Kommentaariumi link
16. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul tugevnes kirdetuul ja ilm läks alates Virumaast pilve, ent sademeid polnud. Sisemaal langes enne pilvisuse tihenemist õhutemperatuur kohati alla 0 °C, kuid pilvede all tõusis taas. Päeval lääne poolt pilvisus taas hõrenes, idaservas siiski alles päeva teises pooles.
Kevad Ellu aias (Mooni tänavas).
Inimesed on imestanud ja isegi ära ehmatanud ülikõrge UVindeksi näidu pärast (mõnel päeval isegi 12). Andurid on tõenäoliselt katki või kalibreerimisel, nii et praegusel ajal 7st ühikust kõrgemat näitu ei maksa tõsiselt võtta: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/uv-indeks/.
Eesti UVindeksi rekord on 8,6 ja sedagi vaid mõneks sekundiks juunikuus, kui õhumass on väga läbipaistev ja leidub rünkpilvi, mille servadelt peegeldub UVkiirgus.
21. mail liikus väheaktiivne madalrõhulohk Läänemerelt aeglaselt ida poole. Nii oli ilm valdavalt selge, üksnes saartel oli lohu mõjul pilvine ja esines isegi sajuhooge. Tuul oli enamasti muutliku suunaga ja nõrk. Päikese toel tõusis õhutemperatuur mitmel pool 20 kraadini, vaid pilvisemas saartel oli rannikualadel kuni 12 kraadi sooja.
Lohu mõju tugevneb aeglaselt ja seetõttu suureneb sajuvõimalus.
Pilvitu Suure-Jaani
Lohu mõju tugevneb aeglaselt ja seetõttu suureneb sajuvõimalus.
Pilvitu Suure-Jaani
20. mail liikus madalrõhulohk Eesti kohalt kagusse ja selle järel tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhuhari. See tõi ilmamuutuse: alates põhja poolt ilm jahenes (õhutemperatuur tõusis lõuna pool 26 kraadini, aga põhja pool jäi mitmel pool alla 20 kraadi), kaasnes küll pilvisuse tihenemine, ent vihma sadas peamiselt hommikul Soome lahe ääres ja õhtul Hiiumaal. Läänekaartetuul asendus alates Soome lahest põhjakaartetuulega ja tugevnes lühiajaliselt, kuid mitte palju.
Ilm muutub jahedamaks, aga mitte külmaks. Sademeid võib tulla, kuid näib, et sajukogus jääb tuleohtu kustutamiseks liiga napiks. Enamikel päevadel on õhutemperatuur 14...19 kraadi, öösiti on aeg-ajalt väike öökülmaoht, eriti alates 27. mai paiku.
Tuleoht on muutunud äärmiselt suureks, v.a saartel ja kohati rannikualadel (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/).
Ilm muutub jahedamaks, aga mitte külmaks. Sademeid võib tulla, kuid näib, et sajukogus jääb tuleohtu kustutamiseks liiga napiks. Enamikel päevadel on õhutemperatuur 14...19 kraadi, öösiti on aeg-ajalt väike öökülmaoht, eriti alates 27. mai paiku.
Tuleoht on muutunud äärmiselt suureks, v.a saartel ja kohati rannikualadel (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/).
19. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna loodeserv. Selle mõjul oli ilm suvine: sooja valdavalt 20...26 kraadi (mere ääres kohati jahedam) ja enamasti päikeseline, kuid ida pool vähese või vahelduva pilvisusega, õhtul selgines sealgi. Tuul oli nõrk või mõõdukas ja valdavalt edelast, õhtul kohati läänest
Edaspidi läheb ilm jahedamaks: kui 20. mai on veel suviselt soe, siis järgmistel päevadel jääb õhutemperatuur enamasti alla 20 kraadi.
Ilm 19. mail (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&CONT=euro®ION=0004&LAND=ED&UP=1&R=0&CEL=C).
18. mail oli Läänemere kohal jätkuvalt madalrõhuala kaguserv. See hoidis ilma pilvise, kuid olulise sajuta (lääne pool sadas veidi vihma), merel ja kohati rannikualadel oli udune. Tuul oli valdavalt lõunakaartest, kuid kohati, eriti mõnel pool rannikualadel, muutliku suunaga. Õhutemperatuur tõusis enamasti üle 15 kraadi, vaid kohati (udu all) jäi madalamaks.
