pühapäev, 19. juuni 2016

25. nädala ilm (20.–26.06.2016)

Äikesehuvilised – portaal: https://www.facebook.com/aikesehuvilisedpunkteu

26. juunil õnnestus sooritada edukas äikesejaht Eda, Kairo ja Siimuga. Kokku läbisime kõigest ligikaudu 450 km (mõne äikesejahiga on tulnud üle 1000 km sõita). Pildid lühikirjeldustega on sellised.




 Hakkasime Paide lähedalt Röalt sõitma ja enne Torit jäime vaatama kasvavaid rünki.

Kui pilved varjutasin päikese, oli juba mürinat kuulda.


 Äike läks kiirelt üle, ja hakkasime selle sabas kirde poole sõitma. Aeg-ajalt, nt Vändras, saime ka otse äikese alla. 

 Türi lähistel.

 Mäo risti lähedal. Saime äikese ette ja sõitsime Tapa poole.



 Nii arenes Tapa või Rakvere pool meeletu pilvekuhi ja alasi. See tekitas sagedasi pilv-maavälke, mõned ilmselt positiivse laenguga.



 Alasite sulandumine. Eriti palju sähvis paremas heledamas osas.

 Pagi ja riiulpilve ülerullumine enne Tapat.




 Eriti intensiivne äike moodustus Jäneda lähedal. Paremal heledas osas oli näha sagedasi pilv-maavälke; pilved omandasid roheka tooni.

 Aegviidus sattusime otse raju alla. Siin on näha ligikaudne pilve tumedus ja hämardumine (säriaeg pikenes mitme sekundini, aga mõned fotod õnnestus teha ka lühikese säriga, et näidata tajutavat tumedust).

 Meeletu vihmatuisk mattis kõik nagu uttu.

 Siin on säriaeg ligemale sekund, kuid näha on tänavalgustuse süttimine, sest oli väga hämar (kell oli 16.36). Mõni hetk hiljem lõi välk tõkkepuu rikki, mistõttu üle ei saanud, vaid tuli tagasi minna.

 Mustvee poole. Endiselt konvektiivse vööndi all.

 Ambla lähedal. Järsku ilmus veider pilveriba. Vasakule jäävas pilveosas oli näha sagedast sähvimist.

 Tohutud pilvesambad. Soe õhk tõuseb neis nagu korstnas.


 Järva-Jaanis. Taas oli näha tohutuid pilvesambaid, sooja õhu korstnaid.


 Vaateid Jõgeva lähedalt.

Tartus. Pärast äikest ilmus mamma.

26. juunil oli madalrõhkkonna idaserv Läänemere kohal, kuid ilma mõjutab ka kagusse nihkuv antitsüklon.
Öö oli esialgu rahulik ja vaikne, kohati tekkis udu, kuid saartele jõudsid juba esimesed äikesed, mis liikusid hommikuks mandrile. Need oli sooja frondi äikesed.
Päeva esimesel poolel oli Ida-Eestis ülekaalus veel antitsüklon, mille mõjul püsis seal esialgu olla üsna päikeseline ja vaikne ilm. Võrus tõusis õhutemperatuur üle 32 °C, mujal sisemaal oli 30...32 °C.
Pärastlõunal tekkisid mitmel pool uued äikesed, mis tõid kohati kaasa raju. Neist esimene äikeselaine liikus Pärnumaalt Virumaale, teine arenes Lõuna-Eestis ja jäi kogu õhtuks Ida-Eesti kohale (välgukaart: https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160626). Lääne-Eestis muutus ilm rahulikumaks ja õhutemperatuur langes koguni alla 20 °C.
ESTOFEXi kodulehelt: Low-level moisture is maximized immediately ahead of this line and likewise in a belt from SE Austria into N Bosnia-Herzegovina and Serbia, where latest surface observations show 2m dewpoints up to 23°C. Hence CAPE may locally even exceed 4000 J/kg. See õhumass jõudis 26. juunil Eesti kohale.
Öösel püsivad äikesed Lõuna- ja Ida-Eesti kohal, hakates levima uuesti põhja poole. Öösel ja hommikul võib olla idaserv väga äikeseline. Enne seda areneb mitmel pool udu. Päeval on suur äikeseoht veel Ida-Eestis, kuid õhtul peaks ilm hakkama paranema.


Kui lähiminevikku vaadata, siis leiab analoogseid ektreemseid õhumasse küll. Üks sellistest jõudis Eestisse 16. juunil 1998, vt http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/1998061512_3.gif, kuid selle täielik potentsiaal avaldus Venemaal (nt Peterburis tõusis õhutemperatuur üle 34 °C), samas Eestis oli rohkelt äikest. Teise näite leiab 28. juulist 2011, vt http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2011072812_3.gif, kui õhumass nii kuum ei olnud, aga selle niiskussisaldus oli praegusega võrreldav. Ka 15. august 2010 oli väga lähedase olukorraga. Veel üks lähedane juhtum on teada 12. augustist 2015.

28. juulil 2011 enne tugevat äikest Türil. Pilv ulatus enam kui 15 km kõrgusele ja tõi kaasa marulise äikese. Sven-Erik Enno foto

 Tugev konvektsioon 25. juuni õhtul nähtuna Kibunast.

Troopiline loojang 25. juunil Tartus (http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg).

25. juunil ulatus Venemaalt üle Baltimaade kõrgrõhuhari. Soome kohalt liikus  madalrõhulohk Venemaale. Nende ilmategijate koosmõjul oli Eesti vaikne ja kuum ilm, kuid öösel arenes mitmel pool udu, mis püsis veel keskpäevalgi Soome lahe rannikualadel. Ka kastepunkti temperatuur oli ebatavaliselt kõrge (üle Eesti 15...20 °C, kohati rohkemgi), väärides eraldi tähelepanu, vt edasi.
Pärast udu hajumist jätkus päev valdavalt päikeseliselt, kuid saartel pilvisus tihenes ja Hiiumaale lähenesid keskpäevaks hoovihmad. Tihedam pilvisus ja üksikud hoovihmad mõjutasid eeskätt saari ja Põhja-Eestit, kuid õhtul selgines ilm uuesti. Samas arenes Kesk-Eestis lühiajaliselt üsna tugev konvektsioon, mis siiski sademeid ega äikest ei andnud.
Juba 24. juunil, aga eriti 25. juunil kujunes juba keskpäevaks üle Eesti väga suur temperatuurikontrast: kui Paldiskis ja Kundas oli kell 11 sooja ligikaudu 14 °C, siis lõunapiiril juba 28 °C (kell 12 vastavalt 14,3 °C Kundas ja 29,3 °C Võrus, kagunurgas tõenäoliselt 30 °C). See kontrast püsis päeva jooksul, sest sisemaal tõusis õhutemperatuur üle 30 °C, aga udused rannikualad jäid jahedaks, ka pärast udu hajumist tõusis temperatuur ainult veidi üle 20 °C, Kundas ja enamuse aja Pakril jäi sellestki madalamaks.
Eraldi arutelu väärib kastepunkt: juba 24. juunil tõusis seoses niiske troopilise õhumassi sissetungiga sooja frondi all kastepunkti temperatuur kohati 20 °C läveni, öösel küll veidi langes seoses veeauru väljakondenseerumisega, aga tõusis 25. juuni päeval uuesti (auramine, transpiratsioon jms protsessid lisavad õhku veeauru). Prognoos näitab erilist niiskuse koondumist Eesti kohale 26. juunil, kui kohati võib kastepunkti temperatuur tõusta üle 25 °C. Kunagi küsisin magistritöö tarbeks Ilmateenistuselt äärmusnäitajaid erinevate ilmaelementide kohta ja kastepunkti kohta selgus, et kõik usaldusväärsed seni mõõdetud kastepunkti temperatuurid on jäänud alla 25 °C (nt mõõdeti 7.08.2010 kella 13 ja 14 vahel Kihnus maksimaalseks kastepunkti temperatuuriks 24,5 °C). Kas siis võib tulla uus usaldusväärne kastepunkti temperatuuri teadaolev rekord, eks paistab, aga võimalus on küll olemas.
Kuum antitsüklon nihkub tasapisi kagu poole, kuid troopiline õhumass jääb veel Eesti kohale püsima. Sellest õhumassist moodustub aja jooksul lääne- või lõunatsükloni soe sektor, Selles on ebatavaliselt lämbe õhk, milles suureneb äikeseoht. Prognoositavalt suureneb saju- ja äikesevõimalus 26. juunil soojas sektoris vähemalt 90%-ni (kuula ilmateadet).
Suur kuumus annab järele ja lämbe troopiline õhumass eemaldub 27. juunil idapiiri taha.

GFS mudel prognoosib 26. juunil kohati kastepunkti temperatuuri üle 25 °C (allikas).

Kastepunkti temperatuur keskpäevase seisuga, arvutatud Ilmateenistuse andmetest Magnuse valemiga (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Katri Lumi. 24.juuni 2016, udu enne südaööd, Rapla.

