pühapäev, 11. september 2016

37. nädala ilm (12.–18.09.2016)

Kommentaariumi link
Ökoskoop. Tagasivaade suveilmadele (kommentaaridele vastatud)

18. septembril on Läänemere kohal kõrgrõhuala. Seetõttu on ilm rahulik ja sajuta, hõrenemas on ka arktilise õhumassi pilvisus, kuid päris selgeks ilm veel ei lähe.
Pilves ilma tõttu oli öö soe ja öökülma ei olnud. Päikeselisemates kohtades võib õhutemperatuur tõusta 15 kraadini, kuid mujal jääb jahedamaks. Tuul on enamasti põhjast ja loodest, saartel ka kagust ja on nõrk, puhanguti mõõdukas.
Prognoos pole oluliselt muutunud: blokeeringu tingimustes on oodata kagu- või idatsükloni saabumist, mis hoiab ilma jaheda ja pilvise.

Eda Varis. 12.09.2016 Taikse Järvamaa​

17. septembril ulatus Läänemere kohale kõrgrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul püsis arktiline õhumsass Eesti kohal. Pilvise ilma tõttu oli öö suhteliselt soe ja mõnel pool rannikualadel, kus oli selge, hoidis meri õhutemperatuuri koguni üle 10 kraadi. 
Päev oli jahe: alla 15 kraadi, v.a kohati saartel ja saarte rannikualadel. Pilves ilmale vaatamata olulist sadu ei tulnud, kuid mõnd üksik vihmasagarat välistada ei saanud. Kirde- ja põhjatuul vaibus, püsides nõrk.
Öö on esialgu pilvine, aga: Hilisöösel ja/või varahommikul on Põhja-, Loode- ja Lääne-Eestis suur öökülmaoht, kuna Soomest liigub lõunaedelasse selge taevaga ala ja see on juba Helsingisse saabunud (märkus kommentaariumist kell 21.15).
Tekkinud on blokeering, mis koosneb kahest komponendist: Skandinaavia kohal on antitsüklon, ja Venemaal tsüklon. Nende mõjul jahe ja pilvine ilm jätkub. Blokeeringu tingimustes on oodata haruldase kagu- või idatsükloni saabumist nädala vältel.

Kalmer Saar. 13.09.2016.a. kell 6:50 Muhu

16. septembril ulatus Läänemere kohale kõrgrõhkkonna lõunaserv. See hoidis ilma tuulisevõitu, eriti Soome lahel, kuid tuul nõrgenes. Jäämerelt saabus külm, aga niiske õhumass – seetõttu oli pilvine (pilvisus tihenes alates Virumaast). Õhutemperatuur jäi kõikjal kindlalt alla 20 kraadi.
Arktilise õhumassi kohalolu tugevneb – seda näitab tihenev pilvisus. Olulist sadu pole siiski oodata, kuid kerget vihmasabinat välistada ka ei saa. Pilves ilma tõttu võib ööpäevane temperatuurikõikumine jääda üsna tagasihoidlikuks, aga kui siiski selgineb, tuleb arvestada öökülma ohuga, v.a rannikualadel.

 Jarmo Arusoo: Türil tehtud (15.09.2016)

Andres Neumann. Laagris, kodu aknast pildistasin, just 10 sekundit enne Sulle saatmist. 15.09.2016:

15. septembri pärastlõunal liikus madalrõhulohk koos külma frondiga üle Läänemere põhjaosa ja Soome lahe kagusse. Norra rannikult levis uus kõrgrõhuala Rootsi põhjaossa. Selline sünoptiline olukord tõi kaasa pilves ilma, aga mitte olulist sadu. 
Enne pilvisuse tihenemist tõusis õhutemperatuur 20 kraadi lähedale (hommikul oli mitmel pool maapinnal öökülma ja halla), aga pilvede all jäi oluliselt madalamaks.
Arktiline õhumass jõuab Eestini, muutes ilma kõledaks ja pilviseks. Sooja jääb tõenäoliselt kõikjal alla 15 kraadi, võib olla kohati rannikualadel või mere kohal ulatub selle piirini. 
Taiwani ohustab uus intensiivne troopikatsüklon (taifuun Malakas), vt allpool. Hispaaniat ohustab lähistroopiline tsüklon Stephanie, vt satpildil http://en.sat24.com/en/fr/visual

Katri Lumi. Pilved Mukri raba kohal. Rapla maakond, 10.september 2016

Satelliidipildilt on näha uus intensiivne troopikatsüklon, mis suundub üle Taiwani põhjatipu Jaapani poole (http://www.cwb.gov.tw/V7e/observe/satellite/Sat_EA.htm).