Öö tuleb paiguti udune, ent päeval peaks päike välja tulema ja õhutemperatuur valdavalt üle 20 kraadi tõusma (mõnes prognoosis on lausa kuumus http://yle.fi/saa/viro/tartto/). Merele võib udu püsima jääda ja kui see udu tuleb rannikule, siis seal jääb õhutemperatuur 10 kraadi lähedale. Väike äikeseoht on peamiselt kaguservas. 21. maiks muutub ilm siiski oluliselt jahedamaks, aga mitte külmaks.
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Alates 7. maist on õhutemperatuur teinud vähikäiku ja alles eile jõudis keskmise temperatuuri näit keskmine pikaajalisele rajale. Edasi jätkab õhutemperatuur teekonda juba tavapärast kõrgemat rada pidi. /---/
Reede ja laupäeva tulevad selle aasta kõige soojemad, kui suuremas osas Eestis tõuseb temperatuur üle 20 kraadi. Jahedama ilmaga tuleb leppida meretuulele avatud rannikualadel, kus lisaks võib poole päevast nähtavust piirata tihe udu. Hea uudis on aga see, et ööd on suhteliselt soojad.
Pühapäeval ja esmaspäeval jääme nõrka kõrgrõhuvälja, olulist sadu ei oota ja ka soojalisa tulemas pole. Nädala teisel poolel saavutab ülekaalu madalama rõhuga väli, kohati veidi sajab, kuid põllumehele sellest abi ei ole. Täismahus loe: https://ilm.ee/?516221.
18.05.2017. Loojub. Saaremaa, Orissaare
17. mail oli Läänemere kohal madalrõhuala kaguserv. Selle mõjul alates saartest pilvisus tihenes ja siin-seal hakkas vihma sadama, kuid sajuhulk polnud suur. Soojema õhumassi mõjul tõusis õhutemperatuur juba lõunaks mitmel pool üle 10 kraadi (öösel oli Virumaal kuni –2 kraadi) ja jõudis päikeselisemas idaservas isegi 17 kraadini.
Tihedam pilvisus ja nõrgad sajud liikusid päeva jooksul itta. Tuul oli lõunakaartest ja nõrk või mõõdukas. Õhtul püsis pilves ilm, kohati sadas pisut vihma ja sooja oli valdavalt üle 10 kraadi.
Edasine ilm. Näib, et öökülmaoht on mõneks ajaks möödas. Alates 19. maist võib sooja tulla üle 20 kraadi. Äikeseoht on küsitav, ent siiski lõunapiiril olemas.
Äike 17.05.2008 Laagris.
16. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul tugevnes kirdetuul ja ilm läks alates Virumaast pilve, ent sademeid polnud. Sisemaal langes enne pilvisuse tihenemist õhutemperatuur kohati alla 0 °C, kuid pilvede all tõusis taas. Päeval lääne poolt pilvisus taas hõrenes, idaservas siiski alles päeva teises pooles.
Viimane asjaolu tekitas inimestes rahulolematust ilmaprognoosiga: Mina olen igasugustes ilmaennustustes pettunud. Tänaseks kõik ennustasid päikest ja sooja. Ma pole täna kordagi päikest näinud. Just praegu raadios ilmateade - täna on päikeseline ja kuiv ilm... /---/ Aga ennustused jumala pekkis, /---/ aga kui juba rohkem kui pool päeva pilves on olnud siis võiks nagu "ennustused" muuta vastavalt tegelikusele. Enne keskpäeva oli http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/ prognoos selline: Lääne-Eestis päikesepaisteline ilm, Ida-Eestis pilvisus päeva jooksul hõreneb. Sademeteta. Puhub valdavalt põhjakaare tuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on 8...13 °C.
