9. nädala ilm (27.02.–5.03.2017)

Kommentaariumi link

5. märtsil tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhuhari ja ulatus Läänemereni (Läänemere lõunaosa kohal püsis madalrõhulohk). See puhastas alates loode poolt madalatest pilvedest taeva ja õhutemperatuur langes alla 0 °C.
Päev oli üsna päikeseline, aga eelnevatest külmem; taevasse jäi enamikes kohtades püsima õhuke kõrge pilvekiht, mis võimaldas näha ebatavalisi halode vaatemänge, lõunaservas olid pilved väga paksud ja seal ei olnud midagi näha.

Antitsüklon püsib paar päeva ja ühes sellega ka talvine ilm. Antitsüklon nihkub itta – Venemaale, mistõttu kagust võib kohale jõuda soe õhumass ja sellega kaasneda lumesadu ja tuisk. Hiljem määrab ilma edelast ja läänest saabuv ilm ja sajuvõimalus püsib suur ja olud vastavad soojale talvele.

Inga Sõelsepp. 02.03.2017 kell 16.58 Tallinnas

4. märtsil tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhuhari ja ulatus Läänemereni. See muutis ilma kuivemaks ja klaarimaks (3. märtsi õhtul tekkinud udu hajus öö jooksul), kuid ilm püsis esialgu veel pilves, üksikute selgimistega.
Päeval sadas kohati veidi lund, lörtsi, vihma, tugevam oli sadu Lõuna-Eestis, kus sadu oli enamasti vihmana, aga õhtu jooksul tuli sekka ka märgi helbeid; nõrk läänekaartetuul asendus muutliku suunaga tuulega, hiljem lühiajaliselt põhja- ja seejärel juba kirdetuulega, eriti põhjarannikul.
Sooja oli 0...4 kraadi, hommikupoole oli loodeservas ka veidi alla 0 °C, pärastlõunal langes alates põhjarannikust õhutemperatuur miinuspoolele. Külmenemise põhjuseks oli Soome lahe kohal olev nõrk külm front, mille möödumisel muutus ilm külmemaks, kohati sadas veidi lund.
M. Kaasik: Kevadet ei paista veel kusagilt. Talvel poolkinni olnud taevaluugid pääsevad hoopis täiega valla, kallates eelkõige Lääne-Eesti üle lörtsi ja vihmaga, kuid ka muud piirkonnad ei jää sajuta. Ida pool võib lühiajaliselt taas lumi maha tulla. 
Kalendaarsed talvekuud (detsember, jaanuar, veebruar) olid väga kuivad, soojad ja üsna päikeselised võrreldes pikaajalise keskmisega: http://www.ilmateenistus.ee/2017/03/talvekuude-ulevaade/
NB! Sademenappus ja põud ei kummitanud kõiki kohti, nt Halliste vallas Viljandimaal oli sademeid keskmisega võrreldes isegi enam ja jõed ajavad üle kallaste, anname sõna Priidule: https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=10155187261879875&substory_index=0&id=45543384874 talve oludest kokkuvõte Soomaal. https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=10155186936939875&id=45543384874 praegu alanud üleujutusest videot kah. Marul märtsis sadanud juba 11,8 mm. Marul +4,pilves. Veel fotomaterjali Soomaa.com lehelt https://www.facebook.com/pg/soomaa.estonia/photos/?tab=album&album_id=10155186862224875.
Kõige teravam on põud olnud ikka loodenurgas, kus isegi suvel ei sadanud eriti, rääkimata sügisest ja talvest.

Silvi Arold. Ootamine tasus end ära. 02.03.17, kell 21.19, Sirguvere.

Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern:  Hüpliku ilmaga märts
Kevadkuu märts asus kohe oma nime õigustama. Kui veebruar püüdis veel hoida talve nägu, siis märts leidis õigustuse asuda kohe kevade teele. Märts algas päevasoojaga ja ega öine õhutemperatuur ka palju nullist madalamale ei laskunud. Kuid nii nagu üleminekuaegadele omane, ei taha talv veel oma võimalusi käest anda ja nii tuleb valmis olla tagasilöökideks. Kui täna ja homme öösel langeb termomeetri näit minimaalsed kolme miinuskraadini, siis pühapäeva ja uue nädala esimestel öödel 6 kuni 8 külmakraadini ja ka päevane näit jääb nulli lähedale. Talvist meeleolu toetavad langev lumi ja tugev põhjakaare tuul. Teed on jälle kohati ja aeg-ajalt libedad ning talvekasukas kulub marjaks ära.
Reedeks ja laupäevaks jääme Põhja-Euroopat katva mitmeosalise madalrõhuala haardesse, päikest on vähe ning reede pealelõuna ja laupäeva ennelõuna võivad tulla üsna sajused, kusjuures sisemaal ja Põhja-Eestis läheb vihma- ja lörtsisadu üle lumeks. Kui senini puhus tuul edelast ja lõunast, siis pärast laupäevase madalrõhulohu eemaldumist pöördub tuul põhjakaarde ja õhutemperatuur hakkab langema. Seda tendentsi suurendab pühapäeval Skandinaavia kohal tugevnev kõrgrõhuala, mis järgmistel päevadel kuni kesknädalani katab oma lõunapoolse osaga ka Eesti. Samal ajal liigub üle Läänemere lõunaosa itta aktiivne tsüklon, mille põhjaserva lumepilved võivad katta ka Lõuna-Eesti. Kahe rõhkkonna piiril puhub pühapäeval, esmaspäeval ja eriti teisipäeval üsna tugev kirdetuul ning õhutemperatuur sellel nädalal kogetuga langeb oluliselt. Selle eest aga saab öösel teha tähevaatlusi ja päeval nautida juba soojendavat päikesepaistet.
Uueks kesknädalaks on kõrgrõhuala üle Soome liikunud edasi Venemaale. Meil tuul korraks rahuneb, et siis uuesti pöörduda edelasse. Põhjuseks on piki 55 laiuskraadi üle Atlandi Islandi suunas liikuv tsüklon, mis transpordib oma lõunaservas sooja ja niiskust ja lisaks avab tee troopilisele soojale, mis toob Ibeeria poolsaarele järgmiseks neljapäevaks suve. Nädala lõpuks võib meilegi sealt soojariismeid jõuda, mis taaskord kinnitavad läheneva kevade iga-aastasest paratamatust saabumisest. Kevad-suvise sooja saabumist Euroopasse saab jälgid siit.

Vihmane ilm 1. märtsil Jõgeval

Huvipakkuvat:
Mtü Puerto: Oeh - märts 2-3 kraadi keskmisest soojem tähendab sisuliselt ju kuu keskmiseks ca 0C, kuna märts ju aasta teine kõige külmem kuu statistika põhjal? Ja ülejäänud kuud kuni augustini tavapärase temp-ga. Ja mida loodusmärgid näitavad? Sireli pungad nagu detsembris ning pääsukesed pidurdasid oma lendu ning asusid POR-s oma pesa ehitama...
Kurvastada veel ei tasu, näiteks hooajaprognoos on üsna soodne http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm, aga blogis enam nii optimistlikud ei olda.
Ma olen õppinud suve ilma määrama aprilli äikeselisuse järgi: pikserohke aprill tähendab jahedat ja sajust suve, pikselised aprillid olid näiteks 2000., 2008. ja 2015. aastal, suved siis vastavad. Kui mais on korralik kuumalaine, võib see küll jahedat juunit tähendada, aga suvi on soe või isegi tuline, hea märk on ka lumine mai: juuni tuleb siis ilmselt soe, edasised kuud võivad nii üht- kui teistmoodi olla. Need reeglid pole ilmselt absoluutsed, aga seni on kehtinud.
Minu loodusmärgid oleksid siis: äike aprillis (loeb Eesti tervikuna, mitte nt Keila, Kibuna või Haanja üksinda – näiteks 3 äikesepäeva Haanjas laieneb kogu Eestile, tähendades, et aprill oli Eestis äikeserohke), kuumus mais (vähemal määral aprillis) ja lumi mais.
Halva suve oht on suur, kui aprill on äikeseline või mai on ühtlane, ilma suuremate kuumalainete või lumesadudeta, halva suve oht on mõõdukas, kui aprillis on suuri kuumalaineid (2000. a näiteks kuni 28 kraadi); hea suve võimalus / oht on märkimisväärne, kui mais sajab palju lund või on mõni suur kuumalaine, hea suve võimalus on mõõdukas, kui talvekuud on külmad, blogi kommentaarides täpsemalt sellest.

