pühapäev, 3. september 2017

36. nädala ilm (4.–10.09.2017)

Kommentaariumi link
Kuigi http://ilmake.www.ee/ on M. Kaasiku nime all, koostasin tema eemaloleku ajal 30. augustil 6. septembrini prognoosi ise, vt algfaili: https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBRFI4djZyYlpVU1E/view?usp=sharing.
NB! Kui meil siin oli idatorm (4. septembril oli idakaartetuul tormine, sest puhangud ulatusid kuni 24 m/s), siis Atlandil on märatsemas tõeline monstrum: 5. kategooria orkaan Irma: (http://www.nhc.noaa.gov/graphics_at1.shtml?cone#contents). 9. septembris jõudis see Kuubasse, 10. septembril Floridasse.


Satellitpildianimatsioon Irmast 5. ja 6.09.2017 (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/11L/11L_floater.html).  Teiselt animatsioonilt on näha, et läks üle saare (https://et.wikipedia.org/wiki/Barbuda). Võib vaid ette kujutada, mis seal toimus. 

Alates 6. septembrist on Atlandil tegutsemas koguni kolm orkaani (http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2), mis jõudsin mitmenda kategooriani Loe ka: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/orkaanid.htm

10. septembril liikus madalrõhulohk koos külma frondiga Läänemerelt aeglaselt kirdesse. Seetõttu oli pilves, idaservas esialgu üsna päikeseline ilm, alates saartest hakkas vihma sadama, õhtul oli äikest ja tugevat sadu (Simunas paari tunniga 22 mm). 
Lõunakaartetuul püsis enamasti nõrk, Kundas oli õhtul pagi tugevuseks ligi 12 m/s (täpne: 11,8 m/s). Sooja oli kuni 23 kraadi, tihedate pilvede ja saju all alla 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Seda vaata uuest postitusest.

Potentsiaalne nädalate teema. Kõrgkihtpilved hatakpilvedega 10.09.2017 Laagris.

9. septembril oli siin madalrõhuala idaserv. Seetõttu oli pilves ja sajune ilm, kuigi tugevam laussadu eemaldus juba päeval kirdesse. Kuid õhtul alates lõunapiirist selgines (päris selgeks ei muutunud) ja ilm muutus kuivaks.
Lõunakaartetuul oli nõrk, puhanguti mõõdukas. Saabunud soojas niiskes õhumassis tõusis õhutemperatuur üle 15 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala idaserv. Seetõttu valitseb lämbe soojus 19...24 °C (hommikuks enamasti 15 kraadi ja rohkemgi), kui vähegi on päikesepaistet, aga kui jääb pilve, siis on madalam; püsib sajuvõimalus. Äikeseoht on küsitav, kuid mitte välistatud. 
Ilm järgmistel päevadel. Lämbe soojus tõrjutakse idapiiri taha, kuid seejärel saabub uus kogus kuumust ja niiskust. Nii on öösiti üle 10 ja päeviti selgimistega üle 20 kraadi. Suvi kestab veel täie hooga!? Erakordse labiilsuse on arvutanud GFS 12. septembriks (ilmselt kastepunkti järgi), kuid seda ei toeta ARPEGE:

Paari päeva pärast on arvutatud erakordne labiilsus, ent mitte kõigi mudelite kohaselt (http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=8&model=gfs&var=11&run=18&time=69&lid=OP&h=0&mv=0&tr=3#mapref).

