Kommentaariumi link
NB! 20.–29. detsembril viibin Marokos, mistõttu tõenäoliselt ei saa blogi uuendada – tuleb hakkama saada selle postituse kommentaariumiga. Kui on võimalust, siis aeg-ajalt ikka uuendan (suurim tõenäosus pärast 25. detsembrit, sest jõulud tuleb veeta Sahara kõrbes).
Tuleb ikka veel eeltalvine nädal, ja kuigi ida pool võib püsiva lumikatte tingimustes rääkida ka päristalvest, on nii mõnelgi päeval ülekaalus plusskraadid.
Uuendus. 20. detsembril liikus madalrõhulohk üle Läänemere kagusse. See tõi mõnes mõttes nn kahe Eesti päeva – ida pool ajuti kerge lumesadu ja õhutemperatuur valdavalt 0...–2 kraadi, seevastu lääne pool sooja 0...5 kraadi ja sajuta. Tuul oli enamasti läänest, lääne pool edelast, ja nõrk, puhanguti mõõdukas (merel ja rannikualadel üle 10 m/s).
18. detsembri loojang Laagris
Uuendus. 20. detsembril liikus madalrõhulohk üle Läänemere kagusse. See tõi mõnes mõttes nn kahe Eesti päeva – ida pool ajuti kerge lumesadu ja õhutemperatuur valdavalt 0...–2 kraadi, seevastu lääne pool sooja 0...5 kraadi ja sajuta. Tuul oli enamasti läänest, lääne pool edelast, ja nõrk, puhanguti mõõdukas (merel ja rannikualadel üle 10 m/s).
Ilm jätkub eeltalvisel lainel. Seega on vähetõenäoline, et lääne pool saab talvist ilma, pigem on seal hilissügisene, aga ida pool võib lumikate siiski jääda püsima. Elame-näeme!
Nädala alguses liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere itta, seejärel liikus väheaktiivne madalrõhulohk aeglaselt üle Läänemere ida poole ja täitus. Seetõttu oli pilves, selgimistega, kuid olulise sajuta ilm (kohati nõrk lumi), oli kiilasjääd.
Puhus valdavalt lõunakaartetuul (lääne pool edelatuul) 3–9, kuid saartel tugevnes õhtuks puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli –2...1 °C, lääne pool kuni 3 °C.
Ka edaspidi ei näi tõsiseltvõetavat talveilma silmapiiril, kuid on võimalik, et 24. detsembri paiku satub siiski pisut külmem ja lumisem episood. Lääne pool on ilm sügisesem ja märjem, seal ilmselt ei saa talvest rääkida.
Puhus valdavalt lõunakaartetuul (lääne pool edelatuul) 3–9, kuid saartel tugevnes õhtuks puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli –2...1 °C, lääne pool kuni 3 °C.
Ka edaspidi ei näi tõsiseltvõetavat talveilma silmapiiril, kuid on võimalik, et 24. detsembri paiku satub siiski pisut külmem ja lumisem episood. Lääne pool on ilm sügisesem ja märjem, seal ilmselt ei saa talvest rääkida.
Kairo Kiitsak. Ilmaolud Lääne-Virumaal Simunas 17.12.2017
Jüri mis juhtus ,et sa raadiosaatesse ei jõdnud ?
VastaKustutaKeegi rääkis siin varasemalt, et kui Barentsi merele korralikku jääd ei teki, siis võib külmast talvest ainult unistada. Seega on tänavune järjekordne soe talv meil garanteeritud, sest Barentsi merevee temperatuur on praegu normist mitu kraadi soojem, millest on juttu ka siin.
VastaKustutaVähemalt tulevad tänavused jõulud enamuses Eestis kindlalt valged, ent suure sulaga. Pole ime, kui saartel 10-kraadi sooja ära tuleb.