14. septembril liigub kõrgrõhkkond aeglaselt Põhjalahelt lõuna poole. Selle saabumisel oli öö hakul tuul põhjast ja nõrk, rannikualadel mõõdukas (puhangud üle 10 m/s), kuid öö jooksul jäi tuul kõikjal vaiksemaks. See soodustas õhu jahtumist: nii esines kohati nõrka öökülma, aga õhus veel õhutemperatuur 0 kraadini ei langenud.
Päev on valdavalt päikeseline, kuid Virumaalt alates pilvisus tiheneb – see on Venemaa tsükloni ja arktilise õhumassi mõju (Jäämerelt saabuvat arktilist õhumassi märgivad madalad pilved, vt satpildilt http://en.sat24.com/en). Jahedamas õhumassis enam 20-kraadist sooja loota pole.
Õhumass soojeneb, nii et uus päev võib tuua taas kuni 20 kraadi, aga 16. septembril jõuab arktiline õhumass suure tõenäosusega ikkagi kohale. See tähendab pilvisuse tihenemist ja ehk ka kohatisi sademeid, õhutemperatuur jääb ilmselt kõikjal alla 15 kraadi. Öökülmaoht on siis, kui öösel ilm selgineb ja tuul vaibub (arktilises õhumassis võib ilm pilves olla ja sel juhul on miinuskraadide oht väike).

Raikki Luik. 30.aug Leedis
Käes on september – viimane suvekuu ja sageli ühtlasi ka esimene sügiskuu (esimesed öökülmad, esimesed tõeliselt kõledad ilmad on tavaliselt just septembris).
Maret Kents kirjutas: „Vananaiste suvi – see on suvest järele jäänud päikesekild, mis vaatab kord sügisel tagasi, nagu oleks tal kahju anda loodust kõike hävitavale sügisele.“ 
Vananaistesuvest oleme kuulnud juba palju arvamusi, et see ongi käes. Täpsemalt kirjutan sellest peatselt ilmuvas Maa Elu ilmajutus.

13. septembril oli Läänemere kohal kõrgrõhkkond. See muutis ilma rahulikuks ja päikeseliseks, palju tekkis joonpilvi; õhutemperatuur ulatus veel mõnes 20 kraadini, eriti Pärnumaal. Seevastu Lääne-Euroopas on tõeline kuumalaine: Suurbritannias oli sooja maksimaalselt 34,4 kraadi. Meeletu kuumus peaks seal paari päevaga järele andma. Taiwani ohustab taifuun, vt allpool.
Päikeseline ja soe ilm püsib 16. septembrini, siis läheb jahedamaks ja pilvisemaks, kuid väga suurt külma siiski ei paista.

Kuumalaine teravik suunati Suurbritanniasse, kus oli sooja mitmel pool üle 30 kraadi ehk Euroopa kuumimaid piirkondi (FMI).

Satelliidipildilt on näha eriti intensiivne troopikatsüklon, mis suundub üle Taiwani lõunatipu Hiina poole (http://www.cwb.gov.tw/V7e/observe/satellite/Sat_EA.htm).

12. septembril tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhkkond. Hommikul oli ilm põhjatsükloni soojas sektoris pilves ja sombune, kuid päeval ilm selgines pärast külma frondi üleminekut. Õhutemperatuur tõusis 20 kraadini, kohati kõrgemalegi.
Ilma määrab kogu nädala vältel antitsüklon. Õhumass selles on soe, nii et 20-kraadist õhusooja võib veel tulla. Õhumass jahtub aegamööda, nii et sooja jääb nädala lõpuks juba tuntavalt vähemaks. 

Raikki Luik. Kena välimusega alasi pilv jõudmas Jõgevale nõrga äikesega. 04.09.2016

Tuleb veel üsna soe ja suvenäoline nädal, aga õhutemperatuur kuigi palju enam üle 20 kraadi ei tõuse.

Nädala alguses liigub madalrõhulohk üle Läänemere itta. See muudab ilma mõnevõrra tuulisemaks ja viib suure sooja minema.
Seejärel tugevneb Kesk-Euroopa kohal uuesti kuum antitsüklon, mis nihkub tasapisi põhja poole. Eesti saab selle suvisest soojast samuti osa, aga nii soe, nagu nüüd oli, enam mitte (heal juhul võib õhutemperatuur 20 kraadini tõusta). 
Ilmad võivad olla öösiti ja hommikuti udused, ei ole välistatud inversioonipilvisus, kuid olulisi sademeid pole oodata.

