Kommentaariumi link
6. juunil olin Ökoskoobi eetris: http://vikerraadio.err.ee/v/okoskoop/saated/514abc40-aef3-48ad-abf9-0dafe4d461a3/okoskoop-ilm-jaanipaeval-ja-paaskula-raba-taimed
Tõepoolest, olud olid tahketeks sademeteks soodsad: külmumispiir (0 °C isotermi kõrgus) oli kõigest 1000–1200 m (http://www.upload.ee/image/5863011/16060606_2_0606.gif), mis tähendab, et lumi jõudis kindlasti 1000 m kõrgusele, lörts ehk 400–600 m kõrgusele, mõne tugevama sajuhooga napilt aluspinnani. Siiski nii suurejoonelist arktilise õhumassi advektsiooni ja kohalolu nagu 17.06.2014 lumesadudega oli, seekord siiski polnud – lumesadu ja tuisku ei maksnud karta, vaid õhumass soojenes ja 0 °C isoterm tõusis 7. juuni õhtuks juba 2600 m kõrgusele, eriti saarte kohal.
Õhumass oli veel väga külm, mistõttu 15 °C jäi enamikes kohtades ülemiseks piiriks. Aga 7. juunil võib kohati õhutemperatuur tõusta 20 °C lähedale, 8. juunil enne sadu sama kõrgele.
8. juunil jõuab Soome kohale aktiivne ja ebatavaliselt võimas tsüklon, mis viib suviselt sooja õhumassi, mitmel pool on oodata vihma, võib äikest olla. Taaskord pääseb võimutsema arktilise õhumass oma karmuse ja kõledusega. Õhumass soojeneb alles pärast tsükloni täitumist.
Einar Laretei. Alatskivil sadas lörtsi segamine lume- ja jääkruupidega. Autori kommentaar: Saju ajal langes + 4,5 peale. Täna öösel on öökülm kindel pauk ! Juunis ja detsembris tihti sarnased temperatuurid.
Tuleb varasematest märksa jahedam ja sajusem nädal. On nii arktilise kui oluliselt soojemate-niiskemate õhumasside sissetunge.
6. juunil olin Ökoskoobi eetris: http://vikerraadio.err.ee/v/okoskoop/saated/514abc40-aef3-48ad-abf9-0dafe4d461a3/okoskoop-ilm-jaanipaeval-ja-paaskula-raba-taimed
Nädal aega tuleb olla http://www.baltic-earth.eu/nida2016/index.html, mistõttu pole kindel, kuidas postitustega hakkab olema.
12. juunil liikus tsüklon Venemaa lääneosast kirdesse ja Skandinaavia kohal tugevnes kõrgrõhkkond.
Lõunatsüklon tõi kohati kuni 50 mm sademeid, kõige rohkem sadas Peipsi ääres. Samas mõnes kohas nagu Kiilis, sadas vaid paar mm.
Tsükloni kaugenemisega hakkas ilm paranema, kuid kohati oli veel sajune, õhtuks ilm selgines mitmel pool. Õhutemperatuur tõusis kohati juba üle 15 °C.
Soojenemistendents jätkub. Tugevneb kõrgrõhuhari, mille serva mööda hakkavad saabuma lõunalohud ja lõunatsüklonid. Nende täpsest trajektoorist olenevad sajuhulgad ja see, kas tuleb mõõdukalt soe suveilm või leitsakuline kuumus.
11. juunil liikus tsüklon Läti idaservast väga aeglaselt kirdesse. See hoidis ilma mitmel pool väga sajuse.
Hommikul oli sademeteta, kohati päikeseline Lääne-Eestis, ent päeva jooksul liikus sadu idast läände kuni saarteni (radaripildil http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/). Paraku kõikjale sadu ei jõudnud, näiteks Kiili elanikult: Eile pärastlõunal ja õhtupoolikul olin Tallinnas Rocca al mares, kuhu saabudes sain kogeda kella 16 ja 16:15 ümbruses rahet ja paduvihma – rünksajupilve epitsenter. Õhtul radaripilte järele vaadates selgus kurb tõsiasi – suured sajud siia polnud jõudnud ning ennelõunane nõrgenes. Eilne maksimum Kiilist nähtuna oli sellest järelejäänud mõõdukas pagituul ning hilisõhtune päikeseloojang. Aga paraku need nõrgapoolsed sajud ja loojangud eriti ei lohuta, sest pinnas vajab tugevat kestvat sadu. Suured puud ja nende all olev alusmets põhimõtteliselt kuivavad edasi, õigemini nende juurestik.
Tugeva tuule ja enamikes kohtades ka sajuse ilma tõttu püsis õhutemperatuur madal ega ületanud kuskil 15 °C piiri, sajuga jäi tunduvalt alla 10 °C.
Huvitaval kombel oli sarnane olukord ka 11.06.2012, kuid siis liikus lõunatsüklon otse lõunast põhja (seekord oli tegu kohaliku tekkega tsükloniga, mis liikus läänest itta ja seejärel kirdesse), tuues sarnaselt praegusega enim sademeid Ida-Eestisse (homme sademekaartide võrdlus).
Endiselt on ette näha, et troopiline õhumass hakkab Vahemere idaosast põhja poole liikuma ja haarab vähemalt osa Ida-Euroopast. Näib, et sel õhumassil on eksootilisi omadusi, näiteks: erakordselt kõrge kastepunkt (kohati kuni 30 °C) ja sellest lähtuvalt rekordiline labiilsus (GFS arvutab selle põhiliselt kastepunkti järgi). Prognoositavad labiilsusnäitajad: CAPE kuni 3600 J/kg ja LI kuni -13. Varasematest kordadest on lähedasi näitajaid Euroopas olnud näiteks 25.05.2009 (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2009052518_48.gif). Kui lähedale too eksootiline õhumass võib jõuda, pole teada.
Kommentaaridest: Natuke tulevikku vaadates jäi silma, et 18.06 on GFS mudeli peal ebatavaliselt kõrge CAPE/Li märgitud Ukraina ja Valgevene peale. Selline tumelilla laik, lifted index seal -12 kanti või enamgi veel. Kui tihti olete ise näinud kõrgeid andmeid ja mis on olnud maksimum? Kuskil foorumist kunagi lugesin, et Austraalias äikeseperioodil olla CAPE isegi üle 8000 J/kg. Meil midagi sellist ei juhtu ilmselt kunagi.
Maailma ekstreemseimad labiilsusnäitajad on kindlalt teada USA ja Mehhiko piiri lähedalt (tornaadoallee lõunaservast), kus on olnud CAPE üle 10000 J/kg ja LI -20, kuid see ei tähenda veel mingit konvektiivset aktiivsust, sest tegu võib olla tugeva CAPiga. Veel piirkondi, kus võiks kahtlustada, et aeg-ajalt tuleb ette selliseid näitajaid: mussoonkliimaga piirkonnad, eriti Bangladesh ja mõned India piirkonnad ja Lõuna-Ameerikas Corredor dos tornados da América do Sul (Lõuna-Ameerika tornaadoallee), mille moodustavad mõned Brasiilia osariigid (Rio Grande do Sul, Santa Catarina, Paraná, São Paulo ja Mato Grosso do Sul), Argentina, Paraguay, Uruguay kesk- ja põhjaosa ning Boliivia lõunaosa (Candido ja Candido, 2008)*.
Eesti rekordeid pole uuritud ja seda küsimust vist on väga harva kui üldse selgelt esitatud. Kindlasti võib 2001. a juulist leida ebatavalisi labiilsusnäitajate väärtusi, aga veel ka nt 15.07.2010 (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2010071518_48.gif). Võib oletada, et CAPE ulatub vahel harva ka meil üle 3000 J/kg, aga LI äärmusväärtused jäävad siiski kõrgemale kui -10.