8. septembril oli Läänemere kohal väheaktiivne madalrõhuala. Seetõttu oli ilm pilves selgimistega, öösel udune ja kohatiste vihmahoogudega, päeval udu kadus, kuid jätkusid vihmahoos, mis olid algul lääne, hiljem ida pool ajuti võrdlemisi tugevad. Edelatuul oli valdavalt nõrk, puhanguti mõõdukas, õhtuks asendus lõunatuulega. Sooja oli enamasti alla 15 kraadi, vaid Liivi lahel, sh Pärnus, kuni 16 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väheaktiivne madalrõhkkond täitub Soome kohal. Madalrõhulohk liigub Taani kohalt üle Lõuna-Skandinaavia kirdesse. Seetõttu pilvisus tiheneb ja alates lääne poolt läheb sajule. Saabub suviselt soe õhumass.
NB! Täna on magnettormide päev – varahommikul [8. september] tabas Maa magnetvälja võimas plasmavoog ja tekitas tugeva G4 magnettormi (vähemalt KP8). Plasmavoog pärines päev varem Päikesel toimunud X-klassi purskest, mis oli viimase 12 aasta tugevaim. Selge taevaga paikades nägi virmalisi ka üsna väikesetel laiuskraadidel. Kaadreid öösel pildistatud virmalistest vaata SIIT. Päike on olnud aktiivne ka pärast ülitugevat purset ja päikesetuul tiirleb Maa läheduses suure kiirusega, nii et  õhtul ja öösel on oodata nõrku kuni keskmise tugevusega magnettorme. Virmalised jäid pimeda ajal siiski nõrkadeks (tugevad olid päeval).
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (10.09.) liigub madalrõhkkond Taani lähistelt edasi Rootsi keskossa ja selle serva mööda liigub öösel üks sajuvöönd üle Eesti, hommikuks sajuhood hõrenevad. Päeval on vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm, vihmahooge on vaid üksikuid, pole välistatud äike. Vastu õhtut tiheneb Lääne-Eestis taas pilvisus ja kohale jõuab uus vihmasadu, mis liigub edasi itta. Õhutemperatuur on 19...24 °C, kui jääb pilve, siis on madalam.

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Meie ilm lähiajal üllatusi ei paku, isegi praegu 2...3 kraadi normist madalam ööpäeva keskmine temperatuur ronib normilähedaseks. Reedene ilm on vilu ja madalate pilvede all vingus, aeg-ajalt tibutab vihmagi. Hääbuv madalrõhuala on keskmega Karjala kohal. Laupäeval toob väheke hoogu Norra rannikule lähenev tsüklon, mille servas võib Lõuna-Rootsis uus osatsüklon tekkida. Lõunakaare tuul tugevneb rannikul kuni 15 m/s. Vihma jagub päeva jooksul üle kogu maa, aga  soojem õhk on hilisõhtuks kohal. Pühapäeva hommikul on suvine +10 kraadi 1,5 km kõrgusel juba põhjarannikule jõudnud. Nii peaks pühapäeva ennelõuna olema päris suvise näoga, ehk saab ka päike võimaluse ja õhutemperatuur kerkib üle 20 kraadi. Pärastlõunal on madalrõhulohk külma frondiga läänest itta liikumas, ka äikesevõimalus on arvutatud. Loe ka orkaanidest: https://ilm.ee/?516496 [7. septembri seisuga] .


8. septembril võis viimaks näha korralikke kihtpilvi, kuid õhtu tõi sootuks teistsuguse ilma ja pilved.

7. septembril oli siin kõrgrõhkkonna lõunaserv. Kuid ilma määras rohkem idast lähenenud tsüklon ja moodustunud madalrõhuvöönd, mistõttu alates idast pilvisus tihenes ja kohatised sajuhood liikusid idast läände. 
Päeval püsis ilm pilves, ajuti sadas nõrka vihma või (tihedat) uduvihma, kirdetuul oli valdavalt nõrk, ainult Soome lahel oli veel puhanguid üle 10 m/s, ent tuule suund hakkas tasapisi muutuma: alates lõunaservas sai valdavaks läänekaartetuul, mis püsis väga nõrk. Tihedate pilvede all oli sooja kõikjal alla 15 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väheaktiivse madalrõhuala põhjaserv. Seetõttu on ilm pilves, niiske (sombune) ja vaikne, kuid tuul puhub nüüd valdavalt läänekaartest. Sadu ei ole siiski pidev ja sajuhulgad jäävad väikesteks.
Ilm järgmistel päevadel. Sünoptiline olukord muutub, nii et Läänemere idakaldale jõuab lõunakaartest oluliselt soojem õhumass. Kui selgimisi ja päikesepaistet on piisavalt, siis võib 10. september olla koguni südasuviselt soe ja äikeseoht tõuseb suhteliselt kõrgeks, sest õhumass on väga niiske (labiilne) ja paistab olevat ka sünoptiline sund äikeste arenguks.

Suviselt soe ilm paistab saabuvat (https://tinyurl.com/y9bkav7n).