Kokkuvõtteks võib öelda, et prognoos oli õige, kuid väikese nüansiga: sünoptikud pidasid madalaid pilvi anomaaliaks, mida ei pruukinud ette näha, eriti kuna ilma määras antitsüklon. Kommentaariks tuleb öelda, et kevadest sügiseni peab arktilise õhumassi sissetungil arvestama madalate pilvedega (ilmselt õhumassi külmenemine põhjustab teatud õhukihis kondenseerumist, niiskus on päris Põhja-Jäämerelt!?), ilmakaarti vaadates on näha, et Venemaa tsüklon pidi mõju avaldama, täpsemalt sellest lähtuv oklusioonifront. Pilvisuse osas soovitame jälgida http://www.meteo.pl/index_en.php (juhend https://www.facebook.com/groups/eestimaavirmalised/permalink/1915010688524474/), kus meteogrammil on näha ka prognoos pilvisuse kohta eri korrustel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et prognoos oli õige, kuid väikese nüansiga: sünoptikud pidasid madalaid pilvi anomaaliaks, mida ei pruukinud ette näha, eriti kuna ilma määras antitsüklon. Kommentaariks tuleb öelda, et kevadest sügiseni peab arktilise õhumassi sissetungil arvestama madalate pilvedega (ilmselt õhumassi külmenemine põhjustab teatud õhukihis kondenseerumist, niiskus on päris Põhja-Jäämerelt!?), ilmakaarti vaadates on näha, et Venemaa tsüklon pidi mõju avaldama, täpsemalt sellest lähtuv oklusioonifront. Pilvisuse osas soovitame jälgida http://www.meteo.pl/index_en.php (juhend https://www.facebook.com/groups/eestimaavirmalised/permalink/1915010688524474/), kus meteogrammil on näha ka prognoos pilvisuse kohta eri korrustel.
Õhutemperatuur tõusis valdavalt üle 10 kraadi. Kirdetuul püsis mõõdukas ja nõrgenes alles õhtul. Õhtul langes selge taeva all õhutemperatuur kiiresti, Virumaal isegi alla 0 °C, Narvas tekkis udu.
Ilm järgmistel päevadel. Antitsüklon nihkub itta. Skandinaaviasse jõuab sooja õhumassiga madalrõhulohk. Nii on 19. mail oodata suure tõenäosusega sooja üle 20 kraadi, kuid enne seda tuleb veel paar päeva arvestada kuni 15-kraadise soojuse, pilvede ja kohatise vihmaga.
Kevad Ellu aias (Mooni tänavas).
15. mai päeval määras ilma madalrõhkkonna lääneserv, öösel tugevneb Läänemere kohal kõrgrõhkkond. Selle mõjul oli ilm pilves ja pilves selgimistega, ja kohatise sajuga, lõunapiiril oli kohati äikest ja esines tugevaid sajuhooge.
Kuna osatsükloni kese sattus Liivi lahele ja Edela-Eesti kohale, siis oli ilm üpris erinäoline, eriti soojuse osas: kui põhjarannikul oli juba keskpäeval sooja alla 10 kraadi ja tuul põhjakaartest, siis lõuna pool oli tuul muutliku suunaga ja sooja kuni 15 kraadi, Pärnumaal isegi üle 17 kraadi, sest seal ilm selgines ja õhumass püsis veel soe. Õhtul alates Soome lahest ilm selgines.
Ilm homme ja edaspidi. Tugevneb antitsüklon liigub kagusse, Karjala suunas ja see muudab ilma selgemaks, kuivemaks ja külmemaks. Seetõttu võib oodata öökülma, kuid päikese toel on sooja valdavalt üle 10 kraadi.
18. maiks jõuab kohale soojem õhumass, öökülmaoht väheneb ja päevad muutuvad soojemaks.
Ilmakaart 15. mai kohta. Vahemere ääres on ilm südasuvine, kohati kuum, kuid mida põhja poole, seda külmem. Märkimisväärne on ehk Põhja-Venemaa, kus päevalgi oli kuni -7 kraadi (FMI).
Ilmakaart 15. mai kohta. Vahemere ääres on ilm südasuvine, kohati kuum, kuid mida põhja poole, seda külmem. Märkimisväärne on ehk Põhja-Venemaa, kus päevalgi oli kuni -7 kraadi (FMI).
***
Tuleb muutliku ilmaga, kuid kevadiselt soe nädal, võimalik on südasuvine soojus ja äike.
Nädala alguses tekib Kesk-Soome kohal väike madalrõhkkond, mis liigub aeglaselt itta. See toob vihmasajud ja ilma jahenemise.