Tiina Kattel. 25.06.2016 Kärdla kell 4.16 meeletu udu, ei mingit päikesetõusu vaadet

Kairo Kiitsak. Paks vine Emumäe vaatetornist nähtuna 25.06.2016.

24. juunil liikus väheaktiivne madalrõhulohk üle Läänemere ja Soome lahe itta, kuid öösel laienes Venemaalt üle Baltimaade kõrgrõhuala. Päeval liigub üle Soome uus madalrõhulohk Venemaale.
Kuna see lohk kandis endaga ebatavaliselt sooja ja niisket õhku, siis tõi see juba keskpäevaks Harjumaale tugeva lausvihma, ka mujal sadas vähemal või rohkemal määral vihma (ainult lõunapiir ja Liivi laht jäi esialgu sajuta, kuid õhtuks jõudis vihm sinnagi). Päeva teisel poolel eemaldus suurem laussadu, kuid läänest itta liikusid hoovihmad, kohati oli äikest.
Saju all oli õhutemperatuur 16...19 °C, kuid selgemates kohtades tõuseb üle 25 °C (lõunapiiril kuni 29 °C). Üllatavalt kõrge oli kastepunkt, kohati ligi 20 °C. Kuna öösel läks ilm selgemaks, kohati päris selgeks, arenes kohati tihe udu.
Kuna saabuv õhumass on labiilne, siis võib hoovihmu ja äikest olla ka öösel ja hommikul, päeval võivad tekkida uued kolded. Troopilises õhumassis on pilves kohtades oodata kuni 25 °C, aga päikeselistes vaiksetes kohtades kuni 32 °C.
Suurem on äikesevõimalus siiski 26. ja eriti 27. juunil, kui Eesti jääb troopilise õhumassiga täidetud tsükloni sooja sektorisse. Öösiti on sooja valdavalt üle 15 °C ja päeviti kuni 32 °C, pilvede ja saju all võib jääda 20...25 °C vahele.
28. juuniks eemaldub lämbe troopiline õhumass, asendudes mõõdukama suvesoojaga. Siiski võib kuumus lühiajaliselt taastuda veel enne juuni lõppu.

Tugev laussadu radarpildil (http://testbed.fmi.fi/).
Kastepunkt oli ebatavaliselt kõrge (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Älis Saadjärv. Minu esimesed mesokad, paljasilmaga olid palju ilusamad. 24.06.2016 kell 0:34:44 Häädemeeste

Ain Vindi. Jaaniöö mesokad. Võrumaa. 24.06.2016 0:27


Kihtsajukad tõid tugeva lausvihma. 24. juunil 2016 Kibunas.




Nii saabus äike Laitsesse.

23. juunil nõrgenes kõrgrõhuhari Baltimaade kohal ja väheaktiivne madalrõhulohk liikus Skandinaavia lõunaosast kirdesse. Seetõttu alates Loode-Eestist pilvisus tihenes ja kohati sadas hoovihma, seevastu Lõuna-Eestis püsis päikeseline ja sademeteta.
Õhutemperatuur tõusis enamasti üle 20 °C, kohati kuni 25 °C-ni, kuid pilvistes kohtades ja paiguti rannikualadel jäi siiski madalamaks.
Suur kuumus on ukse ees ja trügib 24. juunil mürinaga sisse. Samas võib sellega kaasneda ka üsna suur sadu, sest edelast lähenev lohk kannab endaga tohutult niiskust, mistõttu võib päev mõnes kohas koguni laussajuseks kujuneda (M. Meiusi ilmateatestReede päeval jõuab kõrgrõhkkond oma teekonnal Valgevene kohale ja selle põhjaserv katab endiselt Baltimaad. Samas laieneb Põhjamerelt Skandinaavia ja Saksamaa kohale väheaktiivne madalrõhuala, mis kannab endas rohkelt niiskust ning osa sellest jõuab ka Eestisse. Seetõttu on jaanipäeval hoovihmad üsna sagedased ja välistatud ei ole ka äike. Puhub suhteliselt nõrk lõunakaare tuul ja õhutemperatuur tõuseb valdavalt 20...25 °C piiresse.).
Veel üks värske prognoos on saadavad Ele fb-i seinal, sellest jupike 24. juuni kohta: Eeloleval ööl (24.06) liigub lõunast ulatuv kõrgrõhuhari ida suunas ning merelt läheneb Eestile uus madalrõhulohk. Kesköö ümber on ilm vahelduva pilvisusega ja peamiselt sajuta, vastu hommikut läheb lääne poolt alates pilvisemaks ning saartele jõuavad vihmahood, mis päeval üle mandri ida-kirde suunas levivad. Tihedam on sadu Eesti põhjapoolses osas. Sajuga koos võib olla äikest. Õhtu poole läheb ilm edela poolt kuivemaks. Tuul puhub öösel edelast ja lõunast 2-7 m/s, päeval lõunakaarest 3-8, saartel tugevneb peale lõunat edelatuul kuni 12 m/s. Öösel on sooja 11 kuni 16, päeval 18 kuni 23, Lõuna-Eestis kuni 25 °C.
Kuna õhumass on väga soe, siis peaks see vihm mõjuma sooja suvise vihmana (õhutemperatuur võib sajuga olla 16...20 °C), Ilmateenistus on ka äikest prognoosinud http://worldweather.wmo.int/en/city.html?cityId=149.
Troopiline õhumass valitseb vähemalt 27. juunini. Päikeselise ilmaga võib sooja olla üle 30 °C, kui on pilvisem, siis vähem, sajuse ilmaga 20 °C lähedal. Prognoositakse ka äikest – eks näis, kuidas sellega läheb.
Suur kuumus peaks 27. juunil järg-järgult järele andma, aga lõplikku taandumist ei pruugi tulla: kui sobivas kohas areneb uus antitsüklon, siis taastub kuumus juba 30. juuniks, kuid võimalik on ka mõõdukama soojusega stsenaarium.

Polaarmesokad vs. kiudpilved. 23. juuni 2016 öösel Kibunas (Harjumaal).

Tanel Kindsigo. Mesokad 23. juunil kl 1:01, Tartus.

22. juunil oli Läänemerel madalrõhkkonna kaguserv, kuid selle mõju nõrgenes. Edelast saabunud niiske õhumassi tõttu arenes merel udu, mis levis ka rannikualadele (hajus alles lõuna paiku). Mandril oli enamasti pilves ja sombune ilm, kuid alates Harjumaast muutus ilm kuivemaks ja päikeselisemaks, olulisi sademeid polnud.
Õhutemperatuur tõusis valdavalt 20 °C lähedale, pilvistes kohtades ja paiguti rannikualadel jäi madalamaks.
Antitsükloni tugevnedes muutub ilm üha kuivemaks ja soojemaks (samas prognoositakse vihma, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/). Troopiline õhumass peaks kohale jõudma 24. juuni jooksul. See tähendab piisavalt päikeselise ilmaga 25. ja 26. juunil kohati üle 30 °C õhutemperatuuri.

Euroopa mudeli väljund 25. juuniks. Troopilise õhumassi kohalolu võib tähendada üle 30 kraadist õhutemperatuuri (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).



Äikeseline päev Lääne-Virumaal Simunas 21.06.2016. Esimesel fotol Järvamaal tekkinud äikesekolle 21. juuni pärastõunal. Kairo Kiitsaku fotod



Järvamaal tekkinud äike kõrvaltvaates tekkimisfaasis ja väljakujunenult. 21. juunil 2016 Kibunas Harjumaal.

21. juunil oli Läänemerel madalrõhkkonna kaguserv, mis lähtus Islandi tsüklonist (seega lõunatsüklon sulandus lohuga).
Lõunalohu mõjul hakkas öösel alates Lõuna-Eestist hooti vihma sadama, kuid päevaks taandusid need sajud Eesti idaserva ja eemaldusid siis Venemaale. Äikest oli Pihkva järvel ja Peipsi taga. Mitmel pool sisemaal arenes hommikuks väga niiske õhu jahtumisel udu.
Läänepoolse lohu mõjul alates saartest pilvisus tihenes ja hakkas vihma sadama, teine sajuvöönd lähenes lõunast. Need sajud levisid tasapisi põhja ja kirde poole. Samal ajal arenes sisemaal tugev konvektsioon, mistõttu sadas hoovihma ja rahet, oli äikest, vaadeldi lehterpilvi (vt foto). Lätist lähenevas pilvemassis tekkis joonpagi tugeva äikesega, mis jõudis õhtul Viljandimaale ja levis põhja-kirde suunas. Tegu oli Valgevene kohale jõudnud ekstreemselt labiilse õhumassi mõjutusega. Äikesest jäänud tugev vihm jäi Lõuna-Eestisse veel mitmeks tunniks.
Õhutemperatuur oli 15...20 °C, päikeselisemates kohtades kuni 24 °C, õhk tundus paljudes kohtades väga lämbe, ainult kohati saartel mõjus kõledana.
Pärast lohu möödumist hakkab tugevnema Ukraina kohal kuum antitsüklon. Antitsükloni kese tuleb lähemale ja selle mõjul muutub ilm kuivemaks ja soojemaks. Suur kuumus jõuab kohale 24. juunil ja püsib vähemalt paar päeva.


