Kommentaariumi link
Mitme huvilise tungival soovitusel paluti teade välja panna: 2.–10. mail tuleb olla Portugalis, kus näib tulevat kaks kuumalainet (üks 32-kraadine, teine 29-kraadine). See tähendab, et 2. maist jääb siinne nädalaks ajaks unarusse.
Muljeid Portugalist 2.–10. mail. Peamiselt Portost on kirjutanud ülevaate oma kogemuste põhjal Ott: http://2wip.blogspot.com.ee/2016/04/1304-porto.html?m=1.
Endal õnnestus külastada pikemalt Lissaboni ja Portot, nendevahelisi alasid põgusamalt, kuid märkimistväärivad on siiski Nazaré, Aveiro, Serra do Buçaco ja Paiva (http://www.passadicosdopaiva.pt/en). Otselende Eestist Portugali ei lähe, nii ka meie läksime Stockholmi ja tulime Müncheni kaudu.
Ilm oli väga muutlik, mille määras lähedus ookeanile ja Saharale. Talv ja kevad on Portugalis kõige sajusem aeg, põhjaosas võib veel mais ja juuniski olla sadu tavaline, aga lõuna pool enam mitte. Reisi jooksul kogesime nii ookeani niisket ja mõõdukat sooja (16 kraadi, hoovihmad) kui Saharale iseloomulikku väga kuiva õhku ja palavust (kuni 32 kraadi). Õhumassi muutumisega ei kaasnenud sadu, kuid õhuniiskus, tuule suund ja tugevus muutus küll märgatavalt, samuti olid selged muutused pilvisuses, nt järgnevus, ehkki aeglasem ja ebajärjekindlam. Hoovihmad olid pigem mõõduka tugevusega ja üsna peenepiisalised, paar korda oli nõrka äikest (tugevam äike jäi ookeanile ja Hispaaniasse).
Väärib ehk märkimist, et enne 2. maid oli kogu Portugalis pikka aega väga jahe ja isegi päikeselise ilmaga ei tõusnud temperatuur oluliselt üle 16 kraadi. Kuid siis tsirkulatsioon muutus (Portugalis on võrreldes Läänemere regiooniga täiesti teistsugused ilmamustrid ja tsirkulatsioonitüübid): üle Portugali liikus antitsüklon, mille mõjul kandus idast kohale soojem õhumass. Seejärel arenes Aafrika looderanniku lähedal termaalne (?) madalrõhkkond, mis liikus aeglaselt põhja poole ja ühines ookeanilt läheneva suure tsükloniga. Seetõttu hakkas kõrbe kohalt kuum (kontinentaalne troopiline) õhumass põhja poole liikuma, jõudes 3. mail Portugali kohale. Järgmisel päeval tõrjuti kuum õhumass Hispaania kohale ja ookeanilt (Assooride lähedalt) saabus tsükloni toel mereline troopiline õhumass ühes hoovihmadega. Sarnaselt kordus ilm 5.–9. mail, nii et see võib olla tüüpolukord kuumuse saabumisel. Uuesti võib selle stsenaariumi järgi ilm kujuneda 14.–19. mail, kui pole välistatud isegi 38 kraadi. Kohalikud ütlesid, et üle 25 kraadi, eriti otse ookeani ääres, on mai alguses väga ebatavaline.
Loodus, inimesed, kultuur. Looduses valitsevad eukalüptikud, mille eri liike on Austraaliast sisse toodud (introdutseeritud). Jääb mulje, et see on rahvuspuu, milleks tegelikult on korgitamm (nägime üsna vähe, sest liikusime peamiselt Lissaboni ümbruses ja põhja pool). Eukalüpt on erakordselt kiirekasvuline ja seda kasutatakse paberipuuna. See on kaasa toonud isegi nn tulekahjukultuuri: tekitatakse kontrollitud tulekahjusid: tulekahju hävitab võsa ja eukalüptide võra, kuid tüvi jääb alles, seejärel lähevad metsamehed peale ja puit koristatakse. Looduslikud puuliigid on erinevad tammed ja männid (mitte harilik mänd), kuuseliike ei näe kuskil, rahvuspuud korgitamme on üsna vähe näha, ilmselt peamiselt Lissabonist lõunas. Palju on igasuguseid palme, samuti küpresse, kohati on sisse toodud sekvoiasid ja mammutipuud, isegi bambust. Pinnamood on künklik, kuid kõrgeid mägesid eriti pole (enamik mäed on madalamad kui 500 m merepinnast), sisemaa on mägisem, rannikuala siledam. Loodus jätab üpris lopsaka mulje, kõrbelisem ilme jäi näiteks Paiva jõe ümbrusest.
Inimesed on rahulikud ja viisakad, keegi ei närvitse. Liikluskultuur sarnaneb Eestiga, sest kiiruspiirangutest ei peeta eriti kinni ja on palju liiklusõnnetusi, kuid on üks oluline erinevus: jalakäijatele ja üldse kaasliiklejatele antakse lahkelt teed, samuti on liiklusmärke lausa kordades vähem kui Eestis, kiirteed (100 km maksab 6 €, sest on kehtestatud teemaks) võimaldab vahemaid läbida kiiresti (minimaalne lubatud kiirus on 50 km/h, maksimaalne 120 km/h, kuid sageli sõidetakse kuni 150 km/h), teede kvaliteet on väga hea; erinevalt Horvaatiast on isegi mägiteed ülilaiad ega tekita kõrguskartjates erilist hirmu. Samas Eestiga võrreldes on näha, et ruumi on vähem: meil siin priisatakse ruumiga kuidas võimalik, sest asustus on palju hõredam, seevastu Portugalis on külasid väga palju, need on tihti sumbküla tüüpi (majad kompaktselt koos). Eelistatakse lamekatuseid või väikese kaldega viilkatuseid, majad on heledad, sageli valged, puitu ehituses ei kasutata.
Tasub kuulata Hendrik Relve raadiosaadet Portugalist: http://vikerraadio.err.ee/v/kuula_randajat/saated/4b0c79df-bee9-419e-aee2-99f04bc926d8/podcast, kus ta keskendub Lissabonile. Lissabon jääb Tejo jõe suudmesse. Tänavapildis pälvib tähelepanu azulejo ehk keraamilised plaadid majaseintel: jääb mulje, nagu oleks vannituba pööratud pahupidi, sellist keraamika kasutamist võimaldab soe ja piisavalt kuiv kliima (Portos nägime seda juba oluliselt vähem), samuti rõdud. Lissabonis on väga huvitavad trammid: lisaks kaasaegsetele on vanad, kitsad ja ülilühikesed nn puidust trammid, mis kääksuvad meeletult. Mõnikord jääb auto trammi ette seisma ja oodatakse rahulikult, kuni auto saab tee pealt eest ära sõita.
Portosse jõudes saime aru, et see linn vastandab end Lissabonile ja seal on mingi ebameeldiv, uhkust täis õhkkond (ajalooliselt pole Portot mauride poolt vallutatud, lisaks on see valitud vist kolm korda Euroopa kultuuripealinnaks jne), samuti on liiklus palju võimsam kui Lissabonis, arhitektuur ja vanalinn uhkem, sest Lissabonis on vana osa linnast maavärinates suures osas hävinud; inimesed närvilisemad ja teenindus jätab soovida (Gaias ehk üle Duoro jõe lõuna pool neid asjaolusid pole) ehk kokkuvõttes saime reisi teravaimad elamused Portos (näiteks läksid nn metroo piletiautomaadid üheaegselt katki ja kuskilt ei saanud pileteid osta jne). Nn metroo on omaette nähtus: tegu on hübriidlahendusega, mis on trammmõningaste metrooelementidega, sest elekter võetakse sarvede kaudu õhuliinidest, mitte relssidest, nagu metroo puhul, samuti on uskumatult suur osa nn metroost maa peal, samas trammi kohta on päris suur osa maa all või kindlalt eraldatud muust liiklusest.