Ülle Kopelik. 27.02.2017. Varudi-Vanaküla kell 10.45

Rekordsoe päev suvehõnguliste pilvedega. 28.02.2017 Laagris.

3. märtsi öösel liikus väike osatsüklon üle Leedu kirdesse, see tõi ööseks olulise sajuta ilma, vaid kagunurgas oli kerget sadu, Pärnus seevastu oli udune.
Päeval levis madalrõhulohk Läänemere kohalt kirdesse. See tõi sajuse ilma, vihm asendus sisemaal enamasti lumega, kohati oli sadu tugev, maa sai vähemalt ajutiselt valgeks. Edelatuul tugevnes hommikuks veidi, aga siis nõrgenes ja asendus kohati lõunatuulega, hiljem oli läänekaartetuul. Sooja oli 0...4 kraadi (saju ajal külmem, st 0 °C lähedal), õhtul arenes mõnel pool udu.
Ilm muutub talvisemaks, sest 5. märtsil tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond ja laieneb Läänemere kohale, aga mil määral ilm talvistub, kas ja kui palju tuleb lund, on veel teadmata.

Kairo Kiitsak. Irisatsioon Mällu veskijärve äärest nähtuna 25.02.2017

2. märtsil oli Shetlandi saarte lähedal väheliikuv madalrõhuala, väike osatsüklon liikus üle Läänemere lõunaosa ja Leedu kirdesse. See tõi pilves, selgimistega ja kohatise vihmasajuga ilma, mõnel pool loodeservas ilm selgines ajutiselt, olles mõneks tunniks isegi päikeseline.
Lõunakaartetuul oli nõrk või mõõdukas ja sooja oli 2...6 kraadi, kuid õhtul langes õhutemperatuur kohati, kus selgem, alla 0 °C. Lumi jõudis enamikest kohtadest täielikult sulada.

Ain Vindi. 26. veebruari pilved Võrumaalt.

Jarmo Arusoo. Kvaliteet pole just parim, sest telefoniga pildistatud ja seda on raske 4 sekundit liikumatult hoida. Säri 4sek, ISO 400. Lainelised kõrgrünkpilved Paides. 14.02.2017

1. märtsil liikus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse. Päeval tekkis Läti kohal osatsüklon ja liikus Eesti suunas.
Tugevad sajud eemaldusid hommikuks kirdesse ja esimene osa päevast oli olulise sajuta, paiguti tekkis udu. Kuid juba enne keskpäeval jõudis Pärnumaale vihmasadu, mis levis päeva jooksul mujalegi, loodeservas laskus sulamispiir aluspinnani – vihm asendus siis kohati lörtsi ja märja lumega. Sooja oli 2...8 kraadi. Tuul nõrgeneb ja esialgu lõunakaartest, hiljem rohkem idast, õhtul edelast.

Osatsüklonid ja lohud paistavad Eesti ründamist jätkavat. See toob muutliku ilma sagedaste sadudega, selgimisi on üürikeseks või koguni üldse mitte. Õhk on soe, kuid aeg-ajalt on võimalik sulamispiiri laskumine aluspinnani ja vesise sajufaasi asendumine lühiajaliselt tahkemaga.
5. märtsist paistab ilm talvistuvat.

