Kommentaariumi link
17. detsembril taandub lauge kõrgrõhuhari Läänemerelt kagusse ja madalrõhulohk (seotud Grööni mere tsükloniga) liigub Skandinaaviast üle Soome kagu suunas.
Maa Elusse sai 13. detsembril saadetud selline jutt (muutmata): Kas lähema aja ilm soosib lumesadusid? Mitte eriti, sest praegu määrab ilma antitsüklon, milles on sademete tõenäosus väike, pärast seda tuleb läänest soe õhumass, mis võib tuua mõne vihmasaju. Võib olla uuel nädalal on lumesadude tõenäosus suurem, ent erilist ilma jahenemist ega suuri sadusid ees ei paista. Ilmselt on enamuse ajast õhutemperatuur üle 0 °C ja vähestes kohtades olev lumikate võib sulada.
Merikese reedene ilmajutt: Külm on kaugel Siberis.
Markko LA tunneb end põnevil: kas keegi peegelkaamera omanik palun teeks sellest halost nüüd veel pilte?? :D. Ma telefoniga mõned sain :p.
13. detsembril lähenes Skandinaaviast madalrõhulohk, milles tekkis väike osatsüklon, mis liikus öösel üle Lääne-Eesti saarte kagusse. See muutis ilma esialgu rahulikuks, aga tekitas erilisi kihtrünkpilvestikke, seejärel algas pilvisuse tihenemine. Nõrk lumesadu jõudis õhtu jooksul esialgu vihmana saartele, mandril esines õhtul laussaju eel hootist lumesadu.
18. detsembril liikus väheaktiivne madalrõhulohk Läänemere põhjaosa kohalt kagusse, kuid samas tugevnes harja seis.
See lohk tõi pilves ja sajuse ilma (sajukogus oli väike, kuni 2 mm), sadanud lumest tekkis mitmel pool õhuke lumikate (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/), mitmel pool tekkis jäidet ja kiilasjääd.
Hommikul mattus alates loodest maa (üli)tihedasse uttu, sest tuul nõrgenes ja õhumass soojenes (soojust ja niiskust tuli juurde), tugevnes harja seis, mis soodustab udu arengut. Kui hommikul oli sisemaal õhutemperatuur paljudes kohtades pisut alla 0 °C, siis õhtul oli valdavalt 0...+2 kraadi, mere kohal ja kohati rannikualadel kuni +4 kraadi.
See lohk tõi pilves ja sajuse ilma (sajukogus oli väike, kuni 2 mm), sadanud lumest tekkis mitmel pool õhuke lumikate (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/), mitmel pool tekkis jäidet ja kiilasjääd.
Hommikul mattus alates loodest maa (üli)tihedasse uttu, sest tuul nõrgenes ja õhumass soojenes (soojust ja niiskust tuli juurde), tugevnes harja seis, mis soodustab udu arengut. Kui hommikul oli sisemaal õhutemperatuur paljudes kohtades pisut alla 0 °C, siis õhtul oli valdavalt 0...+2 kraadi, mere kohal ja kohati rannikualadel kuni +4 kraadi.
Tarmo Hermann Pilvedes... Pildistatud droonilt. Asukoht Laupa. Aeg:17.12.2016, kell 11.33. ja mõned tunnid hiljem oli nähtavus juba palju parem.
17. detsembril taandub lauge kõrgrõhuhari Läänemerelt kagusse ja madalrõhulohk (seotud Grööni mere tsükloniga) liigub Skandinaaviast üle Soome kagu suunas.
Hilisõhtul loodest kagusse levinud nn rekordudu kattis hommikuks tundide vältel suure osa maast, kuid päeval udu areaal vähenes, jäädes tihedaimaks Pandiverel, õhtul jäi üksnes Narva kohale. Selline oli ilm kauge tsükloni soojas sektoris.
Tuul oli enamasti edelast, eriti õhtul, ja kuni keskmise tugevusega, kuid tugevnes õhtu jooksul (loodenurgas oli puhanguid ka üle 15 m/s). Mitmel pool sadas uduvihma, kohati ka nõrka vihma.
Tuul oli enamasti edelast, eriti õhtul, ja kuni keskmise tugevusega, kuid tugevnes õhtu jooksul (loodenurgas oli puhanguid ka üle 15 m/s). Mitmel pool sadas uduvihma, kohati ka nõrka vihma.
Nõrkade sademetega ja ilmselt pilves ja udune ilm jääb veel mitmeks päevaks.
Suur sula Siberis. Kuigi järgmiste päevade jooksul vallutab Uuralid ja ümbritsevad alad ultra-arktiline õhumass, mis transformeerub kontinentaalseks polaarseks õhumassiks (võib tulla kuni -52 kraadi), asendub see juba nädalaga mõnel pool Siberis sulailmaga. Kaks näidet dramaatilisest soojenemisest pikaajalises prognoosis: Surgut ja Njagan.