Eraldi väärib vaatlemist üliõpilaste temaatika, millega puutusime Portos igal sammul kokku. Nimelt märkasime kogu aeg mustade keepidega noori inimesi, kellel olid käes kõnnikepid ja peas uhke värviline kõvakübar. Selgus, et need on üliõpilased, ja kübara, lintide jms värvid näitavad kuuluvust konkreetsesse teaduskonda. 9. mail seisati Portos liiklus, sest üliõpilased läbisid mingit initsiatsiooniriitust ja kogu rongkäik, rebaste retsimine kuni tänavasillutise lakkumiseni kestis vahetpidamata 10 tundi järjest. Võib vaid ette kujutada, mis toimub üliõpilaste pealinnas Coimbras! Coimbrasse me ei läinud, kuid selgus, et seal pruugitakse kõige puhtamat portugali keelt, mida võib ette kujutada, sealt eemale liikudes süveneb eri dialektide ja murrete mõju. Portugali keel on hispaania keelega sarnasem, kuid mitte nii pehme häälduse poolest; kui kaugemalt kuulata, võib tunduda vene vms slaavi keelena, hääldusreeglid on väga keerulised: kirjapilt ja hääldus ei pruugi üldse sarnaneda. Üliõpilaste traditsioonist, eetikakoodeksist Praxe jms on põhjalikumalt juttu https://reisikirjad.gotravel.ee/sissejuhatus-coimbrasse-portugali-tudengipealinn/.
Kokkuvõttes ei ole nii teravaid ja äärmuslikke elamusi nagu Portos mitte kusagil mujal Euroopas saanud. Nendest pikemalt ei tahagi kõneleda, kuid juba oma kõleduse ja turistivaenulikkuse poolest tasub sinna tagasi minna! Me arvame, et asi on selles, et massiturismi hüppelise kasvu tõttu (muuhulgas on seal ju odavlennufirmade baas) pole Porto suutnud kohaneda ja see põhjustab ülekoormust. Lissabon mõjus Porto kõrval rahuliku ja meeldiv küla või väikelinnana.
Eriline huvi oli portveinide vastu. Porto linna nime järgi on saanud nime Douro orus valmistatav portvein, vastavate viinamarjade kasvandusi ja terrasse oli plaanis vaatama minna, kuid kahjuks see plaan ebaõnnestus. Portveine kujutletakse ette punaste ja magusatena, kuid meid huvitasid valged ja hapud (kuivad) portveinid, mida kasutatakse aperitiivina. Veinidest rääkides on Portugali veinimaailm rikkalik: eriti põnevad on jääveinid, aga meeldima hakkasid rohelised veinid, mis on eraldi kategooria valgete, punaste ja roosade veinide kõrval. Rohelised veinid on roheka värvusega ja eriti hapud, kuid üldse mitte kuivad, vaid pigem värske ja lopsaka maitsebuketiga. Hiljem saime teada, et vinho verde ehk nn roheline vein on sisuliselt mõeldud noor=roheline. Keskmisele eestlasele ei lähe selline hapu lurr teps mitte, aga kui portveinile pudel brändit ja pudel viina sisse segada, siis mätsib hästi... Igatahes, portveinikeldrid ja nende degusteerimine toimub Gaias (Portost üle jõe). Kahjuks saime hotellist valeinfot, et need keldrid on keskööni avatud: sõime õhtusöögi ja kell 21:15 hakkasime otsima Gaiast portveinikeldreid, kuid selgus, et kella 18ks olid kõik suletud! Hiljem selgus, et ilmselt oli tegu veel talveperioodiga, sest suveperioodil (algab kas 15. mail või 1. juunil, täpselt teada ei saanudki) on nad tõesti keskööni avatud ja kuna turistid käivad peamiselt suveperioodil, öeldi hotellist meile just vastavalt suveajale, nii et jah, ebaõnn. Lõpuks, 10. mail, jõudsime Porto lennujaama, mis oli Porto meeldivaim kogemus, ja seal sattusime portveinibutiiki, kus saime lõpuks kauaigatsetud valged ja hapud portveinid (mobiilifoto). Läbi paduvihma tõusis lennuk õhku ja saime tunda mõõdukat turbulentsi ...
2. mail teel Lissaboni. Pilvestik kuskil Suurbritannia ja Hispaania vahel.
3. mail Lissabonis. Saharast on kohale jõudnud kuiv ja tuline õhumass: sooja oli üle 30 kraadi. Ilmamuutusest andsid märku kiudpilved.
4. mail Sintras. Õhk oli oluliselt jahedam ja niiskem, kuid olulist sadu ei tulnud, aeg-ajalt paistis päike, tuul oli mõõdukas (tugevam võrreldes eelmise päevaga). Hilisõhtul läks sajule ja sadas suure osa ööst.
5. mail Cabo da Rocas (Mandri-Euroopa läänepoolseim koht, see on väheseid kohti, kus ookeani äär ei ole lauge ja liivane, vaid kaljune). Mereline troopiline õhumass näeb välja selline, kusjuures hoovihmad on tugevamad ookeani kohal ja vaatamata üksnes 16 kraadile ja tuulisele ilmale on ikka lämbe, peaaegu nagu kasvuhoones.
5. mail Cabo da Rocas: vaade läände, kus on näha konvektsioon ookeani kohal, samuti niiskusest tingitud somp.
Päikeseloojang ookeani ääres (Nazaré). Ilm oli õuesolemiseks paras.
Nazarés on maailma suurimad surfilained. Isegi nii vaiksel päeval nagu 6. mai olid paljud lained murdudes enam 2 m kõrgused ja potentsiaalselt eluohtlikud.
Fátima 6. mail. See on koht, kus võib näha fanaatilist usukäitumist. Eriti huvitav oli näha küünalde (mõned neist koguni paarimeetrised, valitud suurus olenes patukoormast) põletamist: need visati tervenisti vastavale põletamisalusele, kus parafiin sulas ja süttis (fotol vasakul servas pisut näha). Sel päeval oli Aastaajale kohane õhutemperatuur (alla 20 kraadi).
Serra do Buçaco (Buçaco metsad) 7. mail. Sega-lehtmets, mis koosneb erinevatest tammedest ja okaspuudest (männid, kuid mitte harilik mänd), sh mammutipuud, sekvoiad jms; ainus koht, kus õnnestus näha harilikku kuuske. Künka jalamil koosnes alusmets puusõnajalgadest, mis on ilmselt Uus-Meremaalt sinna toodud (mobiilifoto), lisaks leidus bambusvõsa ja eukalüptikuid. Ilm muutus kuumaks: õhtuks oli juba 26 kraadi sooja.
Paiva 8. mail. See jääb juba sisemaale, lähim suur asula on Arouca. Sooja oli taas ligi 30 kraadi, kuid tuul oli tuntav ja taevasse ilmus rohkem pilvi, mis näitas ilmamuutust. Paiva matkaraja pikkus on 8 km, jäädes peamiselt Paiva jõe orgu, kõrgeim koht on ligi 300 m merepinnast. Fotol on näha korgitamme, mis on Portugali rahvuspuu. Seal piirkonnas oli aasta eest olnud suur tulekahju, milles jäid ellu eeskätt korgitammed oma paksu korba tõttu.
Porto rannik 9. mail. Ilm oli jahe (16 kraadi), üsna tuuline ja pilves, kuid sademeid polnud.
Porto 9. mai õhtul. Mõne tunni pärast saabus ookeanilt tugev ja üsna kestev hoovihm, eemal oli äikest, sooja oli ehk 20 kraadi.
Duoro jõgi jagab metropoli Portoks (paremal) ja Gaiaks (vasakul), kus asuvad kuulsad portveinikeldrid; võimsad sillad jäävad selja taha, kaugemale ette ja otse alla; jõe ääred on tihedalt täis pikitud söögikohti.
2.–5. mail määras Eesti ilma Norra merel asuv tugev antitsüklon, mis 6. maiks liikus üle Islandi Gröönimaale. Selle idatiib püsis Eesti kohal, muutes ilma päikeseliseks ja soojaks: päeviti oli sooja valdavalt üle 10 kraadi, kuid öösel langes kohati ikka kuni –4 kraadini. 6. mail oli sooja kuni 20 kraadi.
