pühapäev, 13. august 2017

33. nädala ilm (14.–20.08.2017)

Kommentaariumi link
NB! 12. augusti äikesest on plaan kirjutada mingisugune ülevaade või analüüs. Seniks võib vaadata, kuidas äike jõudis Sõrvele: https://drive.google.com/drive/folders/0BwEXo5NLRFFCVGhtWENNcmdsSkU.
Tormidest augustis Huvitaja saates: http://vikerraadio.err.ee/v/huvitaja/saated/1c5cf6ff-a41c-43f6-b588-308127306cdc.
NB! 12. augusti ilmapäevik oli https://ilm.ee/index.php?516419 ja 19. augusti kohta: https://ilm.ee/?516446. Tugevast allapuhkest tingitud kahjustused Simunas 19.08.2017 õhtul: https://www.flickr.com/photos/98357279@N02/sets/72157685294287444 ja seda põhjustanud allapuhkest video: https://www.youtube.com/watch?v=vcVLdb-MjwE&feature=youtu.be&t=125.

20. augustil oli siin madalrõhuala lõunaserv. Seetõttu oli ilm muutliku pilvisusega, kohati sadas hoovihma. Tuul oli edelast ja nõrk või mõõdukas (puhangud 10 m/s). Sooja oli kuni 20 kraadi.
Samas soe õhumass aktiveerus (vt satelliitpilti) ja nii tõi lõunatsüklon õhtuks oma sajud kohale: alates kaguservas hakkas sadama lausvihma. Sadu levis kirde poole. Kaguservas (Räpinas) oli öö hakul äikest, samal ajal tõi hoovihmade vöönd tugeva vihma Pärnusse. 

 Eero Hermann kohas nimega Vinni Asundus, Lääne-Virumaa. 12.08.2017


Einar Laretei Alatskivilt. Eile sadas siin tugeva äikesega 24,8 mm

19. augustil liikus madalrõhulohk Läänemere lõunaosast Põhjalahele. Seetõttu oli ilm niiske ja palav. Juba hommikul sadas hoovihma ja kohati oli äikest lääne pool, ida pool selgines ja õhutemperatuur tõusis 30 kraadini.
Päeval tekkis võimas äikesevöönd Kesk-Eesti kohal, see liikus tasapisi itta, kuid polnud nii ühtlane kui 12. augustil: mõni koht sai vaid mõõdukat äikest, teine päris tugevat. Äikesega kaasnesid kohati hiidrahe ja tugevad pagid (kuni 26 m/s), mis suutsid ka puid murda või välja juurida.
Kagutuul oli esialgu nõrk või mõõdukas, kui tugevnes päeva jooksul, asendudes saartest edelatuulega (puhangud rannikualadel kuni 17 m/s).
Äikest oli õhtul veel idaservas, kusjuures püsisid kõik ohud, millest eelnevalt hoiatati. Õhutemperatuur langes pärast äikest kõikjal alla 20 kraadi. 
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala kagu-, lõunaserv. See tähendab edelatuulist ja hoovihmadega ilma, päikese toel võib kuni 20 kraadi olla.
Ilm järgmistel päevadel.  20.–24.08. sajab paljudes kohtades hoovihma, on teatav äikeseoht. Sooja on öösiti küll valdavalt üle 10 kraadi, ent päeviti kuni 20 kraadi. 
Jälle ebatavaliselt kõrge kastepunkt (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Matsimäe, Järvamaa kohta. Möödunud nädal murdis tugev allapuhe seal rohkelt metsa. Vastuargument: pole representatiivne. Selgelt vihmast reostunud. Või kas just vihmast aga mudel tekitab juba pilvi (http://climate.cod.edu/hanis/model/fsound/index.php?type=2017081906|GFS|WLD|850|temp|6|59.03,25.46|ml|severe).

Päev oli Laagris küllaltki päikeseline, ainult kell 13 ja 14 vahel oli täiesti pilves ja sadas ka pisut vihma (alla 2 mm). See siis kõige rajumast hetkest, kui pilvitas ja sadas nõrgalt.

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Kui pole piksenooli ja kõuekõminat, oleks nagu suvel millestki ilma jäänud. Kõik need lapsepõlve mürinat ja sähvimist täis ööd ja päevad kerkisid neljapäeva õhtul täie selgusega mälupilti. Taevane pesupäev oli vägev!
Väike tsüklonike, mis Eestisse sooja õhu tõmbas ja siis jälle ära viis, on reedeks Eesti ilmapildist kadumas. Asemele tekib väike ja ajutine kõrgrõhuhari, mis vihma ja äikese eest täielikku kaitset ei paku. Rünksajupilved saavad pärastlõunal taas hoogsa arengu, kuid peamiselt siiski Eesti piiridest ida pool.
Laupäevaks olid aga neljapäeva õhtul arvutatud niisama ägedad äikeseindeksid nagu täpselt nädal tagasi, mil need ka täppi läksid. Ning  Eestit riivab ka kuum õhk, mille toimetab kohale Läänemere kohal tekkiv osatsüklon, võimalik, et näiteks Võrus ja Räpinas tõuseb õhutemperatuur üle 30 kraadi. Laupäeva õhtu ja pühapäeva öö jooksul saabub lääne poolt jahedam õhumass, selle lükkab kohale Skandinaavia kohal süvenev põhitsüklon.Laupäevase äikeseilmaga oleks kõigil soovitav ülevaid loodusehetki turvalises kohas jälgida või hoopis radaripilti vaadata. Ka on edela- ja lõunatuul on tugevnemas ja väikestel alustel tuleks nädalavahetusel kodusadamas püsida./---/ Loe edasi https://ilm.ee/?516445.
Elamusterohke suve jätku!


