1. nädala ilm (1.–7.01.2018)

Kommentaariumi link

7. jaanuaril liikus aktiivne tsüklon liigub Norra rannikult üle Põhjalahele kagusse. Seetõttu oli päeval vähese pilvisusega ilm, rannikul oli kohati pilvisem ja sadas veidi hooglund või lumekruupe. Puhus lääne- ja loodetuul 5–10, puhanguti kuni 14, rannikul 7–14, puhanguti kuni 22 m/s. 

Õhtul läks taevas loodest alates pilve ja hakkas sadama lund, tuiskas (loodetsüklon). Tuul asendus edela- ja tugevnes sisemaal 8–13, puhanguti kuni 20 m/s, rannikualadel 13–18, puhanguti 23–28 m/s. Õhutemperatuur oli –2...3 °C, kuid isegi, kus oli üle 0 °C, lumi eriti ei sulanud. Teedel oli libeduseoht!

Ilmateenistuselt lisaks: Peipsi järv
Lääne- ja loodetuul 8-11, puhanguti 15 m/s, õhtul pöördub edelasse ja tugevneb veidi. Laine kõrgus 0,6–1,3 m. Olulise sajuta. Nähtavus on hea, sajus piiratud. Õhutemperatuur on –1...–2 °C.

Eesti hoiatused
Viimati uuendatud: pühapäev, 7. jaanuar 2018 kell 13:51

7.01. õhtul tugevneb edela- ja läänetuul sisemaal puhanguti 15-20 m/s, rannikualadel 15-18, puhanguti 25-27 m/s. 8.01. öösel pöördub tuul loodesse ja püsib tugev.

Enne suurt tuisku, lühiajaline lumetorm ja pärast tuisku (ülalt alla, Laagris, kesklinnas ja Laagris).

6. jaanuaril liikus madalrõhkkond Soome kohalt kirdesse. Nii oli enamasti pilves ilm, mitmel pool sadas vihma, õhtupoolikul ka lund. Puhub edela- ja läänetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur oli 0...4 °C, õhtupoolikul mitmel pool kuni –2 °C. Teed muutusid libedaks!

Märg hooglumi Laagris

5. jaanuaril oli Läänemere kohal  madalrõhuala idaserv. Seetõttu oli ikka pilves ilm ja mitmel pool sadas ajuti vihma. Puhus kagu- ja lõunatuul 4–9, rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur oli 3...5 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond liigub Läänemerelt Soome kohale. Niisiis on enamasti pilves ilm ja mitmel pool sajab vihma, õhtupoolikul koguni lund. Puhub edela- ja läänetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0...3 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (7.01.) kaugeneb madalrõhkkond Lapimaa poole, kuid Läänemere ääres õhurõhk tõuseb ja kiirest rõhuvälja muutusest tingitult on lääne- ja loodetuule puhangud sisemaal 15, rannikul 20 m/s, aga merel ja Soome lahel võib veel tugevam olla. Loodevoolus saabuv õhumass on külmem ja kohatised sajuhood tulevad lumena. Õhutemperatuur on öösel –1...–5, päeval 0...–2, meretuulega rannikul on ööpäevaringselt kuni 2 °C. 

Ööl vastu esmaspäeva (8.01.) liigub üle Eesti madalrõhulohk, mis toob lund, aga tõenäosus on suurem saartel, põhjarannikul ja Virumaal. Päeval tugevneb uuesti kõrgrõhkkonna mõju: mõnes kohas pudeneb nõrka lund. Tuul puhub öö hakul edelast, seejärel asendub loode- ja on väga tugev. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul 0...–3 °C, saartel ja läänerannikul kuni 2 °C.