Rapla, 21.juuni 2016, udu, hommik kella 7 ringis. Katri Lumi foto

Eda Varis. Kell 17:15 Mäo 

Raigu 21.06.2016. Ene Mägi foto

20. juunil oli Läänemerel täituva madalrõhkkonna lõunaserv, kuid öösel liikus Liivi lahele lõuna poolt uus lõunatsüklon.
Niiske õhu tõttu arenes öö jooksul Lääne-Eestis madalpilvisus, mistõttu ülikuu erakordset loojumist näha ei saanud. Mujal oli ilm selge. Päeval püsis esialgu valdavalt päikeseline ilm, kuid pärastlõunal alates Lõuna-Eestist pilvisus tihenes ja hakkas sadama hoovihma, oli äikest (ulatus kuni Viljandi-Kunda mõttelise jooneni, loode pool oli sajuta ja selgem). Õhtul ilm paranes ja selgines uuesti.
Soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur 20...25 °C-ni, kagunurgas kõrgemalegi, samas mõnel pool rannikualadel jäi alla 20 °C.
Lõunatsüklon tuleb 21. juuniks Eesti kohale. See toob kaasa tugevad vihmad ja ilmselt ka äikest. Sooja frondi tõttu on äike tõenäolisem öösel ja hommikul.
Pärast lõunatsüklonit hakkab tugevnema kuum antitsüklon, mis muudab ilma päev-päevalt soojemaks. Suur kuumus peaks kohale jõudma 24. juuniks, väljavõte ilmateenistuse nädalaprognoosist:
"Pühapäeval (26.06.) liigub Läänemerelt Eestisse madalrõhulohk. Öö on sajuta, päeval läheneb Läänemerelt sajuvöönd Lääne-Eestisse ja liigub edasi ida poole. Sajab vihma, on äikest. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel 15...20, päeval 25...30, kohati tõuseb kuni 33°C, Hiiu- ja Saaremaal 20...25°C."

Polaarmesokate tipphetk Laagris.




Tartusse saabus äike koos tugeva pagiga.


‎Kairo Kiitsak‎ . Äike Simuna äärest kirdesse liikumas 20.06.2016

Paduvihm ja äike Alatskivil 20.06.2016. Einar Laretei foto

Tuleb soe nädal. Aeg-ajalt sajab vihma, võib olla äikest. Öökülmaohtu pole.
Nädala algab Lõuna-Venemaa kuuma antitsükloni üürikese tugevnemisega. See toob suviselt sooja päeva (kohati vähemalt 25 °C), kuid juba õhtul suureneb hoovihmavõimalus, sest läheneb järjekordne lõunatsüklon.
Balkanil tekkinud lõunatsüklon jõuab 21. juuni öösel Eestit mõjutama. See kannab endaga väga sooja ja niisket õhku. Äikeseoht on suurim öösel ja hommikul Ida-Eestis (tegu on ilmselt sooja frondiga). 
Seejärel hakkab uuesti kuum antitsüklon tugevnema. Õhumass on Eesti kohal mõõdukalt soe ja ilmad suviselt soojad. Kuna viimaste päevade sajud on palju niiskust toonud ja vähemalt esialgu jääb antitsüklon üsna kaugele, on päevased hoovihmad võimalikud.
24. juunil on oodata antitsükloni olulist tugevnemist, misjärel tulevad väga soojad ja kuivad päevad.

Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.

197 kommentaari:

  1. Nüüd on teised mudelid ka GFS-iga peaaegu sama optimistlikud leitsaku osas, Weatheronline prognoosib järgmise nädala lõpuks Lõuna-Eestisse juba üle 30 kraadi sooja mitmeks päevaks.

    VastaKustuta
  2. Loodame, et seekord GFS meid alt ei vea. Ajamastaap on paraku liiga pikk, et isegi jaaniilma ennustusi tõsiselt võtta, rääkimata siis hilisemast..

    VastaKustuta
  3. Ülehomme on tähtis päev - astronoomiline äikesehooaeg on poolepeal ja algab astr.pööre sügisele, aga Rapla endiselt äikeseta :(

    VastaKustuta
  4. Mesokad möllamas hetkel https://www.upload.ee/image/5898652/13480091_1143884915654756_1870556297_n.jpg

    VastaKustuta
  5. Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.
    ------------------
    Kes neid aastaid ja kuupäevi tulevikus enam nii üksikasjalikult mäletab, aga see tasuks meelde jätta küll: kord sadas täpselt nädal enne jaanipäeva lund.

    VastaKustuta
  6. See kuupäev tuleb raiuda mällu. On asju, mida peab mäletama kuupäevatäpsusega ja une pealt. Aga kõlbab ka Kalle variant.

    VastaKustuta
  7. Noh, pärast homset tsüklonit algabki Eestis uus põuaperiood vist. Lääne-Eestis juba on alanud, sest see tsüklon siia/sinna sadusid ei too. Halvimal juhul kestab põud jälle ca kuu aega, minnes üle hüdroloogiliseks põuaks.

    VastaKustuta
  8. Loodame, et nii karmiks asi ei lähe, aga eks näis.

    VastaKustuta
  9. Kangesti hakkab 2010. a suve meenutama - mai oli soe, juuni jahe, ent kuu lõpus saabus kuumalaine.

    VastaKustuta
  10. @ 20. juuni 2016 13:24
    Aga siin sarnasus ka lõppeb. 2010. aasta mais oli Nõmmel 7 äikesepäeva (kui arvestada ka mööduvad kuulderaadiuses äikesed), sel aastal 0.

    VastaKustuta
  11. Väljavõte ilmateenistuse nädalaprognoosist:
    "Pühapäeval (26.06.) liigub Läänemerelt Eestisse madalrõhulohk. Öö on sajuta, päeval läheneb Läänemerelt sajuvöönd Lääne-Eestisse ja liigub edasi ida poole. Sajab vihma, on äikest. Puhub mõõdukas lõunakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel 15..20, päeval 25..30, kohati tõuseb kuni 33°C, Hiiu- ja Saaremaal 20..25°C."

    VastaKustuta
  12. Karm, sünoptikud on mures, kaalutakse kuumahoiatuse väljastamist.

    VastaKustuta
  13. Huvitav, kas kunagi veel sellist aastat ka näeme, mil suve maksimum jääb alla 30 kraadi?

    VastaKustuta
  14. Kindlasti näeme. Iseasi kui varsti.

    VastaKustuta
  15. Geoloogilises ajamastaabis igal juhul, aga inimese eluaega võrreldava ajavahemiku jooksul – kõik on võimalik.

    VastaKustuta
  16. To Anonüümne kl. 15:01
    Isitlikult selliseid suvesi ei taha aga minu mõõtekohas Harjumaal (rannikuni 30km) on selliseid suvesi olnud kus maksimum pole +30 -ni jõudnud.
    Sellised suved olid ajaliselt tagurpidi 2008,2004,1996,ja 1993 ei ületanud isegi +28 piiri ja jahe oli ka 1987.

    VastaKustuta
  17. Siin Kagu-Eestis on areng käimas, üks äikesepilv jõudis hetk tagasi kohale, mis tõi pagi ja tugeva paduvihma.

    VastaKustuta
  18. Näitab ka muide esimest välku Elva lähedusse.

    VastaKustuta
  19. Lisasin mõned pildid Tartut tabanud äikesest ja pagist.

    VastaKustuta
  20. Tallinnas vaikus.

    VastaKustuta
  21. Tartus juba 4. lähiäikesepäev.

    VastaKustuta
  22. millal sakus äikest tuleb? mõnda kauget kõminat 16. ja 17. juunil kuulsin, aga lähiäikest pole siin üldse olnud :(

    VastaKustuta
  23. @ 20. juuni 2016 14:09
    Sul on viga sees. Kuni 32 kraadi lubatakse.

    VastaKustuta
  24. Oli mingi hetkeni 33, aga siis muudeti 32ks.

    VastaKustuta
  25. Vaikselt vaikselt nihkub asi juba selles suunas ,et Pühapäevane kuumus jääb üldse ära ja kuumim päev on hoopis Laupäev.

    VastaKustuta
  26. Varsti näeme, kuidas ka lauapäevane kuumus siit minema arvutatakse ja ühtki 30 kraadi sooja ei tule.

    VastaKustuta
  27. @ 20. juuni 2016 18:43
    Tõenäoliselt ei tulegi. Nagu ka Raplas.
    Ehk teisisõnu öelduna on mittetulemise võimalus suurem.