Soome kohal areneb jaheda õhumassiga antitsüklon. Seetõttu võib 16. mai tunduda karge, kuid päikeselise ilmaga on sooja siiski üle 10 kraadi. Püsib öökülmaoht!
17. maiks nihkub antitsüklon kagu poole ja selle lääneservas jõuab Läänemerele taas soojem õhumass. 19. maiks võib kohale jõuda südasuviselt soe õhumass, kui oodata on üle 20 kraadi sooja. Kas selle õhumassiga kaasneb ka piksevõimalus, pole veel selge.
Soome kohal areneb jaheda õhumassiga antitsüklon. Seetõttu võib 16. mai tunduda karge, kuid päikeselise ilmaga on sooja siiski üle 10 kraadi. Püsib öökülmaoht!
17. maiks nihkub antitsüklon kagu poole ja selle lääneservas jõuab Läänemerele taas soojem õhumass. 19. maiks võib kohale jõuda südasuviselt soe õhumass, kui oodata on üle 20 kraadi sooja. Kas selle õhumassiga kaasneb ka piksevõimalus, pole veel selge.
Kalmer Saar. 14.05.2017. Muhu
Nii piiritaja on ka Tallinnas kohal.
VastaKustutaLoodetavasti on varsti ööbik ka kohal, kuigi eile veel ei kuulnud.
VastaKustuta-----------------------------------------------------------------------
GFS on asunud prognoositavat kuumalainet kärpima 00z uuenduse kohaselt. Lõpuks ei jäägi midagi jälle järele.
Valgas on esinenud äikest.
VastaKustutaJa võib-olla asendatakse see soojalaine hoopis külmalainega!? Seda on varemgi juhtunud. Antslas ja mingis külas kuuldi küll kõuekõminat. Riiast tuli teade mõõdukast äikesest.
VastaKustutaGFSi 12z uuenduse järgi põud aina süveneb ning ilmselt tuleb ka sel korral militaarrohelise loodusega leppida.
VastaKustutaKusjuures mudeli 10 ööpäeva ennustuse järgi ongi põuaseimad riigid Euroopas Eesti ja Portugal.
Tundub, et Läti on äikeselisuse meteoroloogiline tollipunkt, millest põhjapool on äikest vähe ja lõunas rohkelt. Täna jälle nii, et Lätis-Leedus mitusada välku, aga Eestis 5 välku.
VastaKustutaKarjuv ebaõiglus ja huvitavad, kuid sobivad paralleelid Eesti ja Portugali vahel.
VastaKustutaEelmine aasta oli ka põud poole juunini aga siis läksid kraanid lahti ja jäidki suve lõpuni. Vähemalt 30 km Tallinnast oli nii. Ilmselt läheb ka sel aastal ligilähedaselt.
VastaKustutaJah, kuigi siis oli põud ekstreemsem kui praegu. Nõmmel vist eelmine suvi küll liigniiske polnud. Meenub, et nii mõnelgi päeval oli vaja Laitse piirkonnas aedu kasta, vesisem oli vaid 20. juuni paiku.
VastaKustutaJah ma küll juunis kastsin enne kui need sajud algasid aga peale juuni keskpaika voolik korjas ainult tolmu.
VastaKustutaEnam pole labiilsusest haisugi märgitud Eesti peale reede,laupäev. Kiiresti muutuvad need prognoosid.
VastaKustutaKuumus asendatud külmalainega? Eks jah, prognoos on prognoos, see pole kindlate omadustega kaup.
VastaKustutaSoovitan jälgida GFS 12Z mudeliennustust, sest see on näiteks täpsem kui 06Z või 18Z. 12Z mudelipildid hakkavad uuenema ajavahemikus kell 18:20-18:25. 12Z ennustus kehtib eelkõige pärastlõunase aja kohta. Kuumalaine on juba teel Lääne-Euroopa ja Kesk-Euroopa poolt Eesti suunas. Prantsusmaal tõusid termomeetri näidud täna üle +30 kraadi, Saksamaal ligi +30 kraadini. Meile jõuab see kuumus reedeks kohale. Arvan, et maksimaalsed termomeetri näidud jäävad Mandri-Eestis +22...+25 kraadi vahele. Kuna oodata on ka niiskuse lisandumist, siis uus 12Z mudel on välja arvutanud väikese äikesevõimaluse 19. maiks idapoolsetesse maakondadesse ja 20. maiks eelkõige Kagu-Eestisse. Suuremat labiilsust näitab mudel Läti ja Venemaa aladele 20. maiks.