Ele Pedassaar · Talvisem ilm tulekul
Mõne ööpäeva (2.–5.01) Euroopat räsinud madalrõhkkonnad on jõudnud üksteise järel tunduvalt nõrgemana Läänemerele ning liiguvad siit edasi üle Soome põhja-kirde suunas. Pööriste järel on Atlandil tugevnemas kõrgõhuala ning selle ees puhuva loode- ja põhjatuulega on saanud alguse pooluselt saabunud külmema õhu sissetung kõigepealt Briti saarte, seejärel Skandinaavia ja Balti riikide suunas.
Laupäeval (6.01) on lahkuva madalrõhkkonna järel veel mitmel pool sajuhooge, kuid külmema õhu juurdevoolu tulemusena sajab ühes vihmaga mitmel pool lörtsi. Õhtu poole, kui loodetuul hakkab hoogu koguma, asendub lörts mõnes kohas ka lumega. Samal ajal esineb lääne poolt järjest rohkem selgimisi: õhutemperatuur langeb miinuspoolele ning teepindadel süveneb libedus.
Pühapäeval (7.01) laieneb kõrgrõhuala Põhjamerelt kiiresti Läänemerele ning üsna tugev loodetuul (sisemaal 15, rannikul kuni 20 m/s) toob külma juurde. Õhutemperatuur langeb –1...–5 °C-ni ning alles jäänud niiskus muutub valgeks lumeks. Koguseliselt on seda küll vähe, kuid kuna ka päeval domineerivad vähesed miinuskraadid siis külmunud pinda kaunistab mitmel pool vähene lumi. Õhtul saabub loodevoolus üle mere madalrõhulohk, mis suure tõenäosusega valget lund juurde toob. Siinkohal oleks mõistlik lõpetada, kuna talveilma jätkumise või mittejätkumise otsustab Atlandi ookean.

Aluskaart: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/.

4. jaanuaril liikus madalrõhkkond üle Gotlandi põhja poole. Nii oli meil pilves ilm, mitmel pool sadas vähest vihma, õhtul oli kohati sadu tugevam ja vihma sekka lisandus ajuti ka märgi helbeid. Puhus valdavalt kagutuul 5–10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli 1...4 °C, õhtul pisut soojem (3...4 kraadi).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala liigub piki Rootsi rannikut põhja poole. Seetõttu püsib pilves ilm ja sajab enamasti vihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s, kuid pärastlõunal nõrgeneb. Õhutemperatuur on 2...4 °C. 
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (6.01.) suundub madalrõhkkond Soome kohale ja selle serva mööda lisandub edelavoolus niiskust. Aeg-ajalt sajab vihma, õhtu poole ka lund. Tuul on ikka tugev, puhudes öösel lõunast, päevaks asendub edela- ja lääne-. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...3 °C, kuid õhtupoolikul langeb.

Pühapäeval (7.01.) kaugeneb madalrõhkkond Lapimaa poole. Läänemere ääres õhurõhk tõuseb ja kiirest rõhuvälja muutusest tingitult on lääne- ja loodetuule puhangud sisemaal 15, rannikul 20 m/s, merel ja Soome lahel võib veel tugevam olla. Loodevoolus saabuv õhumass on külmem ja kohatised sajuhood tulevad lumena. Õhutemperatuur on öösel –1...–5, päeval 0...–2, kuid meretuulega rannikul on ööpäevaringselt kuni 2 °C.
Ilmakaartidelt võib ometigi välja lugeda seda, et tuleb külmemat ilma, mida kinnitab ka jugavoolu prognoos. Siiski on veel vähemalt paar päeva soe ja sombune, kuid nädala lõpus võib tugevnev antitsüklon tuua talviselt külma ilma, aga –10 °C ei tundu tõenäoline (viimati mõõdeti sellest madalam õhutemperatuur 16. aprillil, kui Jõhvis oli –11,1 °C ). Tugevat tuult on oodata, kuid lumesadu üksnes napilt.

Sombune ilm püsis kogu päeva.

3. jaanuaril liikus aktiivne madalrõhkkond Põhjamere kohalt Läänemerele. Seetõttu oli peamiselt pilves ilm, kohati sadas veidi vihma, õhtul ka märga lund. Puhus lõuna- ja kagutuul, õhtul idatuul 3–9, õhtul saartel puhanguti kuni 13 m/s. Õhutemperatuur oli 0...4 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhkkond liigub Taani kohalt Läänemerele. Nii on pilves ilm, sajab vihma ja märga lund. Puhub kagutuul 6–12, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 1....4 °C.