Antitsükloni liikumine Gröönimaale tähendas, et tsirkulatsioon muutus ja kehtestus tugev põhjavool (vt siit lõpust http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/04/16-nadala-ilm-1723042017.html). Seetõttu alates 8. maist ei tõusnud enam õhutemperatuur 10 kraadini ja hooti hakkas sadama lund, mitmel pool moodustus lumikate.
6. mail olukord muutus: kehtestus tsirkulatsiooni C-vorm ehk nn otseühendus Arktikaga, vt siit lõpust http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/04/16-nadala-ilm-1723042017.html (FMI).
2. mail sünoptiline olukord ei muutunud: Läänemere kohal oli kõrgrõhkkond. See hoidis ilma rahuliku ja enamasti selge. Päikese toel oli sooja enamasti üle 10 kraadi.
Kuigi ilm püsib enamasti selge, soojenemist oodata pole, vaid ilm võib pisut jahedamaks muutuda. 5. mai tuleb uuesti veidi soojem, aga pärast seda on oodata olulist külmenemist, sh lumesadusid.
1. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhkkond. See muutis ilma rahulikuks ja valdavalt selgeks, mistõttu öösel oli kuni 5 kraadi külma (rannikualadel oli soojem: enamasti üle 0 °C).
Päevaks pilvisus kaguservas tihenes, kuid olulist sadu siiski ei tulnud: selle põhjuseks oli mööda Venemaa lääneserva põhja liikuv madalrõhulohk, mis tähistas troopilise õhumassi piiri. Sellega seotud tugevad sajud ja äike jäid kindlalt Peipsi taha. Päikese mõjul oli sooja üldiselt 10...15 kraadi, ainult pilvises kaguservas ja kohati saartel jäi madalamaks. Tuul oli nõrk ja mõõdukas, esialgu läänekaartest, hiljem madalrõhulohu mõjul valdavalt põhjast.
Muljeid Portugalist 2.–10. mail. Peamiselt Portost on kirjutanud ülevaate oma kogemuste põhjal Ott: http://2wip.blogspot.com.ee/2016/04/1304-porto.html?m=1.
Endal õnnestus külastada pikemalt Lissaboni ja Portot, nendevahelisi alasid põgusamalt, kuid märkimistväärivad on siiski Nazaré, Aveiro, Serra do Buçaco ja Paiva (http://www.passadicosdopaiva.pt/en). Otselende Eestist Portugali ei lähe, nii ka meie läksime Stockholmi ja tulime Müncheni kaudu.
Ilm oli väga muutlik, mille määras lähedus ookeanile ja Saharale. Talv ja kevad on Portugalis kõige sajusem aeg, põhjaosas võib veel mais ja juuniski olla sadu tavaline, aga lõuna pool enam mitte. Reisi jooksul kogesime nii ookeani niisket ja mõõdukat sooja (16 kraadi, hoovihmad) kui Saharale iseloomulikku väga kuiva õhku ja palavust (kuni 32 kraadi). Õhumassi muutumisega ei kaasnenud sadu, kuid õhuniiskus, tuule suund ja tugevus muutus küll märgatavalt, samuti olid selged muutused pilvisuses, nt järgnevus, ehkki aeglasem ja ebajärjekindlam. Hoovihmad olid pigem mõõduka tugevusega ja üsna peenepiisalised, paar korda oli nõrka äikest (tugevam äike jäi ookeanile ja Hispaaniasse).
Väärib ehk märkimist, et enne 2. maid oli kogu Portugalis pikka aega väga jahe ja isegi päikeselise ilmaga ei tõusnud temperatuur oluliselt üle 16 kraadi. Kuid siis tsirkulatsioon muutus (Portugalis on võrreldes Läänemere regiooniga täiesti teistsugused ilmamustrid ja tsirkulatsioonitüübid): üle Portugali liikus antitsüklon, mille mõjul kandus idast kohale soojem õhumass. Seejärel arenes Aafrika looderanniku lähedal termaalne (?) madalrõhkkond, mis liikus aeglaselt põhja poole ja ühines ookeanilt läheneva suure tsükloniga. Seetõttu hakkas kõrbe kohalt kuum (kontinentaalne troopiline) õhumass põhja poole liikuma, jõudes 3. mail Portugali kohale. Järgmisel päeval tõrjuti kuum õhumass Hispaania kohale ja ookeanilt (Assooride lähedalt) saabus tsükloni toel mereline troopiline õhumass ühes hoovihmadega. Sarnaselt kordus ilm 5.–9. mail, nii et see võib olla tüüpolukord kuumuse saabumisel. Uuesti võib selle stsenaariumi järgi ilm kujuneda 14.–19. mail, kui pole välistatud isegi 38 kraadi. Kohalikud ütlesid, et üle 25 kraadi, eriti otse ookeani ääres, on mai alguses väga ebatavaline.
Loodus, inimesed, kultuur. Looduses valitsevad eukalüptikud, mille eri liike on Austraaliast sisse toodud (introdutseeritud). Jääb mulje, et see on rahvuspuu, milleks tegelikult on korgitamm (nägime üsna vähe, sest liikusime peamiselt Lissaboni ümbruses ja põhja pool). Eukalüpt on erakordselt kiirekasvuline ja seda kasutatakse paberipuuna. See on kaasa toonud isegi nn tulekahjukultuuri: tekitatakse kontrollitud tulekahjusid: tulekahju hävitab võsa ja eukalüptide võra, kuid tüvi jääb alles, seejärel lähevad metsamehed peale ja puit koristatakse. Looduslikud puuliigid on erinevad tammed ja männid (mitte harilik mänd), kuuseliike ei näe kuskil, rahvuspuud korgitamme on üsna vähe näha, ilmselt peamiselt Lissabonist lõunas. Palju on igasuguseid palme, samuti küpresse, kohati on sisse toodud sekvoiasid ja mammutipuud, isegi bambust. Pinnamood on künklik, kuid kõrgeid mägesid eriti pole (enamik mäed on madalamad kui 500 m merepinnast), sisemaa on mägisem, rannikuala siledam. Loodus jätab üpris lopsaka mulje, kõrbelisem ilme jäi näiteks Paiva jõe ümbrusest.
Inimesed on rahulikud ja viisakad, keegi ei närvitse. Liikluskultuur sarnaneb Eestiga, sest kiiruspiirangutest ei peeta eriti kinni ja on palju liiklusõnnetusi, kuid on üks oluline erinevus: jalakäijatele ja üldse kaasliiklejatele antakse lahkelt teed, samuti on liiklusmärke lausa kordades vähem kui Eestis, kiirteed (100 km maksab 6 €, sest on kehtestatud teemaks) võimaldab vahemaid läbida kiiresti (minimaalne lubatud kiirus on 50 km/h, maksimaalne 120 km/h, kuid sageli sõidetakse kuni 150 km/h), teede kvaliteet on väga hea; erinevalt Horvaatiast on isegi mägiteed ülilaiad ega tekita kõrguskartjates erilist hirmu. Samas Eestiga võrreldes on näha, et ruumi on vähem: meil siin priisatakse ruumiga kuidas võimalik, sest asustus on palju hõredam, seevastu Portugalis on külasid väga palju, need on tihti sumbküla tüüpi (majad kompaktselt koos). Eelistatakse lamekatuseid või väikese kaldega viilkatuseid, majad on heledad, sageli valged, puitu ehituses ei kasutata.
Tasub kuulata Hendrik Relve raadiosaadet Portugalist: http://vikerraadio.err.ee/v/kuula_randajat/saated/4b0c79df-bee9-419e-aee2-99f04bc926d8/podcast, kus ta keskendub Lissabonile. Lissabon jääb Tejo jõe suudmesse. Tänavapildis pälvib tähelepanu azulejo ehk keraamilised plaadid majaseintel: jääb mulje, nagu oleks vannituba pööratud pahupidi, sellist keraamika kasutamist võimaldab soe ja piisavalt kuiv kliima (Portos nägime seda juba oluliselt vähem), samuti rõdud. Lissabonis on väga huvitavad trammid: lisaks kaasaegsetele on vanad, kitsad ja ülilühikesed nn puidust trammid, mis kääksuvad meeletult. Mõnikord jääb auto trammi ette seisma ja oodatakse rahulikult, kuni auto saab tee pealt eest ära sõita.