VastaKustutaViljandi kohal on taevasse tekkinud tugev somp. On kuulda ka juba pääsukeste siristamist, mis on üldiselt südasuvisem nähtus.
VastaKustutaVat siis! Et siis südasuvine soojus kohe-kohe kohal?
VastaKustutaNo eks see ikka tuleb paariks päevaks. Äikest ilmselt mitte seekord?
VastaKustutaJah, ainult lõunapiiril on õrn võimalus, vt palun postituses.
VastaKustuta@ 17. mai 2017 20:07
VastaKustutaMitte seekord, vaid üleüldse - pole juba ju kolmandat järjestikust maikuud äikest olnud, mis muidugi ka põhjavee tasemes kajastumata ei jää.
Aga jah, see on midagi täiesti erakordset, kui mais äikest peaks tulema, eriti Harjumaa kohta.
@ 16. mai 2017 19:13
VastaKustutaMille järgi seda järeldad, et just 12z täpseim on?
Ma kardan hoopis võimalust ,et väga külma mere tõttu jääb lääne ja loode maakondades see homne soe üldse pilve taha nagu täna terves riigis. Väga palju loeb nüüd see kui niiske on see kuum õhumass.
VastaKustutaHomme ei pruugi pilves ilm tulla, sest esiteks erinevalt tänasest peaks tuul tõusma, teiseks on maapind tuhkkuiv, mis samuti ei anna niiskust.
VastaKustutaIsiklikult olen selle poolt, et ilmad edaspidi võimalikult pilves, tuulevaiksed või jahedad (või ka kõik kombineeritult) tulevad, sest siis põud ei süvene nii kiiresti.
---------------------------
Selge ilmaga peaks HIRLAMi järgi Mandri-Eestis tulema ühtlaselt 24-25 kraadi.
Muide, täna 4 aastat tagasi oli Eestis üks eriliselt äikeseline päev, mil sai imekombel ka Harjumaa meeldejäävalt äikest.
VastaKustuta19 mai 2014 oli ju Kundas lausa +33. Saab näha palju siis seekord homme tuleb. Kas ületab kuskil +25 piiri ?
VastaKustutaJust! Pinge on õhus, kas maagiline 25 kraadi piir saab ületatud.
VastaKustutaOns juba loodes kased lehes ja ööbik kohal?
VastaKustutaHakkab alles midagi looma. Kui neid lehepungi lähedalt vaadata siis näeb ,et need tibatillukesed lehekesed on veel üsna kobaras. Nurmenukk hakkab ka põldudel õitsema mitte ainult majaseinte ääres. Võilillega läheb lagedal veel nädal ja tundub ,et aias kirsiga sama lugu.
VastaKustutaÖöbikut pole veel kuulnud
VastaKustutaAh ja vaher alustas ka eile või üleeile õitsemist
VastaKustutaLooduse areng kagu ja loode vahel on sel juhul ikka meeletu. Püüan pärast mõned pildid teha siinsest, et saaksite ise võrrelda. Siiski Balticlivecam'ist vaadates tunduvad küll osas puud Tallinnas juba päris rohelised olevat, kuid kahjuks ei tuvasta ära, millega tegu.
VastaKustutaLinnas on jah midagi rohelist. Vahtra õied on ju rohekat tooni - eks see jätab vastava mulje. Aga Laitses pole küll pungade puhkemisest eriti märkigi.
VastaKustutaSama siin Tallinnas majade vahel kased ka kerge rohelise jumega aga harjumaal pole sedamoodigi
VastaKustutaSiin kagus õitseb kirss ja toomingas juba vähemalt nädala algusest peale, head lõhna on juba igal pool tunda. Üks pilt siis kasest ja vahtrast.
VastaKustutaTõesti vahe on vahel. Kui Harjumaal eemal vaadata kase suunas ei saa veel midagi aru. Homme soojus teeb ilmselt suurema hüppe. Kuidas sirelid seal on ? Siin alles lähevad lehepungad lahti. Seal vist väiksed õiepunga kobarad ka juba näha ?