Kas jõulud on mustad või valged? Jarmo jaoks sai uuritud. Tundub, et 23. detsembriks eemaldub suur soe ja asemele tuleb jahedam õhumass, kus lörts ja märg lumi on tõenäoline. Siiski ei tundu märkimisväärne sadu (vähemalt 5 mm ööpäevas) eriti tõenäoline. Jah, tahkete sademete ja ehk ka lumekihi tekke tõenäosus püsib Paidest ida pool veel kuni 60%, tuleks siiski valmis olla mittevalgeteks jõuludeks.
Erakordne sündmus 7 aasta eest. Täna on huvitava ilmasündmuse aastapäev: 17. detsembril 2009 sadas Liivi lahe ümbruses (Sõrve tipp ja Kolka) ööpäevaga kuni meeter lund. Põhjuseks oli väikese tsükloni ja väga külma õhumassi koosmõju avatud veekogu (mere) kohal ehk mereefekt. Sõrves mõõdeti ametlikuks lumepaksuseks küll 41 cm, kuid Kolkas Lätis 100 cm. Sellest lumest jätkus kogu talveks. Veel: http://www.kolka.lv/?page_id=614.
Hiljem sadas mereefekti ja tsüklonite koosmõjus lund palju Põhja-Eestis. Eriti tugev lumesadu oli põhjarannikul detsembri lõpus ja 2010. a jaanuari alguses, kui viimaks kasvas lume paksus 63 cm-ni, mis osutus Tallinn-Harku uueks jaamarekordiks. Hiljem jäi lume paksus väiksemaks tuule, lume kokkuvajumise ja sublimatsiooni tõttu.
On huvitav, et alles 2009. a detsembrist jõudis järveefekt (meil siin nimetatakse ka mereefektiks) inimeste teadvusesse ja sellest hakati üldse avalikkuses rääkima.
Lumikatte paksus 17.12.2009 (allikas Läti Ilmateenistus), vt ka http://www.kolka.lv/?page_id=614.
Suur sula Siberis. Kuigi järgmiste päevade jooksul vallutab Uuralid ja ümbritsevad alad ultra-arktiline õhumass, mis transformeerub kontinentaalseks polaarseks õhumassiks (võib tulla kuni -52 kraadi), asendub see juba nädalaga mõnel pool Siberis sulailmaga. Kaks näidet dramaatilisest soojenemisest pikaajalises prognoosis: Surgut ja Njagan.
Kas jõulud on mustad või valged? Jarmo jaoks sai uuritud. Tundub, et 23. detsembriks eemaldub suur soe ja asemele tuleb jahedam õhumass, kus lörts ja märg lumi on tõenäoline. Siiski ei tundu märkimisväärne sadu (vähemalt 5 mm ööpäevas) eriti tõenäoline. Jah, tahkete sademete ja ehk ka lumekihi tekke tõenäosus püsib Paidest ida pool veel kuni 60%, tuleks siiski valmis olla mittevalgeteks jõuludeks.
Erakordne sündmus 7 aasta eest. Täna on huvitava ilmasündmuse aastapäev: 17. detsembril 2009 sadas Liivi lahe ümbruses (Sõrve tipp ja Kolka) ööpäevaga kuni meeter lund. Põhjuseks oli väikese tsükloni ja väga külma õhumassi koosmõju avatud veekogu (mere) kohal ehk mereefekt. Sõrves mõõdeti ametlikuks lumepaksuseks küll 41 cm, kuid Kolkas Lätis 100 cm. Sellest lumest jätkus kogu talveks. Veel: http://www.kolka.lv/?page_id=614.
Hiljem sadas mereefekti ja tsüklonite koosmõjus lund palju Põhja-Eestis. Eriti tugev lumesadu oli põhjarannikul detsembri lõpus ja 2010. a jaanuari alguses, kui viimaks kasvas lume paksus 63 cm-ni, mis osutus Tallinn-Harku uueks jaamarekordiks. Hiljem jäi lume paksus väiksemaks tuule, lume kokkuvajumise ja sublimatsiooni tõttu.
On huvitav, et alles 2009. a detsembrist jõudis järveefekt (meil siin nimetatakse ka mereefektiks) inimeste teadvusesse ja sellest hakati üldse avalikkuses rääkima.
Lumikatte paksus 17.12.2009 (allikas Läti Ilmateenistus), vt ka http://www.kolka.lv/?page_id=614.
Rekordudu: aknast on selline vaade. 16.12.2016 Laagris.
16. detsembril liigub väheaktiivne madalrõhulohk üle Eesti kagusse, selle järel tugevneb Läänemere kohal lauge kõrgrõhuhari. Homme päeval liigub madalrõhulohk Skandinaaviast üle Soome kagusse.
Selline sünoptiline olukord tõi valdavalt pilves ilma, kohati, peamiselt edela pool, sadas vihma. Ilm oli üsna soe: kuni +3,5 kraadi; alla 0 °C on vaid üksikutes kohtades kõrgustikel ja õhtul loode pool, kus ilm selgines (seal tekkis halla ja kiilasjääd). Alates loodest tekkis meeletu udu.