Portosse jõudes saime aru, et see linn vastandab end Lissabonile ja seal on mingi ebameeldiv, uhkust täis õhkkond (ajalooliselt pole Portot mauride poolt vallutatud, lisaks on see valitud vist kolm korda Euroopa kultuuripealinnaks jne), samuti on liiklus palju võimsam kui Lissabonis, arhitektuur ja vanalinn uhkem, sest Lissabonis on vana osa linnast maavärinates suures osas hävinud; inimesed närvilisemad ja teenindus jätab soovida (Gaias ehk üle Duoro jõe lõuna pool neid asjaolusid pole) ehk kokkuvõttes saime reisi teravaimad elamused Portos (näiteks läksid nn metroo piletiautomaadid üheaegselt katki ja kuskilt ei saanud pileteid osta jne). Nn metroo on omaette nähtus: tegu on hübriidlahendusega, mis on trammmõningaste metrooelementidega, sest elekter võetakse sarvede kaudu õhuliinidest, mitte relssidest, nagu metroo puhul, samuti on uskumatult suur osa nn metroost maa peal, samas trammi kohta on päris suur osa maa all või kindlalt eraldatud muust liiklusest.
Eraldi väärib vaatlemist üliõpilaste temaatika, millega puutusime Portos igal sammul kokku. Nimelt märkasime kogu aeg mustade keepidega noori inimesi, kellel olid käes kõnnikepid ja peas uhke värviline kõvakübar. Selgus, et need on üliõpilased, ja kübara, lintide jms värvid näitavad kuuluvust konkreetsesse teaduskonda. 9. mail seisati Portos liiklus, sest üliõpilased läbisid mingit initsiatsiooniriitust ja kogu rongkäik, rebaste retsimine kuni tänavasillutise lakkumiseni kestis vahetpidamata 10 tundi järjest. Võib vaid ette kujutada, mis toimub üliõpilaste pealinnas Coimbras! Coimbrasse me ei läinud, kuid selgus, et seal pruugitakse kõige puhtamat portugali keelt, mida võib ette kujutada, sealt eemale liikudes süveneb eri dialektide ja murrete mõju. Portugali keel on hispaania keelega sarnasem, kuid mitte nii pehme häälduse poolest; kui kaugemalt kuulata, võib tunduda vene vms slaavi keelena, hääldusreeglid on väga keerulised: kirjapilt ja hääldus ei pruugi üldse sarnaneda. Üliõpilaste traditsioonist, eetikakoodeksist Praxe jms on põhjalikumalt juttu https://reisikirjad.gotravel.ee/sissejuhatus-coimbrasse-portugali-tudengipealinn/.
Kokkuvõttes ei ole nii teravaid ja äärmuslikke elamusi nagu Portos mitte kusagil mujal Euroopas saanud. Nendest pikemalt ei tahagi kõneleda, kuid juba oma kõleduse ja turistivaenulikkuse poolest tasub sinna tagasi minna! Me arvame, et asi on selles, et massiturismi hüppelise kasvu tõttu (muuhulgas on seal ju odavlennufirmade baas) pole Porto suutnud kohaneda ja see põhjustab ülekoormust. Lissabon mõjus Porto kõrval rahuliku ja meeldiv küla või väikelinnana.
Eriline huvi oli portveinide vastu. Porto linna nime järgi on saanud nime Douro orus valmistatav portvein, vastavate viinamarjade kasvandusi ja terrasse oli plaanis vaatama minna, kuid kahjuks see plaan ebaõnnestus. Portveine kujutletakse ette punaste ja magusatena, kuid meid huvitasid valged ja hapud (kuivad) portveinid, mida kasutatakse aperitiivina. Veinidest rääkides on Portugali veinimaailm rikkalik: eriti põnevad on jääveinid, aga meeldima hakkasid rohelised veinid, mis on eraldi kategooria valgete, punaste ja roosade veinide kõrval. Rohelised veinid on roheka värvusega ja eriti hapud, kuid üldse mitte kuivad, vaid pigem värske ja lopsaka maitsebuketiga. Hiljem saime teada, et vinho verde ehk nn roheline vein on sisuliselt mõeldud noor=roheline. Keskmisele eestlasele ei lähe selline hapu lurr teps mitte, aga kui portveinile pudel brändit ja pudel viina sisse segada, siis mätsib hästi... Igatahes, portveinikeldrid ja nende degusteerimine toimub Gaias (Portost üle jõe). Kahjuks saime hotellist valeinfot, et need keldrid on keskööni avatud: sõime õhtusöögi ja kell 21:15 hakkasime otsima Gaiast portveinikeldreid, kuid selgus, et kella 18ks olid kõik suletud! Hiljem selgus, et ilmselt oli tegu veel talveperioodiga, sest suveperioodil (algab kas 15. mail või 1. juunil, täpselt teada ei saanudki) on nad tõesti keskööni avatud ja kuna turistid käivad peamiselt suveperioodil, öeldi hotellist meile just vastavalt suveajale, nii et jah, ebaõnn. Lõpuks, 10. mail, jõudsime Porto lennujaama, mis oli Porto meeldivaim kogemus, ja seal sattusime portveinibutiiki, kus saime lõpuks kauaigatsetud valged ja hapud portveinid (mobiilifoto). Läbi paduvihma tõusis lennuk õhku ja saime tunda mõõdukat turbulentsi ...
Ja kohvi ... Mitte kuskil Euroopas, v.a ühe korra Veneetsias, ei ole nii head kohvi saanud. Neil on oma kohvikultuur, ent Itaaliast on nad siiski üle võtnud capuccino, kuid see võib olenevalt söögi- / kohvikohast tähendada mida tahes – mõnes kohas on see latte, mõnes kohas kohv piimaga, mõnes kohas tõeline capuccino; lõuna pool lisatakse kohvile šokolaadipuru, aga põhja pool kaneeli.
Ja nüüd mõni pilt reisist. Kahjuks mitmed olulised momendid ei kajastu järgnevalt:
Ja nüüd mõni pilt reisist. Kahjuks mitmed olulised momendid ei kajastu järgnevalt:
2. mail teel Lissaboni. Pilvestik kuskil Suurbritannia ja Hispaania vahel.
3. mail Lissabonis. Saharast on kohale jõudnud kuiv ja tuline õhumass: sooja oli üle 30 kraadi. Ilmamuutusest andsid märku kiudpilved.
4. mail Sintras. Õhk oli oluliselt jahedam ja niiskem, kuid olulist sadu ei tulnud, aeg-ajalt paistis päike, tuul oli mõõdukas (tugevam võrreldes eelmise päevaga). Hilisõhtul läks sajule ja sadas suure osa ööst.
5. mail Cabo da Rocas (Mandri-Euroopa läänepoolseim koht, see on väheseid kohti, kus ookeani äär ei ole lauge ja liivane, vaid kaljune). Mereline troopiline õhumass näeb välja selline, kusjuures hoovihmad on tugevamad ookeani kohal ja vaatamata üksnes 16 kraadile ja tuulisele ilmale on ikka lämbe, peaaegu nagu kasvuhoones.
5. mail Cabo da Rocas: vaade läände, kus on näha konvektsioon ookeani kohal, samuti niiskusest tingitud somp.
Päikeseloojang ookeani ääres (Nazaré). Ilm oli õuesolemiseks paras.
Nazarés on maailma suurimad surfilained. Isegi nii vaiksel päeval nagu 6. mai olid paljud lained murdudes enam 2 m kõrgused ja potentsiaalselt eluohtlikud.
