Kommentaariumi link
Mitme huvilise tungival soovitusel paluti teade välja panna: 2.–10. mail tuleb olla Portugalis, kus näib tulevat kaks kuumalainet (üks 32-kraadine, teine 29-kraadine). See tähendab, et 2. maist jääb siinne nädalaks ajaks unarusse.
Muljeid Portugalist 2.–10. mail. Peamiselt Portost on kirjutanud ülevaate oma kogemuste põhjal Ott: http://2wip.blogspot.com.ee/2016/04/1304-porto.html?m=1.
Endal õnnestus külastada pikemalt Lissaboni ja Portot, nendevahelisi alasid põgusamalt, kuid märkimistväärivad on siiski Nazaré, Aveiro, Serra do Buçaco ja Paiva (http://www.passadicosdopaiva.pt/en). Otselende Eestist Portugali ei lähe, nii ka meie läksime Stockholmi ja tulime Müncheni kaudu.
Ilm oli väga muutlik, mille määras lähedus ookeanile ja Saharale. Talv ja kevad on Portugalis kõige sajusem aeg, põhjaosas võib veel mais ja juuniski olla sadu tavaline, aga lõuna pool enam mitte. Reisi jooksul kogesime nii ookeani niisket ja mõõdukat sooja (16 kraadi, hoovihmad) kui Saharale iseloomulikku väga kuiva õhku ja palavust (kuni 32 kraadi). Õhumassi muutumisega ei kaasnenud sadu, kuid õhuniiskus, tuule suund ja tugevus muutus küll märgatavalt, samuti olid selged muutused pilvisuses, nt järgnevus, ehkki aeglasem ja ebajärjekindlam. Hoovihmad olid pigem mõõduka tugevusega ja üsna peenepiisalised, paar korda oli nõrka äikest (tugevam äike jäi ookeanile ja Hispaaniasse).
Väärib ehk märkimist, et enne 2. maid oli kogu Portugalis pikka aega väga jahe ja isegi päikeselise ilmaga ei tõusnud temperatuur oluliselt üle 16 kraadi. Kuid siis tsirkulatsioon muutus (Portugalis on võrreldes Läänemere regiooniga täiesti teistsugused ilmamustrid ja tsirkulatsioonitüübid): üle Portugali liikus antitsüklon, mille mõjul kandus idast kohale soojem õhumass. Seejärel arenes Aafrika looderanniku lähedal termaalne (?) madalrõhkkond, mis liikus aeglaselt põhja poole ja ühines ookeanilt läheneva suure tsükloniga. Seetõttu hakkas kõrbe kohalt kuum (kontinentaalne troopiline) õhumass põhja poole liikuma, jõudes 3. mail Portugali kohale. Järgmisel päeval tõrjuti kuum õhumass Hispaania kohale ja ookeanilt (Assooride lähedalt) saabus tsükloni toel mereline troopiline õhumass ühes hoovihmadega. Sarnaselt kordus ilm 5.–9. mail, nii et see võib olla tüüpolukord kuumuse saabumisel. Uuesti võib selle stsenaariumi järgi ilm kujuneda 14.–19. mail, kui pole välistatud isegi 38 kraadi. Kohalikud ütlesid, et üle 25 kraadi, eriti otse ookeani ääres, on mai alguses väga ebatavaline.
Loodus, inimesed, kultuur. Looduses valitsevad eukalüptikud, mille eri liike on Austraaliast sisse toodud (introdutseeritud). Jääb mulje, et see on rahvuspuu, milleks tegelikult on korgitamm (nägime üsna vähe, sest liikusime peamiselt Lissaboni ümbruses ja põhja pool). Eukalüpt on erakordselt kiirekasvuline ja seda kasutatakse paberipuuna. See on kaasa toonud isegi nn tulekahjukultuuri: tekitatakse kontrollitud tulekahjusid: tulekahju hävitab võsa ja eukalüptide võra, kuid tüvi jääb alles, seejärel lähevad metsamehed peale ja puit koristatakse. Looduslikud puuliigid on erinevad tammed ja männid (mitte harilik mänd), kuuseliike ei näe kuskil, rahvuspuud korgitamme on üsna vähe näha, ilmselt peamiselt Lissabonist lõunas. Palju on igasuguseid palme, samuti küpresse, kohati on sisse toodud sekvoiasid ja mammutipuud, isegi bambust. Pinnamood on künklik, kuid kõrgeid mägesid eriti pole (enamik mäed on madalamad kui 500 m merepinnast), sisemaa on mägisem, rannikuala siledam. Loodus jätab üpris lopsaka mulje, kõrbelisem ilme jäi näiteks Paiva jõe ümbrusest.