6. septembril oli siin kõrgrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli vähese ja vahelduva pilvisusega, kuid pilvisus tihenes, püsis olulise sajuta. Kirdetuul püsis mõõdukas või tugev (puhangud päeval üle 10 m/s, õhtul nõrgem). Sooja oli kõikjal alla 15 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel ulatub kõrgrõhuhari Venemaa loodeosast Läänemerele. Päeval madalrõhkkonna loodeosa. Seetõttu pilvisus tiheneb, kuid püsib veel olulise sajuta (sajuhooge peamiselt Soome lahel). Pilves ilmaga on sooja 10 kraadi lähedal. Päev on sajusem ja soojapiir jääb alla 15 kraadi. Kirdetuul tugevneb.
Ilm järgmistel päevadel. Reedeks (8.09.) öösel kandub täituv madalrõhkkond Soome kohale; ajuti sajab vihma, kohati tekib udu. Päeval asendub madalrõhuala lühiajaliselt läänest saabuva kõrgrõhuharjaga, mistõttu sajab vähem ja harvem. Tuul nõrgeneb ja selle suund muutub: ilmselt saab valdavaks läänekaartetuul, hiljem lõunakaartetuul.
Eelmises sissekandes mainitud parem stsenaarium näib tulevat: 10. kuni 12. septembril tuleb saabuvas soojas õhumassis 15...20 kraadi, kui on kuivem ja päikeselisem, pole välistatud enamgi. Lisaks on teatav äikeseoht, ent see vajab veel täpsustamist.

Jürgen Kull. 2. september kell 3:16. Näputäis annetati Viljandisse ka. 02.09 ~ 00:30 f2 iso 1600 20sek

5. septembril täitus Läänemere lõunaosa kohal olev madalrõhkkond aeglaselt. Seetõttu ilm esialgu selgines, vaid kohati idaservas kuni Võrtsjärveni püsis pilves, kuid hiljem tihenes ida ja lõuna pool uuesti pilvisus, põhja ja lääne pool püsis päikeseline kuni õhtuni. Idakaartetuul püsis tormine (Soome lahel puhangud üle 15 m/s).
Sooja oli kuni 15 kraadi, päikeselisemas põhjaservas ja lääneosas rohkemgi, lõuna pool pilvede all jäi 10 kraadi lähedale.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul on vähese ja vahelduva, paiguti pilves selgimistega, kuid sajuta ilm. Kirdetuul on mõõdukas, puhanguti tugev, kuid tasapisi nõrgeneb. Sooja on 9...10 kraadi, hiljem kui selgineb, langeb madalamale, rannikualadel on soojem. Päev on pilvine, kuid olulise sajuta, soojapiir jääb alla 15 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel.  Neljapäeval (7.09.) suundub madalrõhkkond Peipsi taha ja selle lääneservas sajab siin-seal vihma – kui öösel on sadu enamasti nõrk, siis päeval võib tihedam olla. Soojapiir jääb jahedas õhumassis alla 15 kraadi piiri.
[Maa Elu] Kuigi praeguseni on ilmad jahedad ja tuulised, tundub, et ilm võib pisut soojemaks muutuda, sest jahe idavool asendub lõunakaartest saabuva soojema õhumassiga. Vananaistesuve pole praegu küll ette näha – pigem toovad tsüklonid ja nende lohud pilves ja sajuseid ilmu, kuid jagub ka kuivemaid hetki. Öökülmaohtu esialgu ei paista, kuid päeviti on vaid mõnel pool üle 15 kraadi oodata (parema stsenaariumi kohaselt 10. ja 11. septembril 15...20 kraadi), seda ikka siis, kui on kuivem ja päikeselisem.

Ott Tuulberg. 2. septembril Midlands

4. septembril täitus aeglaselt Läänemere lõunaosa kohal olev madalrõhkkond. Nii oli enamasti pilves selgimistega ja nõrkade sajuhoogudega ilm, vaid Soome lahe ääres püsis antitsükloni mõjul päikeseline. Idakaartetuul oli tormine (puhangud üle 20 m/s). Sooja oli valdavalt alla 15 kraadi, vaid päikeselises Põhja-Eestis kohati 16,x kraadi, Tiirikojal koguni 17 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Soome kohal tugevneb antitsüklon. Seetõttu muutub ilm kuivemaks, selgemaks ja rahulikumaks. Selgineva taeva all langeb õhutemperatuur hommikuks alla 10 kraadi, pilvede all võib soojem olla, päeval tõuseb päikese toel üle 15 kraadi, kus pilvine, jääb madalamaks.
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeva (6.09.) öö ja hommik on kõrgrõhkkonna servas sajuta ja mõõduka kirdetuulega, vaid põhjarannikul on tugevamaid puhanguid (üle 15 m/s võimalik), mis võib öökülma ära hoida. Sooja on valdavalt alla 10 kraadi. Päeval läheneb lõunast piki Venemaa lääneserva madalrõhkkond ja selle loodeserv laieneb Eesti poole – pilvisus alates idaservast tiheneb ja läheb sajule. Soojapiir jääb alla 15 kraadi.
Pilves ja sajune ilm püsib, kuid tuul hakkab nõrgenema ja asendub lõunakaartetuulega. Soojenevas õhumassis võib taas üle 15 kraadi tulla.