Fátima 6. mail. See on koht, kus võib näha fanaatilist usukäitumist. Eriti huvitav oli näha küünalde (mõned neist koguni paarimeetrised, valitud suurus olenes patukoormast) põletamist: need visati tervenisti vastavale põletamisalusele, kus parafiin sulas ja süttis (fotol vasakul servas pisut näha). Sel päeval oli Aastaajale kohane õhutemperatuur (alla 20 kraadi).
Serra do Buçaco (Buçaco metsad) 7. mail. Sega-lehtmets, mis koosneb erinevatest tammedest ja okaspuudest (männid, kuid mitte harilik mänd), sh mammutipuud, sekvoiad jms; ainus koht, kus õnnestus näha harilikku kuuske. Künka jalamil koosnes alusmets puusõnajalgadest, mis on ilmselt Uus-Meremaalt sinna toodud (mobiilifoto), lisaks leidus bambusvõsa ja eukalüptikuid. Ilm muutus kuumaks: õhtuks oli juba 26 kraadi sooja.
Paiva 8. mail. See jääb juba sisemaale, lähim suur asula on Arouca. Sooja oli taas ligi 30 kraadi, kuid tuul oli tuntav ja taevasse ilmus rohkem pilvi, mis näitas ilmamuutust. Paiva matkaraja pikkus on 8 km, jäädes peamiselt Paiva jõe orgu, kõrgeim koht on ligi 300 m merepinnast. Fotol on näha korgitamme, mis on Portugali rahvuspuu. Seal piirkonnas oli aasta eest olnud suur tulekahju, milles jäid ellu eeskätt korgitammed oma paksu korba tõttu.
Porto rannik 9. mail. Ilm oli jahe (16 kraadi), üsna tuuline ja pilves, kuid sademeid polnud.
Porto 9. mai õhtul. Mõne tunni pärast saabus ookeanilt tugev ja üsna kestev hoovihm, eemal oli äikest, sooja oli ehk 20 kraadi.
Duoro jõgi jagab metropoli Portoks (paremal) ja Gaiaks (vasakul), kus asuvad kuulsad portveinikeldrid; võimsad sillad jäävad selja taha, kaugemale ette ja otse alla; jõe ääred on tihedalt täis pikitud söögikohti.
2.–5. mail määras Eesti ilma Norra merel asuv tugev antitsüklon, mis 6. maiks liikus üle Islandi Gröönimaale. Selle idatiib püsis Eesti kohal, muutes ilma päikeseliseks ja soojaks: päeviti oli sooja valdavalt üle 10 kraadi, kuid öösel langes kohati ikka kuni –4 kraadini. 6. mail oli sooja kuni 20 kraadi.
Antitsükloni liikumine Gröönimaale tähendas, et tsirkulatsioon muutus ja kehtestus tugev põhjavool (vt siit lõpust http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/04/16-nadala-ilm-1723042017.html). Seetõttu alates 8. maist ei tõusnud enam õhutemperatuur 10 kraadini ja hooti hakkas sadama lund, mitmel pool moodustus lumikate.
6. mail olukord muutus: kehtestus tsirkulatsiooni C-vorm ehk nn otseühendus Arktikaga, vt siit lõpust http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/04/16-nadala-ilm-1723042017.html (FMI).
2. mail sünoptiline olukord ei muutunud: Läänemere kohal oli kõrgrõhkkond. See hoidis ilma rahuliku ja enamasti selge. Päikese toel oli sooja enamasti üle 10 kraadi.
Kuigi ilm püsib enamasti selge, soojenemist oodata pole, vaid ilm võib pisut jahedamaks muutuda. 5. mai tuleb uuesti veidi soojem, aga pärast seda on oodata olulist külmenemist, sh lumesadusid.
1. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhkkond. See muutis ilma rahulikuks ja valdavalt selgeks, mistõttu öösel oli kuni 5 kraadi külma (rannikualadel oli soojem: enamasti üle 0 °C).
Päevaks pilvisus kaguservas tihenes, kuid olulist sadu siiski ei tulnud: selle põhjuseks oli mööda Venemaa lääneserva põhja liikuv madalrõhulohk, mis tähistas troopilise õhumassi piiri. Sellega seotud tugevad sajud ja äike jäid kindlalt Peipsi taha. Päikese mõjul oli sooja üldiselt 10...15 kraadi, ainult pilvises kaguservas ja kohati saartel jäi madalamaks. Tuul oli nõrk ja mõõdukas, esialgu läänekaartest, hiljem madalrõhulohu mõjul valdavalt põhjast.
Moskvas jätkus kuumalaine. Troopilise ja palju jahedama polaarse õhumassi piiri tähistas madalrõhulohk, mis liikus põhja poole (FMI).
Tuleb enamasti kuiv ja rahulik nädal, päikese mõjul on sooja varasemast pisut rohkem, kuid õhumass on jätkuvalt külm.
Nädal algab kasvava õhurõhu toel selge ilmaga, siiski päeval ei ole välistatud mõni sajuhoog, sest õhumass on külm ja üsna niiske (veeauru tuleb ka mahasadanud veest), samas selget kõrgrõhuharja või antitsükloni mõju, mis pilvede arengut pärsiks, ei tundu olevat.
Norra merel tugevneb antitsüklon, mis liigub Läänemere suunas. Eestit jääb siiski mõjutama selle idaserv, mistõttu õhk püsib karge, on suur öökülmaoht, aga päikeseliste päevadega võib sooja tulla üle 10 kraadi.
Kalmer Saar. 29.04.2017 Muhu
Millal see arktika siit nihhi tõmbab ükskord...siiber juba sellest pidevast külmast :(
VastaKustutaMõni nädal veel, siis saab vast rahu.
VastaKustutaJust, kannatame mõned sajused kuud veel ja tulebki soe sügis.
VastaKustutaKellel andmeid võtku 1995 ette ja vaadaku sealt. Lühidalt aga mai teises pooles hakkab midagi looma.
VastaKustuta@1. mai 2017 11:11
VastaKustutaEt siis ootame aegade üht kõige soojemat juunit, kuigi möödunud juuni oli juba soe?
Sooja juuni tõenäosus on väga suur kuigi näiteks NOAA lehekülg seda ei näita. Kas just aegade soojem aga eelmise aasta juuni võib üle lüüa.
Kustuta1995 oli laupäevale sarnane olukord 14. mail, sügav tsüklon liikus üle eesti, idapiiri taga 20 kraadi. Päeval üle 20 kraadi jõudis kohale 20. mai paiku. Mai lõpus oli juba 30 ligi.
VastaKustutaNo ma ei mõtlegi ,et päev pävalt kokku läheb aga sinna kanti. Küll aga tõesti ei imesta kui mai lõpus nii kuumaks läheb. Soojuse puudujääk ja looduse mahajäämus on sama kui siis.
VastaKustutaMa ei mõelnud seda norimisena :) lihtsalt uurisin järele, siis ei pea igaüks seda ise tegema
VastaKustutaSeda 1995. aasta analoogiat ei maksa tõsiselt võtta, mu sisetunne ütleb et läheb hoopis nii, et tänavune aasta teeb 2010. aasta suvepoolaastat tasa, ehk et jahe ilm kestab sügiseni. 30-kraadist sooja tänavu mais ei tule, maksiks jääb nii 23-24 kraadi kagunurgas.
VastaKustutaMai aga tuleb aegade külmim. GFS näitab pidevat loodevoolu vähemalt 11. maini. See tähendab ka samapalju öökülmaohtu ning rannikul ka põuda. (Ega ma ütlesingi, et pärast lõunatsükloneid tuleb tavaliselt põud, ja tulebki.)
VastaKustutaJälle põud ja võimsad öökülmad! Lume ja tuisu võimalus on pärast 7. maid, siis põhja- ja kirdevool prognoosides.
VastaKustutaMis juhtudel mai maksimum tuleks nt saartele või Harjumaale?
Suhteliselt tugeva lõuna või kagutuulega nagu näiteks selle aprillirekordi ajal aastal 2000 kui Kunda sai selle au endale
VastaKustutaMai keskpaika näitab lumetsüklonit, kui sagedane selline asi üldse on, et mai keskpaigus sajab lund ja tuiskab.