Inimesed on rahulikud ja viisakad, keegi ei närvitse. Liikluskultuur sarnaneb Eestiga, sest kiiruspiirangutest ei peeta eriti kinni ja on palju liiklusõnnetusi, kuid on üks oluline erinevus: jalakäijatele ja üldse kaasliiklejatele antakse lahkelt teed, samuti on liiklusmärke lausa kordades vähem kui Eestis, kiirteed (100 km maksab 6 €, sest on kehtestatud teemaks) võimaldab vahemaid läbida kiiresti (minimaalne lubatud kiirus on 50 km/h, maksimaalne 120 km/h, kuid sageli sõidetakse kuni 150 km/h), teede kvaliteet on väga hea; erinevalt Horvaatiast on isegi mägiteed ülilaiad ega tekita kõrguskartjates erilist hirmu. Samas Eestiga võrreldes on näha, et ruumi on vähem: meil siin priisatakse ruumiga kuidas võimalik, sest asustus on palju hõredam, seevastu Portugalis on külasid väga palju, need on tihti sumbküla tüüpi (majad kompaktselt koos). Eelistatakse lamekatuseid või väikese kaldega viilkatuseid, majad on heledad, sageli valged, puitu ehituses ei kasutata.
Tasub kuulata Hendrik Relve raadiosaadet Portugalist: http://vikerraadio.err.ee/v/kuula_randajat/saated/4b0c79df-bee9-419e-aee2-99f04bc926d8/podcast, kus ta keskendub Lissabonile. Lissabon jääb Tejo jõe suudmesse. Tänavapildis pälvib tähelepanu azulejo ehk keraamilised plaadid majaseintel: jääb mulje, nagu oleks vannituba pööratud pahupidi, sellist keraamika kasutamist võimaldab soe ja piisavalt kuiv kliima (Portos nägime seda juba oluliselt vähem), samuti rõdud. Lissabonis on väga huvitavad trammid: lisaks kaasaegsetele on vanad, kitsad ja ülilühikesed nn puidust trammid, mis kääksuvad meeletult. Mõnikord jääb auto trammi ette seisma ja oodatakse rahulikult, kuni auto saab tee pealt eest ära sõita.
Portosse jõudes saime aru, et see linn vastandab end Lissabonile ja seal on mingi ebameeldiv, uhkust täis õhkkond (ajalooliselt pole Portot mauride poolt vallutatud, lisaks on see valitud vist kolm korda Euroopa kultuuripealinnaks jne), samuti on liiklus palju võimsam kui Lissabonis, arhitektuur ja vanalinn uhkem, sest Lissabonis on vana osa linnast maavärinates suures osas hävinud; inimesed närvilisemad ja teenindus jätab soovida (Gaias ehk üle Duoro jõe lõuna pool neid asjaolusid pole) ehk kokkuvõttes saime reisi teravaimad elamused Portos (näiteks läksid nn metroo piletiautomaadid üheaegselt katki ja kuskilt ei saanud pileteid osta jne). Nn metroo on omaette nähtus: tegu on hübriidlahendusega, mis on trammmõningaste metrooelementidega, sest elekter võetakse sarvede kaudu õhuliinidest, mitte relssidest, nagu metroo puhul, samuti on uskumatult suur osa nn metroost maa peal, samas trammi kohta on päris suur osa maa all või kindlalt eraldatud muust liiklusest.