Elen Ottis. Küsimus .. kuidas seda nimetatakse ? Pilt tehtud Saaremaal Järve külas. 09.09.16
V: See on joonpilve vari kõrgrünkpilvedel. Pikemalt olen kirjutanud siin http://ilm.ee/?48090
2013. a võeti kondensjälje asemel kasutusele joonpilv. Artikkel on varem kirjutanud, sellest ka kondensjälg mõistena.

40 kommentaari:

  1. Võiks ometi sadama ka hakata.

    VastaKustuta
  2. Inge Baikov 16:27
    Ja ikkagi pudistab kergeid vihmapiisku siin Kummas, Raplamaal.

    VastaKustuta
  3. Nõmmel tibutas ka kella 16 paiku nõnda, et tuulevaiksetes kohtades oli takjalehtedelt väga nõrka krabinat kuulda.

    VastaKustuta
  4. Linki puudutades arvan mina ,et tuleb talv millel on sarnasusi 2008/09 ja 2012/13 talvedega. Vast ehk ainult natuke lühem talv tuleb kui oli see 12/13 talv. Samuti 2017 suvi peaks kuiv tulema.

    VastaKustuta
  5. Lisan saatele kuuldule selle ,et jah 4 aastane rütm on tõesti raskesti märgatav kui ainult ühte asja otsida (suurt sajuhulka suvel).Ma tegin sellise liigutuse ,et neid suvesi ei arvestanud kus oli ka kuuma ilma piisavalt. Vähemalt oma kodukohas sai sedasi aasta 2001 ,2007 ja 2011 välja jätta. Need suved olid minu kodukohas sajused aga kuumad. 2000,2004,2008,2012 ja 2016 oli ka kuuma ilma vähevõitu. Keegi kindlasti küsiks milline on kuum ilm ? Mina kasutan piiriks +25 piiri.

    VastaKustuta
  6. Aitäh! Kahjuks briisist jäi ilmutatud kujul rääkimata (pärast saadet tuli telefonikõnesid, miks briisist juttu polnud, aga tempo ja saateaeg on nagu nad on).

    VastaKustuta
  7. Minule kui soojalembelisele algab varjukuumus 27+ kraadist. Alla selle on mõnus varjus istuda ja olla. Päikesekuumus algab 22+ kraadist. Alla selle on mõnus päikese käes olla.
    Tööd rügades on näidud ca 5 kraadi madalamad.

    VastaKustuta
  8. Jah, see 25 kraadi ongi kompromiss, sest igaühe jaoks on lävendid ju erinevad (mõni peab 40 kraadi väga mõnusaks, seda isegi päikese käes, tean mitut inimest ja nad räägivad omadest kogemustest seda) ja see oleneb ka tegevusest jpm.
    Vastasin kõikidele saate kommentaaridele.

    VastaKustuta
  9. Ma kasutan ka seda tegelikult omamoodi kompromissina. Lätis hakatakse kuumahoiatusi (kõige madalamaid) andma kui läheb üle +27 ja Soomlastel algab "helle" kui üle +25. Mõtlesin ,et Põhja-eestisse sobiks ka see +25 ja ilus number ka.

    VastaKustuta
  10. Ilus number (Jürile sünnikuupäevana on) või mitte (24 on ilusam minule oma sünnikuupäevana), kuid see 25 kraadi jääb siin Põhja-Eestis vägagi vaevu kättesaadavaks tõepoolest. 30-st parem ärme räägigi - nii soe oli siin viimati aastal 2014!

    VastaKustuta
  11. Jah, 25 kraadi või isegi madalam võiks lävend olla (harulduse järgi).

    VastaKustuta
  12. Päris ulmeline loojang oli täna. Viimati oli nii lõõmav 17. veebruaril Tallinnast nähtuna. Siis oli lumi ka mõnusalt roosakas-oranžilt kumav.

    VastaKustuta
  13. Karm - toredad meenutused ja võrdlused!

    VastaKustuta
  14. Seega sügisene värvidemäng piirdub tänavu paraku kakavärvi etteastega. Kahju, et loodus pole loonud öökülma võetud klorofülli muutuma säravkollaseks.

    VastaKustuta
  15. Ma pean mainima seda, et see blogi on üks huvitavamaid mida ma siiani lugenud olen, aitäh!
    Aitäh ka selle eest, et mu pildid on jõudnud siia, poleks elu sees uskunud seda, tänud :)

    VastaKustuta
  16. Aitäh, tore kui meeldib.

    Jah, kahju, et loodus teeb nii - kuhu jääb värvimöll jne (?).