VastaKustutaTuleb ilmselt ette kui alles 2014 juuni keskel tuli lörts maha. Mis siis veel maist rääkida.
VastaKustutaAga juunis sadas siis ikka ju lund, ka ilmajaamades märgiti just lumesadu ja õhutemperatuur langes saju ajal kuni 0 kraadi lähedale. Lund on juunis registreeritud veel 1982. aastal, lörtsijuhtumeid juba rohkem.
VastaKustutaNo ma kirjutasin selle mis harjumaal kodus oli. Näiteks Väike-maarjas vist oli jah lausa lumesadu.
VastaKustutaTundub ,et HIRLAM ei oska arvestada merebriisi mõju. Iialgi ei tule Tallinas täna +14. Jõuab ehk korraks näiteks +11 kanti ja siis mere mõju surub pigem allagi natuke. Harjumaa Kose kaugusel võib aga vabalt +15 ära tulla.
VastaKustutaVõib-olla Nõmmel tuleb +14 ära, aga pole seegi veel kindel.
VastaKustutaIlmateenistuse kuu kokkuvõtte jutt mainib võrdväärsete aprillidena 1961 ,1971 ja 1974 aprille. No ühelgi nendest aastatest ei tulnud kuuma juulit ega augustit. Sajuhulki kahjuks ei tea.
VastaKustutaIsiklikult ei soovita seda inimest siin enam lugeda. Viimasel ajal on eriti ülbeks läinud ja teistega tõmblema hakanud. Viimane juhtum oli juba päris karm ja enamus inimesi sai teada "tõelist Jürit" ja hakkasid lihtsalt ignoreerima seda inimest.
VastaKustutaSoovitan parem jälgida Kairo Kiitsaku prognoose asju, sest tema pole vähemalt ülbe ega kahtlane isik.
Keegi vist on avastanud ,et kui Jürit pole saab oma kommidega blogi tuksi keerata.
VastaKustutaJah, see jäigi ebaselgeks, kas juuni lumest oli juttu kogu Eestist või konkreetsest kohast. Ülevaade sellest sündmusest koos fotodega http://aikesehuvilised.ee/millal-loppeb-juunipakane/
VastaKustutaKahjuks esimene kümnepäevak rikkus aprilli jaheduse ära, 10. aprillil oli isegi kuupäeva soojarekord.
Mis saab maist ? Külm lõpuni ? Arvamused ?
VastaKustutaPärnus on küll täna soe ja mõnus. Üle pikaaja saab talvejopeta õue minna, tundub, et seda vist kauaks ei jätku...
VastaKustutaMai tuleb jah vaatlusajaloo üks külmimaid, aga 23-24 kraadi tuleb kagus siiski ära kuu maksimumina.
VastaKustutaTäna jah leitsak õues: lennujaama minnes hakkas juba kuum. 7. maist on jälle vist lumi päevakorras. Kui kuu lõpp on tuline, võib keskmise mai küll kokku anda.
VastaKustutaIlmateenistuse lehel räägitakse külmadest aprillidest 1961,1971,1974. Selle aasta aprill pidavat samal tasemel olema. Delfis juba artikkel ,et viimase 40 aasta külmim talv. Ometigi on see ainult pooltõde. Nimelt Tallinnas olid aprillid 1985,1987,1988,1997,2003 veel külmemad kui möödunu. Ka ilmateenistus ei räägi sellest eripärast.
VastaKustutaVabandust külmim aprill
VastaKustutaKahju - peab siis märkuse tegema. Portugalist tagasi tulles ootab vist lumi ja külm ees. Praegu on lennu ootel.
VastaKustutaJah, Jüril on see tagasitulek päris ebameeldiv, sest suvest talvesse tulek on läbilõikavalt külm. Pakun, et mais tuleb -10 kraadigi ära.
VastaKustutaAga tänavune äikesehooaeg on kahjuks jälle lühike - mai võite juba 3. aastat maha kanda.
@ 2. mai 2017 12:10
VastaKustutaSiiski mitte, sest kardetud põud on algamas (jälle taimekasvu perioodil), kuid erinevalt möödunud aastast lisanduvad sel korral ka korralikud miinuskraadid.
Aprill tuli 2015. aasta detsembrist vaid pool kraadi soojem. IRW
VastaKustuta@ 2. mai 2017 14:19
VastaKustutaKust sellised andmed võtsid? Ilmateenistuse kokkuvõtte järgi tuli küll 0,3 kraadi KÜLMEM kui 2015 detsember, mis on negatiivselt erakordne.
Lissabonis. Jõle kuumus lõi vastu. Läksime lennujaama tagasi.
VastaKustutaKagu-Eestis oli täna esimest korda sel aasta kuulda kägu kukkumist.
VastaKustutaAitäh mu mõtteid lugemast, just mõtlesin seda lähiajal küsida. Nüüd jään siis ööbikuteadet ootama :)
VastaKustutaTore, et teil hästi. Oleme Lissabonis võimsate äikeste ja üleujutuste ootel (5. mail on oodata - hoiatused igal pool üleval). 5. mail saame rendiauto ja lähme mägedesse äikesejahile.
VastaKustutaMeie siin oleme sooja ootel, kui seda üldse enam tulebki.
VastaKustutaKahju kuulda. Äkki mai lõpus kuumalaine?
VastaKustutaEi usu eriti. Halvimal juhul poolteist kuud veel äikesehooajast maha kanda.
VastaKustuta2010. aasta talvel oli pidev külm 2 kuud, mil polnud ühtki sula. Nüüd lihtsalt langes see olukord kevadesse, kuid on palju karmim, sest isotermidest on näha, et poolusest on meie õhumass pärast 6. maid vaid 5-7 kraadi soojem.
Pool nendest postitustest siin on üks kauakestev hala. Mida te vingute koguaeg? Küll see äike ja kuumus tuleb!
VastaKustutaMiks mitte vahel olla õrnad vinguviiulid? Tore, et on aktiivne arutelu.
VastaKustutaEestlaste värk, kunagi pole midagi piisavalt
VastaKustutaEga kui mais hakkab kraade pärast 7. maid olema päeviti +5 ringis, siis see pole tõesti midagi piisavalt.
VastaKustutahttp://parnu.postimees.ee/4100043/ilmatark-algav-suvi-tuleb-mullusest-jahedam
VastaKustutaJärelikult tuleb soojem suvi õnneks...
VastaKustutaIgaltahel Foreca näitab normist külmemat maid. Alles kuu lõpus jõuab normi.
VastaKustutaJüril vist Portugalis mõnus olla. Lissabonis igaltahel juba +30
VastaKustutaEi maksa ikka nii enesekeskne väike eestlane olla ja jonnida, et meil pole midagi ja ei tulegi. Märksa kuumemas Lõuna-Euroopa kliimas ka täna alles esimene selline suurem äiksepäev.
VastaKustutaPiisas vaid paarist soojast päevast, et siin Kagu-Eestis kask juba roheliselt pungema hakkas. Mõnel üksikul kasel võiks isegi hiirekõrvu leida. Ilmselt selle nädala jooksul toimub lehtimine.
VastaKustutaKahju jah, et kõik tormakalt tärkab, sest uue nädala külm võib päris palju kurja teha.
VastaKustutaSee,et praegu Lääne Euroopas on soe ongi põhjuseks miks meil on külm. Kuna seal õhuvool on lõunast meil põhjast...(tsirkulatsioon)Oleme n.ö. arktilises kottis. Hetkel tsirkulatsioon näitab, et suure tõenäosusega tuleb külm juuni vähemalt. Tuleb jälgida assoori maksimumi ja islandi miinimumi õhurõhu võnkumise indeksit. Kui saab ta positiivseks siis tuleb sooja
VastaKustutaTänane päev on pilves ja niiske. Oleme raju ootel!
VastaKustutaSamas GFS sinna Portugali midagi eriskummalist labiilsust küll ei näita. Ootate rohkem nagu tuult ja tormi või mida? :)
VastaKustutaVõrreldes Eestiga on asi seegi ju.
VastaKustutaIslandil Skjaldthingsstadiris mõõdeti täna 21,6 kraadi.