VastaKustutaMina rääkisin aga kuidagi loiud on sel aastal Barentsi mere tsüklonid. 2012 sügiseks sulas sealne merejää kaugemale lahti kui seni ja enne aga ometi 2012/13 talv ei tulnud soe. Siit ka lootus ,et ükskord see seaduspära uuesti katkeb ja miks mitte just enne võimalikku sooja suve. Muidugi ka see soojade suvede tsükkel võib katkeda ja siis muidugi ilmselt ei saa ka erilisest talvest rääkida. Nii ,et ega muud praegu üle jäägi ,et hoida sõrmed ristis ja loota ,et talv paari nädala pärast algab. Kui mitte tuleks suvel lennupilet natuke soojemasse kohta broneerida.
VastaKustutaParem lase katkeb "väga-soojale-talvele-ei-järgne-väga-soe-suvi" seaduspära, sest see on aegrea algusest peale olnud 100% usaldusväärne ja pole veel mitte kordagi ebaõnnestunud. Eelkõige kehtib see Kagu-Eesti kohta, ent peaks usaldusväärne olema ka ülejäänud Mandri-Eestis. Kuna see seaduspära on siin blogis paljudele segaseks jäänud ja lahkarvamusi tekitanud, siis seletan selle põhjalikult lahti, et saaksite ise järgi kontrollida selle paikapidavust siit.
VastaKustutaVõtame Võru 92-aastase aegrea 15 kõige soojemat talve ja 15 kõige soojemat suve keskmise temperatuuri järgi. Mitte ühelegi nendest viieteistkümnest kõige soojemast talvest pole järgnenud suve, mis oleks viieteistkümne kõige soojema suve hulgas. Veel kindlamini kehtib see seaduspära kümne kõige soojema talve ja suve vahel. Miks just viisteist, aga mitte näiteks kakskümend või veelgi rohkem? Top 15 on vähemalt Võru aegreas viimane piir, kus saab öelda, et selle sisse jäänud suvi/talv on keskmiselt tundvalt soojem. Ehk siis saab neid lugeda väga soojaks suveks/talveks, aga mitte lihtsalt soojaks.
Ikka VÄÄÄÄGA-VÄGA IGAV saab meie tulevikukliima siin olema. Lisaks äikesekliimale igavneb nüüd ka hilissügisene tormikliima.
VastaKustutaJüri MAROKOS, see on midagi mõistetavalt uut. ILMselt on ka Jürit see nullilähedane igavus ära tüüdanud! :)
VastaKustuta"Lääne pool on ilm sügisesem ja märjem, seal ilmselt ei saa talvest rääkida."
VastaKustutaJälle tekib see trööstutu tunne, et see faking meri rikub aastaaegade avaldumise selgelt ära :/.
Vastasel juhul oleks kogu Eesti juba 10 cm-se lumikattega kaetud ja -1 kraad igalpool.
Oskab keegi seletada, miks Aasias ja Põhja-Ameerikas on igal talvel lausa Vahemere laiuskraadini -30 kraadi ja vahel alla sellegi, aga Euroopas on selle laiuskraadini keskmiselt null kraadi pidevalt.
VastaKustutaMandrilisem kliima ja miski ei takista põhjapoolt külma pealevalgumist. Ilma golfi hoovuseta oleks ka meil talved külmemad ja suved kuumemad
VastaKustutaTore kohe vaadata, kui ühel meelel on GFS and Euroopa mudel üle 5-kraadise isotermi jõudmises meieni aasta lõpuks. Nüüd on ilmselt soe talv küll kindlustatud, kui nii hilja algab sügistormide hooaeg pihta. Jääb veel ainult loota, et lõpuks ometi järgneks väga soojale talvele kuum suvi.
VastaKustutaMingeid torme ja 5- kraadist isokat ei tule. Küll näete, et see taandatakse nullkraadiseks ja tormid nõrgendatakse, mida lähemale aastalõpp jõuab.
VastaKustutaPeaasi, et soojaks läheb.
VastaKustutaJa peaasi et suvel külmaks läheb eksole.
VastaKustutaSelline aastaringne pidev +5..+10 oleks super.
VastaKustutaGFS on mu 18. detsember 2017 23:44 kommentaaris öeldu kursil, st torme pole siia oodata ja +5-ne isokas on nulliga asendatud. Lisaks on ka jõulusula kärpima asutud.