VastaKustutaPole sirelit lähedalt vaadanud, kuid eemalt tundus lehtivat.
VastaKustutaTänane toob siis põuale korralikult täiendust - tuul + kuumus + päike.
VastaKustutaJube mõeldagi, kuhu see põud veel välja jõuab!
VastaKustutaJõua ta kuskile. Umbes nädala pärast teeb sajune suvi algust nagu juba veebruaris ütlesin. Ainult jah mai on olnud oluliselt külmem kui ootasin.
VastaKustutaJa temperatuurikäigu teeb loodetavasti siis juunis kõrgema kui prognoositud.
KustutaTallinnas juba praegu üle 16 kraadi.
VastaKustutaTallinnas läheneb juba +20 kraadile. Esialgu merebriis veel segama pole tulnud
VastaKustutaIlmateenistus lubab Jõgevamaale 22 kraadi tänaseks, aga Põltsamaal on juba praegu 22,3 kraadi, tundub kuum päev tulevat.
VastaKustutaKuum jah. Isegi Tallinn vist rekordigraafikus.
VastaKustutaTundub nii ja kuna lõunatuul pigem tugevneb siis ehk jääb ka merebriis ära.
VastaKustutaLääne-Nigulas ronib juba +25 lähedale ehk teisisõnu näidud hakkavad ületama ilmateenistuse lubatud kuni +24
VastaKustutaHetkel Laagris auto näitab 110-ga sõites 28 kraadi
VastaKustutaJuuliks ootan 30-32-kraadist kuumust mõneks päevakski. Praegu siin 25 soojakraadi.
VastaKustutaNõmmel +26,7 kraadi. Tänane kuumalaine jääbki käesoleva mai tipphetkeks üle Eesti. Kuu lõpp võib lörtsiohu tuua.
VastaKustutaÄikest ei ennusta. Sajuhulk Tallinnas jääb mais vist 2 mm kanti.
"Reede ja laupäeva tulevad selle aasta kõige soojemad"... Loodan siiski, et nii see ei saa olema :) Suvi veel ees ju...
VastaKustutaNo erilised pessimistid siin koos ikka
VastaKustutaMai maksimum 27,1 kraadi pole ju üldsegi mitte paha tulemus.
VastaKustuta2014 täna tuli aga +33
VastaKustutaLaagri Statoili (endise) taga ööbik laksutab praegu. Nii ,et on ööbik ka Harjumaale jõudnud.
VastaKustutaNõmmel kuulsin oma esimest ööbikut 15. mail.
VastaKustutaKuuldatavasti olevat ka rukkirääk Harjumaal juba kohal, tuttav raporteeris räägutamisest Jüri lähedal eile õhtuhämaruses. Siin linnas teda ei kuulegi, sest Tallinnas ju pole talle sobivaid elupaiku.
@ 19. mai 2017 18:29
VastaKustutaMinesatea jah, see võib ka aasta maksimumiks jääda. Siis pole üldse paha. :)
Pärnus on UV-indeks viimastel päevadel muljetavaldav olnud, ka täna.
VastaKustuta2014. a oleks võinud ju mai rekord jääda aasta tipuks, aga läks teisiti.
VastaKustutaECWMF -i järgmise nelja nädala prognoos ei luba kuuma. Samas GFS hetkel midagi loob juuni alguseks.
VastaKustutaHiiumaa saab kenasti kastetud, jaguks siis seda vihma siia Kesk- Eestisse ka.
VastaKustutaTuleohukaart on jah mandril hoiatavalt punane.
VastaKustutaJah, põud näpistab küll. Keegi hoiatas aprillis, et varsti hakkame mais urisema põua üle (see märkus oli teises keskkonnas).
VastaKustutaMina tegin ise siin keskkonnas ka selle kohta märkuse oma 28. aprill 2017 00:45 kommentaarina:
VastaKustutahttps://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/04/17-nadala-ilm-2430042017.html?showComment=1493329533622#c4632748747780798149
Seega mu ennustus on jälle täitunud, ja seda taas vaatluskogemuste järgi ennustades.
@ 20. mai 2017 19:17
VastaKustuta"hoiatavalt punane"
5+ sõnastus.