VastaKustutaOotame hoovihmu ja äikest! Sadama hakkas enne keskööd kohaliku aja järgi, kuid äikest veel pole. Eks päeva jooksul võib midagi tulla.
VastaKustutaECWMF pikk prognoos annabki võimaluse 1995 kordumiseks nagu juba maininud olen. Ka 1995 läks mai lõpus kuumaks
VastaKustutaPole mõtet otsida analoogaastaid eelmisest sajandist, sest kliima soojeneb üha kasvavas tempos ja need seaduspärad, mis muiste kehtisid, ei näita enam poolt tõdegi. Tuleb heita pilk ikka lähiminevikku. Kas on juba ununenud, et 2013. a aprill oli tänavusest veel jahedam, ja et kuu maksimum polnud ka nii kõrge kui tänavu? Tuletage meelde, milline suvi sellele järgnes - aegade üks kõige soojem ja pikem. Hoolimata külmast aprillist ja lumesadudest pole ju siiani veel ühtegi külmarekordit sündinud, mis taaskord tõestab, et praegune jahedus pole mitte midagi enneolematut. Inimesed on lihtsalt sagenevate Vahemereliste kevadetega juba nii ära harjunud, et kui tuleb vahele üks "normaalne" Eesti kevad, siis on kohe paanika lahti. Küll näite, et õige pea ägame suure kuuma käes - tagasilöök sellele külmale ei jää tulemata.
VastaKustutaJah aga esimene kuumalaine oli siis 9 mai paiku aga nüüd ei lubata ka 19 maiks kuumalainet
VastaKustutaKüllap tuleb siis järgnev kuumaperiood selle võrra veel karim.
VastaKustutaJah, oleme valmis huvitavaks ja karmiks ajaks. Õrn pikne ja mõõdukad hoovihmad olid Lissabonis hommikul, kuid juba Porto poole teel.
VastaKustutaKeegi väitis siin hiljuti, et 20-kraadine päevamaksimum on mai alguse kohta suur soojalaine(kuumalaine). No ei ole! Võrus ja Valgas tänane max 18,5 kraadi, kuid pikaajalise keskmise järgi on tänane päev ikka meil normist jahedam, kuigi ööd ei olegi ju nii külmad. Seega 20-kraadise päevamaksimumiga oleks vast pikaajalise keskmise välja venitanud. Jah, üle 20-kraadine päevamax oli suur soojalaine võib-olla eelmisel sajandil, kuid ajad on nüüdseks muutunud. Mai on reeglina juba puht suvekuu(va tänavune) ja 20 kraadi ja enam näiteks Kagu- ja Lõuna-Eestis on mai alguse kohta täiesti tavaline. Soojalaineks võiks nimetada 25 kraadi ja rohkem, kuumalaineks üle 30 kraadi nagu 2014.
VastaKustutaEt sa siis toetad Aafrika versiooni. Soomes hoiatatakse kuumast kui läheb üle +25 ja Lätis on vastav number +27. Eestis siis alla +30 ei sobi.
VastaKustutaTäna hommikul kella 09:10 paiku selle hooaja esimene kägu ka Harjumaa keskel, Kiili vallas, kuulud. Ööbikud ja õitsevad toomingad/sirelid võiks veel lisanduda ja olekski isiklikult kevadetunne täielikult olemas :).
VastaKustuta@ 5. mai 2017 14:05
VastaKustutaNäeme-näeme, aga miks mitte ka talvel, st. nominaalselt ehk keskmiselt 10 kraadi külmem praegusest. Sest kusagil pole ju kirjas, et just SUVEL peaks see tagasilöök toimuma.
Ei hämmeldu üldse, kui see "paaniliselt külm kevad" kogu algava suve kestab. Võibolla oleme peagi tunnistajateks vaatlusajaloo külmimale suvele ja sellele järgnevale soojimale talvele? (Ehk 5. soe talv järjest)
Nonii, tänane päev jääbki siis ilmselt selle mai kõige soojemaks.
VastaKustutaPigem jääb homne. Ise arvan et ka 20 kraadi võib nt Valgas reaalne olla.
VastaKustutaKui kägu vitsa tuleb siis põllumeest pidi ootama vilets suvi. Põud või uputused ? Seda ei täpsustata
VastaKustuta@5. mai 2017 17:47
VastaKustutaKuumahoiatuste osas pooldan 27 kraadi, sest seda kinnitavad uuringud, et üle selle on põhjamaalaste jaoks liig. Mis aga Eesti kliimat ja ilma puudutab, siis isikult pean kuumalaineks vähemalt 30 kraadi.
@5. mai 2017 18:27
VastaKustutaKui tagasilöök tuleb, siis järgneb kohe ühele anomaaliale teine, mitte kunagi poole aasta pärast.
@5. mai 2017 18:35
VastaKustutaVähemalt sai aprilli kuu maksimum ületatud, asi seegi.
2015. aastaö oli ka mai maksimum aprillist natuke kõrgem - 20 vs 22 kraadi.
VastaKustutaVähemalt 2/3 tuttavatest peab üle 25 kraadi ebameeldivaks kuumuseks, v.a kui vesi on käepärast.
VastaKustutaArvan et tänavune mai ja ehk ka suvi sellist 25+ sooja ei toogi.
VastaKustutaIlmatemaatilist tundi pidavatel õpetajatel olid 5- klassis etteantud küsimustik,
VastaKustutamida nad lastega arutasid. Järele jäi 3 küsimust, millest polnud töövihikus seletust
ja õpetajad olid ka kimbatuses !
Kuidas lihtsas keeles rääkida 5- klassile-
-Miks ei teki pilvisel ööl tavaliselt kastet ?
-Kuidas peab õhutemperatuur muutuma, et hakkaks sadama ?
(loogiliselt sajab ju igasuguse temperatuuri juures)
-Miks hommikuti esinev udu keskpäevaks hajub ?
(selge, et õhk soojeneb ja mahutab rohkem niiskust, pole küllastunud, aga õhk samas
peab ka paisuma- jne.
Tänud vastamast.
Lõuna-Eestis tuligi täna 20 kraadi ära, nagu sai eile arvatud. Seega jätke meelde, et tänavuse mai kõige soojem päev on 6. mai, kuna kuu lõpus on see juba ammune aeg...
VastaKustutaNOAA prognoosib juba kuni 3 kraadi keskmisest külmemat maid. Kas kogu suvi jätkub samas vaimus ja tagasilööki selle külmale ei tulegi?
VastaKustuta@ 6. mai 2017 17:42
VastaKustutaKindlasti tuleb. Aga loe esmalt mu 5. mai 2017 18:27 lisatud kommentaari ka kindlasti :)
Võrus on kl 18-ste andmete järgi külmem kui Tallinnas
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaIlmamudelid ennustavad juba mitmendat päeva järjest, et 10. mail võib moodustuda mitmel pool Eestis ajutine lumikate.
VastaKustutaEinoh, ega eestlane ka kaua kannata, varsti kolivad lõunasse. Ka põhjamaainimestel on mingisugune taluvuspiir.
VastaKustutaEi juhtu seda. Eestlane neelab kõik toredalt alla. Olgu aktsiisi järsk tõus või elektrihinna tõus aga autosi tänavale põletama ei minda. Põllumeestegi aktsioonid on nagu traktorite väljanäitused. Kannatame selle külmagi ära.
VastaKustutaAitäh 5. klassi küsimuste eest! Vastan esimesel võimalusel (vajab läbimõtlemist).
VastaKustutaJaheda võitu kevade tõttu Eestist üldse minema kolida on tõesti just see elumõte! Mõtlen ka tihti sellele, jah. Kui sa just juurikate kasvatamisest 100% oma elatist ei teeni igapäevaselt, siis võibolla polegi NII VÄGA oluline milline see ilm on? OIlukord ei ole nii hull tegelikult!
VastaKustutaTuleb mis tuleb, ole õnnnelik, et üldse oled. ;)
Soojemaks läheb niivõinaa, aga seda otseselt tänu vaid Arktika soojenemisele, sest juulis pole seal ealeski sellist isotermi olnud mis tulevaks teisipäevaks Eesti kohale ennustatakse.