Eero Hermann. Septembripäev Tallinnas

Tuleb üpris sügisene nädal, kuid öökülmaohtu ei paista.

Nädala alguses on aktiivne madalrõhkkond Läänemere lõunaosa kohal. Võimas kõrgrõhuala koondub Venemaa põhjaaladele ja kahe rõhuala vastasseisus on tugev idatuul, puhanguid 15, Soome lahe ääres 18–23 m/s, õhtul nõrgeneb veidi.
Seejärel madalrõhkkonna mõju väheneb ja Venemaa põhjaaladelt laieneb kõrgrõhkkonna serv üle Eesti. Taevas selgineb ja ilm on sajuta. Idakaartetuul päeva peale nõrgeneb. 
Kolmapäeval (6.09.) kõrgrõhkkonna mõju väheneb. Öö on veel sajuta, päev aga pilvisem ja kohati sajab vähest vihma (võib veel muutuda). Puhub ida- ja kirdetuul puhanguti kuni 14 m/s. 
Jätkub pilvine ja sajune ilm, idakaartetuul asendub ilmselt muusuunalise tuulega, pole välistatud läänevoolu taastumine. 
Kõikidel päevadel on sooja enamasti kuni 15 kraadi, nädala alguses võib kohati soojem olla, öösiti selgimiste korral langeb alla 10 kraadi.

Kairo Kiitsak. Ilus õhtu Lääne-Virumaal Simunas 1.09.2017 

54 kommentaari:

  1. Tundub, et 9. ja 17. september tulevad kuu sajuseimad, kuna perekondlikel põhjustel oleks vaja neil päevadel just sajuta ilma, eelistatult päikeselist, kuigi "mõttetult pilves ilm" kõlbab ka.

    VastaKustuta
  2. Nähh! Ja mul juhtus sajune päev 2. septembrile, kui oli tarvis Viljandimaal urnimatus teha.

    VastaKustuta
  3. Mis puudutab 2018. a suve, mida eelmise postituse kommenteerides maniti, siis olen alati seostanud kuumasid suvesid jalka mm'iga(2002, 2006, 2010, 2014), kuna igal korral on tulnud neid leitsakuga vaadata, mida tihti hakkavad segama võimsad äikesetormid. Samuti on sel sajandil olnud järjestikku kõige rohkem kolm jahedat suve(2007, 2008, 2009), kuid mitte üle selle ning tänavune suvi oli samuti kolmas jahe, mis selle seaduspära järgi peaks olema praeguseks viimane(2015, 2016, 2017). Mitte ei taha uskuda, et nüüd tuleb neljas jahe suvi järjestikku ning jalka mm'i tuleb esimest korda vaadata kõleda ilmaga.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Protesteerin, 2016 suvi oli küll vihmane, aga mitte jahe.

      Kustuta
  4. Jah, selline maagiline seaduspära näib kehtivat või on selle olemasolu vähemalt usutav.
    Ka eeloleva talve kohta on julgeid arvamusi, eriti just varane ja külm algus, nagu juhtus 1978. a.

    VastaKustuta
  5. Järgmine aasta ilmselt murrab selle pära ja kui 4 sooja talve on järjest olnud, siis miks ka mitte 4 külma suve.

    VastaKustuta
  6. Jah, sümmeetria on spontaanselt rikutud, kui parafraseerida füüsikuid.