Öösel on pilvi raske vaadelda ja nende erimeid määrata, sest valgust on vähe.
On huvitav, et siin avaldub valgusreostuse vist küll ainus positiivne külg: vähemalt alumised pilved on valgustatud ööselgi piisavalt, et neid saaks vaadelda, määrata erimid vähemalt liigi (põhivormi) või alamliigi (vormi) tasemeni ja fotografeerida. (Valgusreostusega on tegu siis, kui tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nähtud sattuda.) Nagu öeldud, kergendab valgusreostus üsna madalate ning veidi ka keskmiste pilvede vaatlemist ja määramist, kuid ülemised pilved jäävad enamasti ikka pimeduse varju. Tehisvalguse abistav mõju oleneb õhumassi sumestatusest (uduvine ja põuavine halvendavad vaatlustingimusi, sest valgus hajub õhus olevatelt tolmu- või niiskuseosakestelt rohkem) ja valgusallikate suunast. Kui valgusreostus on oluliselt tugevam pooles kuni kolmveerandis taevas, siis see pigem soodustab vaatlustingimusi, aga kui see on ühtlane igal pool vaatleja ümber, siis on tegu halvendava asjaoluga).
Mõistagi on valgete ööde ehk nautilise hämariku perioodil valgust piisavalt ka täiendavate valgusallikate ja valgusreostuseta – pilvi on võimalik enam-vähem hästi vaadelda ja erimid määrata. 
Kõige raskem on pilvi vaadelda ja määrata siis, kui pole peaaegu mingisuguseid valgusallikaid: pimedate ööde aeg, kuu loomine või väga väike kuufaas, kuu on horisondi taga, vaatluskoht on eemal asulatest, mistõttu pole ka valgusreostust. Sellisel juhul on võimalik määrata vaid pilvede olemasolu – kas tähti on näha või mitte ja hoolikal vaatlusel ehk ka umbkaudne pilvisus. 
Vahel aitavad öösel pilvi näha erakorralised valgusallikad, nt välgud, ilutulestik jms. Teinekord võib jällegi abi olla kaudsetest tunnustest, nt ühtlane vihma- või lumesadu viitab kihtsajupilvedele, hootine tugev vihm rünksajupilvedele, udu, uduvihm või -lumi (lumeterad) kihtpilvedele.

2. jaanuaril ulatus Läänemerele aktiivse madalrõhkkonna lõunaserv, öösel laienes Venemaalt kõrgrõhkkonna lääneserv. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas vihma. Õhtupoolikul sadu vähenes ja tuli pikemaid selgimisi. 

Puhus edelatuul 5–11, rannikul puhanguti 14–17 m/s. Õhutemperatuur oli 2...6 °C.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel on Läänemere kohal kõrgrõhkkonna lääneserv, päeval läheneb Läänemere lõunaossa uus madalrõhulohk. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab veidi vihma või märga lund. Puhub kagutuul 3–9, õhtul saartel puhanguti kuni 13 m/s. Õhutemperatuur on 0...4 °C.

Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (4.01.) liigub uus madalrõhkkond Taani väinade kohalt Läänemerele ja tuleb kirdeservaga üle Eesti. Mõnes kohas sajab vihma, öösel sisemaal kohati ka lund. Ida- ja kagutuul tugevneb puhanguti 12, rannikul 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel –1...3, päeval 1...4 °C.

Reedel (5.01.) liigub madalrõhkkond piki Läänemerd põhja poole ja selle idaserva mööda liigub Eesti kohale sajupilvi ühes vihmaga, pole välistatud märg lumi. Puhub tugev kagutuul, mille puhangud ulatuvad 12, rannikul 15, saartel kuni 17 m/s. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...4 °C.

Laupäeval (6.01.) nihkub madalrõhkkond piki Põhjalahte aeglaselt põhja poole ja selle serva mööda lisandub edelavoolus niiskust. Aeg-ajalt sajab vihma, õhtul kohati ka lund. Tuul on veel võrdlemisi tugev, puhudes öösel lõunast, päeval asendub edela- ja lääne-. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...2 °C, kuid õhtupoolikul langeb.