    VastaKustuta
  28. @ 20. juuni 2016 19:19 ja
    20. juuni 2016 19:31

    No mis ma ütle(si)n, et ajamastaap on liiga pikk. Oodakem 23. juuni õhtuni, alles siis on kindel, kas nädalavahetuse kuumus tuleb või ei!

    VastaKustuta
  29. Tartus taas "laulab", aga mitte väga lähedal. Äike läheb linnast pigem ida poolt mööda. Ühte vägevat ööäikest tahaks.

    VastaKustuta
  30. Sünoptikud vaidlesid, kas panna 32 või 33 kraadi. Lepiti lõpuks, et olgu pool päeva üks ja pool päeva teine.
    Üle 30-kraadise õhutemperatuuri tõenäosus on 68%.

    VastaKustuta
  31. Viljandi ja Tartu vahel tõesti olen paar korda kauget müristamist kuulnud muude tegevuste kõrvalt.

    VastaKustuta
  32. Ilusad rünksaju pilved näha ka Viljadist Võrtsjärve poole vaadates...vast tuleb öösel päevasele lisa!

    VastaKustuta
  33. Polaarmesokad kenasti näha, lisaks konvektsioon ja äike: http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/

    VastaKustuta
  34. Lääne-Virumaale Simunasse jõudis ka täna õhtupoolikul riiupilv ühes hoovihma ja nõrga äikesega. Ühe äikesemürina suutsin isegi videosse saada.

    VastaKustuta
  35. @ 20. juuni 2016 21:25
    Enne 23. juunit on sama tõenäoline, et see 30 kraadi võimalus kaotatakse.

    VastaKustuta
  36. Üle 30 kraadi tõenäosus on 74% ja see suureneb.

    VastaKustuta
  37. Kuumalaine kindlalt tuleb, aga 30 kraadi pole ikkagi kindel - GFS on 17..18 kraadise isoka tänaseks sujuvalt juba 15 kraadiseks arvutanud...

    VastaKustuta
  38. 30 kraadi peaks tulema 12- või 13-kraadise korral, kui ilm päikeseline ja vaikne. 15-kraadine tähendaks selge vaikse ilmaga kuni 32 kraadi (Ilmateenistuse prognoos põhineb sellel).

    VastaKustuta
  39. Paide ümbruses tümitab praegu.

    VastaKustuta
  40. Natuke nalja kah nädalaprognoosist:
    "Selle jõudmine mandrile on aga veel küsitav?"

    VastaKustuta
  41. Täna on juba mitmel pool Eestis nähtud lehterpilvi. Võiks trombihoiatuse väljastada

    VastaKustuta
  42. Trombiteated ilmateenistuseni ei jõua, side huviliste ja töötajate vahel on väga nõrk.

    VastaKustuta
  43. Eks siis väljastatakse, kui juba on olnud tromb. Lääne-Virumaal moodustumas joonpagi.
    Ja Valgas ka järjekordselt äikest. Aga Nõmme järjekordselt ilma.

    VastaKustuta
  44. Radariandmete järgi oli 16.45 Paide piirkonnas radarikaja punane, rahe või viga?

    VastaKustuta
  45. @ 21. juuni 2016 14:33
    Ei imesta, kui isoterm arvutataksegi selle päeva kätte jõudes sujuvalt 12 kraadini.

    VastaKustuta
  46. See siin https://www.upload.ee/image/5903080/CMP160621134502.CAPHGJS.png on osaliselt artefakt - valepeegeldus võimendas päris peegeldust, muud ilmselt õiged.

    VastaKustuta
  47. Tartust käis just hoog vihma üle, sadu jätkub ja radaripilt näitab, et on vist lisa oodata. Veebikaamera panin tööle, suund SW: http://ustre.am/1dOUv

    VastaKustuta
  48. See kuumalaine võib päris tõsiselt ära jääda. Õhtuse GFSi uuenduse järgi riivab Eestit vaid kuumalaine põhjapoolne serv ja 15-kraadine isokas jääb juba Soomes olemata. Muidugi ei jää see ka äikesevõimaluses kajastumata. 1 näide 26. juuni kohta, kus Eesti on Soomega kontrastselt piiripunktis:
    http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn12011.gif

    VastaKustuta
  49. @ 20. juuni 2016 15:01 ja
    20. juuni 2016 15:22

    Täpselt sama küsimus ja vastus sobivad ka Tallinna ja selle ümbruse äikeselisuse kohta.

    VastaKustuta
  50. Nii, Tartus juba 5. äikesepäev sel aastal.

    VastaKustuta
  51. Ma ei saa aru, mida te vingute a'la Tallinnas puhas nulliring ja Valgas-Tartus jälle äike. Vahetage elukohta kagu suunas ja Eesti parim äikesekliima on KOGU ELUKS teie päralt!
    Siinkohas ütlen, et loode-eestlased on AI-AI kui paljust meeldejäävast ja võimsast ilma jäänud-jäämas tänu oma elukohale!! Tartus on nii eile kui täna olnud nii äikest kui ühele õigele äikesepilvele omaseid pilvi.

    Seega midagi Loode-Eesti äikesehuvilistele mõtlemiseks ja meelitamiseks kagusse kolimisel. Uskuge, te ei kahetse!

    VastaKustuta
  52. Loodetavasti ei rikuta täna taas jalkaõhtut ära. Siin Tartumaal on viimasel tunnil vahetpidamata ränk padukas olnud, nii et kõik upub. Hetkel on üks äike kirdesse eemaldumas, teine läheneb lõunast.

    VastaKustuta
  53. Tõrveres viimasel tunnil 30mm sademeid, päris muljetavaldav.

    VastaKustuta
  54. Tule Tallinnasse, siis ei riku miski su jalkaõhtut, va see, et siis ei saa ka äikest enam kogeda...
    -------------------
    EMHI andmete järgi Tartus tunnisadu 30,0 mm ehk täpselt padusaju kriteeriumi lävi.

    VastaKustuta
  55. Tartus tuleb juunis ilmselt tublisti üle 100 mm sademeid, sest saabuv kuumalaine jätab arvatavasti kuivad alad kuivama ja märjad alad uputama ehk et Tartus on veel korralikke äikesepäevi peagi oodata.

    VastaKustuta
  56. GFS näitab neljapäevast alates 10..14-kraadise isotermi püsimist Eesti kohal lõpmatuseni.

    VastaKustuta
  57. Lääne-Virumaal Simunas on täna ikka vägev ilm olnud. Suured ja võimsad rünksajupilved, mõõdukas äike ja tugevad paduvihmad. Üks äikesega kaasnenud vihmasadu kestis üle 30 minuti. Võimsa välimusega riiulpilve nägin ka ära. Kohati olid välgud eriti lähedal, üks pauk ehmatas korralikult mu ära. Täna on mul ühtlasi ka sünnipäev, ideaalne kingitus Ilmataadi poolt.

    VastaKustuta
  58. Palju õnne,Kiits!

    VastaKustuta
  59. @ 21. juuni 2016 20:44
    Selge. Seega enne 17. augustit pole Raplasse äikest loota, kuna siis on minu sünnipäev :(.

    VastaKustuta
  60. Tundub, et isegi see laussadu Tallinnasse ei jõua.

    VastaKustuta
  61. Jah, Kibunaski sadas vaid 1,2 mm; suurem osa päevast oli päikeseline.

    Hiljuti lisasin postitusse uusi pilte ja muutsin mõnede asukohta. Vähemalt üks pilt tänasest tuleb veel.

    VastaKustuta
  62. Tartus sadanud terve õhtu ja 14,2 mm täis.
    See siis linnas,mitte 20 km eemal Tõraveres.
    Äikesesademete puhul on see ikka meeletu vahemaa juba.
    Kuu sademete hulk tuleb muljetavaldav.

    VastaKustuta
  63. GFSi väljundid aina lahjenevad. 18Z uuenduse järgi jõuab 15 kraadine isoterm Lõuna-Eestisse ning 26. juunil äikesevõimalust pole.

    VastaKustuta
  64. Loodame siis, et külmalainet ei prognoosita.

    VastaKustuta
  65. Oleks tore küll, külmast on küllalt juba.
    Aga esmalt tuleb homse õhtuni oodata, et veenduda 25. juuni ilmaoludes ning ülehomse õhtuni, et 26. juuni omades.

    VastaKustuta
  66. Mitmendat jooksu järjest on viiteid sellest ,et kuu vahetuse paiku algaks nn. "Heinakõrgrõhkkond" kus nii nädala peaks kuiva ja mõõdukalt kuuma ilma.

    VastaKustuta
  67. 22. juuni 2016 1:16
    Enda õigustamiseks ei piisa ühest või kahest väljundist, nüüd on kuumalainet pikendatud esmaspäevani ja pühapäev tuleb vägagi pikseline.

    VastaKustuta
  68. Ehk ikka äikeseline? Jüri kunagi ütles, et pikne on kirjanduslik mõiste, aga äike teaduslik.