Eraldi väärib vaatlemist üliõpilaste temaatika, millega puutusime Portos igal sammul kokku. Nimelt märkasime kogu aeg mustade keepidega noori inimesi, kellel olid käes kõnnikepid ja peas uhke värviline kõvakübar. Selgus, et need on üliõpilased, ja kübara, lintide jms värvid näitavad kuuluvust konkreetsesse teaduskonda. 9. mail seisati Portos liiklus, sest üliõpilased läbisid mingit initsiatsiooniriitust ja kogu rongkäik, rebaste retsimine kuni tänavasillutise lakkumiseni kestis vahetpidamata 10 tundi järjest. Võib vaid ette kujutada, mis toimub üliõpilaste pealinnas Coimbras! Coimbrasse me ei läinud, kuid selgus, et seal pruugitakse kõige puhtamat portugali keelt, mida võib ette kujutada, sealt eemale liikudes süveneb eri dialektide ja murrete mõju. Portugali keel on hispaania keelega sarnasem, kuid mitte nii pehme häälduse poolest; kui kaugemalt kuulata, võib tunduda vene vms slaavi keelena, hääldusreeglid on väga keerulised: kirjapilt ja hääldus ei pruugi üldse sarnaneda. Üliõpilaste traditsioonist, eetikakoodeksist Praxe jms on põhjalikumalt juttu https://reisikirjad.gotravel.ee/sissejuhatus-coimbrasse-portugali-tudengipealinn/.
Kokkuvõttes ei ole nii teravaid ja äärmuslikke elamusi nagu Portos mitte kusagil mujal Euroopas saanud. Nendest pikemalt ei tahagi kõneleda, kuid juba oma kõleduse ja turistivaenulikkuse poolest tasub sinna tagasi minna! Me arvame, et asi on selles, et massiturismi hüppelise kasvu tõttu (muuhulgas on seal ju odavlennufirmade baas) pole Porto suutnud kohaneda ja see põhjustab ülekoormust. Lissabon mõjus Porto kõrval rahuliku ja meeldiv küla või väikelinnana.
Eriline huvi oli portveinide vastu. Porto linna nime järgi on saanud nime Douro orus valmistatav portvein, vastavate viinamarjade kasvandusi ja terrasse oli plaanis vaatama minna, kuid kahjuks see plaan ebaõnnestus. Portveine kujutletakse ette punaste ja magusatena, kuid meid huvitasid valged ja hapud (kuivad) portveinid, mida kasutatakse aperitiivina. Veinidest rääkides on Portugali veinimaailm rikkalik: eriti põnevad on jääveinid, aga meeldima hakkasid rohelised veinid, mis on eraldi kategooria valgete, punaste ja roosade veinide kõrval. Rohelised veinid on roheka värvusega ja eriti hapud, kuid üldse mitte kuivad, vaid pigem värske ja lopsaka maitsebuketiga. Hiljem saime teada, et vinho verde ehk nn roheline vein on sisuliselt mõeldud noor=roheline. Keskmisele eestlasele ei lähe selline hapu lurr teps mitte, aga kui portveinile pudel brändit ja pudel viina sisse segada, siis mätsib hästi... Igatahes, portveinikeldrid ja nende degusteerimine toimub Gaias (Portost üle jõe). Kahjuks saime hotellist valeinfot, et need keldrid on keskööni avatud: sõime õhtusöögi ja kell 21:15 hakkasime otsima Gaiast portveinikeldreid, kuid selgus, et kella 18ks olid kõik suletud! Hiljem selgus, et ilmselt oli tegu veel talveperioodiga, sest suveperioodil (algab kas 15. mail või 1. juunil, täpselt teada ei saanudki) on nad tõesti keskööni avatud ja kuna turistid käivad peamiselt suveperioodil, öeldi hotellist meile just vastavalt suveajale, nii et jah, ebaõnn. Lõpuks, 10. mail, jõudsime Porto lennujaama, mis oli Porto meeldivaim kogemus, ja seal sattusime portveinibutiiki, kus saime lõpuks kauaigatsetud valged ja hapud portveinid (mobiilifoto). Läbi paduvihma tõusis lennuk õhku ja saime tunda mõõdukat turbulentsi ...
2. mail teel Lissaboni. Pilvestik kuskil Suurbritannia ja Hispaania vahel.
3. mail Lissabonis. Saharast on kohale jõudnud kuiv ja tuline õhumass: sooja oli üle 30 kraadi. Ilmamuutusest andsid märku kiudpilved.
4. mail Sintras. Õhk oli oluliselt jahedam ja niiskem, kuid olulist sadu ei tulnud, aeg-ajalt paistis päike, tuul oli mõõdukas (tugevam võrreldes eelmise päevaga). Hilisõhtul läks sajule ja sadas suure osa ööst.