Keili Arold.  Äike Jõgeval 12.08.17 kell 21.01. ISO100 f13 20sek 18mm


18. augustil oli siin madalrõhkkonna idaserv, öösel lähenes uus osatsüklon. Hommikuks pilvisus tihenes, mitmel pool tekkis udu ja sooja oli valdavalt üle 15 kraadi. 
Päev oli enamasti pilves selgimistega ja tiheneva pilvisusega, kuid päike kumas enamikes kohtades siiski läbi. Alates saartest hakkas lausvihma sadama ja sadu liikus kirdesse. Väike äikeseoht oli olemas õhtul kaguservas. Sooja oli pilvise ilmaga veidi üle 20 kraadi, saju ja tihedamate pilvede all kohati vähemgi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhulohk liigub Läänemere lõunaosast Põhjalahele. Seetõttu on niiske ja palav ilm. Tasub osundada Ilmateenistuse nädalaprognoosi: Laupäeval (19.08.) jõuab Skandinaavia rannikule aktiivsem madalrõhkkond ja selle serva mööda liigub madalrõhulohk üle Läänemere ning võimalik on uue osatsükloni teke, mis liigub piki Rootsi rannikut põhja poole. Öö on suurema sajuta, vaid öö hakul võib looderannikul ja pärast keskööd saartel veidi vihma sadada. Lõuna- ja kagutuul tasapisi tugevneb. Õhutemperatuur on 13...18 °C. Hommikul sajab põhiliselt Lääne-Eestis vihma, seejärel sajupilved eemalduvad Soome lahele ning ennelõunal on sajuhooge enamasti vaid saartel. Pärastlõunal liigub sajuvöönd ühes äikesega algul mandri lääne- ja keskossa ning õhtuks laieneb üle Eesti. Sajuhood ja pilvealused puhangud on kohati tugevad, võimalik on ka rahe. Tuul pöördub järk-järgult lõunasse ja edelasse ning püsib tugevana, puhanguid on 14, saartel kuni 17 m/s, õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur tõuseb 25...28, meretuulega rannikul on 20 °C lähedal. Õhtul lääne poolt alates asendub õhumass jahedamaga.
Ilm järgmistel päevadel.  Pühapäeval (20.08.) kerkib üle Balti riikide kitsas kõrgrõhuhari, mida piirab lääne poolt merele ulatuv madalrõhkkonna serv, ja ida poolt möödub lõunavoolus madalrõhuvöönd. Mitme rõhuala mõju tõttu on ilm piirkonniti väga erinev: öö hakul on vihmasadusid laialdaselt ja võivad kohati tugevad olla, on äikeseoht ühes tugevate tuuleiilidega, kuid saartel keskööks pilved juba hõrenevad ja sadu lakkab. Pärast keskööd paraneb ilm mandri lääneservas ja hommikuks ka Ida-Eestis. Läänekaartetuul on tugev ja sooja öösel üle 10, päeval alla 20 kraadi.

GFS alusel arvutatud pilvetippude temperatuur: Eesti kohal võimalik kuni -70 °C (http://www.lightningwizard.com/maps/Europe/ani.html?0,gfs_el_eur,.png,0,3,6,9,12,15,18,21,24,27,30,33,36,39,42,45,48,51,54,57,60,63,66,69,72), mis on võrreldav 12. augustiga.

Tornaadooht on arvutatud Soome lõunaranniku kohta, kus on tuulenihe suurim, mujal vaid äikesetormi oht (http://weather.cod.edu/forecast/ –> http://climate.cod.edu/hanis/model/fsound/index.php?type=2017081806%7CGFS%7CWLD%7C850%7Ctemp%7C33%7C62.07%2C26.7%7Cml%7Csevere). Simuna kohta näitab SARS ka nõrka ülirünksajukat: https://tinyurl.com/y9al32mc.