* - Candido, Daniel Henrique; Candido, Rafael Felipe, 2008. Condicionantes Atmosféricos da Tempestade Ocorrida em 21 de abril de 2008 na Cidade de Maringá (PR) e suas Conseqüências. Apresentado no 1° Simpósio sobre pequenas cidades e desenvolvimento local e XVII Semana de Geografia/UEM, de 25 a 27 de agosto de 2008 no eixo temático Geografia física e geociências.
Inga Sõelsepp. 10.06.2016 kell 10.05 Tallinnas, Lasnamäel. Selline nägi välja meile vihmavalingu kaasa toonud pilv "selja tagant". See on kolmest pildist kokku lastud HDR
Ja äike paar tundi hiljem Laagris.
Aasta esimene välkudeta äike (või kaugäike) 8. juuni varahommikul Laagris
10. juunil liikus tsüklon Läänemerelt üle Läti kirdesse. Õhumass selles oli külm, aga väga labiilne: juba hommikul tekkis mitmes kohas äike, eriti põhjarannikul. Sadas ka rahet, üksikutes kohtades lisaks lörtsi ja vesiseid lumekruupe.
Päeva jooksul jäi äikest vähemaks, aga päris ära ei kadunud. Siiski võttis võimust lausvihm, mis jõudis hommikul Liivi lahele ja liikus sealt edasi itta, Pärnumaal muutus sadu tugevaks.
Õhutemperatuur jäi kõikjal 15 °C-st madalamale, saju ajal langes alla 10 °C (nt Harkus langes sajuhooga, mis sisaldas lörtsi ja lumekruupe, õhutemperatuur kell 12 alla 6 °C).
Tsüklon toob tugevad sajud, kohati võib ööpäevaga üle 20 mm sadada. Süvenedes liigub tsüklon tasapisi kirdesse, kuid seejärel tugevneb terav kõrgrõhuhari. See on juba üsna soe, nii et 14. juunil võib tulla juba üle 20 plusskraadi.
See kõrgrõhuhari annab võimaluse tekkida uutel lõunalohkudel ja -tsüklonitel, mis võivad jõuda lõpuks Läänemereni. Kui intensiivsed ja kuhu täpselt liiguvad, on veel ebaselge, ent õhumass on juba suviselt soe.
Väärib märkimist üks huvitav asjaolu. Mudelid näitavad Vahemerelt eriti niiske troopilise õhumassi lähenemist Läänemereni (ilmselt osa niiskusest pärineb Mustalt merelt ja evapotranspiratsioonist). Ilmselt piiritleksid seda õhumassi läänest osatsüklonid või pisikesed lõunatsüklonid, mis on frontidega ühendatud. Sarnane olukord oli vist 1998. a juunis, kui Volgamaalt liikus Peterburi kohale troopiline õhumass, vt http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/1998061518_3.gif ja õhutemperatuur tõusis 35 °C-ni, vt https://estonian.wunderground.com/history/airport/ULLI/1998/6/15/DailyHistory.html?. Eriti karmi labiilsust näitab GFS, sest prognoositav kastepunkt ulatub kohati 30 °C lähedale (arvutuslik labiilsus GFS-s on tihedalt seotud kastepunktiga) ja see labiilsus püsiks ka öösiti, näide 19. juuni päevast https://www.upload.ee/image/5873839/Rtavn22211.gif. Euroopa mudel näitab samuti selle õhumassi liikumist põhja poole. Mida siis arvata? Praegu võib kindel olla, et läheb oluliselt soojemaks ja 20 kraadi tuleb kindlasti, aga edasise osas puudub kindel arvamus – on võimalik nii märg kuumalaine kui ka mõõdukalt soe ja kuiv suveilm.
9. juunil jõudis tormitsüklon Soome kohale ja saavutas suurima võimsuse. See tõi tormise ilma Eestissegi, samuti suure jaheduse, nii et kohati oli tajutav temperatuur miinuspoolel. Sisemaal esines sajuhooge, aga neid on hõredalt ja sajuhulgad pole suured. Õhutemperatuur jäi kõikjal 15 °C-st madalamale.
Arktiline õhumass võimutseb veel paar päeva, kuid siiski soojeneb tasapisi. Tuul hakkab seoses tsükloni lähemaletulekuga ja nõrgenemisega rahunema.
Tõenäoliselt see tsüklon koos külma õhumassiga vastastikmõjustub mingil hetkel lõunapoolsema soojema õhumassiga ja tekib uus võimas tsüklon, mis läheneb juba homme päeval Läti rannikule. See toob kaasa uued sajud (HIRLAM näitab näiteks Kuressaarde 41 mm sademeid kuni laupäeva pärastlõunaks).
Lumesajud Soomes
https://www.facebook.com/mtvsuomi/photos/a.282769011841428.66176.108191125965885/981854955266160/?type=3&theater.
Noorkuu 8. juuni öösel Iisakul. Aigar Telling
8. juunil liikus madalrõhulohk üle Läänemere kagu suunas. Selle mõjul jõudsid hommikul saartele ja looderannikule hoogsajud äikesega, kohati sadas ka rahet.
Päeval jooksul liikusid sajud üle maa, kohati oli äikest (eriti Peipsi ääres koos tugeva pagiga), samas kõikjale ei pruukinud sajud jõuda (ja kohati sadas üle 10 mm, kohati, nt Laupal, kuni 1 mm). Enne sadu jõudis õhutemperatuur tõusta vähemalt Kagu-Eestis 20 °C-ni (Tartus, Võrus), mujal jäi oluliselt madalamaks ja langes pärast frondi möödumist.
Õhtuks tugevnes loodetuul eeskätt põhjarannikul puhanguti üle 15 m/s. Väga tugev, puhanguti tormine loodetuul püsib Soome lahel ka öösel ja hommikul, päeval hakkab pikkamööda nõrgenema.
Tsüklon triivib tasapisi lähemale ja õhumass püsib arktiline. Päevased sajuhood võivad sisemaal olla sagedased.
Öösel oli ilm veel piisavalt selge, et võis näha polaarmesokaid (esimesi nähti 30. mai öösel), uudis http://aikesehuvilised.ee/eestis-olid-tanavuse-aasta-esimesed-polaarmesosfaaripilved-nahtaval/.
7. juuni öist ilma määras pakaseline antitsüklon, mis jõudis Poola kohale. Mitmel pool oli öökülma (kuni -6 °C), kohati ka õhus (2 m kõrgusel).
Päeval: madalrõhulohk liikus Skandinaaviast kagu suunas. Selle mõjul kadus väga karm arktiline õhumass ja õhutemperatuur tõusis 15...20 °C-ni.
Oodatakse suurt tormi: http://www.hs.fi/kotimaa/a1465187370960?jako=625200eece8bfb16dce3a62445bac3c4&ref=tw-share ja uuemad teated https://twitter.com/meteorologit, lisaks ka https://www.youtube.com/watch?v=4vR-q82Zad0&feature=share. See ebatavaliselt võimas tsüklon toob prognoosi kohaselt suure saju- ja äikesevõimaluse ka Eestisse, nt Ilmateenistuse prognoos: Pilvisus tiheneb. Loode-Eestist levib vihmasadu kiiresti kagusse, on äikeseoht. Õhtuks sadu lakkab. Tuul pöördub edelast loodesse ning tugevneb 5-12, rannikul puhanguti 17, saartel kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on 15...20, Kagu-Eestis kuni 23 °C, pärastlõunal õhutemperatuur langeb.
Äikesevõimalus näib siiski olevat üsna väike, olles suurim 8. juunil Kagu-Eestis (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016060812_48.gif). Samas Rootsis tekkisid tugevad äikesed (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160607), mis näitavad õhumassi labiilsust, nii et äikest välistada ei saa. Ka saju jõudmine kõikjale on küsitav, sest tegu on sukeldujaga (loodest kagusse) ja mõni mudel ei näita kaugeltki kõikjale sademeid, vt nt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext. Küll aga tugevneb tuul, mida oli juba päeval tunda.