    VastaKustuta
  69. Loomulikult, kui ma kirjutaks mingit teadusjuttu, siis kasutaksin sõna "äike", aga praegu küll sellel mingit erilist tähtsust pole. Said sina ka aru, et ma mõtlen selle all mõistet "äikseline".

    VastaKustuta
  70. Loomulikult sain, ega ma mingi lausloll ka pole. Ise eelistan siiski siin blogis ja ilmagruppides ning suulises kõnes mõistet ja sõnatüve "äike".

    VastaKustuta
  71. Keelekasutuse ja terminiloome kohta telliti Maalehte vastav artikkel. See peaks pärast jaane ilmuma.

    VastaKustuta
  72. Äike, pikne, pikker, kõu... Heal lapsel mitu nime, nagu öeldakse. "Kõu" tuleneb sõnast "kõuk", mis tähendab esivanemat. Ma ei tea, kuidas praegu, aga veel sajand tagasi oli mõnel pool Lõuna-Eestis (ehk mujalgi?) äikesevihma kohta kasutusel ka nimetus "vanemavihm". Need on jäänukid eestlaste muinasaegsest hingedekultusest, mis sel moel on säilinud tänapäevani. Kõrgemate jõududega seostasid äikest teisedki rahvad - kus pildus välke Zeus, kus Thor. Paar välgudetektoritki vastavalt oma nime saanud. Mis aga puutub sõnasse "pikker", siis selle tegeliku päritolu osas on mõningaid kahtlusi. Võimalik, et tegu on tegelikult lihtsalt kirjaveaga J. Gutslaff'i 1644.a. kirja pandud tekstis (Pikse palve). Seal on kirjas: "Woda, Picken, herje anname..." (Võta, Pikne, härja anname...). On arvatud, et "Picken" on lihtsalt sakslase väike näpukas eestikeelse teksti kirjutamisel ja pidanuks olema "Pickne". Millisel arvamusel on etnoloogid ja keeleteadlased hetkeseisuga, seda peaks neilt endilt küsima. Mis aga puutub mõistetesse "äike" ja "pikne", siis vastavas kontekstis on nad mõlemad täiesti ametlikud terminid. Kes on kuulnud midagi äikesekaitsest või äikesevardast? Hoonete projektides ja küllap ka teadustöödes on kirjas siiski piksekaitse ja piksevarras.
    Muideks, inglise keeles on vähemasti Austraalias äikesetormi kohta kasutusel huvitav väljend "electrical storm". Kohalikega tekkis lõbus diskussioon teemal, kuidas nimetada siis äikeseta tormi? Pneumatical või koguni mechanical storm?

    VastaKustuta
  73. Täpsustuseks veel niipalju, et ka sõna "äike" tuleneb juba eelmainitud esivanemakultusest (äi, ätt=vanaisa, vanataat). Täpsem seletus on siin: http://eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=%C3%A4i

    VastaKustuta
  74. Piksekaitse on seepärast, et termin pikne käib just välgu ja müristamise kohta, mitte äikese kohta üldiselt, vt nt http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=pikne&F=M
    Jah, Ülo Kestlane toetab veateooriat [Võimalik, et tegu on tegelikult lihtsalt kirjaveaga J. Gutslaff'i 1644.a. kirja pandud tekstis (Pikse palve)].
    Äikese ja välgu seostest mütoloogiaga olen kirjutanud siin ühe küsimuse vastuseks http://ilm.ee/index.php?46246113640

    VastaKustuta
  75. Ma olen suht kindel, et seegi kuumalaine Tallinnasse maksimaalselt peale võimaliku mõne välgu midagi enamat ei too.

    VastaKustuta
  76. Maksimaalselt mõni välk on isegi korralik saavutus. Homne tõotab hoopiski laussajune, aga väga soe tulevat.

    VastaKustuta
  77. Väga hea. Tartumaa on niigi ebaõiglaselt palju vihma (ja äikest) saanud.

    VastaKustuta
  78. Mudelites on ikka veel märgatavad lahkhelid kuumuse osas. HIRLAM näitab et Eesti jääb laupäeval kuumuse põhjaserva - lõuna- ja põhjapoolse Eesti temp-ide vahe ca 10 kraadi kl 9 hommikul.
    Sel ajal on merel ja Lääne-Eestis täielik tuulevaikus, idas nõrk kuni mõõdukas LÄÄNEtuul.

    Aga norrakad näitavad kogu ööpäevaks EDELAtuult, tuulevaikust üldse mitte.

    Tänane õhtu peakski olema see nn otsustav eelõhtu, kus mudelites peaks 1meel tekkima.
    HIRLAMI variandi kohaselt julgen pakkuda, et 30 kraadi võimalus on vaid kagu pool ja seda nii 50% ümber. (Euroopa kaardi versioonilt näha, et tuulevaikus tingitud põhjatsüklonite sadulast.)

    VastaKustuta
  79. Võib olla seda üksmeelt ei tekigi. Siit nagu järsku gradienti õhumasside osas pole näha http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm722.gif ehk et õhumass on pigem üsna ühtlaselt kuum, seega määrab temp. erinevuse pilvisus, tuule suund ja tugevus (nt pilves ilmaga üldse või läänetuulega rannikualadel on kindlasti palju jahedam kui päikeselise tuulevaikse ilmaga sisemaal).

    VastaKustuta
  80. HIRLAMi päevane uuendus näitab laupäevaks paraku juba lääne- ja loodetuult. Kraade kuni 28.

    VastaKustuta
  81. Siis on see loodetuul päris tuline. Euroopa mudel näitab endiselt sadulat http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm722.gif ja GFS antitsükloni ülekaalu http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn542.gif (lõuna- ja edelatuul).

    VastaKustuta
  82. Ega jah, Eesti on Euroopa piiripealisemaid riike üldse. See aga just lisabki mudelitesse ebakindlust, ehk et tuleb viimase hetkeni väljundeid jälgida. Nt Leedus ja Lõuna-Lätis on küll 30 kraadi juba praegu 100% kindel minu arvates.

    VastaKustuta
  83. Jah, huvitav, et see piiripealsus on Euroopa kontinendil maksimaalne just Eestis (nn ebakindluse tulipunkt).

    VastaKustuta
  84. Õhtune HIRLAMi uuendus näitab kardinaalset muutust - loodetuul on edelatuulega asendatud (põhjarannikul kirdebriis) ning klassikalistes äikesepoolustes - Jõgeval ja V.-Maarja vallas enim konvektiivsademeid oodata. Kraade kuni 31 sajuta Kagu-Eestisse.

    VastaKustuta
  85. Väärib mainimist, et ka 2013. aasta juunis lõppes jaanikuumus just 27. juunil.

    VastaKustuta
  86. Huvitav jah. Tugev lausvihm on Kibunas kohal, aga on väga soe, peaaegu 20 kraadi.

    VastaKustuta
  87. Loodetavasti peab see Nõmmeni vastu. Radari järgi nähtuna pole Rakvere läheduses vist üle 0,5 mm sadanud, kuna sinna jõudes sajualad hajuvad.

    VastaKustuta
  88. Nõmmel sadu tugevneb. Ehk on sellest kasu ka, et äikesepilvedele soodne pinnas kuumuse + niiskuse koosmõjul luua. Teiseks suure kuumuse valguses ongi hea, et enne vihma tuleb.

    VastaKustuta
  89. Juhul kui 26. juunil Eesti tõesti sadulasse jääb, siis sisetunne ütleb, et hommikul ootab meid ülitihe udu.

    VastaKustuta
  90. HIRLAMi äsjane uuendus pühapäevaks on muljetavaldav. Kirde-Eestis ja ka Peipsi taga on mõned 34-kraadist ala tähistavad värvingud näha. Ka Soomes näitab selgelt üle 30 kraadi.

    Ilmselt madal kastepunkt, kuna hoogsadusid on minimaalselt oodata kui reaalselt üldse.

    VastaKustuta
  91. Jah, sadula mõjul võib areneda maagiline udu, mis päeval võiks asenduda äikestega. Saame näha.

    VastaKustuta
  92. Homme vist äikest loota ei maksa, kuigi CAPE on 1000 ja LI -5, kuna tundub, et tegu on lisaks ka laskumisinversiooniga või sooja õhu advektsiooniga, sest "Niederschlag" väljundid sademeid homseks peaaegu ei näitagi. Umbes midagi taolist 3. maiga ja mai lõpuga oodata ehk et päeval rohkelt rünkpilvi, kuid need transformeeruvad kihtrünkadeks või kihtrünksajukateks.

    VastaKustuta
  93. Jah, seda olukorda tuntakse capping inversion-na (CIN - negatiivne CAPE, mis tekib labiilse õhumassi alla). Peamiselt kaks tekkepõhjust: kas sooja õhu advektsioon või öine jahtumine, mistõttu tekib inversioon. Rohkem lugemist http://www.theweatherprediction.com/habyhints/306/

    VastaKustuta
  94. Kahju. Ei taha kuidagi see äike siia Tallinnasse jõuda.
    --------------
    Saartele läheneb merelt äike.