5. mail Cabo da Rocas (Mandri-Euroopa läänepoolseim koht, see on väheseid kohti, kus ookeani äär ei ole lauge ja liivane, vaid kaljune). Mereline troopiline õhumass näeb välja selline, kusjuures hoovihmad on tugevamad ookeani kohal ja vaatamata üksnes 16 kraadile ja tuulisele ilmale on ikka lämbe, peaaegu nagu kasvuhoones.
5. mail Cabo da Rocas: vaade läände, kus on näha konvektsioon ookeani kohal, samuti niiskusest tingitud somp.
Päikeseloojang ookeani ääres (Nazaré). Ilm oli õuesolemiseks paras.
Nazarés on maailma suurimad surfilained. Isegi nii vaiksel päeval nagu 6. mai olid paljud lained murdudes enam 2 m kõrgused ja potentsiaalselt eluohtlikud.
Fátima 6. mail. See on koht, kus võib näha fanaatilist usukäitumist. Eriti huvitav oli näha küünalde (mõned neist koguni paarimeetrised, valitud suurus olenes patukoormast) põletamist: need visati tervenisti vastavale põletamisalusele, kus parafiin sulas ja süttis (fotol vasakul servas pisut näha). Sel päeval oli Aastaajale kohane õhutemperatuur (alla 20 kraadi).
Serra do Buçaco (Buçaco metsad) 7. mail. Sega-lehtmets, mis koosneb erinevatest tammedest ja okaspuudest (männid, kuid mitte harilik mänd), sh mammutipuud, sekvoiad jms; ainus koht, kus õnnestus näha harilikku kuuske. Künka jalamil koosnes alusmets puusõnajalgadest, mis on ilmselt Uus-Meremaalt sinna toodud (mobiilifoto), lisaks leidus bambusvõsa ja eukalüptikuid. Ilm muutus kuumaks: õhtuks oli juba 26 kraadi sooja.
Paiva 8. mail. See jääb juba sisemaale, lähim suur asula on Arouca. Sooja oli taas ligi 30 kraadi, kuid tuul oli tuntav ja taevasse ilmus rohkem pilvi, mis näitas ilmamuutust. Paiva matkaraja pikkus on 8 km, jäädes peamiselt Paiva jõe orgu, kõrgeim koht on ligi 300 m merepinnast. Fotol on näha korgitamme, mis on Portugali rahvuspuu. Seal piirkonnas oli aasta eest olnud suur tulekahju, milles jäid ellu eeskätt korgitammed oma paksu korba tõttu.
Porto rannik 9. mail. Ilm oli jahe (16 kraadi), üsna tuuline ja pilves, kuid sademeid polnud.
Porto 9. mai õhtul. Mõne tunni pärast saabus ookeanilt tugev ja üsna kestev hoovihm, eemal oli äikest, sooja oli ehk 20 kraadi.
Duoro jõgi jagab metropoli Portoks (paremal) ja Gaiaks (vasakul), kus asuvad kuulsad portveinikeldrid; võimsad sillad jäävad selja taha, kaugemale ette ja otse alla; jõe ääred on tihedalt täis pikitud söögikohti.
2.–5. mail määras Eesti ilma Norra merel asuv tugev antitsüklon, mis 6. maiks liikus üle Islandi Gröönimaale. Selle idatiib püsis Eesti kohal, muutes ilma päikeseliseks ja soojaks: päeviti oli sooja valdavalt üle 10 kraadi, kuid öösel langes kohati ikka kuni –4 kraadini. 6. mail oli sooja kuni 20 kraadi.
Antitsükloni liikumine Gröönimaale tähendas, et tsirkulatsioon muutus ja kehtestus tugev põhjavool (vt siit lõpust http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/04/16-nadala-ilm-1723042017.html). Seetõttu alates 8. maist ei tõusnud enam õhutemperatuur 10 kraadini ja hooti hakkas sadama lund, mitmel pool moodustus lumikate.
6. mail olukord muutus: kehtestus tsirkulatsiooni C-vorm ehk nn otseühendus Arktikaga, vt siit lõpust http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/04/16-nadala-ilm-1723042017.html (FMI).
2. mail sünoptiline olukord ei muutunud: Läänemere kohal oli kõrgrõhkkond. See hoidis ilma rahuliku ja enamasti selge. Päikese toel oli sooja enamasti üle 10 kraadi.