Tsüklon jääb mitmeks päevaks Soome kohale, triivides tasapisi kagusse. Selle lõunaservas on hoovihmadega ilm (tõenäosus suurim Ida-Eestis). Tsirkulatsioon hakkab vastasfaasiliseks muutuma pärast tsükloni täitumist, mis tähendab ilma soojenemist.
Inge Baikov. 5.juuni 2016kl.13.31 Raplamaa, Kumma. Tõeline möll oli täna taevas! Mõnda kohta jagus vist isegi vihma, aga mitte minu õuele...
6. juunil tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhkkond – Eesti jäi selle idaserva, kus toimus intensiivne arktilise õhu advektsioon. Seetõttu olid soodsad tingimused konvektsiooniks; sisemaal, eriti Ida-Eestis, sadas hoovihma, sekka tuli ka lörtsi, lume- ja jääkruupe (vt Einari fotot).12. juunil liikus tsüklon Venemaa lääneosast kirdesse ja Skandinaavia kohal tugevnes kõrgrõhkkond.
Lõunatsüklon tõi kohati kuni 50 mm sademeid, kõige rohkem sadas Peipsi ääres. Samas mõnes kohas nagu Kiilis, sadas vaid paar mm.
Tsükloni kaugenemisega hakkas ilm paranema, kuid kohati oli veel sajune, õhtuks ilm selgines mitmel pool. Õhutemperatuur tõusis kohati juba üle 15 °C.
Soojenemistendents jätkub. Tugevneb kõrgrõhuhari, mille serva mööda hakkavad saabuma lõunalohud ja lõunatsüklonid. Nende täpsest trajektoorist olenevad sajuhulgad ja see, kas tuleb mõõdukalt soe suveilm või leitsakuline kuumus.
Lõunatsüklonitega võivad kaasneda ekstreemsed sajuhulgad (http://www1.wetter3.de/Archiv/).
Paduvihmane Suure-Jaani.
11. juunil liikus tsüklon Läti idaservast väga aeglaselt kirdesse. See hoidis ilma mitmel pool väga sajuse.
Hommikul oli sademeteta, kohati päikeseline Lääne-Eestis, ent päeva jooksul liikus sadu idast läände kuni saarteni (radaripildil http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/). Paraku kõikjale sadu ei jõudnud, näiteks Kiili elanikult: Eile pärastlõunal ja õhtupoolikul olin Tallinnas Rocca al mares, kuhu saabudes sain kogeda kella 16 ja 16:15 ümbruses rahet ja paduvihma – rünksajupilve epitsenter. Õhtul radaripilte järele vaadates selgus kurb tõsiasi – suured sajud siia polnud jõudnud ning ennelõunane nõrgenes. Eilne maksimum Kiilist nähtuna oli sellest järelejäänud mõõdukas pagituul ning hilisõhtune päikeseloojang. Aga paraku need nõrgapoolsed sajud ja loojangud eriti ei lohuta, sest pinnas vajab tugevat kestvat sadu. Suured puud ja nende all olev alusmets põhimõtteliselt kuivavad edasi, õigemini nende juurestik.
Oli eelmisel aastal juunis samuti tõsine põud. Selle lokaalsest tagajärjest taimestikule 1 video ka: https://www.youtube.com/watch?v=TqK_b_1JQTw, siin suure veeloigu põhi: https://www.youtube.com/watch?v=BnqnIyq6DC4.
Kokkuvõtlikult: Kiilis kahjuks vaid paar mm sadanud. Eilsed suured sajud vaid riivasid Kiilit. Pinnas umbes 10 cm ulatuses niiskunud. Puude all ja metsas vaevu paar cm.
Huvitaval kombel oli sarnane olukord ka 11.06.2012, kuid siis liikus lõunatsüklon otse lõunast põhja (seekord oli tegu kohaliku tekkega tsükloniga, mis liikus läänest itta ja seejärel kirdesse), tuues sarnaselt praegusega enim sademeid Ida-Eestisse (homme sademekaartide võrdlus).
Endiselt on ette näha, et troopiline õhumass hakkab Vahemere idaosast põhja poole liikuma ja haarab vähemalt osa Ida-Euroopast. Näib, et sel õhumassil on eksootilisi omadusi, näiteks: erakordselt kõrge kastepunkt (kohati kuni 30 °C) ja sellest lähtuvalt rekordiline labiilsus (GFS arvutab selle põhiliselt kastepunkti järgi). Prognoositavad labiilsusnäitajad: CAPE kuni 3600 J/kg ja LI kuni -13. Varasematest kordadest on lähedasi näitajaid Euroopas olnud näiteks 25.05.2009 (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2009052518_48.gif). Kui lähedale too eksootiline õhumass võib jõuda, pole teada.
Kommentaaridest: Natuke tulevikku vaadates jäi silma, et 18.06 on GFS mudeli peal ebatavaliselt kõrge CAPE/Li märgitud Ukraina ja Valgevene peale. Selline tumelilla laik, lifted index seal -12 kanti või enamgi veel. Kui tihti olete ise näinud kõrgeid andmeid ja mis on olnud maksimum? Kuskil foorumist kunagi lugesin, et Austraalias äikeseperioodil olla CAPE isegi üle 8000 J/kg. Meil midagi sellist ei juhtu ilmselt kunagi.
Maailma ekstreemseimad labiilsusnäitajad on kindlalt teada USA ja Mehhiko piiri lähedalt (tornaadoallee lõunaservast), kus on olnud CAPE üle 10000 J/kg ja LI -20, kuid see ei tähenda veel mingit konvektiivset aktiivsust, sest tegu võib olla tugeva CAPiga. Veel piirkondi, kus võiks kahtlustada, et aeg-ajalt tuleb ette selliseid näitajaid: mussoonkliimaga piirkonnad, eriti Bangladesh ja mõned India piirkonnad ja Lõuna-Ameerikas Corredor dos tornados da América do Sul (Lõuna-Ameerika tornaadoallee), mille moodustavad mõned Brasiilia osariigid (Rio Grande do Sul, Santa Catarina, Paraná, São Paulo ja Mato Grosso do Sul), Argentina, Paraguay, Uruguay kesk- ja põhjaosa ning Boliivia lõunaosa (Candido ja Candido, 2008)*.
Eesti rekordeid pole uuritud ja seda küsimust vist on väga harva kui üldse selgelt esitatud. Kindlasti võib 2001. a juulist leida ebatavalisi labiilsusnäitajate väärtusi, aga veel ka nt 15.07.2010 (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2010071518_48.gif). Võib oletada, et CAPE ulatub vahel harva ka meil üle 3000 J/kg, aga LI äärmusväärtused jäävad siiski kõrgemale kui -10.
* - Candido, Daniel Henrique; Candido, Rafael Felipe, 2008. Condicionantes Atmosféricos da Tempestade Ocorrida em 21 de abril de 2008 na Cidade de Maringá (PR) e suas Conseqüências. Apresentado no 1° Simpósio sobre pequenas cidades e desenvolvimento local e XVII Semana de Geografia/UEM, de 25 a 27 de agosto de 2008 no eixo temático Geografia física e geociências.
Labiilsusprognoos 18. juuni kohta (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016061818_48.gif, püsiviide).
10. juunil liikus tsüklon Läänemerelt üle Läti kirdesse. Õhumass selles oli külm, aga väga labiilne: juba hommikul tekkis mitmes kohas äike, eriti põhjarannikul. Sadas ka rahet, üksikutes kohtades lisaks lörtsi ja vesiseid lumekruupe.