VastaKustutaMõned päevad tagasi Island nüüd Gröönimaa kus soojem kui Eestis. Soe lihtsalt läheb sinna kus seda ei ole vaja.
VastaKustutaMiks ei ole vaja? Gröönlased vb mõtlevad a'la et "lõpuks raatsis soe ka siia [Gröönmaale] jõuda".
VastaKustutaAga jah, praeguse Euroopa külma hind on sellevõrra lühem äikesehooaeg.
Vaatan ,et M. Kaasik oma pikas prognoosis ei toeta ka kuuma suve prognoosi.
VastaKustutaPaistab, et Kagu-Eestis algab tänavu äikesehooaeg hiljem kui kunagi varem. Tavaliselt on selleks ajaks siin vähemalt üks suurem raju üle käinud, kuid tänavu pole isegi müristamist veel kuulnud.
VastaKustutaVäga hea ju, sest siis avanab kagukatel ka lõpuks ometi selline pidev ootamisevõimalus [ et äikest ei tule ega tule], nagu möödunud suvedel loodekatel. Saate seal tunda seda nagu meie siin loode pool.
VastaKustutaKuigi jah, me siin juba harjunud ootama, kuna 2 hooaeg juba tühjalt oodanud. :D
avaneb*
VastaKustutahooaega*
Aa, muide...Soomes äikesehooaeg juba ammu käib. Lisaks oli ka seal täna hommikul jälle äikest, täpsemalt Hankos. Ehk siis kohas, mis kõige poolsaarjam. Aga mõneti ootuspärane, sest meil on taoliseks kohaks Sõrve, kus on äikest Harjumaast rohkemgi!
VastaKustutaVeidrad asjad ja olukorrad. Kes teab, milleni see viib. Portos oli öösel 16 kraadi, päeval oodatakse 30 kraadi. Plaan on kuuma eest mägedesse minna.
VastaKustuta5. klassi asja pole unustanud.
Üks nutikas käsitööhuviline on heegeldanud seeliku, kus iga rida tähistab ühe päeva temperatuuri. Alustas selle aasta 1. jaanuaril ja lõpetas 30. aprillil. Väga ilus seelik ja imehea mõte! https://www.facebook.com/DaisyKasitood/photos/a.731809363568326.1073741828.731772163572046/1419676508114938/?type=3&theater
VastaKustutaEt siis kaks ilmatarka ennustavad juba jahedat suve. Ei jõua ära oodata, mil ülejäänud Maalehe ilmatargad oma prognoosid avalikustavad ning Ilmateenistus ja Accuweather samuti. Hetkel tundub küll, et jään ainukesena kuuma suve prognoosima, aga seda parem tunne on lõpuks kui kõik ülejäänud mööda panevad.
VastaKustutaEi jõua ausaltöeldes Jüri tagasitulekut ära oodata, sest niigi puruigava ilma taustal on ilma tema ilmajuttudeta veelgi igavam.
VastaKustuta----------------------------------------------------------
Mis üldse äikesesse puutub, siis 2 äikesevaeset suve on veel ees, sest 4 nigelat talve oli järjest ning ning seega võib ka 4 nigelat suvegi olla. Aga võib ka 7 sellist olla.
2010. aastal oleks taoline seelik kogu aastaringi kohta vist üks kirjumaid olnud
VastaKustutaPidage veel paar päevakest vastu.
VastaKustutaKuidas lumega? Tuttavad helistasid ja ütlesid, et suur lumi tuli maha. Saadeti pilte. Näitasin Porto turismiinfopunktis neid pilte ja teenindaja minestas. Kui toibus, küsis, kus me pärit. Ta arvas, et Eesti on lõunapoolusel.
VastaKustutaNõmmel lund ega sademeid pole olnud, küll aga möödus hommikul siit rünksajukas paar km ida-kagu poolt.
VastaKustutaPõhiline lumi tuli vist Saaremaal,mõni pilt oli ka Maardust,aga seal ei olnud midagi märkimisväärset.
VastaKustutaMõnede prognooside kohaselt peaks tänavu ka juulis lund nägema. Tegemist pole ilmatarkade ennustustega, vaid ametlike prognoosidega, mis on paraku ette nähtud vaid teatud asutustele/inimestele, kellel neid on tarvis.
VastaKustutaNo hea tahtmisegi korral pole see võimalik. Küll aga rahega on teised lood.
VastaKustutaEi usu ka seda prognoosi juttu
VastaKustuta4 aastat tagasi oli 9. mai hoopis 27-kraadine ja seda ka Tallinnas ning äikeseline, aga Tallinnas päikeseline. Täna oli vastuseks vaid 4 kraadi.
VastaKustutaNonii, Tallinnas uus 10. mai külmarekord olemas. Vähemalt mingit kasugi sellest Arktikast.
VastaKustutaEhk tuleb veel rekordeid? Portos oli õhtul paduvihm ja õrn äike (sähvatused eemal ookeani kohal).
VastaKustutaIlmselt ja pakun ,et ka mai külmim öö tuleb eelolevast.
VastaKustutaLõhnab rekordi järgi. Viimase 37 aasta Eesti miinimum mais on -6,6 ja hetke seisuga Kuusikul on ka -6,6
VastaKustutaTuli -6,7 ära. Nüüd jääb oodata kas seda ka ametlikult kinnitatakse.
VastaKustutaTugev lumesadu oli Tõrvas 09.05 kella 20 paiku, nähtavus halvenes. Tekkis lumikate ja veel hommikulgi lumi maas (korjasin lemmikloomale lume alt võililli). Õhtul suurenenud õhuniiskus pluss temperatuuri langus - autouksed jäätusid kinni.
VastaKustutaKäisin täna väljas jalutamas et näha külmakahjusid ja kogu tärganud rohelus, eriti toomingad, on muutunud militaarpruuniks. :(
VastaKustutaÕudne ju! Ja võimsad külmad vist jätkuvad.
VastaKustutaTartus on kena jõuluilm hetkel. Ilus lumesadu, maa ka juba valge.
VastaKustutaNo kuuma suve ennustajad värisege. Ka accuweather ei toeta teie suve. Pigem on Eesti jälle piiripostiks sooja ja külma piiril.
VastaKustutaEelmise aasta prognoosiga võrrldes, mis neil täppi läks, tundub tänavune siiski parem: "While the intensity of the heat is not expected to be as high from Poland into the Baltic states, Belarus and Ukraine, there will be several bouts of unseasonable warmth." Seega päris ilma soojata me nagunii ei jää. Aga nagu nende pildiltki järeldada võib, siis paistab, et tulemas on jälle tüüpolukord, kui kuumalained ja rajud jõuavad kagunurka, aga loodes valitseb mõõdukalt jahe, päikeseline ja põuane suveilm :D
VastaKustutaJah, loodeservas põud ja jahedus jätkub.
VastaKustutaJahedusega niipalju nõus ,et tuleb pigem normi piires temperatuuriga suvi mitte jahe aga peamine segav element saab olema sademete rohkus. Seega pööripäeval tehtud prognoos peaks üsna hästi. Ja endiselt ootan ,et juuni tuleb pigem normist soojem kui külmem. Seega ikkagi ootan 1995 kordumist ligilähedaselt aga sajab rohkem. Seega ikkagi kes äikest ihkavad saavad oma laksu kätte.
VastaKustutaLas sajab kasvõi äikeseta. Peaaasi, et loodes põuda ja kagus ka uputust ei tule.
VastaKustutaHuvitav millal ja kas üldse mais on olnud mingi kuupäeva keskmine alla nulli. Väike-maarja näitab sellist imet.
VastaKustutaVat ongi! Peab uurima ...
VastaKustutaVäike-Maarja pole ainuke selline koht. Ka Kuusikul oli miinuseid plussidest rohkem.
VastaKustutaVat siis! Tegin siia postitusse reisikirja ja ilma iseloomustuse tagantjärgi.
VastaKustuta