4. nädala ilm (23.–29.01.2017)

Kommentaariumi link
Kuula ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2017-01-29_10_puhas.mp3

29. jaanuaril ulatus kõrgrõhuala loodeserv Läänemere kohale. Läänemere kohale laienes madalrõhuala kaguserv.
Udune ilm muutus: öösel oli udu peamiselt läänes ja kohati sisemaal, päeval jäi alles vaid üksikutesse kohtadesse, kus oli õhutemperatuur alla 0 °C, mujal oli lihtsalt pilves (lõunapiirilt anti teada ajutistest selgimistest). Õhutemperatuuris erilisi muutusi ei olnud: enamasti -0,5 kuni +0,5 kraadi, saartel vastu Läänemerd oli isegi 2 kraad sooja (õhtul), kuid lõunatuul muutus tugevamaks.
Õhtul liikus märja lume sadu lõuna poole, paiguti tuiskas, edelatuul tugevnes puhanguti üle 15 m/, kuid õhutemperatuur langes natuke.

Ain Vindi. Jääladestus Põlvamaal. 

Veel fotomälestusi erilisest udust (ulatuse ja kestvuse poolest):

Udune Iisaku ja udune Tartu 27. jaanuaril. Vastavalt Aigar Tellingu ja Regina Alberi foto

28. jaanuaril oli kõrgrõhuala põhja-, seejärel loodeserv Läänemere kohal. Ilm püsis rahulik ja udune, kuigi kohati asendus udu madalate kihtpilvedega (tugev inversioon), oli jäidet, sh puudel-põõsastel, kiilasjääd, kohati tekkis vesine-jäine härmatis, sest õhutemperatuur langes tasapisi hommikuks -1 kraadini.
Päeval oli õhutemperatuur enamasti -0,5 kuni +0,5 kraadi, saartel vastu Läänemerd oli isegi üle 2 kraadi sooja. Valdav edelatuul oli nõrk, merel mõõdukas (puhangud kohati ligi 10 m/s). Õhtul peaks jahtumise süvenedes udu taas tugevnema.

Udu kohta selgitus: http://tehnika.postimees.ee/3994713/ilmateadlane-selgitab-mis-tekitas-keset-paeikeselist-paeeva-ootamatu-udu, millest võib osundada: Kokkuvõtlikult tekib selline udu siis, kui pilvede puudumise või vähesuse tõttu maha jahtunud aluspinna kohale saabub soe ja niiske õhumass. Vastu külma aluspinda, olgu see siis külm merevesi, lumine maapind või lihtsalt ööga jahtunud maapind, puutudes hakkab see intensiivselt jahtuma, mis viib veeauru kondenseerumise ja udu tekkeni.

Valik eilseid udupilte:

Jarmo Arusoo. Mustamäel oli jumala selge. Ülemistes oli paks udu. Poolel sõitsin nagu vastu paksu uduseina.

Einar Laretei. Udu Alatskivil. Siin päev otsa udune ilm. Eilsest peale udutab

Kalmer Saar. 27.01.2017.a. Orissaare

Kairo Kiitsak. Tihe udu Jõgeva linnas 27.01.2017 

27. jaanuaril oli kõrgrõhuhari Skandinaavia ja Läänemere kohal. See tõi uduse ilma, kus oli õhutemperatuur 0 °C lähedane, ainult lääneservas oli päev päikeseline ja väga soe (kuni +5 kraadi).
Sisemaal tekkis juba 26. jaanuari õhtul advektiiv-radiatsiooniline udu (vt selgitust allpool), mis levis öö jooksul jahtumise tõttu loode poole ja jõudis lõpuks Tallinnani, kus Lasnamäe piirkond oli pea kogu päeva tihedas udus (vt pilte allpool), mujal oli päikeseline. Päikese mõjul udu mõnes kohas küll taandus, aga pealelõunal jahtumise süvenedes levis uuesti edasi ja õhtuks kattis kogu Eesti. Õhutemperatuur langes aeglaselt alla 0 °C ja mitmel pool tekkis jäidet ja kiilasjääd.
Udune ja  rahulik ilm võib püsida veel ühe päeva, siis muutub ilm suure tõenäosusega klaarimaks, on võimalik vähene sadu vihma ja lörtsina. Tasapisi paistab ilm päev-päevalt külmenevat, aga märkimisväärset pööret talve poole veel ei paista.
* Ele selgitus: See advektiiv-radiatsiooniliseks uduks nimetatav ilmanähtus tekib, kui soe õhk valgub külmemale aluspinnale ja hakkab kiirelt jahtuma, mistõttu õhumassi sees tekib kondensatsioon. Kui järgnevad ööd on külmad, jahtub aluspind veelgi ning siis on oodata veelgi tugevamat udu. 
Einari kokkuvõte ilmastikust: Sellel aastal on üldse eriline situatsioon,õigem oleks öelda ,et sellel talvel: võimas kõrgrõhkkond on Kesk-Euroopas ja suunab sooja õhu siia meie aladele,tsüklonid ise on sunnitud liikuma üle Skandinaavia põhjatipu
See kestab huvitavalt kuust kuusse
Tarmo muljed: imelik ilm on, ebatavaline vist. Taevas oli õhtul ja öösel täiesti selge, oli ka tuulevaikus, temperatuur 0 ja isegi natuke üle! Jaanuaris! Tavaliselt ikka on talvel külmakraadid, kui pole tuult ja taevas on selge. Isegi aprillis on levinud see, et selge ööga on alla nulli. Jaanuaris olen märganud, et üle nulli on vaid niiske sombuse ilmaga ja reeglina edelatuulega. Selge taevaga ja ilma tuuleta ma ei mäletagi, et oleksin näinud plusskraade talvel!