    VastaKustuta
  95. Jah, see on Saaremaa ja Gotlandi vahel, jälgin https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/ või http://en.sat24.com/en/bc/visual

    VastaKustuta
  96. Mõned juhuslikus välgud on jah merel toimunud, seda oli ka varahommikul, aga et Nordkappi kandis äike tegutseb, on küll harv nähtus.

    VastaKustuta
  97. Nad on siiski süstemaatilised välgud, sest siit kenasti jada näha: https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160624

    VastaKustuta
  98. See äike on paraku kustunud praeguseks.
    ---------------
    Nordkapis äike, aga Raplas endiselt pole.

    VastaKustuta
  99. Lääne-Eestis nõrk äike tegutsemas!

    VastaKustuta
  100. Temperatuuride kontrast on juba päris suur - Tallinnas 17 ja Valgas 28 kraadi Ilmateenistuse andmetel. Endal siin Lõuna-Eestis näitab termomeeter vilus juba 31 kraadi. Loodetavasti tuleb õhtul jahtutust, kuna GFS näitab märkimisväärset labiilsust ning ka õhuniiskus pole liiga madal.

    VastaKustuta
  101. Eestis on äike hetkel seal, kus labiilsust pole ollagi ja seal, kus on labiilsus, ei toimu midagi.

    VastaKustuta
  102. Kaks välku tunnis - ei ole just kõige intensiivsem äike. Mida ööseks oodata?

    VastaKustuta
  103. Laitse kohal oli tipphetkel kümmekond välku minutis, mis ei ole just väga nõrk äike. Päris katkematut mürinat siiski ei tekkinud.
    Kastepunkt on üllatavalt kõrge, kohati ligi 20 kraadi.

    VastaKustuta
  104. GFS viimane väljund pühapäevaks on ikka päris karm labiilsuse osas.

    VastaKustuta
  105. Näiteks Põhja-Saksmaal Eesti suurusel maaalal on praegu detektori põhjal 6 strike sekundis (reaalselt kindlasti rohkem), me siin ajame pisikesi pilvi taga ja loodame erinevate andmete peale. Väga äikesekliima on küll neil ikka, ei möödu päevagi, kui ei mürista. Kas keegi tulevaks oskab midagi ennustada, mis ilm meil tuleb?

    VastaKustuta
  106. Parandus:
    Väga = vägev"
    Kas keegi tulevaks öôks"

    VastaKustuta
  107. Parandasin postitust - nüüd äikese saabumine Laitsesse olemas.

    Öösel äikest ilmselt ei tule, aga udu tõenäosus on küll päris suur. Äikese teke päeval on küsitav, ilmselt selgub see hommikul. CIN näib olevat üsna arvestatav, aga päevase soojenemisega siiski ületatav: http://laguja.meteo.net.ee/diagrammid.html (kuni 60 J/kg).

    VastaKustuta
  108. @ 24. juuni 2016 20:17
    Tulevikus äikesekliima ilmselt halveneb.

    @ 24. juuni 2016 22:50
    Kurb küll, kui see kuumakas nässu läheb. Külm - äikest pole, kuum - äikest ikka pole.

    VastaKustuta
  109. Noh, hoidkem siis hinge kinni, et pühapäeval tuleks äikesevihma asemel soojarekorditevihma.

    VastaKustuta
  110. http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016062612_18.gif - prognoositakse väga karmi kastepunkti, maksimaalne võib 24 kraadini ulatuda.

    VastaKustuta
  111. Ma ei saa ikkagi sellest CINi olemusest füüsiliselt aru... Kui 850 hpa temp. on 15 kraadi, aga aluspinnal päeval 30 kraadi, peaks ju õhk ikkagi kerkima?

    VastaKustuta
  112. Võib olla on nii, et 850 hPa on 15 kraadi, aga 925 hPa on näiteks 17 kraadi (see õhukiht on stabiilne), kuid maapinna lähedal on siis ligi 30 kraadi (kuni 925 hPa labiilne). Igal juhul tähendab see seda, et temperatuur ei lange piisavalt kiiresti selles õhukihis, et konvektsiooni toetada, vaid pärsib ehk siis on tegu stabiilse tasakaaluga õhu kihiga.
    Konvektsiooniks peab päevane soojenemine olema piisavalt tugev, et see CIN kaoks või nõrgeneks piisavalt. Neid mehhanisme on siiski mitmeid, mis aitavad sel kaduda: see võib olla front, konvergentsivöönd, pinnamood jms lisaks päevasele soojenemisele.
    Eks antitsüklon annab ka oma panuse, et stabiilse õhu kiht tekiks, siin on pikemalt http://www.theweatherprediction.com/habyhints2/405/
    Siin on näha üks päris tugev CIN: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2012&MONTH=07&FROM=2900&TO=2900&STNM=26038

    VastaKustuta
  113. Aitäh!

    HIRLAM ei näita päevaks kuhugi piiskagi sademeid.

    VastaKustuta
  114. Nüüd siiski mõnda kohta näitab sademeid. Loodevasti ikka tuleb, eriti siia Lõuna-Eestisse, kus kuumus kõige karmim.

    VastaKustuta
  115. Võiks Tallinna piiresse kah tulla, kuna hüdroloogiline põud põhjavee taseme tähenduses kestab siin Nõmmel ikka veel.

    VastaKustuta
  116. Ega vist vihma ei tule jah, sest kui 30. ja 31. mail oli praegusel kellaajal taevas rünkadest tulvil, siis praegu samal ajal pole ühtegi. Ühtegi.

    VastaKustuta
  117. Kes juba jõudnud pea välja pista, märkab, et Tallinnale läheneb kõrgkiht pilvisus. Lõppu pole ka horisondil näha. Mis see nüüd siis tähendab?

    VastaKustuta
  118. Jah, praegu pole erilist konvektsiooni kuskil märgata. Aga Hiiumaale on juba hoovihmad jõudnud. See on vist seotud sooja frondiga, mis ulatub üle Rootsi: https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET. Seega transporditakse mingis õhukihis tublisti niiskust.

    VastaKustuta
  119. Sooja frondiga? Millega eilsed sajud olid siis seotud?
    -------------------
    Tänavune suvi jätkab 30-kraadiste suvede lainel. Võrus juba kell 13 +30,3 kraadi.

    VastaKustuta
  120. Soe front või sooja tüüpi oklusioonifront oli eile ka, selle jupike on veel Eesti kohal, vt https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET ja eilne ilmakaart: https://www.upload.ee/image/5913246/nswc2aro24.6.2016jarg1.gif

    VastaKustuta
  121. Ikka jupid või jätkud ,jäägid... Peaasi ,et kuumus Tallinna piirkonda ei jõuaks.

    VastaKustuta
  122. Kuidas seda kastepunkti arvutatigi?
    õhutemp x õhuniiskus / 100
    Nt: 25x90/100=22,5C

    VastaKustuta
  123. @ 25. juuni 2016 14:06
    Ole mureta, ei jõuagi sinna ei kuumus ega äike. Meri hoolitseb selle eest.

    VastaKustuta
  124. @25. juuni 2016 14:06

    Väärt soov tõesti. Siin Kagu-Eestis ei oska enam kuidagi olla, nii toas kui väljas 30 kraadi sooja.

    VastaKustuta
  125. Võrus 31 kraadi olemas, Ilmateenistus lubab taas homseks kuni 32 kraadi.

    VastaKustuta
  126. Tallinnas Nõmmel ongi õnneks 22 kraadi ja päike pilveloori taga, mis päästab pinnast kiirest kuivamisest.

    VastaKustuta
  127. Ilmateenistuse homne kaart eksitab ilmselt. Äikesevihm tuleks märkida V.-Maarja, Jõgeva, Tartu ja Valga kohale ning hoovihma märgistus eemaldada Tallinna ja Hiiumaa kohalt.

    VastaKustuta
  128. Kui nüüd spekuleeria saabuva öö ja homse päeva üle, kus oleks äike kõige reaalsem tekkima, kas jääda Tallinnasse ootama või sõita Viljandisse?

    VastaKustuta
  129. Pigem Viljandi, see on kindla peale minek. Tallinn kahtlen.
    Soomlased ennustavad meile homme tugevaid äikeseid.

    VastaKustuta
  130. @25. juuni 2016 15:54

    Oleneb, kas soovid äikest üksi või ühes sellega kaasnevaid ohtlikke nähtusi. Esimest kogeb homme ilmselt enamust eestist, kui aga eelistad viimast variant, siis võiksid kahlemata lõunasse sõita.

    VastaKustuta
  131. Kibunas ja Laitses asendus loodetuul üle põhja idatuulega, nüüd on lõunast ja edelast. Tuulevahetuse ajal oli paaritunnine täielik tuulevaikus - suits tõusis lõkkekolletest otse üles. Tuule suuna muutus jõudis ka Harkuni - siit on näha järsk tõus õhutemperatuuris: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/graafikud/

    VastaKustuta
  132. Kas homme tuleb veel lämbem ilm?