    VastaKustuta
  7. Jah ma käisin selle paarisaastate seose juba eelmine aasta välja aga ka ise kardan ,et äkki ühel päeval enam ei jätku nii. No kui vaadata ettepoole siis ju 1998 oleks pidanud ka soe suvi olema aga polnud. Samas positiivne on see ,et temperatuuri osas võrreldakse eriti Soomes seda aastat 1987 aastaga aga järgnev 1988 oli ju sooja küllaga juunis ja juulis. Nii või naa aga enne ootaks selle talve ilmad enamvähem ära ja siis juba on kindlam. Igatahel jah soe talv vähendaks sooja suve tõenäosust kohe oluliselt. Siin pannakse aga 2007 jahedate suvede hulka aga tegelikkus on teine. Juuli jah oli jahe aga juuni ja august normist oluliselt soojemad. Näiteks selliseid päevi oli 2007 lausa 13 kus kraad ronis üle +28 ja sel suvel siiani ei vähem ega rohkem kui 2. 2008 ja 2009 selliseid päevi vastavalt 1 ja 5. Nende numbrite valguses oli viimati kolm jahedat suve järjest 1989,1990,1991.

    VastaKustuta
  8. Kuidas võtta. Saja aasta pikkust aegrida arvestades polnud see muidugi jahe keskmise temperatuuri järgi, pigem soe, aga kuna silmas peeti eelkõige kuumalaineid ja käesolevat sajandit, mil Vahemerelised suved on tavalised, siis siinkohal võib möödunud aasta suve küll jahedate hulka lugeda.

    VastaKustuta
  9. Eelmine aasta oli ka see vahe soojuses üsna suur Põhja ja lõuna eesti vahel. Kuna ma arvestan Harjumaa järgi siis jah siin ehk juuniga kuidagimoodi võib rahule jääda aga juuli ja augustiga mitte. Üks tuttav Tartumaalt ütles jah ,et tema jäi seal ka juuliga rahule. Ja ma neid paaris aastaid vaatasingi nagu keskmiste ja maksimumide järgi. Mitte selle järgi mis kuskil tundus või mälus on.

    VastaKustuta
  10. Eelmisel aastal oli vist isegi hoopis mai sajuväliselt (liigagi sajuta) ainus suvekuu.

    VastaKustuta
  11. Veider ja huvitav! 2016 oli jah juuni palav ja ajas isegi loodes vahel üle ääre.

    VastaKustuta
  12. Augustis sadaski loodetult enim Harkus, nagu oma 25. august 2017 22:32 aegses kommentaaris küsides pakkusin (üle-eelmine postitus).
    Sajusummaks kogunes 190 mm. Seega tähistamist väärt sajandi sündmus muidu põuase Tallinna piires.

    VastaKustuta
  13. Hämmastav jah, poleks ise uskunudki!

    VastaKustuta
  14. Päikesel ülivõimas purse tund tagasi. Vähemalt X7.

    VastaKustuta
  15. Nüüd täpsustatud X9,3 peale ja hoiatatakse isegi kõrgel lendamise korral täiendava kiirgusdoosi eest kui laetud osakeste pilv peaks Maad tabama. Viimasel juhul ka võimsad virmalised võimalikud.

    VastaKustuta
  16. Aitäh info eest, siis tean, millal ilm lauspilve läheb...

    VastaKustuta
  17. Jah, ilm on pilves ilmselt hommikuni. Õhtused pilveavad sulguvad ruttu.

    VastaKustuta
  18. Jõrelikult tulevad 18.03.2015-ga sarnased virmalised, et jube kähku pilve tormab/tormas.

    VastaKustuta
  19. Nojah, pilves ilmaga ei näe midagi, ehk vaid kuma pilvedes (tuleb fotodel välja).

    VastaKustuta
  20. Soome lahel on mereefekti rünksajukad.

    VastaKustuta
  21. Hetkeseisuga pole midagi ja kohe pole ka algamas. Virmalistest jutt. Maast 1,5 miljoni km kaugusel oleva sateliidini pole veel midagi jõudnud.

    VastaKustuta
  22. Tõepoolest, pilvede kohal ei toimu midagi.

    VastaKustuta
  23. Nii just jõudis laetud osakeste voog selle sateliidini. Seega umbes tunni jooksul peaks hakkama virmalisi paistma.

    VastaKustuta
  24. Kuidas virmakate jaht läks? Tallinnas läks pilve nagu sel puhul raudkindel oligi ja isegi vihma tulnud.

    VastaKustuta
  25. Virmaliste jahti ei saanud kuskil pilves ilmaga olla. Norras oli küll midagi näha http://spaceweathergallery.com/aurora_gallery.html.