Ilm edaspidi. Ilm külmeneb. Siiski veel vähemalt paar päeva on soe ja sombune, kuid nädala lõpus võib tugevnev antitsüklon tuua talviselt külma ilma, kuid –10 °C ei tundu tõenäoline (viimati mõõdeti sellest madalam õhutemperatuur 16. aprillil, kui Jõhvis oli –11,1 °C ). Kas see tuleb tormise ilmaga või rahulikult, pole veel selge. Lumesadu ilmselt on, aga vähe. 

Huvitav on mõelda põhjuste üle, miks meil lund talviti eriti pole, ilmastik on väga muutlik ja talve kohta soe. See on seotud Barentsi merega: tsüklonid on üha enam hakanud kolima Islandi ümbrusest ida poole Teravmägede ja Novaja Zemljani, lisaks on Barentsi merel väga vähe jääd. Miks selline tendents tsüklonitega, täpselt ei teata, aga see võibki olla seotud kliimamuutuse ja jää sulamisega Arktikas, sest aluspinna soojus- ja energiabilanss on muutunud, see aga muudab omakorda rõhkkondade asendit, mis määravad ilmastiku. Selline tsüklonite ittakolimine suurtel laiustel tähendab, et Läänemere regioonis on talved soojad ja lumevaesed, suved jahedad, tuulised ja enamikes kohtades sajused.

Kui tsüklonid lähevad ükskord Barentsi merelt tagasi Islandi ümbrusesse – võimalik, et selleks peab tulema Barentsi merele taas jää –, siis muutuvad talved ja suved meil jälle selliseks, nagu me neid näha sooviksime.

Palju õnne, Kalmer! Kalmer sai imelise pilvepildiga AK ilmateate kaanele (https://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated2100/3b8a8661-d4ad-47b7-83e1-60779c27aded/aktuaalne-kaamera-ilm alates 17:30).

1. jaanuaril 2018 liikus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse ja seejärel ulatus Läänemerele aktiivse madalrõhkkonna kagu- ja lõunaserv. 

Seetõttu oli pilves ilm, paljudes kohtades sadas vihma, eriti õhtu poole (Kirde-Eestis ennelõunal siiski ka lund, öise lumesaju kohta vt märkust allpool aastavahetuste võrdluses). Kohati oli jäidet ja udu. Puhus kagutuul 4–10 m/s, õhtul alates Liivi lahest edelatuul puhanguti kuni 17 m/s, vaid ida pool jäi tuul oluliselt nõrgemaks. Õhutemperatuur tõusis õhtuks 1...6 °C.

Ilm edaspidi. Võimalik, et tuleb külmemat ilma. Veel vähemalt paar päeva on soe ja sombune, kuid nädala lõpus võib tugevnev antitsüklon tuua talviselt külma ilma. Suurt lumesadu ei paista.
Seega näib, et tulemas on 2007./2008. sarnane talv, kuid jaanuari alguses külastas Eestit lühiajaliselt tugev antitsüklon ja siis langes õhutemperatuur korraks kuni –17 kraadini (talve madalaim).

Kairo Kiitsak. 23.12.2017 Simuna

Aastavahetuste võrdlus. 1. jaan 2017 paduvihm, 13,8 mm (sajuhulk Alatskivil) ja sooja enamasti 6 kraadi, siis sel korral sajuta (märkimisväärne lumesadu jõudis öö jooksul vaid põhjamaakondadesse, mujal oli olulise sajuta) ja õhutemperatuur enamasti –1 °C, v.a Virumaal, kus kohati oli veidi külmem, ja saartel kuni 2 kraadi. Seega sademetelt ja õhutemperatuurifoonilt väga erinevad aastavahetused, sarnane oli vaid üpris ühtlane õhutemperatuur ja lauspilvisus.

Lõppenud aasta oli väga sajune: sajuhulk ulatus valdavalt 812,7 mm Alatskivil (rekord 987 mm 2008. a, 2. kohal 983 mm 2010. a) kuni 1006,9 mm Marul (Viljandimaal), kusjuures kohati võis olla kuni 1100 mm sademeid. Loode pool sadas märksa vähem, ilmselt alla 700 mm, eriti Hiiumaal, kus oli oktoobrini ränk põud, kuid täpsed andmed alles selguvad.

2017. aastavahetus oli lausvihmane ja ebatavaliselt soe.

2018. aastavahetus oli pilves, kuid sajuta ja nõrga külmaga (Laagris).