17. augustil liikus madalrõhulohk Läänemere kohalt kirdesse. Selle mõjul pilvisus tihenes ja kohati hakkas vihma sadama, kaguservas oli äikest. Päevaks ilm jälle selgines ja äikesed püsisid idapiiri taga.
Päev oli vahelduva ja muutliku pilvisusega, kohati sadas hoovihma. Õhtul oli hoovihma mitmel pool ja koos äikesega, eriti põhjaservas (prognoositav diagramm näitas ohtudest peamiselt hiidrahet, vt allpool). Tuul oli nõrk ja valdavalt idakaartest. Sooja oli pikema päikesepaistega üle 25 kraadi, pilvede all ja kui tuul veekogu poolt, 20 kraadi lähedal. Samas kastepunkti temperatuur oli üllatavalt kõrge: 15,2...19,5 °C, mis soosis labiilsust.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väheaktiivne madalrõhulohk liigub kirdesse. Seetõttu muutub ilm kuivemaks, kuid kohati tekib udu. Nõrk tuul on lõunakaartest. Päevane ilm on vähese ja vahelduva, hiljem mõnel pool muutliku pilvisusega, on hoovihmavõimalus. Sooja valdavalt üle 20 kraadi. Lõunakaartetuul võib  saartel tugevneda.
Ilm järgmistel päevadel.  Laupäeval (19.08.) jõuab Skandinaavia rannikule aktiivsem madalrõhkkond ja selle serva mööda liigub madalrõhulohk üle Läänemere. Ennelõunal on ilm enamasti sajuta ja mandri sisealadel ka päikeseline, saartel on hoovihma võimalus. Pärastlõunal lääne poolt alates algab jõuline rünksajupilvede areng, õhtul sajab laialdaselt hoovihma ja on äikest, millega võivad kaasneda tugevad tuuleiilid. Õhutemperatuur tõuseb enamasti üle 25 °C.   

Sondeeringu ja diagrammi prognoos lubas äikesetormi ja hiidrahet (http://climate.cod.edu/hanis/model/fsound/index.php?type=2017081706|GFS|WLD|850|temp|9|58.49,29.3|ml|severe). 



Keskpäevaks ilm selgines, kuid pilvede areng sai päeva teisel poolel hoo sisse. Laagris.


Viimaks ilmus palju tipploore ja pilved olid väga tornjad.





Väga kiiresti sai pilvede areng hoo sisse ja oli näha-kuulda äikest. Pääsküla prügila juures.



Tasapisi arenes välja suur äike. Laagri ja Nõmme kohal. Seejärel äike kella 20-21 vahel Kolga-Aablas (Juminda poolsaare tipus): https://www.youtube.com/watch?v=1Q_yc1HVCPM&feature=youtu.be

16. augustil liikus väheaktiivne madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse. Antitsükloni servas saabunud soojas ja niiskes õhumassis tihenes pilvisus, kuid püsis sajuta. Nii jäi õhutemperatuur valdavalt üle 10 kraadi. 
Päev oli enamasti pilves selgimistega, kuid sajuta, kohati oli siiski rohkem selgimisi (rohkem õhtu poole). Tuul oli enamasti kagust ja nõrk või (puhanguti) mõõdukas. Märksa soojemas õhumassis tõusis ka pilvede all õhutemperatuur üle 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Eesti jääb Venemaa kuuma antitsükloni lääneserva, kus on märkimisväärne mõju ka läänetsüklonitel. Seetõttu on ilm väga soe ja niiske, kuum ja äikeseoht on eeskätt 19. augustil.


Sooja õhumassi saabumine tõi valdavalt pilves ilma, alles õhtupoole oli rohkem selgimisi. 16. augustil Laagris ja Stroomi rannas.

15. augustil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala lääneserv. Seetõttu oli öine ilm valdavalt selge, vaikne ja kohati udune, mistõttu sooja oli valdavalt alla 10 kraadi, Virumaal võis olla öökülma.
Päev oli vähese ja vahelduva pilvisusega ja rahuliku lõunakaartetuulega, sooja oli valdavalt üle 20 kraadi. Õhtuks kattus taevas mitmel pool kõrge õhukese pilvelooriga, kuid muid muutusi polnud.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkond liigub Eesti kohalt itta. Seetõttu rahulik ja sajuta ilm püsib, öösel enamasti alla 10 kraadi, päeval aga üle 20 kraadi sooja.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (17.08.) liigub piki Skandinaaviat põhja-kirde suunas madalrõhulohk ja selle servast jõuab hoogsajupilvi. Kagutuul on öösel veel puhanguti tugev, hommikul rahuneb. Saabuvas palavas õhumassis on temperatuur öösel 13...18 ja päeval 22...25 °C. 

Kõrgrõhuharjas, hiljem antitsükloni servas, on rahulik ja sajuta ilm, läheb päev-päevalt soojemaks. 15. augustil Laagris.

14. augustil tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhkkond. Selle mõjul oli rahulik ja vähese või vahelduva pilvisusega, lõunaservas oli pilvisem ja kohatiste vihmahoogudega. Tuul oli enamasti loodest, lääne pool ka läänest ja edelast. Sooja oli kuni 20 kraadi. 
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhkkonna põhjaserv. Nii on rahulik ja selge, kuid kohati udune ilm, sooja alla 10 kraadi. Päev tuleb päikeseline ja enamasti üle 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel.  Kolmapäev (16.08.) püsib kõrgrõhkkonna servas sajuta õhtuni, siis suureneb Saaremaal ja Hiiumaal vihma võimalus. Õhutemperatuurifoonis pole muutusi.
Neljapäeval (17.08.) liigub piki Skandinaaviat põhja-kirde suunas madalrõhulohk ja selle servast jõuab hoogsajupilvi. Kagutuul on tugev ja võib asenduda edelatuulega; palava õhumassi saabumisel on sooja üle 25 kraadi, kuid seda veel täpsustame.