    VastaKustuta
  133. Praegune on juba rõve saun, tahaks pigem juunile omast suusailma.
    Niikuinii täiesti mõttetu jakurnav kuumus, kui jahutavat äikesevihma ei tule.

    VastaKustuta
  134. @ 25. juuni 2016 15:54
    Kahtlemata soovitan lõunapoole sõita. Eesti on Euroopa kontrastseima äikesekliimaga riik, mistõttu asukohast oleneb palju. Tallinn on 1 halvima äikesekliimaga paiku.

    Kõige rohkem soovitan Valgat, Jõgevat äikese osas. Tallinnat ei soovita isegi üldse.
    Siin olevad äikesed ongi lihtsalt äikesed, st elamusterohkeid kõrvalnähtusi ei kaasne, kuna need on nõrgad. (10..13 m/s pagituul pole ju võrreldav Ida- ja Lõuna-Eesti 20..25 m/s-se kõrval)

    VastaKustuta
  135. Homme saame näha, mitme ühiku võrra tuleoht lõunas kasvab sellise kuumusega ja päikeselõõsaga. Jumaltänatud, et siin põhjas eile vihma palju tuli.

    VastaKustuta
  136. Kuidas seda kastepunkti arvutatigi? - selleks on nt Magnuse valem: E=6,107*10 (astmenäitajaga) 7,665t/243,33+t. Aga teie robustsem valem vist kõlbab ka esimeses lähenduses.

    Ole mureta, ei jõuagi sinna ei kuumus ega äike. Meri hoolitseb selle eest. - see oleneb tuule suunast ja pilvisusest. Kohati Tallinnas tõusis õhtul küll temperatuur 30 kraadi lähedale - see on küll juba kuumus.

    Kui nüüd spekuleeria saabuva öö ja homse päeva üle, kus oleks äike kõige reaalsem tekkima, kas jääda Tallinnasse ootama või sõita Viljandisse? - täpselt ei tea, aga äikest tekitav õhumass on Poolas: http://en.sat24.com/en/scan/visual ja võib arvutada, kui ruttu siia jõuab. Ilmselt tekivad esimesed äikesed Kuramaal, hiljem juba Lääne-Eestis (ka Pärnumaal). Ühes jututoas pandi paika nn maagiline kolmnurk: Seega suurepärane koht olekski Pärnumaa kirde tipus, Viljandimaal või Järvamaal.

    Soomlased ennustavad meile homme tugevaid äikeseid. - jah, nt Tallinna kohta: http://yle.fi/saa/viro/tallinna/

    Kas homme tuleb veel lämbem ilm? - tuleb küll, võib olla isegi oluliselt lämbem.

    VastaKustuta
  137. HIRLAMi järgi liiguvad võimalikud rünksajupilved loodest kagusse - seega kirdetuulises Tallinnas on äikeseoht nullilähedane. Seega otsustage lõplikult ise, kas äikese eesmärgil jääda Tallinnasse või Viljandisse.

    VastaKustuta
  138. Tallinnas oli täna muutliku suunaga tuul, homme läheneva tsükloni mõjul vist kagu- või idatuul, aga välistada ei saa ka teisi suundi või muutliku suunaga tuule jätkumist.
    Äikese liikumise määrab õhu liikumine 3-5 km kõrgusel, kohalikud tuuled selle jõudmist ei mõjuta.

    VastaKustuta
  139. Just, olen ka ise teinekord märganud, et maapinnal võib tuul ristivastupidi pilvede liikumisuunale puhuda. Viljandis on tavaliselt Võrtsjärve või Sakala kõrgustiku fenomen omamoodi määrajaks, mis segab pilvede arengut. Aga kuna ööseks midagi peale selge ilma ennustada pole, sõidan hommikul tagasi koju Viljandisse. Tänan!

    VastaKustuta
  140. Lisaks on Tallinna lähedal tekkinud üksik rünkpilv. Mujal ümbruskonnas on taevas täiesti selge. Kas näete?

    VastaKustuta
  141. Edala-Lätis on äiksekolle möllama juba hakkanud.

    VastaKustuta
  142. @ 25. juuni 2016 19:23
    Päris nii see pole, et ei mõjuta. Mõjutab küll. Iseasi, kui palju. Kui meretuul on piisavalt tugev ja ulatub siit nt Raplamaani, siis see "õõnestab altpoolt" ehk erodeerib juba varakult arenevaid äikeseid ning Tallinnasse jõudes äike nõrgeneb või hajub. Näiteks 30.05.2015 oli taoline juhus.

    VastaKustuta
  143. Jah, mõningad olulised asjaolud jäid täpsustama. Mõnekilomeetrine briisivöönd ei mängi olulist rolli, aga kümneid km-d kindlasti.
    Tallinnas on registreeritud idatuul (kell 21.20): https://estonian.wunderground.com/global/stations/26038.html? kuid kindlasti see muutub (koma jätsin viite tõttu panemata).
    Kibunas õnnestus näha juba päris tugevat konvektsiooni: https://www.upload.ee/image/5914185/DSCN6527.JPG

    VastaKustuta
  144. Kas suumimata vaadet ka pildistasid?

    VastaKustuta
  145. EMHI rafar ei ole ühtegi kõrget pilve märganud?

    VastaKustuta
  146. Kui pilvedest sademeid pole, siis "ei märka" jah radar neid.

    VastaKustuta
  147. Tallinnas langeb 1,5..2 kraadi tunnis - sellise tempoga on varahommik päris karge õhumassi kohta.

    VastaKustuta
  148. Täiendasin nüüd postitust ja suumimata pilt on ka lisatud. Sademeid ega äikest polnud, lihtsalt ülivõimsad rünkpilved.
    Jah, kes teab, kuhu maani jahtub. Udu peaks olukorra tegelikult päästma. Samas ilm ju tuulevaikne, siis saab maapinnalähedane õhukiht jahtuda, sest õhku ei segata.

    VastaKustuta
  149. Huvitav kas Riia poolt siia liikuv pilv veab Pärnu kanti välja ? Esialgu on pilv veel "elus".

    VastaKustuta
  150. Kindlasti veab. Ma usun, et see aktiveerub korralikult alles peale seda, kui on Liivi lahe ületanud. Teine on jõudnud Sõrve säärde ja on hakkanud ka tublisti välgutama. Osad Eestimaa paigad saavad juba varahommikul äikesega alustada.

    VastaKustuta
  151. Päris korralik äike on lahti Saaremaal ning ka edelarannikult ülespoole tuleb teine. Detektori järgi hakkas just kõvasti välgutama. Tallinna ümbruses visuaalselt midagi põnevat veel ei ole, aga läbi kerge uduvine paistavad läänepoolt juba kenad pilved.

    VastaKustuta
  152. Tartus on Emajõe kohal ja -läheduses korralik udu, kastepunkt juba praegu 19 kraadi. Pilvi on ka mingil määral, on vist kiudrünkpilved.

    VastaKustuta
  153. Halliste vallas,Marult käis äike üle,liigub põhja

    VastaKustuta
  154. Praeguste äikesepilvede järgi võiks öelda ,et Harjumaa võiks sellelt hoiatuskaardilt maha võtta.

    VastaKustuta
  155. Pärnu- ja Läänemaal tekivad uued äikesed, mis võivad täie jõuga Harjumaad tabada - päev ju alles ees ja praegu tegu sooja frondi äikestega.

    VastaKustuta
  156. Estofexi uuendust tahaks näha. GFS prognoos läks seekord siiski üllatavalt täppi, kui nädal aega tagasi meile kuumalainet prognoosis. Igatahes on nüüd kauaoodatud 30 piir ületatud ja loodetavasti kuumalainetega sel aasta ühepool, kuna selline aurusaun ja ägamine nagu praegu, mil öösiti magada on võimatu, kainestab mõistuse tükiks ajaks ära. Kahjuks kipub see pikapeale ununema ja varsti soovid endale ikka sama.


    VastaKustuta
  157. Keilas hommikul kell 9 22-kraadi ja lauspilves

    VastaKustuta
  158. Jõgeval näiteks, kus viimane tund 24,8 kraadi mõõdetud, on tajutav temperatuur juba 28,1 kraadi.

    VastaKustuta
  159. Lauspilvisus on küll ebavajalik. Vahepeal asi muutunud, sest hommikul 5 ajal oli ilusti rünki näha, nüüd näeb ainult radari pealt ja tuleb kõrvad appi võtma. Kas see on vist soojafrondi äikeste tunnus, et need oodatud rünksajupilved tuleb nö "pudru ja kapsad" sees ja pole võimalik eelnevalt vaadelda?

    VastaKustuta
  160. ESTOFEXi uuendus on muljetavaldav aga kas lauspilvisuse hajumist on loota? Kuidas on olukord Viljandis?

    VastaKustuta
  161. Viljandil saab silma peal hoida: http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/. Selge või pilves ei pruugi olla määrav - saartele jõudnud joonpagi tekkis ju mere kohal, st aluspinnast sõltumatult. Selgeid alasid jätkub mandril.