VastaKustutaKokkuvõttes võib öelda, et nullilähedane mõttetus jätkub vist täie auruga ja nii igavat detsembrit annab alles otsida... 2011 ja 2013 detsembrid olid mu kindlad lemmikud ja on siiani.
Mulle meeldis 2010 detsembri lumeuputus.
VastaKustutaJah, olid unustamatud ilma-aastad need 2010 ja 2011, millelaadset ei kordu enam kunagi. Meie tulevik on 2 aastaaega - sügis ja kevad.
VastaKustutaTegin siia ka sissekandeid: http://loodusvaatleja.blogspot.com.ee/2017/12/muutlikud-ilmaolud-eestis-joululaupaeva_19.html
VastaKustutaGFSi 06Z uuendus näitab pühapäevaks jälle tormi, mida viimati vist juba 3 päeva tagasi. Loodetavasti saab see rahulik igavus kord ometi lõpu.
VastaKustuta@19. detsember 2017 22:29
VastaKustutaJah, eriti 2010. Troopikasse ja Artikasse võib minna igal ajal, kuid igal ajal see sulle oma koju ei tule. Üks asi on kogeda neid seal, kus on nende koht, teine asi aga meie laiuskraadil. Ongi parem, et sellised aastad nii harva esinevad, muidu ju ei ootaks neid nii kannatamatult ega oskaks nende ilu ja erakordsust hinnata. Loodetavasti siiski kordub tänu kliima soojenemisele vähemalt üks kordki lähima 15-aasta jooksul 2010 sarnane aasta, eriti suvi, mis jäi tookord suures osas jäädvustamata. Tahaks uskuda, et tuleks veelgi erakordsem aasta, aga et kõik need erakordsed ilmanähtused tulid samal aastal kogu aasta väitel, siis saab selle ületamine olema samahästi kui võimatu ja 2010 jääb ilmselt alatiseks mõõdupuuks.
GFS on aastalõpunädala soojalaine samahästi kui kaotanud...
VastaKustutaKontrastivaene detsember jätkub.
Aitäh, Kairo! Hüperlink: http://loodusvaatleja.blogspot.com.ee/2017/12/muutlikud-ilmaolud-eestis-joululaupaeva_19.html.
VastaKustutaPalun vabandust, et pole saanud olla siin huvilistega, sest olen väga hõivatud olnud. Kui Marokost tagasi, on jälle rohkem aega. Oma kohustused siin Eestis olen kas külmutanud või delegeerinud, kellele vaja.
Tallinnas oli täna siiski ka uduvihma, st päris sajuta läänepool ikkagi polnud.
VastaKustutaKuna pööripäev käes siis lühidalt mida talv tuule järgi näitab. Ütleme ,et üsna sarnane eelmisele talvele ainult algus on veidi sajusem. Temperatuur terve talve normist kõrgem.
VastaKustutaJah, midagi taolist võib oodata. NOAA prognoosib juba koguni 4-5 kraadi keskmisest soojemat jaanuari, veebruari ja märtsi.
VastaKustutaNojah, siis on sitt suusailm ka juba neljandal järjestikusel suvel tulemas ja tuleb täitsa tõsiselt Poola kolimisele mõelda.
VastaKustutaTalv võib viies soe tulla, aga neli jahedat suve järjest on äärmiselt ebatõenäoline.
VastaKustutaMina nii kindel selles poleks.
VastaKustutaSee on umbes sama, kui öelda, et kui 5 päeva järjest on väga soojad, siis neli külma päeva järjest on äärmiselt ebatõenäoline. Loodetavasti saad aru mida mõtlen sellega öelda.