Õnnestus käia vaatamas 12. augusti äikesekahjustusi. Siin on ilmselt märg allapuhe oma töö teinud (EF1 tugevusega tornaado oli tõenäoliselt Käravetel). Mustlas, Miliste talu lähedal Järvamaal.
Rohkem: https://ilm.ee/?516437

***

Tuleb südasuviselt soe nädal.

Muutunud tsirkulatsiooni tingimustes saab südasuvi (ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 15 °C) jätkuda, kuigi nädala algus ehmatab külmade öödega.
Nädala alguses liigub madalrõhulohk Läänemerelt kirdesse. Seetõttu hoovihmavõimalus veel püsib, kuid see väheneb, sest madalrõhulohk eemaldub ja selle järel tugevneb kõrgrõhuhari.
Teisipäeval (15.08.) jätkub kõrgrõhkkonna tugevnemine. Nii on öö on selge, päev vähese ja vahelduva pilvisusega, aga ka sajuta. Läänekaare tuul vaibub. Kui õhutemperatuur langeb sisemaal alla 10 kraadi, siis päeval tõuseb üle 20 °C, rannikul on õhusoe ühtlasem.
Kolmapäev (16.08.) on kõrgrõhkkonna servas sajuta. Neljapäeval (17.08.) liigub piki Skandinaaviat põhja-kirde suunas madalrõhulohk ja selle servas suureneb sajuvõimalus. Kagutuul tugevneb ja sooja on öösiti ja päeviti vastavalt üle 10 ja 20 kraadi.
Nädal võib lõppeda nii antitsükloni tugevnemise (siis kuum ilm jätkub), aga ülekaalu võib saavutada ka edelavool ja sel juhul on suvesoe mõõdukam.


Kalmer Saar. 12.08.2017 Kui mujal oli olnud tugev äikesetorm ja vihm, siis Muhus Simistes ei ole olnud midagi erilist. Natuke ümberringi müristas ja korra tuli natuke vihma ka, mis pani vaevalt tolmu kinni. ja pärast tuli päike välja ning tekkis vikerkaar.

81 kommentaari:

  1. Vaikselt kaldub ikka selle edelavoolu kasuks. Ega sital suvel saagi liiga palju head loota.

    VastaKustuta
  2. Kõik on veel võimalik, kuid elame-näeme!

    VastaKustuta
  3. Mis sa seda edelavoolu ikka laidad. Kuupäevaliselt üle-eile avaldus edelavool kogu oma hävitava jõuga!
    Ja taaskord tõi see suund Tallinnasse jälle üliäikese nagu 9. august 2013.

    VastaKustuta
  4. Täpsustaks, et 12.augustil oli õhu vool ikka lõunast mitte edelast.

    VastaKustuta
  5. @ 14. august 2017 00:26
    Õhuvool ei olnud lõunast, sest muidu ju tekkinud joonpagi jätnuks Ida-Eesti täiesti puutumata ja räsinuks Baltimaade lääneosa, andes oma teel sadu mm sadu ning samas eemaldudes Edela-Soome suunas. Radaritelt oli näha, et äikesed ei liikunud otse üles ehk põhja poole, vaid ikka paremale kallutatult ehk pigem kirdesse.

    VastaKustuta
  6. Jah, äikeste liikumissuund oli põhjakirdesse, kuid äikesevöönd nihkus ise tasapisi itta.

    VastaKustuta
  7. Ilmateenistus võiks oma nädalaprognoosi lisada ,et 70% tõenäosusega täitub madalrõhkkonna versioon ja 30% tõenäosusega kõrgrõhkkonna.

    VastaKustuta
  8. 14. august 2017 02:05

    Millest sa nüüd aru ei saa? Troopiline õhk kandus meieni mööda Venemaa kõrgrõhkkonna lääne serva LÕUNAST, mis oli pärit algselt Sahara kõrbest liikudes Aadria merelt põhja suunas. Tsüklon tuli mööda Läänemerd, kerge edela-kirde suunalises liikumises ja puudutas oma külma frondiga meile varem saabunud ebatavaliselt niisket ja kuuma õhumassi, põhjustades sellega joonpagi äikesed. Kui sa märkasid, siis äikeste vöönd kujuneski Horvaatiast otse üles Lõuna-Soomeni välja. Jüri oskab sulle paremini asja lahti seletada, kui mina ja ma ei viitsi selle üle vaielda, kummal õigus jääb. Nädalavahetusel või järgmine esmaspäev on võimalik, et tekib isegi samasugune olukord, kui meieni võib jõuda taas suure niiskussisaldusega kuum õhumass.

    VastaKustuta
  9. Arvan et seda nädalalõpu kuumust ei tule. Seekord ehk +25 kraadi pigistab välja.

    VastaKustuta
  10. Nagu ma kl 10:12 arvasin ,et tõenäosus on pigem jahedale variandile siis nüüd on ka GFS pika soojalaine maha võtnud.