Tuul oli läänekaartest ja mõõduka tugevusega (üksikud puhangud üle 10 m/s), õhtul asendus valdavalt loodetuulega.
Selline sünoptiline olukord tõi valdavalt pilves ilma, kohati, peamiselt edela pool, sadas vihma. Ilm oli üsna soe: kuni +3,5 kraadi; alla 0 °C on vaid üksikutes kohtades kõrgustikel ja õhtul loode pool, kus ilm selgines (seal tekkis halla ja kiilasjääd). Alates loodest tekkis meeletu udu.
Tuul oli läänekaartest ja mõõduka tugevusega (üksikud puhangud üle 10 m/s), õhtul asendus valdavalt loodetuulega.
Kuna ilma mõjutab mitme päeva vältel nii kõrgrõhuhari kui madalrõhulohk, siis jääb sajuvõimalus üsna suureks, kuid märkimisväärse saju tõenäosus on väga väike.
19. detsember. Tugevneb kõrgrõhuhari, millega võib saabuda soojem õhumass. Udu ja lume sulamine on tõenäoline.
21. detsember. Tugevneb antitsüklon. Ilm on soe ja võib pilves olla.Maa Elusse sai 13. detsembril saadetud selline jutt (muutmata): Kas lähema aja ilm soosib lumesadusid? Mitte eriti, sest praegu määrab ilma antitsüklon, milles on sademete tõenäosus väike, pärast seda tuleb läänest soe õhumass, mis võib tuua mõne vihmasaju. Võib olla uuel nädalal on lumesadude tõenäosus suurem, ent erilist ilma jahenemist ega suuri sadusid ees ei paista. Ilmselt on enamuse ajast õhutemperatuur üle 0 °C ja vähestes kohtades olev lumikate võib sulada.
Merikese reedene ilmajutt: Külm on kaugel Siberis.
Alustuseks vana meenutus: 2006. aasta jaanuaris tabas Eestit arktilise pakase nädal, mis lumeta maaga võttis eluvaimu lillesibulatest ja roosivõrsetest. 17. jaanuarist kuni 24. jaanuarini kestnud külm näitas tipphetkedel -30...-32 °C.
Eks kolmapäevane ECMWF mudeli jooks tekitas kõhedust küll (samast arvutusest pärinesid ka yr.no madalad numbrid). Kuid neljapäeval ükski mudel sellist pakase varianti ei pakkunud. Külm koguneb küll, kuid see sünnib kaugel Lääne-Siberis ja vaid osake Arktikast saabunud külmast võib Siberi antitsükloni läänetiivas üle Uuralite Euroopa poolele tulla ja sedagi alles nädala keskel.
Kindlam on päevast päeva uusi arenguid jälgida, vt. http://www.weatheronline.co.uk/cgi-bin/expertcharts?LANG=en&MENU=0000000000&CONT=ruru&MODELL=gfs&MODELLTYP=1&BASE=-&VAR=t85p&HH=6&ARCHIV=0&ZOOM=0&PERIOD=&WMO=. Sellel pildil on Eesti kaardi kauges lääneservas, kuid paremat Lääne-Siberi vaadet ei leidnud. Edasi vaata http://ilm.ee/?515832.
Kas jõulud tulevad valged? Võib osundada sellist arvamust: Kuna sademeid kas 2 kuunormi või pole üldse ning praegu olemegi teises variandis, siis on nii, et seal kui on lund praegu, jääb see uue aastani tõenäoliselt (külma-sooja vaheldumine muudab lume struktuuri aina jämedamaks - aeglasem sulamine) ja seal kus lund pole, ei tule seda uue aastani.
Virumaal on lund talviselt ja toimunud struktuurimuutused ei lase sel kergesti sulada. Juba seepärast võib arvata, et seal on valgete jõulude tõenäosus suurim. Mujal on tõenäosus märksa väiksem, sest erilist külmenemist või sademeid ei paista, ülekaalus on üsna soe ja kuiv ilm.
Jarmo Arusoo. 11. detsember Paides
15. detsembril liikus kõrgrõhuhari Skandinaavia kohalt üle Baltimaade kagusse. See tõi peamiselt sajuta ilma (ilma soojenemisega kaasnes siiski paiguti nõrk lumesadu, rohkem Virumaal) ja kohati, eriti õhtul, esines ka selgimisi.
Õhutemperatuur langes hommikuks -2...-8 kraadi, Ida-Eestis oli kuni -10 kraadi, saartel kohati 0...+2 kraadi, kuid päeva jooksul tõusis tasapisi (üle Soome itta liikus sekundaarne ehk ülemine soe front) ja oli päeval läänes 0...+2, saartel kuni +4 kraadi, idas püsis veel alla 0 °C, kuid õhtul soojenes ilm sealgi. Ilmselt külma maa tõttu olulist lume sulamist siiski ei toimunud (sula oli pigem nominaalne), kuid mitmel pool tekkis kiilasjää.