Päeva jooksul jäi äikest vähemaks, aga päris ära ei kadunud. Siiski võttis võimust lausvihm, mis jõudis hommikul Liivi lahele ja liikus sealt edasi itta, Pärnumaal muutus sadu tugevaks.
Õhutemperatuur jäi kõikjal 15 °C-st madalamale, saju ajal langes alla 10 °C (nt Harkus langes sajuhooga, mis sisaldas lörtsi ja lumekruupe, õhutemperatuur kell 12 alla 6 °C).
Tsüklon toob tugevad sajud, kohati võib ööpäevaga üle 20 mm sadada. Süvenedes liigub tsüklon tasapisi kirdesse, kuid seejärel tugevneb terav kõrgrõhuhari. See on juba üsna soe, nii et 14. juunil võib tulla juba üle 20 plusskraadi.
See kõrgrõhuhari annab võimaluse tekkida uutel lõunalohkudel ja -tsüklonitel, mis võivad jõuda lõpuks Läänemereni. Kui intensiivsed ja kuhu täpselt liiguvad, on veel ebaselge, ent õhumass on juba suviselt soe.
Väärib märkimist üks huvitav asjaolu. Mudelid näitavad Vahemerelt eriti niiske troopilise õhumassi lähenemist Läänemereni (ilmselt osa niiskusest pärineb Mustalt merelt ja evapotranspiratsioonist). Ilmselt piiritleksid seda õhumassi läänest osatsüklonid või pisikesed lõunatsüklonid, mis on frontidega ühendatud. Sarnane olukord oli vist 1998. a juunis, kui Volgamaalt liikus Peterburi kohale troopiline õhumass, vt http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/1998061518_3.gif ja õhutemperatuur tõusis 35 °C-ni, vt https://estonian.wunderground.com/history/airport/ULLI/1998/6/15/DailyHistory.html?. Eriti karmi labiilsust näitab GFS, sest prognoositav kastepunkt ulatub kohati 30 °C lähedale (arvutuslik labiilsus GFS-s on tihedalt seotud kastepunktiga) ja see labiilsus püsiks ka öösiti, näide 19. juuni päevast https://www.upload.ee/image/5873839/Rtavn22211.gif. Euroopa mudel näitab samuti selle õhumassi liikumist põhja poole. Mida siis arvata? Praegu võib kindel olla, et läheb oluliselt soojemaks ja 20 kraadi tuleb kindlasti, aga edasise osas puudub kindel arvamus – on võimalik nii märg kuumalaine kui ka mõõdukalt soe ja kuiv suveilm.
Ilmateenistuse vaatlusandmetesse (http://www.ilmateenistus.ee/) ilmusid tahkete sademete sümbolid – kuna õnnestus midagi näha, siis vähemalt osaliselt on tõsiseltvõetavad andmed.
Aigar Telling. Pilved koos loojanguga Iisaku vaatetornist ;) 10.06.2016
Arktiline õhumass võimutseb veel paar päeva, kuid siiski soojeneb tasapisi. Tuul hakkab seoses tsükloni lähemaletulekuga ja nõrgenemisega rahunema.
Tõenäoliselt see tsüklon koos külma õhumassiga vastastikmõjustub mingil hetkel lõunapoolsema soojema õhumassiga ja tekib uus võimas tsüklon, mis läheneb juba homme päeval Läti rannikule. See toob kaasa uued sajud (HIRLAM näitab näiteks Kuressaarde 41 mm sademeid kuni laupäeva pärastlõunaks).
Lumesajud Soomes
https://www.facebook.com/mtvsuomi/photos/a.282769011841428.66176.108191125965885/981854955266160/?type=3&theater.
Tajutav temperatuur (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/).
8. juunil liikus madalrõhulohk üle Läänemere kagu suunas. Selle mõjul jõudsid hommikul saartele ja looderannikule hoogsajud äikesega, kohati sadas ka rahet.
Päeval jooksul liikusid sajud üle maa, kohati oli äikest (eriti Peipsi ääres koos tugeva pagiga), samas kõikjale ei pruukinud sajud jõuda (ja kohati sadas üle 10 mm, kohati, nt Laupal, kuni 1 mm). Enne sadu jõudis õhutemperatuur tõusta vähemalt Kagu-Eestis 20 °C-ni (Tartus, Võrus), mujal jäi oluliselt madalamaks ja langes pärast frondi möödumist.
Õhtuks tugevnes loodetuul eeskätt põhjarannikul puhanguti üle 15 m/s. Väga tugev, puhanguti tormine loodetuul püsib Soome lahel ka öösel ja hommikul, päeval hakkab pikkamööda nõrgenema.
Tsüklon triivib tasapisi lähemale ja õhumass püsib arktiline. Päevased sajuhood võivad sisemaal olla sagedased.
7. juuni öist ilma määras pakaseline antitsüklon, mis jõudis Poola kohale. Mitmel pool oli öökülma (kuni -6 °C), kohati ka õhus (2 m kõrgusel).
Päeval: madalrõhulohk liikus Skandinaaviast kagu suunas. Selle mõjul kadus väga karm arktiline õhumass ja õhutemperatuur tõusis 15...20 °C-ni.
Oodatakse suurt tormi: http://www.hs.fi/kotimaa/a1465187370960?jako=625200eece8bfb16dce3a62445bac3c4&ref=tw-share ja uuemad teated https://twitter.com/meteorologit, lisaks ka https://www.youtube.com/watch?v=4vR-q82Zad0&feature=share. See ebatavaliselt võimas tsüklon toob prognoosi kohaselt suure saju- ja äikesevõimaluse ka Eestisse, nt Ilmateenistuse prognoos: Pilvisus tiheneb. Loode-Eestist levib vihmasadu kiiresti kagusse, on äikeseoht. Õhtuks sadu lakkab. Tuul pöördub edelast loodesse ning tugevneb 5-12, rannikul puhanguti 17, saartel kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on 15...20, Kagu-Eestis kuni 23 °C, pärastlõunal õhutemperatuur langeb.
Äikesevõimalus näib siiski olevat üsna väike, olles suurim 8. juunil Kagu-Eestis (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016060812_48.gif). Samas Rootsis tekkisid tugevad äikesed (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160607), mis näitavad õhumassi labiilsust, nii et äikest välistada ei saa. Ka saju jõudmine kõikjale on küsitav, sest tegu on sukeldujaga (loodest kagusse) ja mõni mudel ei näita kaugeltki kõikjale sademeid, vt nt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext. Küll aga tugevneb tuul, mida oli juba päeval tunda.
Tsüklon jääb mitmeks päevaks Soome kohale, triivides tasapisi kagusse. Selle lõunaservas on hoovihmadega ilm (tõenäosus suurim Ida-Eestis). Tsirkulatsioon hakkab vastasfaasiliseks muutuma pärast tsükloni täitumist, mis tähendab ilma soojenemist.
Tõepoolest, olud olid tahketeks sademeteks soodsad: külmumispiir (0 °C isotermi kõrgus) oli kõigest 1000–1200 m (http://www.upload.ee/image/5863011/16060606_2_0606.gif), mis tähendab, et lumi jõudis kindlasti 1000 m kõrgusele, lörts ehk 400–600 m kõrgusele, mõne tugevama sajuhooga napilt aluspinnani. Siiski nii suurejoonelist arktilise õhumassi advektsiooni ja kohalolu nagu 17.06.2014 lumesadudega oli, seekord siiski polnud – lumesadu ja tuisku ei maksnud karta, vaid õhumass soojenes ja 0 °C isoterm tõusis 7. juuni õhtuks juba 2600 m kõrgusele, eriti saarte kohal.
Õhumass oli veel väga külm, mistõttu 15 °C jäi enamikes kohtades ülemiseks piiriks. Aga 7. juunil võib kohati õhutemperatuur tõusta 20 °C lähedale, 8. juunil enne sadu sama kõrgele.