    VastaKustuta
  11. Samas uuendatud GFSil on endiselt suuri raskusi Eesti ilma ennustamisega, laupäevane olukord oli esimene kord, kui GFS sai ennustamisega hakkama ja teadis sünoptilist olukorda nädal aega ette.

    VastaKustuta
  12. Tundub, et homne varahommik võib mõnel pool öökülmagi tuua.

    VastaKustuta
  13. Kirde-Eestis kraadid juba alla kümne. Öökülm maapinnal võib seal vist küll reaalne olla.

    VastaKustuta
  14. Tudus miinimum mõõdetud +2,3 seega maapinnal võis vabalt kuskil kirdes olla näiteks -0,1. Seega õige suvi on läbi. Nimelt on vanarahva tarkus ,et suvi on viimasest öökülmast esimese öökülmani. Ja see on väga hästi paika pidanud. Ööpäeva keskmine võib muud näidata ja üksikuid sooje päevi muidugi tuleb ka veel.

    VastaKustuta
  15. @ 15. august 2017 07:02
    Alles juulis oli ka -0,1 kraadine öökülm. Päris lühike suvi.

    VastaKustuta
  16. Jah, juba öökülmad platsis. Niipalju siis südasuvest.

    VastaKustuta
  17. Hmm neljapäev tundub veidi laupäevale sarnane, võib jälle äikeseid näha.

    VastaKustuta
  18. Jah Narva - Paide - Pärnu joonest kagus ilmselt küll aga arvan ,et loode jääb ilma või saab paar sussukat.

    VastaKustuta
  19. Huvitav, aga kuidas siis suvega siis, kui nt tulebki õrn öökülm ja siis paar nädalat palavad, isegi kuumad päevad? Võib ju olla vaid üksik (või paar) külma päeva, muu aeg kõik väga soe.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jürile ,et kui näiteks selline olukord augustis siis seda nimetatakse juba järelsuveks ,vananaistesuveks vms. Muide kui nii siis ei tule oktoobris mingit järelsuve kuigi mõni ootaks. Aga no vaatame kas hakkab homsest pihta midagi järelsuve moodi asja. Tegelikult pidi juba täna ilus olema aga praegu küll pilvekatus peal kuni Leeduni

      Kustuta
  20. Loodetavasti enne novembrit ei tule mingit külma enam.

    VastaKustuta
  21. Loodame jah! Ees ootab jälle soe aeg.

    VastaKustuta
  22. Tulemas on tormisaade vikerraadios. Nagu olen juba varem maininud pihlakas on marju täis siis torme enne aastavahetust ei taha tulla. Tugevaid vähemalt mitte.

    VastaKustuta
  23. Just. Vanasti räägiti tormisest sügisest, kui palju pihlakaid. Nüüd olen aga ka täheldanud tormide nihkumisest talve peale.

    VastaKustuta
  24. Saates räägiti kohtadest kus äike mööda hiilib või ei tule tugevalt peale. Tallinn on ju ka selline koht. 2010 raju ajal oleks nagu kuppel Tallinnal peal olnud kus ainult puuladvad kõikusid natuke.

    VastaKustuta
  25. Vananaistesuvest saab ikka rääkida alles siis, kui õige suvi läbi ehk septembri lõpus ja oktoobris.

    VastaKustuta
  26. Jah,saateaeg jäi paratamatult lühikeseks ja nii jäid välja pihlakad, koprad kui palju muud. Paljusid mõtteid ei saanud lahti rääkida (tormid augustis - ikkagi mis tormid ja miks).
    Tallinn pole nii ekstreemne näide kui Keila kant ja Laupa (sisemaal on Tartu mõneti analoogne, saartest aga Muhu jne).

    VastaKustuta
  27. Kogemused on siiski midagi muud - Keilas on minuteada Tallinnast siiski rohkem äikest.

    VastaKustuta
  28. Sooja ja äikest ei saa enam tulla, sest päike käib madalamalt, seda teavad ka väga autoritaarsed ilmainimesed.

    VastaKustuta
  29. Pigem oli juttu ekstreemsustest kui äikeserohkusest, seetõttu jään siiski oma seisukoha juurde. Eks tegelikult peaks otsima täpse statistika, sest muidu on hinnangud üksnes kvalitatiivsed, aga natuke on selle teemaga ometigi tegeldud.
    Üks Keila elanik kirjutas nii:
    Tere!
    Keilas oli ka 12.08 üna rahulik vaaamata sellele, et päeval ilm "keetis äikest". See on vana vanarava ütelus, kui ilm on umbselt kuum. Minul oli aias +32 kraadi meetri kõrgusel maast, kuid mitte päikese käes. Pesu kuivas pooleteise tunniga kuivkrõbedaks. Ja tumedanad asjad olid päikesest mitte soojad, vaid väga sooja ja kuuma vahepealsed.
    Äikesetormi "hoiatus" tuli Keilasse umbes kella 18.00 paiku. Õues läks ilm pimedaks ja oli kuulda kauget müristamist, ning tulid tugevad tuule iilid. (pagid). Tegelik algus oli 18.30. Suur, hatune pilv liikus läänest kirdesse. Arvatavasti mööda merd, sest pilve serva kõrgus maast oli umbes 35 kraadi. Välk oli pilves, ainult ühe korra lõi tugeva raksuga, muidu mürises peaaegu pidevalt, vahel valjemalt, vahel vaiksemalt. Padu ja tuul vaibusid 19.10. Siis oli temp. langenud +20 kraadi. Kirde kagu suunal suur must pilv pikemat aega, otsekui oleks paigal.