    VastaKustuta
  17. Põuad on igatahes vähemalt siin Nõmmel oma töö teinud - puud on möödunud aasta(te)ga ca 2 nädalat varem värvuma hakanud.
    -------------
    Nägin lisaks et HIRLAMi ja norrakate ennustus on pmst vastupidine - viimased lubaks reedeks selget ilma, HIRLAM pilves selgimistega. Kumba uskuda...

    VastaKustuta
  18. Arktiline õhumass on tavaliselt pilvine - kui see kohale jõuab, peaks pilvisus tihenema. See klapiks küll: http://www.weatheronline.co.uk/cgi-bin/expertcharts?LANG=en&MENU=0000000000&CONT=scan&MODELL=gfs&MODELLTYP=1&BASE=-&VAR=hcdcmcdclcdc&HH=42&ZOOM=0&ARCHIV=0&RES=0&WMO=&PERIOD=

    VastaKustuta
  19. Väga hea. Pilvise ilma tõttu õnneks päike ka ei kuivata pinnast pööraselt, eriti koos tuulega. Eks need praegused kõrgrõhkkonnad jälle talve arvelt ole, nagu eelmised sügised on näidanud.

    VastaKustuta
  20. Jah, siin on ka kirjeldatud põua arengut: http://www.looduskalender.ee/n/node/668

    VastaKustuta
  21. Möödunud öösel oli öökülma kohati isegi õhus olnud (nt Aini andmeil Tartus) ning maapinnal vist kõikjal mandri sisealadel. Hämmastab hoopis see, et see juhtus südasuvise õhumassiga (850 hpa isokas 7 kraadi piires). Tuleval esmaspäeval näitab GFS hetkel -3 kraadist isokat. Arvestades, et see on matemaatiliselt 10 kraadi külmem tänaöisest, siis kas siis tuleb selge vaikse ilma korral õhus -7..-10 kraadi ja maapinnal juba -13 kraadi???

    VastaKustuta
  22. Tuult, mis õhukihte segaks, eriti ju polnud, vt kihistumist temperatuuri osas: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2016&MONTH=09&FROM=1500&TO=1500&STNM=02963

    Jah, kui tingimused jahtumiseks on väga head, siis võiks nii isegi olla, aga siis ei tohiks soojusallikaid kuskil olla (maast lähtub vist veel -10 kraadi tulekuks liigselt soojuskiirgust), lisaks on arktiline õhumass tavaliselt pilvine, mis ei soodusta jahtumist, siit hästi näha http://en.sat24.com/en

    VastaKustuta
  23. Septembris -10 kraadi oleks vist uus rekord, vähemalt kuupäeva rekord küll.. Ilmselt on juba see 100-lähedase %-ga kindel, et tänavu kuldset oktoobrit ei tule. Peame seekord kakavärvi tolmukuuga lõppima. Leppima*
    -----------------
    Just öökülmade pärast ma suht vihkangi sügisesi kõrgrõhkkondi enne lehtede langemist, kuna rikub kogu ilu ära, nagu seda raagus aega niigi vähe oleks.

    VastaKustuta
  24. Kahju, et jälle jama. Muide, Hispaaniat ohustab lähistroopiline tsüklon (nn Vahemere-tüüp), panin postitusse lause selle kohta.
    Täpsem kirjeldus Meteo Europe lehelt: Stephanie is becoming quiet a little * in the ass. She aint acting like a normal depression. Stephanie was originaly a rather cold filled system, but in the last day's warm air slipped into the lower regions. The convection will be higher and higher, especially on the easterb and southern side, it will strengthen in the next hours. Where ever Stephanie will hit land, she'll give lots of downpour. The track of Stephanie is still a puzzle as it seems for now. The north of Spain will be very much likely. Pic of the windfield of Stephanie, the winds will probably reach high levels. Did someone feed her unions or what?
    This Stephanie is mentioned a Hybride Depression. She's a of depression known at tropical and temperate zones. This situation is very special and will be monitored by several weather observatories. It could transform into a TMS ( Tropical Mediterranean Sea Storm)/ TLC ( Tropical Like Storm). As MeteoEurope is concerned, we'll rather be very reluctant to shout it loud about these kind of phenomena, We'd rather leave this to the so called "trumpetting" social media for their own populists scoring.