Vaatasin järgi ja mitte väga ammu (1980 - 1985 k.a) oli põhimõtteliselt 6 sitta suve järjest kui kuude keskmisi jõllitada suvel. Seega poleks see esimene kord kui ka nüüd nii teeks. 5 sitta suve järjest oli ka 1946 - 1950 k.a. Ja veel pikem periood oli 1907 - 1913 k.a. Hmmm siin terendaks nagu mingi ligikaudu 35 aastane rütm ja praegu just ongi see aeg. Seega pole imestada kui ka 2019 veel kuuma suve ei tule. (2018 katkestaks ka sellisel juhul selle paarisaastate rütmi).
VastaKustutaAga endiselt loodan ,et paarisaastate rütm peab ja suvi tuleb soe ning eelnevalt teeb kasvõi kuu aega külma. Minimum soov oleks talve ja suve osas 2014 kordumine. Pööripäeva tuule järgi ei juhtu seda aga need tuuled ei olegi 100% paika pidanud.
VastaKustutaPraegust GFS -i vaadates tundub ,et NOAA peab oma jaanuari kaardil punast vähendama hakkama.
VastaKustutaTeab keegi kuidas homne lumetorm Soomes ka nimetatud on?? Sakslased ristivad iga asjaliku rõhkkonna ära. Pealegi puudutab see pärastlõunat ja õhtul meidki.
VastaKustuta@ 22. detsember 2017 07:24
VastaKustutaKüll näed, et seda ei juhtu. Ehk et nullilähedane mõttetus tuuakse mudelitesse tagasi.
@ 22. detsember 2017 16:17
No mingi nõrga saju saame jah ja natuke tuult ka, aga ei midagi põnevat ega erilist.
@21. detsember 2017 23:05
VastaKustutaJah, sõnastades seda täpsemalt - kui viis päeva järjest on 30 kraardi sooja võimalik, siis neli päeva järjest on 30 kraadi külma äärmiselt ebatõenäoline. *Sarkasm*
Jutt käib ikkagi kliimast, mida ei saa võrrelda päevadega.
@21. detsember 2017 23:31
@22. detsember 2017 01:46
Just alates 90-datest ongi suvede ja talvede soojenemine olnud aegade suurim. Võttes ette Võru aegrea, võib näha, et eelmise sajandi algusest kuni 90-dateni oli igal kümnendil vähemalt üks selline aasta, kui talve keskmine temperatuur jäi -10 kraadist madalamaks, mida pole aga enam juba üle 30 aasta kordagi juhtunud. Teine sarnane muutus toimus suvedega praktilisel samal ajal. Nimelt kuni 90-dateni esines suvesid, mil suve keskmine temperatuur jäi alla 15 kraadi, aga nüüd pole ka neid enam üle 20 aasta esinenud.
Teeme asja veelgi huvitavamaks ning võttame ette kogu aegrea keskmise ja selle põhjal vaatame, kui mitu talve ja suve on viimase 30 aasta jooksul keskmisest soojemad või külmemad olnud. Tulemus on üsna jahmatav - kõigest 7 talve on olnud keskmisest külmemad, aga 22 talve keskmisest soojemad, ja nii uskumatu kui see ka pole, on sama tulemus suvedega. Mida sellest järeldada? Esiteks, kliima ei soojene ega külmene üleöö. See on pikk protsess ja isegi kui me pragu oleme külmenemise trendis, siis tagasi 80-date tasemele jõudmine võtab veel väga kaua aega, seega ei saa mingi juhul noid suvesid praegustega võrrelda. Suve viimase 30-aasta keskmine näitab samuti tõusutrendi.
Kokkuvõtteks. Arvestades, et viimase 20 aasta jooksul on kuumad suved keskmise temperatuuri järgi olnud iga 1-3 aasta tagant, siis isegi praeguses jahenemise trendis peaks järgmine kuum suvi tulema lähiaastate jooksul, väga tõenäoliselt juba eeloleval suvel.
Mis talvesid puudutab, siis pole absoluutselt mitte mingi ime, kui praegused järjestikused soojad talved kestavad veel käesoleva kümnendi lõpuni, võttes arvesse viimase 30 aasta jooksul toimunud soojenemist ja seda, et juba 1988-1992 oli viis erakordselt sooja talve järjest.