Hämmastav jah, just viimased kaks kommentaari. Hea, et mõni mõistab ja oskab asju sõnastada.
VastaKustutaMiks 06Z ja 18Z GFS prognoosid näitavad tihti külmemat versiooni kui 00Z ja 12Z.
VastaKustutaEuroopa ja GFS mudel prognoosivad uut kuumalainet juba kuu lõpu paiku. Loodetavasti enne juulit see kuum suvi siiski algust ei tee, sest kõige hullem on, kui see leitsak jääb kõige valgemale ajale. Ideaalne oleks siis, kui praegu hakkaks sadama ja sajaks kuni juuli alguseni kuni päevad hakkavad lühemaks jääma, ning seejärel kütaks kuni oktoobrini. Isegi kuumaarmastajana ootan, et praegu vihm ära tuleks, sest siin Kagu-Eestis paistab samamoodi minevat nagu möödunud mail - kõigest 0,1 mm sademeid tulnud käesoleval kuul, ja ega Tallinnaski vist palju parem seis pole.
VastaKustutaJah, nii võiks küll minna. Loodame siis, et lõpuks saabuvad need sajud ja seejärel on tuline.
VastaKustutaEi ole jah erit parem seis aga mina olen see kes arvab ,et kuumus just juunis nagu 1995 ära tuleb. Mingi tasakaal peab looduses olema ja praegu oleme kasvõi eelmise aasta sama ajaga võrreldes kõvasti maas.
VastaKustutaHerilased on liikvel. Talvitunud emased otsivad kohti, kuhu pesa rajada. Just täna hommikul tuli üks ilmatu suur vapsik minu rõdu peale põristama. Mõned aastad tagasi üritas üks väiksemat sorti triibuline rõdu lakke pesa ehitada. Nii et kes oma eluaset, kuuri või pööningut nende tegelastega jagada ei soovi, neil on praegu paras aeg silmad lahti hoida. Kuni golfipalli suuruse pesa likvideerimine on lihtne, jalgpallimõõtu kasvada jõudnud mürakaga saab aga augustis-septembris olema jama kui palju. Samas, olles putuktoidulised, hävitavad herilased omajagu kärbseid jm. kahjurputukaid. Seega - kui pesa asub kohas, kus see kedagi ei häiri, ei pea seda ilmtingimata hävitama.
VastaKustutaHuvitav kas nad lehetäisi ka söövad ?
VastaKustutaLehetäisid söövad lepatriinud. Herilaste menüüsse kuuluvad kärbsed jt. umbes sama mõõtu putukad, sh. mesilased. Samuti ka liblikate röövikud. Lihtsamalt öeldes kõik, keda pesasse tassida jaksavad. Lehetäid on herilaste jaoks liiga väikesed.
VastaKustutaKahjuks ei ole vastatud GFS küsimustele - ju on Kairol jt muid tegevusi olnud.
VastaKustutaMõneti just hea, et see kuumus valgeimale ajale jääb - esiteks saab valgeid öid õues veeta ja teiseks, leitsak ei soosi polaarmesokaid, mida niigi valgete ööde tõttu väga ei näeks. Las siis juulis ollagi jahe, sest need pilved ongi tavaliselt parasvöötmelise õhumassiga.
VastaKustutaHerilaste teemale veel täpsustuseks: putuktoidulised pole mitte herilaste valmikud vaid vastsed, kelle toitmiseks tööherilased (enne nende esimese põlvkonna valmikuteks saamist talvitunud emaherilane ise) putukaid püüavad. Valmikud toituvad magusamat sorti taimemahladest. Seepärast näiteks kipuvad herilased alati moosi keetmise ajal avatud aknast kööki lendama ja suve lõpul tunnevad erilist huvi küpsete ja mahlaste puuviljade vastu.
VastaKustutaAga tulles tagasi selle blogi põhiteema juurde, kas keegi on sel aastal juba helkivaid ööpilvi näinud? Ma olen juba mitu nädalat pea igal ööl aknast vaadanud, aga ei midagi...
Neid ei tule nii vara. Ülo Kestlane on pidevvaatlusi teinud Tallinnast juba alates 1959. a ja vaid paari aastal on nad ilmunud juba mais, viimati 2013. a 25. mail. Eks paar nädalat tuleb veel oodata.
VastaKustuta