    VastaKustuta
  25. Öökülma kohta kirjutab Helve reedeses ilmateates: /---/Teisalt laskub piki madalrõhuala lääneserva pidi Eestisse põhjast külmemat õhku juurde ja õhutemperatuur langeb, seda nii öösel kui ka päeval. Kõige madalamale langeb õhutemperatuur ööl vastu pühapäeva ja esmapäeva. Siis võib öösel pilvitu taeva korral temperatuur isegi 2 m kõrgusel õhus langeda nulli lähedale. Maapinnalähedases õhukihis on nõrka öökülma oodata juba alates laupäevast ning temperatuur jääb taimekasvu kõrgusel öösel nulli lähedale ka järgmisel nädalal.

    VastaKustuta
  26. Ptüi 3x aga siiamaani pole veel harjumaa lääneosas pilve läinud. Külmem on aga jah niigi.

    VastaKustuta
  27. Pilved juba arenevad, ja pilves oli ilmamuutuse ajal.

    VastaKustuta
  28. Kui pikki prognoose vaadata siis tundub ,et siin harjumaa kaguosas jääb äikesepäevade arvuks 2016 aastal 17 mis oleks vähesuselt vist kolmas koht. Eelmine aasta oli veel vähem ja 2002 ka (põuane aasta)

    VastaKustuta
  29. Jah, äike ei näi lähiajal usutav. Küll on võimalik idatsükloni saabumine blokeeringu tingimustes.

    VastaKustuta
  30. Vastupidiselt 16.09.2016 14:57 kommentaarile, oli Tallinnas Nõmmel eelmine aasta tublisti parem tänavusest, sest äikesed olid pisut tugevamad ning oli isegi mõni öine lähiäike. Sel aastal mitte ühtegi. Äikesehooaeg lõppes mullu 18. septembri hommikul tugeva äikesevihmaga, mis oligi septembri tugevaim sadu - edasi 7 nädalat kestev põud (22. oktoobri tugev lõunatuul keerutas tuttavate sõnutsi põldudelt kruusateedelt tolmu).

    Aga tänavune äikesehooaeg lõppes siin juba 23. augustiga. Täpselt samal kuupäeval, mis tunamullugi.
    ----------------------------------
    Ida-, Kagu- ja Lõuna-Eestis oli tänavune hooaeg eelmisest parem - öiseid äikeseid oli vist päevastest rohkemgi - nt Tartus ja Valgas.

    VastaKustuta
  31. Jah, labiilse õhumassiga sooje fronte ei ulatunud põhja poole ja öised äikesed jäid olemata.
    Merel pole ka erilist aktiivsust olnud.

    VastaKustuta
  32. @ 17. september 2016 13:45
    Seda küll, aga ometi oli läänesaartel ja nende lähivetes tänavu äikest Harjumaast tublisti rohkem.

    VastaKustuta
  33. Hilisöösel ja/või varahommikul on Põhja-, Loode- ja Lääne-Eestis suur öökülmaoht, kuna Soomest liigub lõunaedelasse selge taevaga ala ja see on juba Helsingisse saabunud.

    VastaKustuta
  34. Jah, kui ilm selgineb, tuleb öökülma.

    VastaKustuta
  35. Homme öösel on öökülmaoht suur juba kõikjal, kuna Soome ja selle laht on laialdaselt selge. Õhus tuleb udu välistamise korral kuni -3 kraadi, maapinnal aga -5 ja alla selle.

    Seega jääb värviline sügis tänavu suures osas mandrist ära.

    VastaKustuta
  36. Praegusel ilmal ja möödunud talvede ilmal polegi suurt vahet - üks nullilähedaste isotermide jada päevast päeva. Eriti kehtib see viimatiste detsembrite ja veebruaride kohta.

    Ega praegunegi külm tundub talve arvelt olema - see sün.olukord peaks just talviti olema.

    VastaKustuta
  37. Mõni ütleb jälle, et see on suve ja kevade arvelt.

    VastaKustuta
  38. See mis toimub Jaanuaris ,Veebruaris ja Mais on tavaliselt suve arvelt. Kontrollisin üle ja natuke eksisin. Eelmine aasta oli Harjumaa nurgas ikka paar äikesepäeva rohkem ja mälu vedas alt. Hoopis 2005 oli äikesepäevi (14 tk.) veel vähem. Mitte 2002. Ja kõige vähem minu mõõteajaloos oli 1996 (13 tk). Mõni aasta oli veel lisaks sellest aastast vähem. Seega 2016 17 päeva on vähesuselt alles 5 koht alates 1990 aastast. Kõige rohkem oli muide 2011 (30tk).

    VastaKustuta
  39. Päris karm. Seda 2005.a äikesevähesust mäletame küll. See oli Tarmo ilmafoorumi algusaeg.

    VastaKustuta