Põhjatuul asendus muutliku suunaga, seejärel (hommikuks) valdavalt edelatuulega, mis tugevnes aeglaselt. Õhtuks oli edelatuule puhanguid kuni 17 m/s (loodenurgas), kuid öö hakul asendus Soome lahel loodetuulega, mis tugevnes lühiajaliselt puhanguti üle 15 m/s, seejärel nõrgenes taas.
Edaspidine ilm oleneb antitsüklonist: kui see on Eesti kohal, siis on rahulik ja pehme talveilm, kuid võib pilves olla, kui jääb kaugemale lõuna ja edela poole, on ülekaalus sulailm tugeva tuulega.
Õhutemperatuur langes hommikuks -2...-8 kraadi, Ida-Eestis oli kuni -10 kraadi, saartel kohati 0...+2 kraadi, kuid päeva jooksul tõusis tasapisi (üle Soome itta liikus sekundaarne ehk ülemine soe front) ja oli päeval läänes 0...+2, saartel kuni +4 kraadi, idas püsis veel alla 0 °C, kuid õhtul soojenes ilm sealgi. Ilmselt külma maa tõttu olulist lume sulamist siiski ei toimunud (sula oli pigem nominaalne), kuid mitmel pool tekkis kiilasjää.
Põhjatuul asendus muutliku suunaga, seejärel (hommikuks) valdavalt edelatuulega, mis tugevnes aeglaselt. Õhtuks oli edelatuule puhanguid kuni 17 m/s (loodenurgas), kuid öö hakul asendus Soome lahel loodetuulega, mis tugevnes lühiajaliselt puhanguti üle 15 m/s, seejärel nõrgenes taas.
Edaspidine ilm oleneb antitsüklonist: kui see on Eesti kohal, siis on rahulik ja pehme talveilm, kuid võib pilves olla, kui jääb kaugemale lõuna ja edela poole, on ülekaalus sulailm tugeva tuulega.
Markko LA tunneb end põnevil: kas keegi peegelkaamera omanik palun teeks sellest halost nüüd veel pilte?? :D. Ma telefoniga mõned sain :p.
14. detsembril liikus väike osatsüklon Liivi lahelt kagusse, kuid Skandinaavia lõunaosas tugevnes kõrgrõhuala.
See tõi pilves, uduse ja kohati sajuse ilma – mõnel pool tekkis õhuke lumikate, mitmel pool tekkis uduvihmast ja vihmast jäide või kiilasjää. Õhutemperatuur esialgu tõusis, kuid päeva jooksul asendus valdav lõunatuul enamasti põhjatuulega, ja ilm hakkas külmenema, nii et vesine sadu asendus uuesti lumega.
Kõige külmem oli Virumaal (seal on ka lund talviselt palju), kus kohati jäi pidevalt alla 0 °C, ja kõige soojem Saaremaal, kuni +3 kraadi (sademed olid üksnes vihmana).
16. detsembril määrab ilma nii antitsüklon kui madalrõhulohk, seepärast võib midagi sadada. Ilm on üsna tugeva tuulega.
21. detsember. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Kolmapäevaks (21.12.) on prognoosarvutused kardinaalselt erinevad, varieerudes pehmest sulailmast talvise pakaseni. Mudelarvutuste erinevus tuleneb sellest, et ühtviisi jõuline on Atlandi ookeanilt Põhja-Euroopa poole liikuv soe kui Põhja-Siberi kohalt Ida-Euroopa poole tungiv arktiline külm. Järgnevatel päevadel täpsustame missugune protsessidest valdavaks saab.
See tõi pilves, uduse ja kohati sajuse ilma – mõnel pool tekkis õhuke lumikate, mitmel pool tekkis uduvihmast ja vihmast jäide või kiilasjää. Õhutemperatuur esialgu tõusis, kuid päeva jooksul asendus valdav lõunatuul enamasti põhjatuulega, ja ilm hakkas külmenema, nii et vesine sadu asendus uuesti lumega.
Kõige külmem oli Virumaal (seal on ka lund talviselt palju), kus kohati jäi pidevalt alla 0 °C, ja kõige soojem Saaremaal, kuni +3 kraadi (sademed olid üksnes vihmana).
16. detsembril määrab ilma nii antitsüklon kui madalrõhulohk, seepärast võib midagi sadada. Ilm on üsna tugeva tuulega.
21. detsember. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Kolmapäevaks (21.12.) on prognoosarvutused kardinaalselt erinevad, varieerudes pehmest sulailmast talvise pakaseni. Mudelarvutuste erinevus tuleneb sellest, et ühtviisi jõuline on Atlandi ookeanilt Põhja-Euroopa poole liikuv soe kui Põhja-Siberi kohalt Ida-Euroopa poole tungiv arktiline külm. Järgnevatel päevadel täpsustame missugune protsessidest valdavaks saab.