Ma arvan, et tõeline talv tuleb siis, kui veevarud on looduses väheseks jäämas. Praegu veel on vett palju.
VastaKustutaNoh, kus see lubatud suur sadu on...Radari järgi saab Soome vaat et kõik omale.
VastaKustutaNo päris ilma me ei jää ju. Virumaad midagi korralikku küll saavad.
VastaKustutaAga üldiselt suur pettumus jah, lootsin ikka midagi huvitavat üle pika aja, aga vähemalt siin Tallinnas oli ilus päikesetõus, mis korvas selle meeletu ilma-igavuse.
Praegu taas mõttetult pilves hallus ehk et ei saja ja tuul ka täitsa tavaline.
Tundub et talvepoolaastaks tuleb Soome kolida ja suvepoolaastaks Poolasse. See mis siin Eestis on, on täielik igavuse tipp ju. Nii igavat detsembrit pole ma küll oma eluajal kogenud.
VastaKustutaSoome ennustati tugevat lumesadu ja sajab ka.
VastaKustutaEestisse ennustati mõõdukat sadu ja midagi ei saja.
Gismeteo ja Accuweather mõlemad näitavad jaanuari miinimumiks -10 kraadi, veebruaris peaks viimase järgi juba kevad algama ja märtsis võib juba rohelist loodust oodata :D
VastaKustutaKesk- Eestis ilma üle nuriseda küll ei saa, saame endiselt kuuma, torme (äikeseid) ja tuisku samuti. Hetkel ka tuiskab mõnuga. Ainult sügistorme pole olnud.
VastaKustutaEndiselt saab kõike seda sama kogu Eesti kogeda, aga lihtsalt kordades vähem kui varem.
VastaKustuta@ 23. detsember 2017 12:34
VastaKustutaHõissasaa-trallalaa, ja juunis ning mais lumi ja samad kraadid mis praegugi.
Simunas pisut üle 11 cm lund. Video lumetuisust: https://www.youtube.com/watch?v=P2JbJkal51A
VastaKustutaAga Tallinnas juba ligi 5 kraadi ja lumest pole haisugi :D.
VastaKustutaKüll see soe mahe tuul viib lume ka kaugemalt ida poolt, sest lisaks sulamisele ka lumi sublimeerub tuule mõjul kiiremini, kui muidu.
Teada saamaks, millisele sün.olukorrale mis isoterm praegusel ajal vastab, siis liitke umbes 15 kraadi otsa.
VastaKustutaNäiteks reedeks näitab GFS null kraadist isokat, mis tähendab siis suvel 15 kraadist. Võttes arvesse sünoptilist olukorda, siis on see täiesti reaalne, et suvel selline rõhkkondade asetus 15-kraadise isoka toob. Eriti veel, et tegu on Eesti suhtes klassikalise piiripunkti efektiga - nullisotermi loodepoolseim nurk just Eesti kohal.
Näiteks 5 kraadine isoterm tähendab suvel 20 kraadist, 10-ne 25 kraadist, jne.
No lõpuks ometi saab ka Ida- ja Kagu-Eesti arvestatavat sula tunda.
VastaKustutaAga jõulud tulevad valged siiski :)
VastaKustutaAga mitte kaugeltki sellised, nagu paari nädala vältel kuni tänaseni.
VastaKustutaSimunas pisut üle 1 kraadi külma, puhub tugev loodetuul. Paiguti puhangud kindlasti üle 15 m/s.
VastaKustutaPärnumaal ka selline pool lumine jõululaupäev. Puhub kõle tuul.
VastaKustutaVõiks öelda, et viimaste aastate ilusaim jõululaupäev Kesk- Eestis, kerge miinus, 10cm lumekiht, päike.
VastaKustutaJah, siin Kagu-Eestis sama. Lund veel suht paksult - muru ei paista ja enamus kõrvalisemaid sõiduteid lume all. Sulast ka erilist märki pole.