    Jah, see on sooja frondi äikesele tüüpiline, et ühtlane ja ei saa eriti midagi aru, soomlased nim. seda äikesemassi "mössö".

    Ilmateenistus saatis siia ka uuenduse, mis on muljetavaldav https://estonian.wunderground.com/global/stations/26038.html? Partly cloudy early then heavy thunderstorms this afternoon. Hot. High near 25C. Winds ENE at 10 to 15 km/h. Chance of rain 90%. Rainfall may reach 25mm.

    VastaKustuta
  162. Hirlam mudel näitab veel ka homseks Kagu-Eestisse sama kuuma ilma nagu täna.

    VastaKustuta
  163. Estofex lubab allapuhkeid üle 30 m/s tuulte ja rahega, ilmselt tekib miskit joonpagi moodi, pagiliin vms.

    VastaKustuta
  164. No ebainimlikult suure läbimõõduga raheterad on estofexi põhi teema, mida nemad level 2 ohualasse ennustavad (hoiatavad). Pilved pole kerkima hakanud veel sisemaal, saartel sajuala liigub Soome poole, võibolla riivab Põhja-Eestit ka.

    VastaKustuta
  165. Jah, Hiiumaast läheb üks joonpagi üle, Muhus tekkis ka midagi.

    VastaKustuta
  166. Eks ESTOFEX paisutab olukorda üle jälle. 17. juuni ekstreemne tase 3 jäi ju realiseerumata.

    VastaKustuta
  167. HIRLAMi varahommikune uuendus näitab Kuusikusse 79 mm sademeid 2 ööpäevaga. Uueneb kell 12:45.

    VastaKustuta
  168. Nad kardavad lihtsalt, et selliste eksootiliste omadustega troopiline õhumass võib midagi hirmsat korda saata - parem karta kui kahetseda ehk pigem hoiatada kui jätta hoiatamata.

    VastaKustuta
  169. Loodetavasti on siis kasu ka sellest looduslikust saunast. Tallinnas Nõmmel pole IKKA VEEL olnud sel aastal lähiäikest.

    VastaKustuta
  170. Vaikselt hakkan kahtlema selles suures äikesepäevas. Siiamaani pole ühtegi pilve arenenud ja saarte sajuala on kaugemalt pärit ning püsib jätkuvalt samal kohal.

    VastaKustuta
  171. Ongi parem, kui liiga vara ei hakka show pihta, siis saab päike maksimaalselt aluspinda kütta, et õhtul võiks raju kõige hullemal viisil tulla nagu juhtus 08.08.2010. Tänane Estofex'i 2. taseme ohuala pole kindlasti asjata, pealegi näitab viimane GFS väljund õhtuks poolele Eestile tumepruuni ala.

    VastaKustuta
  172. "Vaikselt hakkan kahtlema selles suures äikesepäevas. Siiamaani pole ühtegi pilve arenenud ja saarte sajuala on kaugemalt pärit ning püsib jätkuvalt samal kohal."

    Eile oled sündinud v?

    VastaKustuta
  173. No Sauel juba kaugemalt lõunasuunalt kostab müristamist

    VastaKustuta
  174. Paistab, et Eesti on vähemalt päeva esimeses pooles kõik Balti äikesed endale napsanud, aga eks pärastlõunast hakkab mujal ka paukuma.

    VastaKustuta
  175. Tallinnast Viljandisse sõites 20km mööda Tartu mnt õhutemperatuur tõusis 8C. Sõitu alustades 22C ja peatuse hetkel 30C. Autost välja astudes oli nagu hoopis teine õhumass, väga niiske ja kuum. Nüüdseks Paide kohale jõudnud sajuala nägin ka eemalt ära. Selline keskmise tugevusega äike tundus, detektor ka midagi enneolematut ei näita aga eks kasvab veel. Viljandis on väga palav, ümberringi on äsja tekkinud rünkpilvi taevas täis. Näiks nagu stardiplatvorm neile siin, kuigi kaugel-kaugel lõunapool on näha ähmaselt ühte jäätunud ja laialivalgunud tipuga pilvemassiivi. See on suunaga Tartu poole. Imelik, et Riigi Ilmateenistuse radar seda ei märka või see on tõesti kerkinud viimase uuendustsükli vahel. Tuul on mõõdukas. Pesen higi maha ja lähen kruisima. Ma loodan täna ikka mingid elamused kätte saada, kuigi esmapilgul tundub, et äikeste grupeerumine toimub veidi kirde pool.

    VastaKustuta
  176. Kõik äikesed liiguvad oma suunas, osad kagusse, osad kirdesse, osad põhja...

    VastaKustuta
  177. No edu sulle - siin Harjumaa läänepoolses osas oleks nagu külm front juba üle käinud - jahedam kui enne äikest ja põhjatuul ulatub Raplamaani välja. Juba hommikul arvasin ,et see hoiatus on Harjumaa kohta mõtetu.

    VastaKustuta
  178. Täiesti uskumatu, millisel kiirusel areneb Edela-Tartumaal äike.

    VastaKustuta
  179. Tartust otsepilt kah, suund praegu E (täpselt Võrtsjärve poole): http://ustre.am/1dOUv

    VastaKustuta
  180. Njah, Viljandis pea kohal kerkivad äiksepilved aga edelatuul lükkab kõik kiiresti Tartu poole.

    VastaKustuta
  181. Tartust käis päris ilus äike üle. Eemaldub ida poole, aga tuleb veel väheke lisa. Näha oli paari üsna lähedast pilv-maa välku. Küllap kusagile sisse lõi, sest vahepeal kadus mul üks netiühendus, mida kasutab kaamera, üldse ära, nüüd kuidagi taastus, aga on väga aeglane.

    VastaKustuta
  182. Tartu- ja eriti Põlvamaa saab täna veel mitu järestikust äiksepilve, Pärnumaa ja Viljandimaa jäid põhimõtteliselt kõigest ilma, ei sademeid ega välke. Paar müristamist eemalduvast koldest kuulsin ja rohkem pole midagi toimunud. Üks suur kuumus. Lõunatuule puhul oleks ka mõne elamuse saanud. Väga pettunud.

    VastaKustuta
  183. Kas tänaseks kõik? Homme peaks Ida- Eestis jälle äikest tulema.

    VastaKustuta
  184. Äikesejahilt ja Rauliga kohtumisest tagasi. Püüan ülevaate anda ja uue nädala postituse teha.

    Külm front on veel tulekul - öösel, hommikul, päeval võib Lõuna- ja Ida-Eestis veel päris karme äikeseid olla.

    VastaKustuta
  185. aga Põhja-Eestis

    VastaKustuta
  186. Tänaseks kuupäevaks on jah enamvähem kõik aga Lätis juba toimub midagi ja tunni jooksul ehk siis uuel kuupäeval hakkab jälle põnevamaks minema. Jalka laseb ilusti ära vaadata.

    VastaKustuta
  187. Võrdlemisi raske aru saada, mis praegu toimub. Saaremaale on juba äikesekolle tekinud, Ilmateenistus ennustab samuti ööseks paljudesse kohtadesse äikest. Riia lähistel on päris põrgukatel lahti, mis Eestini kahjuks ei jõua, kuna äikesepilvede suund paistab vahetult enne Eestit muutuvat. Oleks huvitav küll, kui uus äikeselaine tekiks, saaks öist sähvimist näha.
    Mis päevast äikest puudutab, siis siin Kagu-Eestis läks päris karmilt, kaks jalka mängu jäid vaadamata elektri kadumise tõttu, kuna tohutud pilv aluspind välgud tegid oma töö. Nägin ja äikese poolt sodiks pekstud puid, lühidalt öeldes viimaste aastate karim äike siin. Proovin nüüd tänase viimasegi mängu lõpuni vaadata.

    VastaKustuta
  188. Tänaseks ööks ei ole veel kõik. Pane tähele seda Lätist ülespoole liikuvat äikest, uskumatult võimas siiani. Saartel on ka hakanud jälle midagi toimuma. Tõesti, natuke arusaamatu ringiratast konvektsioon käib.

    VastaKustuta
  189. Vaikselt hakkab see Läti pilv mulle meenutama seda mis toimus 8.08.2010

    VastaKustuta
  190. Need on jah niiske troopilise õhumass trikid, eriti kui on tegu frondiga. Peab ka õue minema, ehk näeb sähvimist juba.
    Pildid laadisin üle, varsti uue nädala postitus.

    VastaKustuta
  191. Juba on ilusti näha ;)

    VastaKustuta
  192. Huvitav kas Võru sademete ööpäeva summa 64 mm on ikka tõene ?
    Muu foon liig madal selle kõrval.

    VastaKustuta
  193. Ilmselt midagi sarnast sellega http://www.ilmateenistus.ee/2016/06/sajune-teisipaev-toraveres/

    VastaKustuta