8. juunil jõuab Soome kohale aktiivne ja ebatavaliselt võimas tsüklon, mis viib suviselt sooja õhumassi, mitmel pool on oodata vihma, võib äikest olla. Taaskord pääseb võimutsema arktilise õhumass oma karmuse ja kõledusega. Õhumass soojeneb alles pärast tsükloni täitumist.
Tuleb varasematest märksa jahedam ja sajusem nädal. On nii arktilise kui oluliselt soojemate-niiskemate õhumasside sissetunge.
Nädal algab arktilises õhumassis öökülmaohuga. Kuna õhumass on niiske, võib tulla hoovihma. Olukord siiski muutub 8. juuniks, sest Skandinaavia kohal on oodata aktiivse tsükloni teket, mis haarab Põhjamere antitsüklonist sooja ja niiske õhumassi kaasa. Selle mõjul võib 7. juunil sooja tulla üle 20 °C (ja ka 8. juunil enne sadu).
8. juunil viib tsüklon õhumassi kaasa, väga suur on saju- ja äikesevõimalus. Asemele tuleb uuesti arktiline õhumass, aga tsükloni läheduses on see niiske, mistõttu peaks hoogsadusid jätkuma.
Tsükloni täitumisega hakkab õhumass soojenema, aga selle ulatus ja muu toimuv on veel ebaselge.
Kuna sadanud on ainult siin-seal, st vihm pole kaugeltki kõikjale jõudnud, on püsinud ka tuleoht. Kagu-Eestis jõudis arvutuslik tuleohuindeks 4. juuniks üle 10000 ühiku. Kuigi näiteks Tartus (ja ehk ka teiste asulate ja jaamade lähedal) sadas, ei sadanud Tõravere jaamas (ega ka teistes jaamades, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/), mille andmete põhjal indeks arvutatakse, mistõttu indeksi väärtus kasvab jätkuvalt.
Praeguseks on täidetud ka punase hoiatuse kriteeriumid: Erakordselt suur tuleoht, metsade tuleohtlikkuse indeks ületab V klassi 30% territooriumist (http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/). Kas hoiatuse taset tõstetakse, selgub 6. juunil.
Tuleohuindeks 5. juuni seisuga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/).
Konvektiivne pilvestik Jõgeva ääres 2.06.2016. Kairo Kiitsak
Tallinnast lähevad kõik hoojsajud nii kaugelt mööda kui võimalik :/.
VastaKustutaSiin on vist halvim äikesekliima üldse, isegi saartel jubamitmeid välke olnud.
Selle aasta äikesepealinn on Valga ilmselt.
VastaKustutaKahju kuulda. Ehk siiski midagi tuleb.
VastaKustutaEi tulnud kahjuks, loodus kõrbeb edasi siin. (Nõmmel)
VastaKustutaPikemaid prognoose nähes meeldiv teada, et juuni taaskord külm ja seekord ka sajune tuleb. Nagu kevadistele kuumustele omane, ka seekord sadu polnud sellega. Kaevus veetase mitu meetrit langenud juba. Niiske jahedus takistab õnneks aurumist ning võimalike sadude veevarud seetõttu säilivad kauem.
VastaKustutaPäris huvitav igatahes. Juuni võib maist külmem tulla.
VastaKustutaJah. Eestis on suvekuud ikka mai, juuli ja august, kuid juuni on kevadkuu.
VastaKustutaPõhjarannikul on oht põua jätkumiseks, sest norrakad siia sadu ei näitagi ning HIRLAM näitab vaid paar mm siia.
VastaKustutaAhja kandis sadas esimest korda (pärast 28. aprilli) eile õhtul, umbes 10 min valing + rahe. Öösel sadas ka mõned korrad ja 4-5 hoovihma ka täna hommikupoolikul. Põud on saanud katkestuse ja metsade tuleoht ka oluliselt vähenenud.
VastaKustutaAga miinimumtemperatuur öösel: 3.8 kraadi...
Kolmapäev tuleb ilmselt kõige sajusem see nädal. Järgmisest nädalast ehk saabub jälle soojem periood (kohatiste hoovihmadega nädala teises pooles). Ennustan, et jaaniaeg tuleb see aasta kuiv ja palav, aga eks paistab.
VastaKustutaJah, tsirkulatsiooni seaduspärasused, eriti vastasfaasilisuse tsüklisus, annab võimaluse tulisteks jaanideks, aga eks paistab.
VastaKustutajaanid-jaanid...hakkabki astronoomiliselt sügise poole minek paari nädala pärast jälle. :(
VastaKustutaGFS ongi labiilsuse Eesti alalt 8. juuniks kaotanud. Level 2 on sademete kaotamine ning level 3 pilvede.
VastaKustutaHalliste vallas,Maru külas hetkel(23:44)+5 1,5 m kõrgusel maapinnast-saan vist öökülma...
VastaKustutaSaaremaal Pihtla vallas katsin türgiube looriga. Puistasin kartulitele niidetud rohtu. Maapinnale poolpüstiselt paigut kraadiklaas näitab +2.
VastaKustutaAga täpselt aasta tagasi praegusel kellaajal oli sooja siin Tallinnas ligi 20 kraadi...
VastaKustutaPäikesetõusuni ca 3,5 tundi jäänud. Kuusikul kraade kella 0-se seisuga 2,7. Langus 1,5..2 kraadi tunnis. Eks arvutage välja, palju kella 4 või 5 järgi jääb..
VastaKustutaSiis oli korraks kuuma õhu puudutus, aga äikest vist ikkagi polnud. Kaks aastat tagasi möllasid vägevad äikesed.
VastaKustuta3. juuni äikesest Tartus on hea kokkuvõte siin saadaval: http://aikesehuvilised.ee/foorum/showthread.php?tid=166
VastaKustuta@ 7. juuni 2016 1:25
VastaKustutaKalle postituses olid mõned udused fotod. Soovitan MF kasutada, AF sobib ainult makro- ehk lähivõtete puhul.
HIRLAMi mudeli järgi pole Loode-Eestis tilkagi sadu homme oodata. Imestada pole midagi, sest tegu pole läänetsükloni sajualaga, vaid kuiva liigiga - põhjatsüklon.
VastaKustutaSee toob vist esimese tormipäeva: http://www.hs.fi/kotimaa/a1465187370960?jako=625200eece8bfb16dce3a62445bac3c4&ref=tw-share
VastaKustutaMa viibin homme ja ülehomme Kagu-Eestis Põlvamaal seoses matkaga. Eks näeb, mida ilmal meile pakkuda on. Vihma saame mingil määral ikka, aga kas äikest, eks see selgub juba saabuval päeval.
VastaKustutaÄikese ajastuse osas on õhumassi aeg taas vale. Peaks umbes 4..6 tundi hiljem saabuma prognoositust.
VastaKustutaLoodan, et Kalle nägi siinset soovitust ja et Kairo ei saaks kaela meeletut paduvihma (20.....40 mm tunniga), sest muidu ju ebameeldiv matkata jne.
VastaKustutaArvestades, et tänavune äikesehooaeg tuleb ilmselt nadim kui eelmisel aastal, siis oleks see paduvihma kogemus seda väärt.
VastaKustutaNadim seepärast, et eelmisel aastal oli rünksajukatega päevi omajagu, aga äikest lihtsalt polnud. Sel aastal pole aga rünksajukaid endidki pmst olnud ju, sajupilvede mitteolemasolu puht loogiliselt välistab äikesevõimaluse. Välku selgest taevast EI LÖÖ!
Maailmarekord on vist 80 km – just nii kaugele pilvest eemale on välk löönud. Aga ka siis peaks see pilv olema üsna piiri lähedal. Kesk-Eestisse selline välk ikkagi ei jõuaks, isegi kui oleks uus rekord.