    VastaKustuta
  26. Täna öösel või homme hommikul saab Maa magnetväli veel suurema laksu aga nagu juba ette näha siis Eestis tõmbab nii pilve kui veel annab.

    VastaKustuta
  27. Jah, 18. märtsi 2015 virmalised vist olid/on/jäävad Eestis selle sajandi või vähemalt praeguse põlvkonna maksimumiks mida kogetud. Üldse EI KAHETSE, et tollal sain vaid 3 tundi magada ja töö olla nagu piinlev unekott... See oli seda väärt, sest ilmselt sellist virmalistemängu enam ei näe. Mitte et ei tule, vaid pilves ilma tõttu ei näe.

    VastaKustuta
  28. Kui seda postituses olevad orkaanijada pilti vaadata, siis 4. orkaan on juba aimatavas tekkefaasis. Vaadates seda pilvemassi Jose'ist idakagus. Selle tekkimisel võiks nimeks olla Arabella.

    VastaKustuta
  29. Jah, see 18. märts oli ebatavaline. Keegi võrdles seda taeva avanemise ja plaksatusega (vist Erik, kui õigesti meenub). Foto rõdult, käest hoides: https://drive.google.com/file/d/1T7qdvZ78H5YDQOhDpd-J5Zhea4FQCW0CrQ/view?usp=sharing
    Siia http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2 pole vastavat infot küll veel tulnud, kuid Panama-Colombia piiri lähedal on küll pilvemass olemas. Eks siis näis, kas ja mis sellest saab.

    VastaKustuta
  30. See tugevam laksakas jõudis Maa magnetväljani aga nagu ikka siin - pilvitus missugune

    VastaKustuta
  31. :( Norras pidi taevas tervenisti helendama. Meil paks pilv ees.

    VastaKustuta
  32. Ega seni kuni korralikku talvekülma tulemas pole, siis võitegi selget taevast ootama jääda - sügis ju ongi inversioonipilvisuse - hallus päevast päeva - ilmaga. Eriti muidugi november, aga viimastel aastatel ka detsember.

    Ise loodan 2014. ja 2016. aastate jaanuari kordumisele, sest siis oli selget taevast kuhjaga. Lumi oleks virmakaid "vastu peegeldanud", mida lumetu maa eriti ei põhjusta.

    VastaKustuta
  33. Ilmateenistus küll kõhkleb 13.09 tsükloniga seoses, aga oma vaatluskogemustele tuginedes arvan, et nagu ikka, siis idas tuleb ilmselt uputuste oht, aga lääs jääb kuivale ja saab vist lõõmava loojangu saju asemel. Eks 5 päeva pärast selgub tõde.

    VastaKustuta
  34. Tallinlastel soovitan tänane tuleohukaart ära salvestada.

    VastaKustuta
  35. Olgu, salvestatud. Jah, see suur sadu ja suvine palavus on veel küsimärgi all. Pikseohtu pakuvad ka mitmed allikad.
    Virmalistega jah, et jahtumine on juba ülekaalus ja ilm enamasti pilves, ehk mõne tormiga või käredama külmaga läheb selgemaks.

    VastaKustuta
  36. https://www.yr.no/nb/liste/dag/2-4155701/USA/Florida/Monroe%20County/Florida%20Keys
    OMG MIS SADEMED JA KESKMINE TUULEKIIRUS

    VastaKustuta
  37. Jah, see, mis orkaani lähedal toimub, on jõhker. Muidu ikka siit vaadanud https://www.wunderground.com/weather/us/fl/key-largo/KFLKEYLA43.
    Magnettorm küll, aga virmalisi praktiliselt pole, ainult õrn kaar.

    VastaKustuta
  38. Harjumaa äikeseohu suhtes olen küll skeptiline. Küllap jälle Simuna rahmab põhiosa omale.

    VastaKustuta
  39. Ports veebikaameraid kus reaalajas Irma toimetamistel silma peal hoida.http://heavy.com/news/2017/09/hurricane-irma-live-stream-livestream-watch-landfall-local-web-cams-florida-miami-tampa-keys-videos/

    VastaKustuta
  40. Nähh! Nüüd 12. september favoriit.

    VastaKustuta
  41. Ma ei kahtle tänases äikeses idapool aga kahtlen selles orkaanis seal. Alati kui liiga palju ette valmistuda ei tule suurt midagi.