VastaKustutaGFSi hetkeuuenduse järgi peaks jaanuari alguses tulema +2-+3 kraadine isokas, mis suvel tähendab siis umbes 17-18 kraadist. Loodetavasti neid kuumalaineid palju ei tule, sest muidu suvel ägame parimal juhul vaid 10 kraadi soojema ilma käes, kui kõiks suve soosivad sün. olukorrad praegu ära on :/.
VastaKustutaKülma juuni tõenäosus on minu hinnangul praegu 80% piires.
Sedasi edasi minnes hakkab nii lõhnama jah ja iga nädalaga sooja suve võimalus kahaneb nii 10%. Ning 2018 tulekski nö rütmi katkemise aasta.
VastaKustutaEi usu, et neljas jahe suvi tuleb, mitte ei usu. Usun pigem, et väga soojale talvele järgneb väga soe suvi, kui et neli kehva suve järjest. Praegu on ikkagi 21. sajand, kliima nii palju soojenenud. Kolm jahedat suve on sel sajandil enne ka esinenud, kolm on kohtu kohus, mis jahedaid suvesid 21.sajandil puudutab, aga üle selle mitte. Kui nüüd peaks tõesti jälle selline suvi tulema, et isegi kuumalaineid ei tule, mis olid vähemalt 2014.a, siis on küll nutu maitse suus. Aga loodame, et siiski järgneb väga soojale talvele väga soe suvi, sest praegu ei paista kusagilt külma tulevat. Ja kui tulebki nüüd juba viies väga soe talv, millele järgneb kehv suvi, siis järgmine aasta panen ilmselt palmid ja muud lõunamaised kultuurid aeda kasvama, sest kui muidu karmi talve ei tule, siis pärast seda ikka kiusuks tuleb, mis need hävitab, aga vähemalt on postiviine siis see, et külmale talve järgneb ka kuum suvi :)
VastaKustutaTundub ,et Harjumaal saab "valge jõulu" kirja panna aga mitte lume pärast vaid ,et päike paistma hakkab jõulupäeva hommikul.
VastaKustutaNo eile ka ju päike paistis Harjumaal päikesetõusust alates.
VastaKustutaValged jõulud saab märkida ka härmas maa pärast, mis samuti nagu talveilming ja aitab valget jõulumeeleolu luua.
Loodetavasti see homsest algav sula hävitab kogu selle vastiku keltsa ja kõntsa, mis usinalt loodusrändurite jalanõusid ja metsloomade jäsemeid pureb.
VastaKustutaSee on ka üks põhjustest, miks vihkan sellist nulli lähedal tolknevat ilma, mil tuleb suur vihmasadu ning hommikuks on kõik jäätunud.
S*tt variant on see, et see tänane algav sadu tuleb mandri Eestis valdavalt lörtsina, mingi viimane lõpp tuleb vihmana, kuid see nüüd küll seda ei sulata vaid muudab olud 3x kiilakamaks kui praegu. Korraliku tugevat vihmasadu oleks vaja, et see jääkolakas ära kaoks. Pelgalt plusskraadid ei muuda midagi, lihtsalt kõrvalteedel kestab see vastik libedus edasi :S
VastaKustutaOlen märganud ,et uus sulav lumi sulatab alt vana lund ja jääd kiiremini kui lihtsalt sulaks. Seega kui enne sula täna mingi kihi maha teeks siis läheks ka need kirutud jäägid kiiremini.
VastaKustutaIlma lumeta jäätunud maapind võiks ka üles sulada. See ongi kõige suurem jäite tekitaja, et paljale külmunud maale tuleb vihm ja sula peale, pärast mida kohe jälle külm.
VastaKustutaGFSi järgi tundub, et öökülmadega detsember saab lõpu ja jaanuaris peaks pidevad plussid olema,mis maa üles sulatavad. Loodame!
Tallinnas igaltahel sajab hetkel vihma. Ei mingit lörtsi või lund.
VastaKustutaÕnneks siiani ainult vihm olnud ja üle 3 kraadi soojagi juba.
VastaKustutaJärgmine kindel sajupäev on 1. jaanuar, aga sadu on ilmselt nii, et kaamera saab pildistajal märjaks, aga loodust eriti see sadu ei kasta.