VastaKustutaAga Kairo olevat varustuse pakkinud, see sisaldab ka vihmavarustust. Tugevat fotovarustust pole, on vaid kerge videokaamera.
Nii äike on jõudnud põhja rannikule.
VastaKustutaKell 12.30 Einari kirjeldus: Alatskivi ootamatu äike ja võimas lähivälk. Mul jah vedas ,sellist pauku ja välku pole ammu enam kuulnud,näinud.
VastaKustutaSee oli kuidagi ootamatu ,sest pilv ei andnud märku ,et võib tegemist olla äikesega .Samas prognoositi tänaseks äikest.
Minu tervisele ,eriti seljale mõjus see hästi. Raputas mu korralikult läbi.
Loodetavasti Kairo kella 14se seisuga veel Jõgeval, just seal tundub raju äike olevat!
VastaKustutaSeda tormist tuult saame pigem homses kuupäevas, mitte täna.
VastaKustutaTere, Jüri!
VastaKustutaMitu mm peaks korraga sadama, et 10000-ühikuline tuleoht 1 sajuga nulli jõuaks?
Oi tere. 10 mm, aga eeldusel, et see ka pinnasesse jõuaks.
VastaKustutaAitäh!
VastaKustutaEt siis umbes 1 mm 1000 ühiku kohta? Ise arvasin sama, et idas umbes 10 mm sadu vaja, aga kindluse mõttes küsisin üle. Siis Loode-Eestis sh Tallinnas ja L.-Nigulas vist tuleohtu enam pole.
Jõgeva(maa)l on 10 mm kindlasti täis suures osas, aga Võru ja Põlva ehk SUURIMA TULEOHUGA alad jäävad/jäid vist edasi kõrbema :/.
Ja põuaga ja tuleohuga 1 küsimus 2002. aasta kohta veel; et kuidas lõppes tollane põuaperiood Lõuna-Eestis või Eestis üldisemalt? Kas jupihaaval või suure tugeva laussajuga või hoopis hoogsadudega, kas äikesega?
VastaKustutaEhk mäletab keegi teine, kui Jüri enam mitte? (Olin ise siis vaid 6-aastane)
Jah, on muidugi meeles, enne 2000. a võib olla on aastad sassis, mis millisel aastal täpselt juhtus. Kahjuks tollal polnud lõuna pool, vaid peaaegu ainult Harjumaal.
VastaKustutaSeptembri algul tekkis nn tsüklonite katserada, mis siia-sinna puistas vihma ja üksikuid äikeseid. Suur kuumus kestis vist 7. septembrini, aga suviselt soe ilm püsis veel mõned päevad, enne kui läks jahedaks ja siis tuli talv (öeldakse, et suvi läks kohe talveks). Põud vist lõppeski lume- ja lörtsisadudega, kuigi neid lõuna poole eriti ei jagunud (mereefekt andis oma osa).
Pean järele mõtlema, et meenutus oleks üksikasjalikum, sest praegu esitasin vaid üldise visandi.
Päris huvitav, loodetavasti sel korral tuleb enne talve ikka esmalt rohkelt vihma. Külmakraadidega sadav lumi on kuni sulamiseni tegelikult põud, sest tahkes faasis ju vedelat vett ei anna pinnasesse.
VastaKustuta-----------------------
Tallinnas Nõmmel igatahes peaks tuleoht mõneks ajaks läinud olema - jahedus säästab ja päästab sadanud vihmavett.
Kuidas Kairol tänane äikesepäev möödus? Ootan huviga tema äikesevideoid - äikesemürin muusika mu kõrvadele ja välgud silmadele. Tallinnasse ju ei taha äike kuidagi jõuda...
http://m.ilmateade.delfi.ee/uudised/article.php?id=74761947
VastaKustutaAh et kohe tuulispask on tegutsenud? Delfi uudistekoostajad on minu meelest enamus kanalit läbivates teemades täiesti rumalad või lihtsalt teatlikult väärinformatsiooni edastavad artiklikliki näitamiseks reklaamiostjale. :))
2002 oli jah ekstreemne, põud jätkus lumega veel mitmeski mõttes.
VastaKustutaPeipsi ääres oli ilmselt pagi.
Andsin Kairole sõnumi edasi, et huvilised ootavad.
Jah, viimastest piltidest kõik päris hästi ei õnnestunud. Peaks mingi kerge statiivi kaamera jaoks leiutama. Samas, eks ta osaliselt ka nende väikeste Nikon Coolpix-ide häda on, et kui aparaat juba mõned aastad vanaks saab, siis ainult makrorežiimis saab kuidagi pildistada, teistes režiimides lihtsalt aparaat enam ei fokuseeri pilti üldse ja teha pole paraku midagi (juba teise sama marki aparaadiga mul täpselt sama jama). Veel üht sellist väikest ja odavat kaamerat ka enam ei tahaks, kui juba osta, siis midagi vähe korralikumat. Kui mitte selleks, siis järgmiseks hooajaks ehk ikka saab.
VastaKustutaTartus täna natuke vihma tuli, kõrbev muru ehk sai pisut leevendust. Üks kauge ja kolm väga kauget, vaevukuuldavat müristamist oli kuulda.
Aastal 2002 oli Tartus viimane suvise näoga päev 14. september. Väga mugav on vanu andmeid (Tartu kohta) vaadata siit: http://meteo.physic.ut.ee/ lehe vasakult servalt arhiivist.
Ehk oleks uus kaamera mõtet Canonilt osta. Ise olen kasutanud selle tootja kaameraid ning seni (ptui-ptui!) pole mehaanilisi vigu olnud, kuigi mõni kaamera juba pikalt kasutuses olnud. Pigem sunnib uut kaamerat ostma sensori sodistumine. (Garantii läbi, aga ise puhastada ei riski)
VastaKustutaPõhimõtteliselt iga edasimüüja juures on võimalik sensori puhastusteenust saada, ei maksa palju. Ma olen ise ka mõelnud taaskord uut peegelkaamerat soetada, aga tundub, et ei, sest tänapäeva high-end nutitelefonid pakuvad juba väga tasemel pildistamis- ja videovõimalusi (nt. Apple Iphone 6s, Samsung S7, millel 4k resolutsioon, hea teravussügavus). Täiesti võrreldav eelmise põlvkonna dSLRidega. Kuna ka telekas on mul 4k toetusega, siis on tõesti väga lummavad kaadrid. Igati multifunktsionaalne lahendus, soovitan, Hea kaamera tahab ka väga head objektiivi ja siis hinnad kasvavad oi-oi. Kas kallis peegel natuke ebapraktiline ei ole tänapäeval juba?
VastaKustutaMinu puhul on oluline kaameratel ka mikrofon. See peaks olema nn dual-mic ehk 2 mikrofoni, sest see salvestab stereoheli videole ehk heli ruumilist efekti. 1 mikrofon pole hea monoheli tõttu - ruumilisuse efekt nõrk või hoopis kaob.
VastaKustuta--------------------------------------------------------------------------------------------
Põud ja tuleoht kaovad vist nädalavahetusel - HIRLAM näitab näiteks Kuressaarde 41 mm sademeid kuni laupäeva pärastlõunaks. See on vihje, et pärast seda tsüklonit tuleb taas pikk põuaperiood. (A'la sajab palju, siis pikaks ajaks jätkub)
Kahju, et kõik hakkab siis otsast peale. Loodame, et tuleb pööre teisale. Aga tänane torm olevat löönud kellelgi lillepotid rõdul segi ja kohati risustanud teid.