    Kell 19.15 uus tume pilv lõuna kagu suunal kõrgus 45 kraadi, pilve liikumine on kiire. Pilvel olid nagu "pallid peal", hatune. 19.20 tuul tõuseb. Pilves välgud, kuid mürin on vaiksem, kui sellel pilve, mis meist põhjapoolt mööda läks. Kagu piirkond ikka ühtlaselt tume.

    19.30. läks uus tume pilv sama teed, mida läks esimene pilv (mööda merd) läänest kirdesse. Veidi sadas. Linnud aga juba lendasid.
    20.30 jälle uus pilv läänest põhja. Välgud pilves, kuid mitte palju.

    Samal ajal on kagus ähvardavalt tume pilv, nagu oleks ta sinna kinni naelutatud.

    Meie jäime nähtavasti kahe pilve vahele ja alates kella 21.00 oli vaikus. Ka öösel.

    Selline oli minu "äikese vaatlus".

    Muuseas, Keilas pole korralikku äikest juba peaaegu kaks aastat. See eilne oli esimene, kuid õnneks mitte tugev.

    Parimat soovides.
    Maret Kärtna.

    VastaKustuta
  30. Sauel samad lood. Ega Saue Keilast ju linnulennult ainult 5km.

    VastaKustuta
  31. Homne ilm siis hall ja (udu)vihmane?

    VastaKustuta
  32. Uduvihmast ja hallusest pole nagu jälgegi.

    VastaKustuta
  33. Accuweather on sügiseprognoosiga väljas. Kui ennustavad samahästi kui suve siis vastupidiselt Noaa ennustustele peaks novembri paiku külmaks minema. Aga olukord muutub kui Inglismaa tormised tsüklonid peaks ikkagi ka siiamaani mõjuma. Huvitav kuidas on nende varasemad sügisprognoosid olnud ?

    VastaKustuta
  34. Kesk- Eestis hetkel üllatavalt lämbe, see aasta vist nii lämbe pole olnudki.

    VastaKustuta
  35. Accuweatheri sügisprognoosist võiks välja lugeda möödunud novembrile sarnase novembri. Ise arvan ,et orkaanihooaeg atlandil tuleb vilgas ja seetõttu tuleb terve sügis normist soojem.

    VastaKustuta
  36. Rääkisite just ,et Keila on äikeste suhtes vahekoht. Täna igaltahel pole. Ragistab praegu.

    VastaKustuta
  37. Teil seal Tallinnas ja Loode-Eestis paistab üsna lõbus olevat sellistel jahedatel edelavooluga suvedel. Pole juba kaua aega teie kirumist kuulnud. Saate nüüd kõik karmid äikesed endale, mis Kagu-Eestile kohased ning viimane vaevleb samal ajal sooja, äikse- ja muude ekstreemsete ja huvitavate ilmanähtuste vaesuses.
    Oh jah, millal ometi tulevad taas need kuumad-troopilised-Vahemerelised-sumedad-Indialoojanguga suved lõuna- ja kaguvooluga, mil suured leitsakud ja Oklahoma äikeserajud vallutavad 24/7 Kagu-Eestit, nii et pole aega ega võimalustki muud teha kui ainult ilma jälgida, samal ajal kui Loode-Eestis kirutakse igavat ja ohutut ilma, mõõduka soojusega ning päikesepaistelise ja selge taevaga, mil on näha ainult sadu kilomeetreid eemal kagu suunal paistvaid võimsad äikesepilvede tippe ja alaseid, mis kuidagi lähemale ei tule.

    VastaKustuta
  38. Täitsa mõõdukas äike tundub Tallinnas. Viljandis jälle tühi nagu ikka siin meil. Päike paistab.

    VastaKustuta
  39. Tallinnas Nõmmel oli just selle aasta vingeim äike, selgelt üle 12. augusti omast. Pooled välgud olid lähemal kui 1 km ja pilvesiseseid vist polnudki, kuna kõik mürinad olid mürtsu- ja paugukõlaga, mitte särisevad,nagu pilvesiseste puhul.

    VastaKustuta
  40. Tartus sajab, üksikuid müristamisi on ka kuulda.

    VastaKustuta
  41. Sellised ilmaprognoosi möödaminekud, nagu täna Põhja-Eestis oli, pole ausalt üldse oodatud, täna suutis äike mu tuttaval ruuteri kärssama ajada, kuigi äikest ennustati vaid Ida-Eestisse.

    VastaKustuta
  42. Päeval oli küll selge, et äikest jagub mitmele poole, mitte vaid idasse, ja see sai postitusse ka kirja.