Jüri Voit. Täiskuu.13.12.2016.Kuusalu.19:30
Jüri Voit Praegu kenad rõngad kuu ümber.
Tuul oli hommikul valdavalt loodest ja nõrgenes, päeval edelast ja õhtul lõunast, enamasti mõõduka tugevusega. Õhutemperatuur oli alla 0 °C, v.a mere kohal ja saartel (kuni +4 kraadi).
14. detsember. Ilm on sajune, tekib uus lumikate, ilm soojeneb, kuid mõnes kohas võib jääda siiski alla 0 °C.
15. detsember. Antitsükloni mõjul olulise sajuta, võib ka üsna selge.
Ojaveskil (Vanaküla lähedal) on tõeline talv lume ja külmaga juba pikemat aega. Ellu Viburi venna foto
Kairo Kiitsak. Lainelised kihtrünkpilved Jõgeva kohal 13.12.2016
12. detsembril liikus madalrõhulohk üle Soome lahe kagusse ja ilm soojenes, kuid lund sadas ja tuiskas peamiselt Virumaal. Kuna antitsükloni mõju oli samuti tugev, siis paistis paljudes kohtades päike, ja õhutemperatuur jäi ida ja lõuna pool alla 0 °C. Tuul oli valdavalt edelast ja tugevnes hommikuks, rannikualadel seevastu loodetuul kuni 19 m/s.
Lohu seis süveneb ja nii on oodata pilvisuse aeglast uut tihenemist, ilmselt just päeva jooksul. Suureneb sajuvõimalus (peamiselt lumi ja märg lumi, kohati ka lörts). Õhutemperatuur esialgu püsib, kuid pärast sadu tõuseb tasapisi ja jõuab mitmel pool üle 0 °C. Suurem sadu jääb pigem 14. detsembrile.
16. detsembriks moodustub Eesti kohale antitsüklon: läheb selgemaks ja külmemaks.
Evelin Nummert. Kus on taevas, kus on maa... 11.12.2016 Pärnus
Lohu seis süveneb ja nii on oodata pilvisuse aeglast uut tihenemist, ilmselt just päeva jooksul. Suureneb sajuvõimalus (peamiselt lumi ja märg lumi, kohati ka lörts). Õhutemperatuur esialgu püsib, kuid pärast sadu tõuseb tasapisi ja jõuab mitmel pool üle 0 °C. Suurem sadu jääb pigem 14. detsembrile.
16. detsembriks moodustub Eesti kohale antitsüklon: läheb selgemaks ja külmemaks.
Evelin Nummert. Kus on taevas, kus on maa... 11.12.2016 Pärnus
Tuleb suhteliselt talvine nädal, on isegi lumesajuvõimalus.
Nädal algab ilma soojenemise ja pilvisuse tihenemisega, kuid olulist sadu ilmamuutusega ei kaasne. Järgnevate päevade jooksul siiski sajuvõimalus suureneb ja arvatavasti saab nii mõnigi koht lumelisa, kuid samas võib lumi enamikes kohtades hakata sulama.
15. detsember. Ilm muutub külmemaks, kuivemaks ja tõenäoliselt ka selgemaks, sest Eesti kohale saabub antitsüklon. Kuigi kauaks ei paista seda jätkuvat – läheb soojemaks, eriti 17. detsembri paiku.
Kristo Zubov. Taivas põleb. 😁Kehtnas
Ehk siis millal Keilas lund võib tulla?
VastaKustutaNõmmel just sadaski nõrgalt ca pool tundi tagasi.
VastaKustutaJah, mingi õrn lumesadu oli. Suurem sadu on paari päeva pärast.
VastaKustutaLoodetavasti siis tuleks ka.
VastaKustutaTahate näha ,et see kõrgrõhkkond nihkub veel natuke põhjapoole ja parasjagu niipalju ,et mingit suurt sula enam enne jõule ei tule. Võibolla 1 - 2 sellist +1 päeva rannikutel tuleb ja kõik.
VastaKustutaEhk läheb pigem pakaseliseks?
VastaKustutaTahate hoopis näha, et jõuluõhtu eelõhtul ehk 23.12 läheb suureks sulaks - senimaani ilm hoiab vahepealset taset (on talvine, aga samas nagu pole ka), et meis valgete jõulude lootust hoida ja siis 23.12 suure sulaga kõik nullida :D
VastaKustutaEt jõulud pauguga ja paduvihmased?
VastaKustutaEi. Jõulud pauguga ja põuased.
VastaKustutaKus see pauk on.
VastaKustutaEga praegu polegi, pauk tuleb jõuludel.
VastaKustutaPaukuv pakane ?
VastaKustutaVaevalt, jõuludel on soe ja vihmane. Lumest võite unistada
VastaKustutaVaatame veel aga paistab ,et sel aastal ei korralda ilmateenistus jõuluilma ennustusvõistlust.