Kuigi ilm püsib enamasti selge, soojenemist oodata pole, vaid ilm võib pisut jahedamaks muutuda. 5. mai tuleb uuesti veidi soojem, aga pärast seda on oodata olulist külmenemist, sh lumesadusid.
Tallinn 2. mail lennuki aknast.
1. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhkkond. See muutis ilma rahulikuks ja valdavalt selgeks, mistõttu öösel oli kuni 5 kraadi külma (rannikualadel oli soojem: enamasti üle 0 °C).
Päevaks pilvisus kaguservas tihenes, kuid olulist sadu siiski ei tulnud: selle põhjuseks oli mööda Venemaa lääneserva põhja liikuv madalrõhulohk, mis tähistas troopilise õhumassi piiri. Sellega seotud tugevad sajud ja äike jäid kindlalt Peipsi taha. Päikese mõjul oli sooja üldiselt 10...15 kraadi, ainult pilvises kaguservas ja kohati saartel jäi madalamaks. Tuul oli nõrk ja mõõdukas, esialgu läänekaartest, hiljem madalrõhulohu mõjul valdavalt põhjast.
Muljeid Portugalist 2.–10. mail. Peamiselt Portost on kirjutanud ülevaate oma kogemuste põhjal Ott: http://2wip.blogspot.com.ee/2016/04/1304-porto.html?m=1.
Endal õnnestus külastada pikemalt Lissaboni ja Portot, nendevahelisi alasid põgusamalt, kuid märkimistväärivad on siiski Nazaré, Aveiro, Serra do Buçaco ja Paiva (http://www.passadicosdopaiva.pt/en). Otselende Eestist Portugali ei lähe, nii ka meie läksime Stockholmi ja tulime Müncheni kaudu.
Ilm oli väga muutlik, mille määras lähedus ookeanile ja Saharale. Talv ja kevad on Portugalis kõige sajusem aeg, põhjaosas võib veel mais ja juuniski olla sadu tavaline, aga lõuna pool enam mitte. Reisi jooksul kogesime nii ookeani niisket ja mõõdukat sooja (16 kraadi, hoovihmad) kui Saharale iseloomulikku väga kuiva õhku ja palavust (kuni 32 kraadi). Õhumassi muutumisega ei kaasnenud sadu, kuid õhuniiskus, tuule suund ja tugevus muutus küll märgatavalt, samuti olid selged muutused pilvisuses, nt järgnevus, ehkki aeglasem ja ebajärjekindlam. Hoovihmad olid pigem mõõduka tugevusega ja üsna peenepiisalised, paar korda oli nõrka äikest (tugevam äike jäi ookeanile ja Hispaaniasse).
Väärib ehk märkimist, et enne 2. maid oli kogu Portugalis pikka aega väga jahe ja isegi päikeselise ilmaga ei tõusnud temperatuur oluliselt üle 16 kraadi. Kuid siis tsirkulatsioon muutus (Portugalis on võrreldes Läänemere regiooniga täiesti teistsugused ilmamustrid ja tsirkulatsioonitüübid): üle Portugali liikus antitsüklon, mille mõjul kandus idast kohale soojem õhumass. Seejärel arenes Aafrika looderanniku lähedal termaalne (?) madalrõhkkond, mis liikus aeglaselt põhja poole ja ühines ookeanilt läheneva suure tsükloniga. Seetõttu hakkas kõrbe kohalt kuum (kontinentaalne troopiline) õhumass põhja poole liikuma, jõudes 3. mail Portugali kohale. Järgmisel päeval tõrjuti kuum õhumass Hispaania kohale ja ookeanilt (Assooride lähedalt) saabus tsükloni toel mereline troopiline õhumass ühes hoovihmadega. Sarnaselt kordus ilm 5.–9. mail, nii et see võib olla tüüpolukord kuumuse saabumisel. Uuesti võib selle stsenaariumi järgi ilm kujuneda 14.–19. mail, kui pole välistatud isegi 38 kraadi. Kohalikud ütlesid, et üle 25 kraadi, eriti otse ookeani ääres, on mai alguses väga ebatavaline.