    VastaKustuta
  43. Estofex paneb homme pool Eestit jälle 3. astmesse. Dejavu. Tingimused tõotavad tulla head, äkki saan minagi siin Viljandis esimese suurema äikseelamuse sel aastal. Ja kui päevane selginemine toimub, nii nagu nädal tagasi, siis võib õhutemperatuuri küll vabalt 30ni viia. Õhtune külm front võiks saabuda ka nii kella 20-21 paiku. Pöidlad pihku!

    VastaKustuta
  44. Jah, sünoptiline olukord ja õhumassi omadused küpsetavad jälle ekstreemse ilma ohtu. Nii et mine sa tea, kas 3. aste tuleb, aga eks näis. Tasub vaadata ka neid diagramme http://laguja.meteo.net.ee/diagrammid.html.

    VastaKustuta
  45. Ma väga seda 3. taset ei usu, kuid Ida- Eesti võib küll level 2 alla jääda.

    VastaKustuta
  46. Kairo 3. kohta: Nope, seekord nii hull ei tule. Tuleb suure tõenäosusega LV1-2. LVL 2 võib jääda Baltikumi idaosa peale ning Lääne-Venemaale. Selle lääneservas mainly LVL 1 siis.

    VastaKustuta
  47. Seda diagrammi uurides, selgub, et homne CAPE maksimum jääb siis 1000 J/kg ümber või veidi peale (1240@16UTC). Need on näiteks tunduvalt paremad näitajad, kui oli eile. Nädal tagasi aga näitas energiasisalduse hulka üle 2k.

    VastaKustuta
  48. Kolmanda väljakuulutamist muidugi ei tule. Näide oli rohkem kujundliku laadi, et täpselt nädal möödas ja raju jälle tulekul. See oleks samuti ülepaisutatud hoiatus nagu viimanegi kord. Tagant järgi võib öelda, et kõrgeima astme ohu mõttelise ringi võib teha nüüd kaardile sellise hästi pisike täpi. Vaid tilluke ala Lääne-Virumaal hõlmas tõsiseid ilmastikunähtusi, kus katused lendasid. Põlvas viibimise ajal tookord küll midagi märkimisväärset ei toimunud, kuigi paiknesid "möllu" keskmes - kerge pagi, mõned välgud ja möödakalt sademeid. Ega keegi ei suudagi ilma ette näha nii täpselt, et kus mis nüüd toimuma hakkab, eriti mis puudutab äiksetorme ja sellega kaasnevaid ohte.

    VastaKustuta
  49. Aga 12. augusti ilm päeval oli peaaegu perfektne - lõõskav päike, nõrk tuul ja tohutu õhuniiskus.
    Kas weather.cod.edu diagrammi peal, mis sul selle nädala ilmblogi päisesse just pandud on mingi hälve, aga ma arvan, et MLCAPE 289 J/kg ja Li -1 küll mingit äikest oodata pole. Ja kui selliste andmetega isegi WEAK TORNADOt veel prognoositakse, siis on asi vist eriti kahtlane? :))

    VastaKustuta
  50. Nii ja naa, vt kindlasti https://www.weather.gov/lmk/mini_supercell, aga seekord siiski võivad pilve tipud olla külmad, nagu postituses teiselt kaardilt nähtub; eks tuulenihe trumpab potentsiaalse energia üle.

    VastaKustuta
  51. Vaadake, mis Kesk-Euroopas toimub! Ma pole varem nii intensiivset sähvimist varem küll näinud - ca 2000 välgu per minutis selle vööndi peal. Jõhker! :)

    VastaKustuta
  52. Tänane päev ikka nii sarnane eelmisele laupäevale. Ainult külm front jõuab natuke varem.

    VastaKustuta
  53. Külm front tuleb ilma äikseta, mis see siis nüüd tähendab?

    VastaKustuta
  54. Edelast tuleva kihtpilvemassiivi jälgides märkasin, et kihtrünkpilvi on kihtpilvemassiivi all päris palju, ent seal, kus on enam-vähem selge taevas (ehk Päikese soojust on väga hästi tunda läbi kiudpilve), pole ühtki kihtrünkpilve. Loogiliselt peaks alumised pilved ülemistest kiiremini liikuma ja varem nö kohale jõudma? Sellist nähtust olen pidevalt märganud (eriti kihtpilve massiivi puhul), et alumised pilved ei taha suure ülemise pilvemassiivi alt varem (pea) kohale jõuda.

    VastaKustuta
  55. Võib olla päikesekiirgus tekitab seal õhu vertikaalseid liikumisi ja kihtrünkpilved hajuvad seal kohas?

    VastaKustuta
  56. Tänane jälle hea näide, et Keila kanti midagi ei tule. Ka Laagris ei olnud peale pilvede ja kerge vihma midagi, kell 14.40 tuli päike välja ja on hästi tuuline.