Ülle Loog. 6.02.2017 Kavilda ürgorg; Tartumaa

28. veebruaril oli siin madalrõhuala idaserv, seejärel liikus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse, hommikul tugevnes nõrk kõrgrõhuhari.
Tsükloni soojas sektoris oli õhumass ebatavaliselt soe ja nii tõusis õhutemperatuur 3...8 kraadini, vaid seal, kus tuul oli jäävälja kohalt, jäi madalamaks (näiteks Mustvees). Öösel tekkinud udu kadus hommikul, misjärel liikus üle Eesti selgema ilma vöönd. Päeval liikus üle Eesti hoovihmu, mõnes kohas oli sajuhoog tugev, kuid juba enne õhtur eemaldusid need hoovihmad üle Soome lahe Karjala kohale. Lõunakaartetuul oli nõrk või mõõdukas, õhtul tugevnes kagutuul.
Õhtul pilvisus tihenes ja uued vihmasajud liikusid kirdesse, sadu oli ajuti tugev. Saju järel asendus kagutuul edelatuulega, püsides mõõdukas. Õhutemperatuur langes 2...4 kraadini.
1. märtsi öö jooksul eemalduvad tugevamad sajud kirdesse ja sadudesse tuleb poolepäevane vaheaeg.
Kuna Läti kohal on oodata osatsükloni teket, võib tuul 1. märtsi jooksul jääda nõrgaks (idakaartetuul) ja kohati võib tekkida udu, eriti neis kohtades, kuhu järjekordne sadu õhtul ei jõua. Sajufaasiks on ilmselt vihm, kuid pole välistatud ka lörts ja märg lumi, kui sulamispiir jõuab aluspinnani.
Ka edaspidi (2. kuni 6. märtsini) on Eesti osatsüklonite ja madalrõhulohkude meelevallas, mistõttu sageli sajab, enamasti vihma, aga võib ka lörtsi ja märga lund tulla.
6. märtsil võib põhjapoolne eriti külma õhumassiga antitsüklon muuta ilma talvisemaks, kuid see ei jää püsima, vaid juba päeva-kahe jooksul võib jõuda troopiline õhumass ikkagi kohale ja siis tuleb kevadhõnguline päev; teise variandi kohaselt erilist antitsüklonit põhja pool ei teki ja uue tsükloni idaservas jõuab lõunast väga soe õhumass suurema takistusteta kohale nagu praegu (28. veebruaril). Elame-näeme!

Kalmer Saar. 25.02.2017. Väikese väina tamm

27. veebruaril liikus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse. See tõi pilves, kuid rahuliku ilma. Kohati sadas veidi lund või vihma. Õhtuks tõusis õhutemperatuur üle 0 °C, v.a Virumaal. Alates saartest muutus ilm uduseks, lõunakaartetuul samal ajal tugevnes veidi.
Tsükloni soe sektor laotub Eesti kohale, tuues sooja ja mõõdukalt tuulise ilma, olulisi sademeid pole oodata või siis nõrkade hoovihmadena.

Ain Vind. Võrumaa. Lihtne ja ilus Eestimaa (12.02.2017)

Tuleb soe ja sajune nädal.

Nädal algas väikese madalrõhkkonna (osatsükloni) liikumisega üle Soome lahe itta; seejärel (öösel) oli Läänemere kohal kõrgrõhuhari, millele järgneb päeval uus madalrõhulohk.
Seetõttu on ilm muutlik: öine nõrk muutliku suunaga tuul ja udune ilm asendus juba hommikuks märksa klaarimaga, ilmamuutusega kaasnes sadu (lumi), külma oli 0...4 kraadi.
Päeval on valdavalt pilves ilm, mõnel pool sajab veidi (lund või vihma), nõrk muutliku suunaga tuul asendub lõunakaartetuulega. Õhutemperatuur tõuseb üle 0 °C.

Edaspidistel päevadel määrab ilma Põhjamerele ja Norra merele jõudev mitmekeskmeline tsüklon, mis nihkub tasapisi kirdesse. Selle idaservas on väga soojas õhumassis ööpäevaringselt sooja 3...8 kraadi ja ilm tõenäoliselt sombune, aeg-ajalt võib sadada vihma, hiljem ka lörtsi või märga lund, eriti õhukeerise lähemale jõudes (1. märtsi paiku).

Õhumass jahtub selles madalrõhkkonnas, seetõttu asendub vihm tasapisi lörtsi ja märja lumega, kuid sellele vaatamata sulab nädala vältel suure tõenäosusega lumi ära. Kas sellele järgneb uus soojapuhang kevadhõngulise ilmaga või ajutine pööre talve poole, näitab aeg.

Udune 26. veebruar Laagris. Uduga hakkas sadama lund. Selline ilm valitses osatsükloni keskmes.