VastaKustutaMaaleht kirjutab ,et alles nüüd jõudis ametkondadele kohale ,et suvi oli tõesti liigniiske enamuses Eestist. (Nõmme linnaosa v.a)
VastaKustutaUskumatu. Aga parem hilja, kui mitte kunagi!
VastaKustutaNo mis see sajuala nüüd mõtleb ? Tahaks nagu enne Eestit pooleks minema hakata.
VastaKustutaVeider jah. Püüab vist rebeneda.
VastaKustutaPeabki nii minema! Muidu mu ennustus läheb täiesti mööda ju :), mis siin 11. detsember 2016 19:19 kuvatud on:
VastaKustutahttps://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=604600446694370777&bpli=1
@ 13. detsember 2016 10:37
VastaKustutaSoe on, aga vihma (loe: sademeid üldiselt) ei tule!
Mõnel pool juba oli tugevat lumesadu.
VastaKustutaEuroopa mudel näitab siberi antitsüklonit tulemas. Ei tea kas läheb krõbedaks...
VastaKustutaEuroopa mudel 23ndaks on jah muljetavaldav:
VastaKustutahttp://old.wetterzentrale.de/pics/Recm2162.gif
Seal Musta mere ääres sellise isokaga vist isegi -35..-40 kraadi võimalik. Eesti on taas klassikaline musternäide, olles selle õhumassi suhtes meteoroloogilises piiripunktis.
Reaalsuses sellist õhumassi ei tule niikuinii nii kaugel lõunas, küll näete :D
-----------------------------------------------------------------------------------------
@ 14. detsember 2016 1:02
Aga ennustus TÄIESTI mööda ikkagi ei läinud - Tallinnas ööpäevane sajuhulk 0,0 mm. Seega rõhutamine, et eelkõige Tallinnas ära jääb, pidas ju paika, kuna Tln on ju nende väheste ametlike vaatluskohtade (Tallinn, Viljandi, Jõgeva ja Kuusiku) seas, mis sajust täiesti ilma jäid :).
Seega Tallinna kohapealt on ju taas täpne ennustus.
Ülitubli oled, vähemalt keegi on osanud kogemust õigesti kasutada.
VastaKustutaMina aga arvan ,et keerutab ta mis keerutab see GFS mudel aga lõpuks keerab selle külmalaine meieni välja ja mustade jõulude ootajad saavad pika nina.
VastaKustutaSee pakane võib tulla paljale maale.
VastaKustutaJust. Mustade jõulude võimalus jääb juba 80-90% piiresse. Valged jõulud on tänavu välistatud sademetepuuduse pärast, mitte suure sula pärast.
VastaKustutaKui valida mustad jõulud plussis või miinuses ilmaga, siis minu puhul meeldib kindlasti teine variant, kuna siis on võimalus kasvõi härmatisele.
@ 14. detsember 2016 15:55
VastaKustutaMinesatea, pigem keerutavad Gismeteo, Yr ja Euroopa mudel end hoopis soojakursile.
Seda härmatis ja halla oleme juba näinud, aga tuleb veel. Lisaks on Emajõel suurvesi - kõik kohad uputavat ja mõni piltki on saadud, nt: https://www.upload.ee/image/6449938/DSC_1776.JPG
VastaKustutaNo ma paneks ikka musti jõule sula süüks ka. 2x on korralik lumikate jõudnud ära sulada.
VastaKustutaJälle on tõde kuskil vahepeal, nagu alati...
VastaKustutaEuroopa mudeli viimasest väljundist ongi külm täielikult kaotatud.
VastaKustutaNo vot...mida ma oma kella 17:37-ses kommentaaris ütlesin :D :D.
VastaKustutaYr on ka niru suusailma kursil nüüd.
@ 14. detsember 2016 19:35
VastaKustutaTallinnas Nõmmel oli korralik lumikate viimati 16. novembril - siis oli ühtlasi esimene sulapäev pärast novembritalve.
Ma näen süüd siiski ka sademetes, kuna neid on siia Nõmme kanti sel aastal muust Eestist õige napilt jõudnud - paar sajunädalat, siis paar põuakuud.
Proovisin eile erinevate prognooside põhjal välja mõelda, milline võiks Tartus jõuluõhtul ilm olla. Tulemuseks sain, et temperatuur kõigub 0 kraadi ümber, päeval ilmselt kerge sula, öösel mõned miinuskraadid. Igatahes tundus, et valgete jõulude tõenäosus on ehk kusagil 20...30% kanti. Ja seda just ennekõike (nagu ka anonüümne 17.35 mainis) sademete vähesuse tõttu. Kui veab, siis ehk on tuleb õhuke lumekirme maha. Aga tänaste andmete põhjal ei oska enam midagi arvata, täiesti võimalikud tunduvad nii porised kui ka võrdlemisi krõbeda külmaga jõulud. Kui põhjast tungib peale arktiline külm ja kuiv õhumass ning Atlandilt jällegi soe ja niiske, siis nende kokkupuutekohas võiks sademeid omajagu oodata. Nii et jõulud paugu ja paduvihmaga võivad kusagil Läänemere piirkonnas isegi reaalsuseks saada. GFS pakub hetkel arvestatavat labiilsust Läänemere kesk- ja lõunaossa. Huvitav, kas kusagil maailmas on ette tulnud juhust, mil välk on mõne linna avaliku jõulukuuse pilbasteks löönud?