Rapla keskpäeval (http://ilm.ee/rapla/).

Inga Sõelsepp. Hommikune pilt tehtud kell 8.46 (aparaadi kell on suveajal): see oli kõige selgem aeg tänasel kuupäeval. Õhtune  pilt on tehtud kell 15.58 ja ühe vahepealse pildi kellaaeg 15.26

26. jaanuaril liikus madalrõhulohk Läänemere kohalt edasi itta. See tõi sooja ja uduse ilma, kohati sadas tähistas ilmamuutust isegi lumesadu ja tuisk, hiljem vähene vihm ja esines jäidet. Õhtuks tõusis õhutemperatuur kõikjal üle 0 °C. Hommikune edelatuul asendus õhtuks valdavalt läänetuulega, püsides mõõdukas ja nõrgenedes veidi.
Merikese ilmateade: 25. jaanuari ilus päev saab tähtsaks rahvakalendri abil, see oli paavlipäev. Vanarahva tarkus  ütleb, et: Paavlipäeva ilm ennustab suveilmu: päike – päikeseline ja soe suvi ning hea saak; sajune ilm – haigused ja vihmane suvi. Uskugem siis , et kõik talvise meelehärmi kustutab suurepärane suvi.
Ilmakaardilt talve ei leia, ka Avignonist mitte. Kuid kõige lähemad madalad temperatuurid on endiselt Kesk-Euroopas ja küllap on suurepärane suusailm eelkõige Tatrates. Põhja-Euroopa suusakuurordid on kõik järjestikused tavalised ja tormitsüklonid üle elanud, ei oska arvata, millised lumeolud seal valitsevad. Vt. lumeolusid siit: http://zoz.cbk.waw.pl/snieg/en/. 
Ka järgmisel seitsmel ööpäeval jätkub tsüklonite tee mööda sissetallatud rada, ikka kaugel põhjas ja siis vahel ka lähemal. Heal juhul on selles soojas edela- ja läänevoolus ajuti ka selgemaid taevalaike, parimal juhul satuvad need ka päevasele ajale. Suurem osa ajast on aga ikka sompus või lausa udune. Õnneks märatsevad tormituuled aeg-ajalt  kaugel põhjas ja siia neil asja pole. Pigem kujundab ilma kas Kesk- või Ida-Euroopas paikneva kõrgrõhuala serv. Järgmise nädala teisel poolel võib õhutemperatuur kõrgrõhuala servas kagusse pöörduva tuulega miinuspoolele langeda ja ehk on ka päikest rohkem.
Marko Kaasik: Pehme ja sajuvaene ilm jätkub. Suuremal osal Euroopast püsib kõrgrõhkkond. Madalrõhkkonnad liiguvad kaugel põhjas ning nende lohud ulatuvad meile tooma sooja õhku läänest, kuid niiskust ei jätku suuremaks sajuks. Õhutemperatuurid kõiguvad nullkraadi ümbruses. 

Neljapäeval liigub kaugel põhjas paikneva madalrõhkkonna lohk üle Soome itta, riivates Eestit oma lõunaservaga. Ilm on pilves ja sajab veidi vihma. Kuna vihm tuleb algul külmale maale, siis on hommikupoole oodata libedust. Puhub mõõdukas läänetuul. 

Janek Laanemäe. Selline küsimus, et nägin eile igas igas ilmakaares valgussambaid, kas mujal ka nähti või mis eile erilist oli? minu asukoht on Sämi-Tagaküla, Sõmeru vallas.
Jääkristallid olid alates ca 2500 m kõrgusest. Kui võtta aluseks, et vähemalt 2500 m, siis saaks välja arvutada, kui kaugele nad paista saavad. Aga kuna nad on üsna kõrgel horisondi kohal, siis pakuks ikka ~10 km ehk. Muidu võiksid nad vähemalt 15-20 km kaugusele paista kuni silmapiir tuleb ette.