VastaKustutaPärast maikuist südasuve ja suurt põuda on pidevalt selline tunne, et pool suve on juba möödas ja õige pea algab sügis, sest tavaliselt saabub taoline soojus ikkagi juulis, mistõttu võib tänavune suvi harjumatult pikk tunduda, kuna keskmise temperatuuri järgi on vähemalt kolm kuud võimalikku suve veel ees. Mudelid on samuti juba pikemat aega järgmiseks nädalaks uut kuumalainet prognoosinud, NAO indeks on endiselt lõpmatusse negatiivseks arvutatud, seega võib loota, et läänevool nii pea ei taastu ja tuleb rekordiliselt pikk suvi sarnaselt 2013. aastale.
VastaKustutaEi usu suurt soojalainet. Pigem ootab ees jälle üks sajune suvi.NAO indeks siin ei kehti
KustutaJust, et juuli lõpu või augusti alguse tunne oli küll 3. juunini ja nüüd jälle justkui vinge varakevad tagasi. Loodame, et tuleb rekordpikk suvi.
VastaKustutaSuvi võib rekordpikk tulla, aga äikest võiks ka siis rekordpikalt olla. Paraku läänevoolu puudumine kahandab äikesevõimalusi poole võrra. (Eestis ju 2 põhiilmakaart äikesteks - lõuna ja lääs)
VastaKustutaAga jah - sademete puudumine välistab äikese puht loogiliselt. Sademetevaene igatahes tänavune suvi tuleb, kuna niisket lääne- ja edelavoolu napib.
Millal päris soojaks läheb? ja millised tulevad see aasta jaanid??
VastaKustutaLoodan väga et läheb kiiresti soojaks.
juuli, august
VastaKustutaEespool juba öeldi: Kolmapäev tuleb ilmselt kõige sajusem see nädal. Järgmisest nädalast ehk saabub jälle soojem periood (kohatiste hoovihmadega nädala teises pooles). Ennustan, et jaaniaeg tuleb see aasta kuiv ja palav, aga eks paistab.
VastaKustutaHalliste vallas,Marul hetkel (21:35) 1,5 m kõrgusel maapinnast +9...tuleb ilmselt külma.
VastaKustutakui pilve läheb, siis öökülma ei tule.
VastaKustutaJah, on üsna tuuline ja mõõdukalt pilvine (Viljandi kohta näeb siit http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/).
VastaKustutaMarul hetkel (22:50) +5 1,5 m kõrgusel maapinnast.
VastaKustutaÖökülma prognoosimisel on abiks kastepunkt. Selle arvutamiseks on vaja teada õhutemperatuuri ja -niiskust. Väga head aparaadid on viimase määramiseks nt. assmanni- või lingpsühromeeter. Kuid ka lihtne psühromeetriline hügromeeter ajab asja ära. Hiljuti ma just ehitasin omale ühe. Jutt ja pildid on sellest siin: http://aikesehuvilised.ee/foorum/showthread.php?tid=165
VastaKustutaMinu ehitatu pole mingi ülitäpne mõõteriist, selline suvalisest kolast kokkupandud asi on mõeldud ennekõike lihtsatele ilmahuvilistele ja hobiaednikele.
P.S. Jüri, ehk leiad aega pilgu peale visata ja kommenteerida?
Jah, kastepunkt näitab jahtumise potentsiaali. Siin http://laguja.meteo.net.ee/obs.html on kastepunkt arvutatud Magnuse valemiga. Maa Elusse kirjutasin nii: Radiatsiooniline ehk kiirguslik öökülm on seotud vaikse ja selge ilmaga: sel juhul on õhu jahtumine öösel soodustatud, sest soojuskiirgus lahkub ilmaruumi ja nii võib maapinnal ja selle lähedal langeda õhutemperatuur miinuspoolele. Eriti soodne jahtumiseks on väga kuiv õhumass, mida näitab madal kastepunkt: juba madalama kui 5 °C kastepunkti korral on selge ja vaikse ilmaga öökülma võimalus olemas. Radiatsiooniline öökülm on sageli laigutine ja oleneb tugevasti pinnamoest (soistel aladel, nõgudes, orgudes). Neid tegureid, mis öökülma mõjutavad, on palju, nagu pinnase niiskusaste, lõimis, veekogude lähedus jne, kuid eriti oluline tegur radiatsioonilise öökülma puhul on pilvisus: kui ilm on pilves (madalad pilved), siis see kaitseb maapinnalähedast õhku jahtumise eest.
VastaKustutaJah, võin küll seda vaadata ja anda ka kommentaari, kui muidugi oskan, aga seda vist päeva jooksul, sest hetkel püüan jälgida ja tuvastada polaarmesokaid.
Marul hetkel(1:22 ) õhk +2,lõunas,edelas silmapiir pilve tõmbunud.
VastaKustutaViljandis kastepunkt -0,5 kraadi seda kommentaari kirjutades. Maapinnal -5 kraadi ilmselt võimalik mitmes kohas.
VastaKustutaTallinnasse on jõudnud äike (esimene, mida üldse see aasta on õnnestunud mul kuulda)
VastaKustutaIse olen parasjagu ka Viljandist Tallinna saabunud ja Haaberstis on päris mitu lähivälku juba olnud. Sekka sajab rahet.
VastaKustutaIlmajaam hoiatas üle 20 m/s puhangute eest, mis äikesega kaasnevad. Juba on olnud kell 11 Põhja-Eestis puhang 27, 4m/s!!
VastaKustutaTänased hoovihmad määravad Loode-Eesti taimede edasise elu, sest laussadu siia ei jõua.
VastaKustutaNõmmel oli kella 12 ajal tipphetkena paari kõminat kuulda. Sadas vaevu 2 mm siin. Tänaseks peaks siinkandis sadudega ja äikesega kõik olema. Igatahes pettumus on suur, mitte äikese, vaid väheste sademete pärast. Mändide all on rohttaimestik hoovis üleni pruun, nagu oleks mürgitatud. Tundub, et muru hävineb sel aastal, sest 08.06 sajuvesi on pinnasest auranud täielikult.
VastaKustutaPäris veidraks on Eesti kliima muutunud/muutumas, sest laussadu kord kuus pole normaalne lihtsalt. Rannikuelanikele on see just suurim kastmislootus pinnasele.
Samas kõik räägivad ja prognoosivad peatselt saabuvast suurest sooja- ja kuumalainest!? Milles siis asi? Mais oli vist isegi jutt (ilmselt kuu algul), et külm ja lörtsine ilm tulekul, aga tuli suur soe ja suvi.
VastaKustutaHomme lõunal siis kirdetormihakatist üle pika aja loota - varasuvel oli selline viimati 25.05.2013.
VastaKustutaValgevene kuumarekord järgmine nädal ohus? GFS raiub juba pikka aega, et järgmine nädal jõuab sinna piirkonda tohutu kuumus, lubab ligi 38 kraadi. Valgevene kuumarekord on 38,9 kraadi.
VastaKustutaJah, on küll, kirjutasin postitusse ka sellest.
VastaKustutaTänased andmed Ilmateenistusel on olnud kuidagi vastuolulised (lumi, rajud puhangud jne).
Läbisime edukalt kahepäevase matka Kagu-Eestis Põlvamaal (8.-9.06.2016). Kokku kõndisime umbes 30-32 kilomeetrit. Marsruut oli laias laastus: Piusa - Meenikunno maastikukaitseala - Ilumetsa. Esimesel päeval oli ilm võrdlemisi soe, taevas oli palju võimsaid rünkpilvi ja õnnestus näha ka rünksajupilvi, mis põhjustasid eemal vihmasadu. Õhtupoolikul jõudis meieni hoovihm ja tuul tugevnes ka. Mina ja paar inimest kuulsime ka ühte mürinat. Pärast seda taevas selgines ja päike tuli uuesti pilvede tagant välja. Ööl vastu 9.06 puhus mõõduka kiirusega võrdlemisi jahe tuul. Hommikul oli taevas enamasti selge, aga kõigest mõne tunniga tekkisid rünkpilved ja kihtrünkpilved, mis vihma enam ei põhjustanud. Seekord siis korralikku äikest ei saanud. See-eest oli matk väga tore ja sai endale uusi kogemusi. Täna (10.06.2016) paiknen taas Lääne-Virumaal Simunas, kus meid kimbutavad pilved ühes vihmaga. Eks näeb, mida toovad järgmised päevad. Ilma määrab ju osatsüklon, mis tekkis Läänemere kohal.