Loodus, inimesed, kultuur. Looduses valitsevad eukalüptikud, mille eri liike on Austraaliast sisse toodud (introdutseeritud). Jääb mulje, et see on rahvuspuu, milleks tegelikult on korgitamm (nägime üsna vähe, sest liikusime peamiselt Lissaboni ümbruses ja põhja pool). Eukalüpt on erakordselt kiirekasvuline ja seda kasutatakse paberipuuna. See on kaasa toonud isegi nn tulekahjukultuuri: tekitatakse kontrollitud tulekahjusid: tulekahju hävitab võsa ja eukalüptide võra, kuid tüvi jääb alles, seejärel lähevad metsamehed peale ja puit koristatakse. Looduslikud puuliigid on erinevad tammed ja männid (mitte harilik mänd), kuuseliike ei näe kuskil, rahvuspuud korgitamme on üsna vähe näha, ilmselt peamiselt Lissabonist lõunas. Palju on igasuguseid palme, samuti küpresse, kohati on sisse toodud sekvoiasid ja mammutipuud, isegi bambust. Pinnamood on künklik, kuid kõrgeid mägesid eriti pole (enamik mäed on madalamad kui 500 m merepinnast), sisemaa on mägisem, rannikuala siledam. Loodus jätab üpris lopsaka mulje, kõrbelisem ilme jäi näiteks Paiva jõe ümbrusest.
Inimesed on rahulikud ja viisakad, keegi ei närvitse. Liikluskultuur sarnaneb Eestiga, sest kiiruspiirangutest ei peeta eriti kinni ja on palju liiklusõnnetusi, kuid on üks oluline erinevus: jalakäijatele ja üldse kaasliiklejatele antakse lahkelt teed, samuti on liiklusmärke lausa kordades vähem kui Eestis, kiirteed (100 km maksab 6 €, sest on kehtestatud teemaks) võimaldab vahemaid läbida kiiresti (minimaalne lubatud kiirus on 50 km/h, maksimaalne 120 km/h, kuid sageli sõidetakse kuni 150 km/h), teede kvaliteet on väga hea; erinevalt Horvaatiast on isegi mägiteed ülilaiad ega tekita kõrguskartjates erilist hirmu. Samas Eestiga võrreldes on näha, et ruumi on vähem: meil siin priisatakse ruumiga kuidas võimalik, sest asustus on palju hõredam, seevastu Portugalis on külasid väga palju, need on tihti sumbküla tüüpi (majad kompaktselt koos). Eelistatakse lamekatuseid või väikese kaldega viilkatuseid, majad on heledad, sageli valged, puitu ehituses ei kasutata.
Tasub kuulata Hendrik Relve raadiosaadet Portugalist: http://vikerraadio.err.ee/v/kuula_randajat/saated/4b0c79df-bee9-419e-aee2-99f04bc926d8/podcast, kus ta keskendub Lissabonile. Lissabon jääb Tejo jõe suudmesse. Tänavapildis pälvib tähelepanu azulejo ehk keraamilised plaadid majaseintel: jääb mulje, nagu oleks vannituba pööratud pahupidi, sellist keraamika kasutamist võimaldab soe ja piisavalt kuiv kliima (Portos nägime seda juba oluliselt vähem), samuti rõdud. Lissabonis on väga huvitavad trammid: lisaks kaasaegsetele on vanad, kitsad ja ülilühikesed nn puidust trammid, mis kääksuvad meeletult. Mõnikord jääb auto trammi ette seisma ja oodatakse rahulikult, kuni auto saab tee pealt eest ära sõita.
Portosse jõudes saime aru, et see linn vastandab end Lissabonile ja seal on mingi ebameeldiv, uhkust täis õhkkond (ajalooliselt pole Portot mauride poolt vallutatud, lisaks on see valitud vist kolm korda Euroopa kultuuripealinnaks jne), samuti on liiklus palju võimsam kui Lissabonis, arhitektuur ja vanalinn uhkem, sest Lissabonis on vana osa linnast maavärinates suures osas hävinud; inimesed närvilisemad ja teenindus jätab soovida (Gaias ehk üle Duoro jõe lõuna pool neid asjaolusid pole) ehk kokkuvõttes saime reisi teravaimad elamused Portos (näiteks läksid nn metroo piletiautomaadid üheaegselt katki ja kuskilt ei saanud pileteid osta jne). Nn metroo on omaette nähtus: tegu on hübriidlahendusega, mis on trammmõningaste metrooelementidega, sest elekter võetakse sarvede kaudu õhuliinidest, mitte relssidest, nagu metroo puhul, samuti on uskumatult suur osa nn metroost maa peal, samas trammi kohta on päris suur osa maa all või kindlalt eraldatud muust liiklusest.