25. jaanuaril liikus kõrgrõhuala Soomest kagusse. Madalrõhulohk liikus Norra kohalt Läänemerele. See tõi esialgu üpris külma, kuid peamiselt sajuta ilma, ent läks soojemaks: kui hommikul oli veel kõikjal alla 0 °C (Mustvees koguni kuni -10 kraadi), siis õhtul tõusis juba saartel üle 0 °C.
Hommikune idatuul asendus õhtuks üha tugevneva lõunatuulega (puhangud lõpuks üle 15 m/s). Pilvisus päeva jooksul tihenes: hommikul võis veel mitmes kohas näha värvikat päikesetõusu, aga õhtul oli juba kohati paksult pilves, peamiselt ida ja lõuna pool oli ka värvikat loojangut ja taevastki läbi pilvekihi kumamas.
Ilmamuutus on hästi jälgitav infrapunaselt satelliidipildilt: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/, kuid olulist sadu sellega ei kaasne.
Läänemere kohale jõuab väga sooja õhumassi kandev antitsüklon või siis, kui antitsüklon jääb pigem Ukraina kohale – selle hari. Kui õhu läbisegunemine on tugev, võib sooja tulla üle 5 kraadi, aga kui mitte, st on tugev inversioon madalate pilvedega, ka udu, võib sooja olla üksnes 0–4 kaadi.

Inge Baikov. 25.jaan.2017, kl.17.24, Raplamaa, Kumma. Punane pidu pilvedel oli juba otsakorral, aga midagi jäi veel pildile ka :)

24. jaanuaril liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere kagusse. See tõi ilma külmenemise ja kohati lumehooge, ka teralist lund. Loodetuul asendus õhtuks kirdetuulega, kuid oluliselt ei tugevnenud: üle 10 m/s puhanguid oli vaid merel ja kohati rannikualadel. Õhtuks oli kõikjal õhutemperatuur alla 0 °C.

Ilmahuviliselt Priidult saabusid 2016. a kohta huvitavad sademeandmed: Läks siin 2016 sademete,põua aruteluks ,lisan siis andmed Viljandimaalt,Halliste vallast,Maru külast,Maru-Endriku talust.

Jaanuar 57,3 mm

Veebruar 109,1 mm

Märts 39,3 mm

Aprill 39,6 mm

Mai 28,1 mm

Juuni 142,8 mm

Juuli 74,6 mm

August 187,2 mm

September 51,9 mm

Oktoober 43,5 mm

November 42,4mm (lisaks veel lumi ,lumikate oli 2-16 nov ,max paksus 16 cm)

Detsember 69,9 mm

Aasta 885,1 mm

NB! Selles sissekandes ilmaprognoosi ei esitatud, kuid kommentaariumis on vihjatud, et pärast 30. jaanuari läheb külmemaks.

22. jaanuaril Iisakus. Aigar Telling

23. jaanuaril liikus madalrõhkkond üle Soome keskosa kagusse. See tõi sooja ja vesise ilma: mitmel pool sadas kerget vihma, aga esines ka tugevaid sajuhooge lörtsi ja märja lumena, hiljem jäid suuremad sajud lõuna poole. Õhtul alates saartest selgines ja tuul rahunes.

Sooja oli ühtlaselt 1–2 kraadi, mõne märja lume hoo ajal langes veidi madalamale, vastu Läänemerd oli koguni +4 kraadi. Edelatuul oli üsna tugev: puhangud paiguti üle 15 m/s.

Ilm läheb tasapisi külmemaks ja tuul püsib esialgu valdavalt tugev (eelolev öö võib vaiksem tulla), võib tulla väheseid sademeid peamiselt lumena. 

25. jaanuaril on ilmselt kõige rahulikum ja külmema ilmaga päev. Kuid juba õhtuks toimub muutus: tuul tugevneb, õhutemperatuur tõuseb ja pilvisus tiheneb, kuid sadu ei pruugi tulla.
Edaspidi on oodata troopilise ilmega õhumassi, mis toob ilmselt sombused ja pilves ilmad, aga õhurõhk on kõrge, sest antitsüklon tuleb Läänemere kohale.
Kui õhu läbisegunemine on nõrk ja inversioon tugev, siis võib õhutemperatuur jääda üsna 0 °C lähedale, ainult ajuti ja ka mere ääres võib tõusta isegi kõrgemale, aga suurt kuumalainet ei pruugi tulla.

Edgar Seemendi. Viru Raba vaatetornist 21.01.2017 kell ca 16:35.  

Tuleb kevadiselt soe nädal, ainult esimeses pooles on kargevõitu päevi (kevadine külmalaine?).

Nädal algab sooja õhumassi mõjul sombuselt, kohati sajab veidi vihma ja on udu, puhub tugev edelatuul.
Kuid juba õige pea muutub õhumass külmemaks, sest see jahtub ja samal ajal liigub Loode-Venemaa külma õhumassi kandva tsükloni servas lõunasse lohk, millega kaasneb ilmselt kohatine lumesadu ja õhutemperatuuri langus.

25. jaanuaril on antitsükloni ja ehk ka külma õhumassi mõju tugevaim: pole välistatud, et kohati on hommikuks õhutemperatuur -10 kraadist madalam. Aga pärast paari karget päeva läheb jälle soojemaks.

Seekord soojenemine paistab tulevat palju võimsam kui eelnevad: edelast läheneb antitsüklon, mille serva mööda jõuab ebatavaliselt soe õhumass Läänemere idakaldani. See soe näib olevat visa püsima: võib olla saab enne kuu lõppu veidi suurest soojast hinge tõmmata, kui juba uus soojapahvak paiskub Läänemerele.

Ain Vindi. Veenus on nii ere,et paneb isegi pilved helendama. Võrumaa. Holsta küla. 21.01.2017.