud ka 28 m/s. Õhutemperatuur on –6...–10, saartel ja läänerannikul –5 °C. Laevad jäätuvad.*

Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeval (17.01.) liigub madalrõhkkond Skandinaavia lõunaossa, tuleb edasi Läänemere lõunavete kohale ning selle servas on öö meil veel tormine: kagutuule puhangud ulatuvad sisemaal 18, rannikul üle 20, saartel üle 25 m/s, kuid hommikul hakkab tuul nõrgenema. Lund sajab öösel ja ennelõunal enamasti saartel, õhtupoolikul kanduvad pilved edasi ka mandrile, kuid sajuhulk on tõenäoliselt väike. Õhutemperatuur on öösel saartel –3...–6, mandril –8...–11, päeval –3...–8 °C.

Neljapäeval (18.01.) madalrõhkkond hääbub ja venib vööndina Eesti kohale. Tuul rahuneb, puhudes öösel idakaartest ja päeval lõunakaartest. Vahete-vahel sajab lund. Õhutemperatuur on –2...–7 °C, päeval tõuseb saarte ja mandri edelarannikul 0 °C lähedale. 

Kuigi ilm praegu soojeneb, näib, et õhutemperatuur ei tõuse üle 0 °C, samuti ei paista suurt lumesadu ega tuisku. Tundub, et talv on praeguseks kindlustunud,  ent elame-näeme!

* – See tähendab, et lainepritsmed külmuvad laeva kere külge ja kui jääd liiga palju koguneb, siis võib laev ümber minna. Vaata ka: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/laevad-jaatuvad-lummavalt/. 

Einar Laretei. Esimest korda selle talve jooksul on tekkinud Peipsi järvele jää. Samas ei mäleta ma, millal nägin viimati nii kõrget veeseisu Peipsis. Vesi ja lained on hävitanud suurema osa kõrkjastikust, mis vohas Rootsiküla küla ja Nina küla vahelisel rannaalal. Vesi on suurtel aladel tunginud maismaa poole ja suur osa liivarannast on jäänud vee alla.

Ott Tuulberg. Shotley Gate 14/01

***

Tuleb tormine ja külm nädal.

Nädal algab kõrgrõhkkonna lääneservas pilves, hiljem vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilmaga (öösel ja hommikul on siiski mitmel pool kerget lumesadu). Puhub kagu- ja lõunatuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on –5...–10, saarte rannikul kohati –3 °C.

Eriti karm on teisipäev (16.01.), kui madalrõhkkonna serv tuleb üle Läänemere: jätkub kagutuule eriti tugevnemine: sisemaal on puhanguid 17, saartel ja rannikul 22–27 m/s. Seetõttu on tuulekülm kuni –35 ja tajutav temperatuur koguni kuni –40 kraadi, kui koos mõjuksid –17 °C, 27 m/s ja 70% (niiskus tajutava temperatuuri arvutamisel oluline), vt ka http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/kuidas-moota-kulmatunnet/ ja https://ilm.ee/index.php?42288. 

On vähese pilvisusega sajuta ilm. Õhutemperatuur on öösel –8...–15, kohati langeb sisemaal –17, saartel ja rannikul –4...–7 °C, päeval saartel ja mandri läänerannikul –3...–9 °C.

Kolmapäeval (17.01.) liigub madalrõhkkond Skandinaavia lõunaosa kohale ja selle servas on ilm öösel tormine: kagutuule puhangud ulatuvad sisemaal 17, saartel ja rannikul 20–25 m/s. Päeva jooksul tuul nõrgeneb ja asendub ida-. 

Lund sajab öösel ja ennelõunal enamasti saartel, õhtupoolikul kanduvad pilved edasi ka mandrile, sajuhulk on aga tõenäoliselt võrdlemisi väike: pilvisus tiheneb ja edela poolt alates hakkab sadama lund ja tuiskab. Õhutemperatuur on –3...–9 °C.

Ilm soojeneb, kuid veel on ebaselge, kas läheb üle 0 °C või siiski mitte, ent sademeid tuleb veel. Seda täpsustame jooksvalt!

Ain Vindi · Tartu· Taevasel kunstnikul annet jagub. Täna sadas lund veidike ja tuli mõte macrotoru katsetada.

Katrin Tarand. Kl.14.39 Tallinn 14.01.2017 Suur udu oli...