VastaKustutaLoodus praegu küll kastmisest ei hooli vaid tahab puhata mitte tärgata ses kujunevas lõunavoolus. Reedel keskeuroopas juba +15.
VastaKustutaNeljapäeval siis korraks Eestisse kuni +3 kraadist isokat oodata, mis suvel tähendab kuni +18 kraadist.
VastaKustutaKahju et jälle suve arvelt kõik kuumust soosivad olukorrad ära on :/.
Huvitav kas Kagu-Eestis on täna selle detsembri soojim päev?
VastaKustutaKuidas täna seal lumega olukord üldse? :D
Ha ha muide tahaks eilse AK peale öelda. Nimelt mainisid ,et Lõunamaakondades see lumi ära ei sula aga tundub ,et täna seal tõesti soojem kui Harjumaal.
VastaKustutaAlates septembri keskpaigast andis alles oodata, et ilm lõpuks geograafiliselt loogiline oleks - lõunas soojem ja põhjas külmem. Täna siis lõpuks tuli see päev jälle.
VastaKustuta@26. detsember 2017 13:31
VastaKustutaSiin Lõuna-Tartumaal lumi praktiliselt ära sulanud.
Lumeolud Lääne-Virumaal Simunas 26.12.2017: https://s9.postimg.org/vhkgudtxb/DSC_0818.jpg
VastaKustutaMis kell see foto tehtud on?
VastaKustutaKell 13:58. Tänaseks on järel ainult riismed, mõned põllud täitsa paljad. Ainult metsas veel lund.
VastaKustutaTallinnas Nõmmel pmst olukord metsades ja -servades selline, nagu sul seal Simuna põldudel.
VastaKustutaKelts on ka siin juba õnneks enamuses sulanud.
Meil tekkis lumikate 5. detsembri õhtul ja alles nüüd on suurem osa sulanud. Isegi kaua püsis siin.
VastaKustutaVõiks mõni huvitavam ilmapäev ka siia Eestisse ära eksida...
VastaKustutaKus sa sellega. See on uus reaalsus ja meie tulevik, aeg on harjuda.
VastaKustutaEriti harjukatel. ;)
Huvitavad ajad on läbi.
Viimased GFS jooksud näitavad üsna ühtemoodi ,et kuskil 2 - 4.jaanuari paiku hakkaks talv. Oleks hea. Suvi oleks siis päästetud kui see külm pidama ka jääks. NOAA prognoos läheks aga siis täiesti võssa.
VastaKustutaKüll näete, et see mudelite talv asendatakse praeguse mõttetusega. Üks on kindel - -10-t kraadi sel poolaastal ei tulegi/tulnudki. Vist isegi rekord äkki?
VastaKustutaTervitused Marokost Casablancast! Pidin óise rongiga Marrakechist Casasse tulema, sest mingud jamad Ryanairi lendudega. Loodame, et õnnestub Fesi jõuda ja sealt teise lennuga Düsseldorfi.
VastaKustutaTänane oli Marokos pilves ja laussajune päev.
Ja tervitused Harjumaalt. Siin ikka ilma lumeta. Vähemalt saad sooja päikest või kui soe seal üldse praegu on ?
VastaKustutaMuidugi ilma lumeta.
VastaKustutaSuvel tähendaks praegune sünoptiline olukord +18 kraadist isotermi ja seega umbes 33-kraadist kuumust! Vaadates praegust ilmakaarti - klassikaline kuumust soosiv rõhkkondade asetus ju.
Ei tule mingit kuumust suvel. Praegu on nö kuumused ära,ja küll suvel siis tulevad ka need kauaoodatud kõrgrõhkkonnad ja põhja-kirdevoolud.
VastaKustutaLugesin artikklit kus mainitakse uue minijääaja tulekut. 2021 paiku hakkaks maakera keskmine temperatuur vaikselt langema ja 2030 paiku võib ka juba Thames - i jõgi talvel jäätuda. Põhjus mingisuguses päikese magnetamplituudis mis viib aktiivsuse mitmekümneks aastaks pea nulli. Nagu uus maunderi miinimum aga lühem. Seega ilmselt mõni aasta veel ja korralikud siberitalved on ka siin tagasi.