VastaKustutaNii, Loode- ja Põhja-Eesti sajud on sadanud selleks korraks. 3 nädala pärast uuesti!?
VastaKustutaSellest GFSi ekstreemlabiilsusest niipalju, et meenus mingi paariaasta tagune (oligi ehk 19.05.2014 juhtumi puhul?) info Jürilt sellega seoses, mille kohaselt kipub GFS arvutama labiilsust liiga eksootilise variandi järgi ehk et Põhjamaade päikesekäik on palju nõrgem kui eksootikas, siis õhumassi kogu potentsiaal ei avaldu.
VastaKustutaTeine asi on see, GFSil on komme nn eelõhtul kõikvõimalik troopilise ilmaga seonduv Eesti aladelt pühkida. Seega tuleb 16. juunini kinnitust oodata.
VastaKustutaGFS arvutab jah kastepunkti järgi labiilsust. Kahju, et selles osas massiliselt valesignaale :(.
VastaKustutaHalliste vallas ,Marul pidev sadu.
VastaKustutaTallinnas ilm suht selge - lootus isegi mesokaid näha.
VastaKustutaTundub, et loodes jätkub hüdroloogiline põud süvenedes edasi, sest homne tugev tuul kuivatab pinnast usinasti.
VastaKustuta------------------------------------
Lõunas, kagus ja idas homme põldudel korralik lainetus.
Ega jah, äärmused jätkuvad - ootad vihma lõhenenud põldudele, saad juba nii, et uputab. Pärast seda hakkab lõhenemine taas ning siis sajab taas nii et uputab.
Üks rekord teise otsa, eksole.
VastaKustutaMarul sadanud 25 mm seisuga 11:00 ja sajab muudkui edasi.
VastaKustutaNatuke tulevikku vaadates jäi silma, et 18.06 on GFS mudeli peal ebatavaliselt kõrge CAPE/Li märgitud Ukraina ja Valgevene peale. Selline tumelilla laik, lifted index seal -12 kanti või enamgi veel. Kui tihti olete ise näinud kõrgeid andmeid ja mis on olnud maksimum? Kuskil foorumist kunagi lugesin, et Austraalias äikeseperioodil olla CAPE isegi üle 8000 J/kg. Meil midagi sellist ei juhtu ilmselt kunagi.
VastaKustutaTallinnas pole midagi sadanud. Eilsed hoovihmad olidki kõik sajud. Praegu idast lähenev sadu ka raudselt just enne Tallinnat nõrgeneb ja "tõmbab uttu".
VastaKustutaHuvitav, kas postituses pole linki siis selle labiilsuskaardi kohta või see ei toimi? See sai juba hulk aega tagasi sinna lisatud. Kommentaarid on samuti juures, kuid rekordeid pole käsitletud.
VastaKustutaJah, ei pannud ise tähele, enne kui postitasin. Aga kui keegi teine rekordide kohta oskab rääkida (ning sellega kaasnenud ilmastik) ka mujalt maailmast, võib siia Jüri blogisse kirjutada. Ma loodan, et sa ei pahanda. Ootaks huviga!
VastaKustutaAitäh (siin ei ole midagi pahandada, lihtsalt võis midagi valesti minna ja mitte jääda nähtavale), ma nüüd täiendasin ja kirjutasin niipalju, kui esimese hooga meenus. See vajaks põhjalikumat uurimist, mis on rekordid ja ka eesseisvate sündmuste osas on palju lahtist.
VastaKustutaKäisin just mõõduklaasi tühjendamas-Marul 24 tunniga sadanud 32,8 mm sadu jätkub
VastaKustutaPool sadu on Ikla-Narva joone ümbruses veel ees. Tallinnas Nõmmel sajuhulk täna vaid 0,8 mm ja sadu ammu läbi.
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaTriinu Kristiinest:Tln taas pilve tõmmanud täita ära aga jube vaikseks ja rahulikuks on õhu korraga tõõmanud...Ok nüüd hakkas tibutama
VastaKustutaJah, Nõmmel ka täielik tuulevaikus, isegi puulatvades lehtede võbelemist pole. Millest see vaikus? Isobaarsadul?
VastaKustutaJah, midagi sellist: https://www.upload.ee/image/5877289/pres.png (vist uus lohk tekkimas, aga selle telje lähedal siis vaikus).
VastaKustutaNõmmel jube tuuline jälle.
VastaKustutaSamas soojemaks läinud võrreldes õhtuga: päeval +12 kraadi, õhtul 10 piires nüüd 11,5.
Äärmused ei jätku mitte vaid uputus-põud-uputus-põud stiilis vaid ka geograafiliselt - kui enne olid kõige tuleohtlikum Kagu-Eesti, siis nüüd Loode-Eesti. Hiiumaal ja Vormsil alla 3000 ühiku jäänud punase tasemeni.
VastaKustutaTallinnasse näitab sinist ala, aga Nõmmele julgen pakkuda kindlasti rohelise ala ülempiiri.
GFS näitab 16.06-ks korralikku labiilsust CAPE mandri sisealadel 1000 ringis ning LI kuni -5. Kuna Eesti jääb selle loodeserva, siis rõõmustada pole põhjust, kuna 4 päeva jäänud ning seetõttu on äärealariigina suured muutused prognoosides kerged tekkima.
VastaKustutaNt Valgevene kirdeservas vist võib jah kindel juba olla.
Jah, kaardi peal on olukord isegi paremaks läinud.
VastaKustutaSelleski mõttes on "paremaks" läinud ,et erinevad jooksud näitavad juba suht sama.
VastaKustutaJust! Ja Nõmmel, eriti aga Kiilis, sadas vaid paar mm, seega tuleoht ilmselt III või IV klass.
VastaKustutaTervitused Nidast!
Vaikus Pärnumaa pool. Pole vist blogilisi sealtmaalt. Radari järgi ujutas aga seal kõige enam !! Huvitav kui saaks teavitusi näitex Häädemeeste kandist.
VastaKustutaVaikus on ka Ida- Virumaal, näiteks Narvas on tihti äikeseid, aga sealt tulevat informatsiooni on väga vähe või pole üldse. Ilmselt see on selle tõttu, et enamus Narva elanikke on venelased.
VastaKustutaHäädemeestes või -meestel on küll vähemalt 1 ilmahuviline.
VastaKustutaVaikus on ilmselt tingitud ka sellest, et rajusajud on kõikjal peale Loode-Eesti ja Tallinna ümbruse tavalised. Kui siin loodes või Tallinnas tuleks 50 mm sademeid, siis ilmselt teeb meedia sellest esiuudise, kuna sellist sadu (paarkümmend kuni mitukümmend mm ööpäevas) siin esineb ehk mõni kord kümnendis.
Kahju! Samas Igor ja Ivar on küll Jõhvist – peab paluma nende aktiivsust.
VastaKustutaImelik, et Ilmateenistus neljapäevaks nii madalaid temperatuure prognoosib. 10-kraadise isokaga peaks olema 25 kraadi ümber, mitte 18 ümber.
VastaKustutaJa teiseks tundub, et kolmapäevane-neljapäevane sadu taandatakse Kagu- ja Ida-Eestisse jälle.
VastaKustuta