Eraldi väärib vaatlemist üliõpilaste temaatika, millega puutusime Portos igal sammul kokku. Nimelt märkasime kogu aeg mustade keepidega noori inimesi, kellel olid käes kõnnikepid ja peas uhke värviline kõvakübar. Selgus, et need on üliõpilased, ja kübara, lintide jms värvid näitavad kuuluvust konkreetsesse teaduskonda. 9. mail seisati Portos liiklus, sest üliõpilased läbisid mingit initsiatsiooniriitust ja kogu rongkäik, rebaste retsimine kuni tänavasillutise lakkumiseni kestis vahetpidamata 10 tundi järjest. Võib vaid ette kujutada, mis toimub üliõpilaste pealinnas Coimbras! Coimbrasse me ei läinud, kuid selgus, et seal pruugitakse kõige puhtamat portugali keelt, mida võib ette kujutada, sealt eemale liikudes süveneb eri dialektide ja murrete mõju. Portugali keel on hispaania keelega sarnasem, kuid mitte nii pehme häälduse poolest; kui kaugemalt kuulata, võib tunduda vene vms slaavi keelena, hääldusreeglid on väga keerulised: kirjapilt ja hääldus ei pruugi üldse sarnaneda. Üliõpilaste traditsioonist, eetikakoodeksist Praxe jms on põhjalikumalt juttu https://reisikirjad.gotravel.ee/sissejuhatus-coimbrasse-portugali-tudengipealinn/.
Kokkuvõttes ei ole nii teravaid ja äärmuslikke elamusi nagu Portos mitte kusagil mujal Euroopas saanud. Nendest pikemalt ei tahagi kõneleda, kuid juba oma kõleduse ja turistivaenulikkuse poolest tasub sinna tagasi minna! Me arvame, et asi on selles, et massiturismi hüppelise kasvu tõttu (muuhulgas on seal ju odavlennufirmade baas) pole Porto suutnud kohaneda ja see põhjustab ülekoormust. Lissabon mõjus Porto kõrval rahuliku ja meeldiv küla või väikelinnana.
Eriline huvi oli portveinide vastu. Porto linna nime järgi on saanud nime Douro orus valmistatav portvein, vastavate viinamarjade kasvandusi ja terrasse oli plaanis vaatama minna, kuid kahjuks see plaan ebaõnnestus. Portveine kujutletakse ette punaste ja magusatena, kuid meid huvitasid valged ja hapud (kuivad) portveinid, mida kasutatakse aperitiivina. Veinidest rääkides on Portugali veinimaailm rikkalik: eriti põnevad on jääveinid, aga meeldima hakkasid rohelised veinid, mis on eraldi kategooria valgete, punaste ja roosade veinide kõrval. Rohelised veinid on roheka värvusega ja eriti hapud, kuid üldse mitte kuivad, vaid pigem värske ja lopsaka maitsebuketiga. Hiljem saime teada, et vinho verde ehk nn roheline vein on sisuliselt mõeldud noor=roheline. Keskmisele eestlasele ei lähe selline hapu lurr teps mitte, aga kui portveinile pudel brändit ja pudel viina sisse segada, siis mätsib hästi... Igatahes, portveinikeldrid ja nende degusteerimine toimub Gaias (Portost üle jõe). Kahjuks saime hotellist valeinfot, et need keldrid on keskööni avatud: sõime õhtusöögi ja kell 21:15 hakkasime otsima Gaiast portveinikeldreid, kuid selgus, et kella 18ks olid kõik suletud! Hiljem selgus, et ilmselt oli tegu veel talveperioodiga, sest suveperioodil (algab kas 15. mail või 1. juunil, täpselt teada ei saanudki) on nad tõesti keskööni avatud ja kuna turistid käivad peamiselt suveperioodil, öeldi hotellist meile just vastavalt suveajale, nii et jah, ebaõnn. Lõpuks, 10. mail, jõudsime Porto lennujaama, mis oli Porto meeldivaim kogemus, ja seal sattusime portveinibutiiki, kus saime lõpuks kauaigatsetud valged ja hapud portveinid (mobiilifoto). Läbi paduvihma tõusis lennuk õhku ja saime tunda mõõdukat turbulentsi ...