VastaKustutaUsume, et seda on juhtunud, aga viidata ei oska kuhugi, peab võrguavarustesse kaevuma või laskma kellelgi see juhtum välja otsida.
VastaKustutaJarmo jaoks tegin uuesti valgete jõulude tõenäosuse arvutusi Paide kohta ja sain tulemuseks ikka 60%, nii et kõik on endiselt võimalik.
Krõbedamat ilma näitab nüüd GFS.
Enam, ehk selle kommentaari postitamise ajal, ei näita. Kell 12:45 lõpeb esimese bloki (240 tundi) väljundite uuendamine. Pärast 240 tundi on ebakvaliteetsemad väljundid ning neid eriti ei sirvigi.
VastaKustutaGFS taas soojalainel.
VastaKustuta--------------------------------------
Ei imesta, et detsember ja tõen. ka talv soe tuleb. Kui oktoobris ja enamuses novembrist valitsesid põhimõtteliselt pidevalt põhja-, kirde-, ida- ja/või kagutuuled, siis tõesti arvate või et detsember või talv samal kursil jätkaks?
Igatahes külm juuni on suht garanteeritud.
Mina siin kes 2012/13 talve kordumist ootas. No näib suht nutune kuigi Jaanuar ja Veebruar on alles ees. Kuigi jah mullegi tundub ,et 2017 on põhimine kuumus Juulis ja Augustis. Nimelt harva juhtub kui kaks Juunit järjest on normist vähemalt kraadi soojem (see juba suve ennustust 2017 planeerides ammu kõrva taha pandud). Sel sajandil on olnud ainult korra - 2006 ja 2007 Juunid. Seega 2017 oleks loogiline suht sajune ja normi lähedane temp. Juunis. Rütmilisust jälgides peaks 2017 Juuli keskmine temp. tulema Harkus +19 või rohkem. Seega saab näha kuskohast ta selle tagasi teeb ? Kas Jaanuaris või tõesti alles Juunis nagu 2014 oli. Üldse puudutab kõik mida kirjutan eelkõige Harjumaad. No kirde-Eestis on isegi talvemoodi mõnda aega juba olnud ja seal võib tunduda ,et 2012/13 talv pole palju mööda aga siin harjumaal siiani maa praktiliselt must.
VastaKustutaJah, silmapiiril on järjekordsed anomaaliad.
VastaKustutaKuna sademeid kas 2 kuunormi või pole üldse ning praegu olemegi teises variandis, siis on nii, et seal kui on lund praegu, jääb see uue aastani tõenäoliselt (külma-sooja vaheldumine muudam lume struktuuri aina jämedamaks - aeglasem sulamine) ja seal kus lund pole, ei tule seda uue aastani.
VastaKustutaJah, ka Ülo (elab Veerennis) rääkis oma kassi matmisest, et auku kaevates selgus, et muld on tuhkkuiv, nii et Nõmme põud ulatub vähemalt Veerennini.
VastaKustutaHalliste vallas veepuudust pole,kaevus vesi tavalisel kõrgusel või tsipa kõrgemalgi.
VastaKustutaLund uue aastani pole jah oodata ega ka selget ilma paraku seni mitte; ei tuult ega tormi ja muudki põnevat mitte...hullim detsember läbi aegade :(
VastaKustutaKahju kuulda. Ehk siiski on ilmal mõni üllatus varuks.
VastaKustutaLindudel kah aastaajad segi-Halliste vallas tedred kudrutavad.
VastaKustutaKommentaariumi alguse juurde tulles siiski külma paistab jõulude ajal tulevat kas ka lund aga üle nulli või nulli küll pidevalt ei jää
VastaKustutaEllu karjatas kontoris selle peale "Nähh!".
VastaKustutaEnnustan, et enne 2. jaanuarit ei tule mingit olulist sadu. Enne seda siin-seal millimeetrike aeg-ajalt tiksub, kuid üldmulje jääb selle ajani ikkagi sajuta.
VastaKustutaJõuludel lund ei tule, seda TÄIESTI KINDLASTI! Küll näete!
VastaKustutaPraegu näib valitsevat rekordudu.
VastaKustutaKui hommikuks härmatist teeb oleks see minu kodukohas juba 7 hommik. No seda olen ka märganud ,et mida rohkem härmas päevi talvel seda enam äikest järgneval suvel.
VastaKustutaMeeletu paduudu, kuid härma ei näi tekkivat, v.a maapinnal hallana.
VastaKustutaOn jah liiga soe selleks.