    VastaKustuta
  42. Labiilsus on nüüd Eesti pealt täielikult maha arvutatud.

    VastaKustuta
  43. 20-kraadine soe ja äike jäävad ilmselt ära, sest ilm puha pilves ju. Päike vaid hädavaevu kumab läbi pilveloori - soojendavat mõju pole tunda. Külm front vist ka magab, sest sateliidilt näha, et pilvemass ei anna 18.09.2015 varahommikuse juhtumiga võrreldagi.
    Ahjaa, tollal oli siiski +16 kraadine isoterm Eesti kohal. Nüüd mingi kümnekas vaid...

    VastaKustuta
  44. Samas kohati juba 22 kraadi. Ain kurdab, et mõnusalt kuum!

    VastaKustuta
  45. Kuskil Põltsamaa kandis äikest. Kes ütles ,et ei tule midagi ?

    VastaKustuta
  46. Hetkeseisuga rahmaski Simuna põhiosa omale ja Harjumaa jäigi ilma, nagu eile spekuleerisin. Kogemused, ikka kogemused viivad edasi.

    VastaKustuta
  47. Huvitav, et septembris praegu vastu ööd selline äikeste areng on käivitunud... Juunis oleks praegne olukord astronoomiliselt umbes kella 00:15-00:30-le vastav, kuna päike loojub siis ligi 3 tundi hiljem.

    VastaKustuta
  48. Seda poleks unes ka näinud, et pean täna, 10. septembri õhtul, hakkama äikese eest hirmuga ära põgenema nagu 12. augustil. Sai siis umbes kaheksa ajal õue mindud tänavuse aasta viimast palavat õhtut nautima ning kuna radar siia lähiajaks midagi ei näidanud, siis otsustasin pikema ringi teha ja hiljem tagasi jõudes Florida Orkaani maabumist jälgida. Hommikul veel lootsin, et ehk näen tänavuse viimase aasta äikese päeval ära, mida siiski ei juhtunud. Kuigi detektor näitas sel hetkel välke Virumaal ja Lõuna-Lätis, olin juba arvestanud, et äikest siia Kagu-Eestisse täna enam ei tule, mida kinnitas ka CAPE/LI kaardid, seega ei pööranud pilvedele erilist tähelepanu. Jõudes metsast läbi lägendikule ja kuulates suvises ja soojas tuules kaskede sahinat ning rohutirsude sirinat, käis ühtäkki nii eri sähvatus, et sain sõna otseses mõttes shoki. Kuna peakohal oli hämaruses selget taevast näha, siis ei hakanud kohe kodu poole tormama, vaid püüdsin aru saada, kust see sähvakas tuli. Lõunakaarde vaadates võis kohe näha üsna tihedat sähvimist, minutis umbes 5-10 korda, aga kuna müristamist ei kuulnud, siis oli selge, et tegimist on põuavälkudega, mida jäin rahulikult vaatlema. Seejärel paistis lähedal läänekaares üsna tumedaks minevat ja kuna pimedas enam pilvi eristada ei suutnud, siis kontrollisin igaks juhuks radarit, mis näitas nüüdseks korralikku radarikaja läänekaares. Hakkasin siis kodu poole minema suunaga põhja, kui järsku paistis läänest üliere sähvatus, mis metsade ja heinamaade pealt tagasi peegeldas. Suurest ehmatusest hakkasin tormama ja tagasi/kõrvale vaadates välkude intensiivuses kasvas ülikiiresti, mis kangesti meenutas kuu aja tagust, ning ette vaadates võis objektidelt pidevalt välkude peegeldust näha. Väga napilt enne raju saabumist jõudsin koju. Äike küll nõrgenes kohale jõudes, aga tänu ülitugevale padukale, mis kaasnes pagiga, ei pidanud pettuma.

    VastaKustuta
  49. Penjualan Product Sabung Ayam Saat ini Menanjak Cepat & Draktis Berkembang'a tarung ayam bangkok Dengan Nilai Pukulan yang Jitu. Bingung dengan Pukulan Jitu Ayam Satu ini, Mari Kunjungi & daftar Gratis Dahulu di Register , Dengan Nilai 50ribu anda sudah dapat menonton dan memenangkan permain taruhan seru ayam bangkok satu ini BBM: D1A1E6DF/ Wa: 081377055002/ Line: cs_bolavita.

    VastaKustuta