Ja kohvi ... Mitte kuskil Euroopas, v.a ühe korra Veneetsias, ei ole nii head kohvi saanud. Neil on oma kohvikultuur, ent Itaaliast on nad siiski üle võtnud capuccino, kuid see võib olenevalt söögi- / kohvikohast tähendada mida tahes – mõnes kohas on see latte, mõnes kohas kohv piimaga, mõnes kohas tõeline capuccino; lõuna pool lisatakse kohvile šokolaadipuru, aga põhja pool kaneeli.
Ja nüüd mõni pilt reisist. Kahjuks mitmed olulised momendid ei kajastu järgnevalt:
Ja nüüd mõni pilt reisist. Kahjuks mitmed olulised momendid ei kajastu järgnevalt:
Duoro jõgi jagab metropoli Portoks (paremal) ja Gaiaks (vasakul), kus asuvad kuulsad portveinikeldrid; võimsad sillad jäävad selja taha, kaugemale ette ja otse alla; jõe ääred on tihedalt täis pikitud söögikohti.
2.–5. mail määras Eesti ilma Norra merel asuv tugev antitsüklon, mis 6. maiks liikus üle Islandi Gröönimaale. Selle idatiib püsis Eesti kohal, muutes ilma päikeseliseks ja soojaks: päeviti oli sooja valdavalt üle 10 kraadi, kuid öösel langes kohati ikka kuni –4 kraadini. 6. mail oli sooja kuni 20 kraadi.
Antitsükloni liikumine Gröönimaale tähendas, et tsirkulatsioon muutus ja kehtestus tugev põhjavool (vt siit lõpust http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/04/16-nadala-ilm-1723042017.html). Seetõttu alates 8. maist ei tõusnud enam õhutemperatuur 10 kraadini ja hooti hakkas sadama lund, mitmel pool moodustus lumikate.
2. mail sünoptiline olukord ei muutunud: Läänemere kohal oli kõrgrõhkkond. See hoidis ilma rahuliku ja enamasti selge. Päikese toel oli sooja enamasti üle 10 kraadi.
Kuigi ilm püsib enamasti selge, soojenemist oodata pole, vaid ilm võib pisut jahedamaks muutuda. 5. mai tuleb uuesti veidi soojem, aga pärast seda on oodata olulist külmenemist, sh lumesadusid.
Päevaks pilvisus kaguservas tihenes, kuid olulist sadu siiski ei tulnud: selle põhjuseks oli mööda Venemaa lääneserva põhja liikuv madalrõhulohk, mis tähistas troopilise õhumassi piiri. Sellega seotud tugevad sajud ja äike jäid kindlalt Peipsi taha. Päikese mõjul oli sooja üldiselt 10...15 kraadi, ainult pilvises kaguservas ja kohati saartel jäi madalamaks. Tuul oli nõrk ja mõõdukas, esialgu läänekaartest, hiljem madalrõhulohu mõjul valdavalt põhjast.
Moskvas jätkus kuumalaine. Troopilise ja palju jahedama polaarse õhumassi piiri tähistas madalrõhulohk, mis liikus põhja poole (FMI).
Tuleb enamasti kuiv ja rahulik nädal, päikese mõjul on sooja varasemast pisut rohkem, kuid õhumass on jätkuvalt külm.
Nädal algab kasvava õhurõhu toel selge ilmaga, siiski päeval ei ole välistatud mõni sajuhoog, sest õhumass on külm ja üsna niiske (veeauru tuleb ka mahasadanud veest), samas selget kõrgrõhuharja või antitsükloni mõju, mis pilvede arengut pärsiks, ei tundu olevat.
Norra merel tugevneb antitsüklon, mis liigub Läänemere suunas. Eestit jääb siiski mõjutama selle idaserv, mistõttu õhk püsib karge, on suur öökülmaoht, aga päikeseliste päevadega võib sooja tulla üle 10 kraadi.
Kalmer Saar. 29.04.2017 Muhu