VastaKustutaSee udu tekitab/tekitas vett veidi juurde vähemalt ning nõmmekas ei tohiks enam GFSi vaadates nii palju pisaraid valada :D.
VastaKustutaPS! Praegune kuiv soojus on kevade ja/või suve arvelt jälle!
Teisipäeval-kolmapäeval tuleb üsna võimas sula vist. Saartel võib ööpäeva keskmine soojus varakevadisele teasemele (+5 kraadini) tõusta.
VastaKustutaJah aga kas tänaseks Harjumaa piirkonda rohkem ei näidatud kui nirune 0 .
VastaKustutaMis see siis tähendab?
VastaKustutaArvan et sitta suusailma tähendab.
VastaKustutaPraegust GFS vaadates tundub ,et Kopraonul oli õigus ja ma oma 2012/13 talveootuse võin maha kanda. Kahju kui see peaks ka veel üht viletsat suve tähendama.
VastaKustutaJah, 4. soe talv (mida ma juba oktooris eelkõige sügisese kuivuse järgi ennustasingi) näib täie hooga jätkuvat. Suve ei pruugi see rikkuda, pigem vaid juuni - 2014. aasta on hea analoognäide. Seega pigem kehtib suve puhul "Kuidas mai, nõnda suvi." ja juuni puhul "Soe talv, külm juuni." Nende ütluste paikapidavus on umbes 75%.
VastaKustutaKas jälle on Priidu kobrastel õigus? Täielik müstika.
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaKella 22 seisuga oli Simunas 2 kraadi külma, ilm püsis pilves, puhus mõõduka tugevusega edelatuul. Täna õhtul sadas nii uduvihma kui ka nõrka lund. Mitmele poole on moodustunud jäide ja sõiduteed on siin äärmiselt libedad.
VastaKustutaOhoh, isegi lund...Tallinnas vaid uduvihm päevotsa olnud, mis külmunud maapinnal on kohati midagi sellist, mille mõistena sobib "jääpuder".
VastaKustutaKraavides on jää keskelt sulanud, nii et vesi väljas, kuid külmunud maapinna tõttu allesjäänud jääjäänused kallastel endiselt kinni.
Kairo ütles, et tal tuiskas koguni lund. Vist on kuskil ka video sellest.
VastaKustutaNõmmel on ka pisut lund sadanud. Alates 5. detsembrist arvestatuna lumiseim päev, kuigi ehk mingi 0,5-1 cm seda on...PRAEGU. +1,3 kraadiga sulab ilmselt loojanguks ära juba.
VastaKustutaEi tea kas varsti lennujaam jälle kinni. Kesklinnas igaltahel kõrgemad hooned kaovad jub udusse.
VastaKustutaTallinnast lõunas juba olevat meeletu udu.
VastaKustutaHuvitav, miks pooled vaatlusandmed alates kella 14-st kadunud on.
VastaKustutaEhk on viimase kahe päeva jäitega ilmad on kahjustanud andmesidet, samuti ebatavaliselt suur niiskus? Lisaks sellele: http://www.ilmateenistus.ee/2016/12/torked-veebilehe-toos-18-detsembril/
VastaKustutaMul igaltahel ammu teada ,et täna pudrutab kuna mingi IT alane hooldus käib. Arvan ,et hiljemalt homme korras aga ega sellise ilmaga ei jää millegist ilma ka. Torme pole,tuiske pole jms.
VastaKustutaVastan iseendale ,et juba töötab korralikult.
Kustuta@ 18. detsember 2016 19:10
VastaKustutaAga udu on/oli ja tahtsin lõunal selle arengut Harku jaamast jälgida, aga ei saanud, kuna andmeid polnud.
Ilmselt selleks see kuupäev hoolduseks valitigi, et niikuinii sajuperioodile järgneb igav/tüütu ilm ning pühapäeval on aega ilma ka visuaalselt vaadelda, kuna kuhugi minema ei pea :D
VastaKustutaKahjuks häiris see udu jälgimist, seda kurtsid paljud huvilised. Üldse on jäide, udu, vastuolulised ilmamuutused tekitanud suurt huvi ilma jälgimise vastu.
VastaKustutaSeda on tore kuulda. Kuid huvitavad ilmanähtused on Harjumaalt kadumas mujale, eelkõige itta-kakku ja ehk ka Saaremaale.
VastaKustutaKahju, et siis jälle igavus platsis?
VastaKustutaNojah, ega muu kui elukohavahetus siin ei aita.
VastaKustuta26-da paiku tundub ähvardama suurema tormiga.
VastaKustutaTeades GFSi, siis piirdub olukord tegelikkuses 15 m/s-ga, puhangud ehk 20-ga.
VastaKustutaReedesest madarõhulohust niipalju, et julgen kogemuste põhjal arvata, et mandri põhja-looderannik ja tõen. ka Hiiumaa jäävad kuivale.
VastaKustutaOskate öelda saabuva tormi nime. Hetkel lahkuv on Barbara (sakslastel Antje).
VastaKustuta