VastaKustutaNo oleks ka aeg. See praegune haigusi soosiv mõttetu ilm on juba tõepoolest kõriauguni ära tüüdanud.
VastaKustuta@ 28. detsember 2017 00:47
VastaKustutaNo mis ma ütlesin oma 28. detsember 2017 01:05 kommentaaris, et talv kaotatakse mudlitest. Viimne kui talveriise on pühitud.
Huvitav tõesti, mis sellest talvest küll saab. Jaanuar kohe algamas, aga külmast ja lumest pole ei kippu ega kõppu. Pigem meenutab kevade algust.
VastaKustutaMa küll ei ütleks ,et külmenemine mudelitest kadunud on. Pigem -10 asemel tuleks mõni kraad külma.
VastaKustutaMinu silmis on isegi veebruar ja märts võimelised veel üllatama talveilmadega.
VastaKustutaPigem ütleks, et üllatavad 10-15 kraadise soojaga...
VastaKustutaKuigi arvan et praegune nullilähedane igavus veab aprillini välja.
Weeze lennuväljal lumetorm. Loodetavasti ei tühistata lende. Exeteris oli pikne ja 23 m/s pagi.
VastaKustutaNo vaatame, jaanuarikuu alles algamas. Kuu teisel poolel võib ka imesid juhtuda.
VastaKustutaKairole:
VastaKustutaLoodetavasti tuleb siis juba juunis selline ime - see 2014 aasta lai lumesadu ikka veel meeles eredalt :D.
------------------------------------------
Jürile:
No vot. Sul siis oli seal vähemalt äike!
Raplamaal peaks varsti olema üsna harv olukord - udu koos vihmaga.
VastaKustutaMudelites taas lahknevused - enim meeldib GEMi hetke väljund. (Alates 6. jaanuarist)
VastaKustutaGismeteo ja Accuweather näitavad endiselt talve miinimumiks -10, NOAA nii palju keskmisest soojemaid kuid, et skaalat tuleks uute värvidega varustada. Kui kõik prognoosivad üksmeelselt aasta esimeseks kuuks kevade saabumist, siis see ju ongi üks suur ime!
VastaKustutaTallinnas Nõmmel tugev lumesadu. Maas ca 2 cm lund juba.
VastaKustutaJust Otepääle oleks seda vaja.
VastaKustutaJäi vastamata: Jüri mis juhtus ,et sa raadiosaatesse ei jõudnud ?
VastaKustutaKrista Taim
18. dets (12 päeva tagasi)
saajale mina
Tere Jüri,
issver ootasin sind täna saatesse, mis juhtus? Loodan, et kõik on ikka korras.
Tervitan Krista
Jüri Kamenik
18. dets (12 päeva tagasi)
saajale Krista
Tere!
Olin tõesti audis täiesti - sain hommikul kukkudes libedaga trauma ja kuidagi traumapunkti PERHi, telefon läks ka katki. Õnneks nüüd natuke levis tagasi ja alles saan kontakti, et jah, mul üsna hull lugu. Vasak puus pandi lahasesse ja vasak küünarnukk ka korralikult marraskil. Õnneks siiski luud terved ja vaid natuke raske liikuda.
Kuna levist olin väljas, siis ei saanud ka teatada, õnneks sain nüüd asendustelefoni, et näha, mis mu vana sim-kaardiga toimub. Igatahes hull lugu.
Tänan muretsemast!
/---/
Aga lumetorm jäi Weezi lennujaamas just lennuajaks järgi ja kõik toimus plaanijärgselt. Lennuk maandus kell 21 ebatavaliselt tihedas udus (Tallinna tuled paistsid osaliselt läbi udu - seda oli lennukiaknast kenasti näha), veidi hiljem hakkas uduga vihma sadama, mis kella 22ks läks üle lumeks ja maha tekkis õhuke lumekiht.