    VastaKustuta
  57. Kihtpilvede varjust ilmusid nüüd ülikõrgeid rünksajupilved Viljandist loode ja lääne pool vägevate laialivalgunud tipudega. Joonpagi hakkas kasvama aga minu piirkond on jälle nagu välja lõigatud sellest möllust. Müstika. :)

    VastaKustuta
  58. Vertikaalselt liikuv õhk puhub kihtrünkpilved kihtpilve sisse ning sellega paksendab kihtpilve, et tekiks suurem saju/äikesevõimalus?
    Kihtpilve massiivi äärne tume kihtrünkpilve triip läks üle pea paari piisaga maakonna keskosast, ent äikesekaardilt nähtuna oli see triip (ja selle ümbrus) end jõudnud maakonna piiri ääres koguda juba niipalju, et seal oli tugev äike tekkinud.

    VastaKustuta
  59. Kus maakonnas see tugev äike täna esines siis? Lääne-Virumaal on hetkel parimal juhul mõõdukas äike, mis on minu meelest põhimõtteliselt ka selle suve viimane. Viljandi äiksekliima oli see aasta võibolla pisut huvitavam, kui Põhja-Rootsi polaarjoone taga, aga jään lootma, et järgmine kevad pakub teravamaid elamusi. :)

    VastaKustuta
  60. Lääne-Virumaa lõunaosas on ju tugev äike https://www.lightningmaps.org/#m=terrain;r=0;t=3;s=0;o=0;b=0.00;n=1;y=58.9214;x=24.7931;z=8;d=2;dl=2;dc=0;i=1; järgi?

    VastaKustuta
  61. Kõige huvitavam on hoopis see, et 2 tugeva äikesepäeva vahele jääb/jäi täpselt nädal. 2010. aastal oli samuti, ja siis ka augustis, kuid selle vahega, et laupäevade asemel olid siis rajud pühapäevad.

    VastaKustuta
  62. Front jõudis täna juba 3-4 tundi varem kohale, kui nädal tagasi. Ilmselt seetõttu Lääne-Eesti ei saanudki midagi erilist. Nädal tagasi praegusel kellaajal oli front alles lääneservas, aga nüüd juba idas. Hilisema ajastuse korral oleks praegune ida möll nt Keilas.

    VastaKustuta
  63. Balti riigid siis taas Euroopa äikeserohkeim piirkond.

    VastaKustuta
  64. Jah, siit vaadates tundus ka, et äike korralik https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/ (mobiilis ei hakanud hüperlinki moodustama, kasutame seda kohta, sest vähem artefakte), kuid teated valdavalt, et oli kah. Siiski tuli teade nn trombist (ilmselt allapuhe) Vanakülast ja veel selline kirjeldus: ida virust just tulin. ei ole sellist rahet enne kohanud ega tormi. peterburi teel autod seisid. náhtavus oli 1m . jeeee emotsioonid laes. soitsin pilvega kaasa kundast aserisse ja tagasi pilvele vastu lyganusele

    VastaKustuta
  65. Järva-Jaanist läks äike üle ning soe lämbe kestis veel ca 2h ja siis tuli jahe õhk peale. Üldiselt on jahe õhk äikese tagalas kohe platsis. Muideks enne äikest tuli vertikaalset mõnusat sooja tuult :)

    VastaKustuta
  66. Marul pisut müristas ja sadas ka veidi,2,1 mm.

    VastaKustuta
  67. Täna oli viimane nn õige äikesepäev sel aastal. Edaspidi on vast sussakate võimalus.

    VastaKustuta
  68. Sussukad ilmselt jah ja ka mina täheldasin harjumaal seda ,et peale äikest oli veel umbne õhk paar tundi edasi.

    VastaKustuta
  69. Ju jõudis front siis kõrgustes 2 tundi varem kohale kui maaapinnal, sest kõrgel ju hõõret pole, mis ilmasüsteemide liikumist takistaks?

    VastaKustuta
  70. Tubli! Seda varemgi täheldanud. Kes teab, kas ikka on vaid sussunaatorid, oleme ju septembriski võimsaid pikseid näinud ...

    VastaKustuta
  71. Ja siis taas 7 kuud maruigavlemist... Loodetavasti võimsad tormisüklonid, -35 kraadi, 50 cm lund, jne kompenseerivad selle igavuse.

    VastaKustuta
  72. Täna on juba päris huvitavaid muutusi: soe õhumass on aktiveerunud ja lõunatsüklon toob õhtuks oma sajud kohale.

    VastaKustuta
  73. Mandri Eesti võib siis homme saada tugevat vihma. Kuna soe õhk on endiselt ida pool väga lähedal loodame ka põnevaid piksepoisse.

    VastaKustuta
  74. Tallinnas vaevalt et midagi põnevat tuleb. Siin ilmselt mõttetult pilves ilm kogu ööpäeva...
    Lõunatsukloni(te)ga seostub mulle sajune Ida- ja Kagu-Eesti samavõrd, nagu see, et suvel on hea enesetunne.

    VastaKustuta
  75. Samas midagi vast ikka satub ka siiakanti.

    VastaKustuta
  76. See midagi võib hoopis lõõmav päikeseloojang olla, kuna pilvisuse asend on veel sobiv.

    VastaKustuta