Kommentaariumi link
15. mail laotus Eesti kohale lõunatsükloni soe sektor, kus väga soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur valdavalt 20 °C-ni ja vedi kõrgemalegi.
Sooja frondi sajud eemaldusid öösel merele, aga päeval tekkisid hoovihmad, mis tormasid üle Pärnu- ja Läänemaa, üksikutes kohtades oli äikest. Liivi lahelt saabunud sajud katsid päeva jooksul saared (tugeva sajuga oli sooja 9...14 °C), hiljem jõudis külma frondiga sadu ka Lõuna-Eestisse, liikudes edasi põhja poole.
Õhtul toimus üsna järsk õhumassivahetus: kontinentaalne kuumenenud õhumass asendus järsult niiske ja jahedama merelise õhumassiga. Seda oli hea jälgida kastepunktikaardilt:
14. mail oli Läänemere kohal lõunatsüklon, mille soe front liikus tasapisi üle saarte mandrile. See tõi kaasa tugevaid sadusid (hommikul oli sajuala Lääne-Eestis, päeval nihkus Kesk-Eesti kohale ja jäi sinna püsima), oli äikesevõimalus (http://www.estofex.org/), ent äikest siiski ei täheldatud.
Õhutemperatuur ulatus 9...22 °C-ni olenevalt kohast ja ilmast.
Lõunatsüklon nihkub põhja poole. See hoiab ilma jätkuvalt pilves ja sajuse, kuid üsna sooja. Vähem või üldse mitte sajab Ida-Eestis.
16. mail hakkab lõunatsüklon täituma, õhumass jahtub ja sadu muutub hootisemaks. Õhumass hakkab uuesti soojenema, sest tugevneb poolmeridionaalne tsirkulatsioon.
Vihmane ilm Pirita kloostri juures.
13. mail oli Karjala kohal antitsüklon, aga Lõuna-Euroopast ulatus Läänemereni lõunatsüklon. Ilm püsis esialgu veel enamasti päikeseline ja sajuta, aga päeval tihenes pilvisus seoses frondiga saartel ja Lääne-Eestis, õhtuks jõudis sadu saartele, samas Ida-Eestis püsis selge.
Õhutemperatuur tõusis enamasti 20 °C lähedale, kohati kõrgemalegi, aga kohati, peamiselt pilves ja sajustel saartel, jäi 15 °C juurde pidama.
Lõunatsükloniga seotud meridionaalne front toob saartele ja ehk ka Lääne-Eestisse ohtraid sademeid (mõne mudeli järgi ööpäevas koguni kuni 60 mm). 16. maiks olukord leeveneb – tugevate sadude tõenäosus väheneb, samas peaks sadu ka Ida-Eestisse jõudma. Üsna soe ilm püsib.
12. mail oli Eesti kohal antitsüklon, milles ilm oli päikeseline, aga kohati tekkis rünk- ja kiudpilvi, esines huvitavaid joonpilvestikke. Kui hommik oli mitmel pool hallane ja kohati miinuskraadidega, siis päeval soojenes õhk 12...17 °C-ni (kõige soojem oli Lääne-Eestis).
13. mail hakkab lõunatsüklon ilma mõjutama. Merike kirjutab oma reedeses ilmateates: Vahemere idaossa Aafrikast saabuv kuum õhk ja Läänemere- ning Põhjamereäärne jahedus saavad kokku Põhja-Itaaliast põhja poole pürgiva tsükloni piirides. Ägedate sadude hoiatused kehtisid eile Bulgaariast Inglise kanalini.
Reedel on suurte sadude vöönd koos madalrõhualaga haaranud maa-ala Krimmist Prantsusmaa keskaladeni. Sadude põhjapoolne piir kulgeb õhtuks juba piki Eesti ja Soome läänerannikut.
Paduvihmade vöönd võib 14. mail haarata saared ja Lääne-Eesti, samas idaserv võib kuivaks jääda. Äikesevõimalus küünib 60%-ni. Niiske periood jääb arvatavasti pikemaks ajaks püsima.
11. mai öösel jõudis Loode-Venemaale tsüklon, samal ajal lähenes päeva jooksul Skandinaaviast antitsüklon.
Ilmamuutus toimus öösel ja jätkus veel päevalgi: tsükloni tagalas pilvisus tihenes seoses külma frondi saabumisega; kohati, peamiselt öösel Põhja-Eestis, esines kergeid sajuhooge, kuid kuiva õhumassi tõttu mõõdetavaid sademeid see ilmamuutus praktiliselt mitte kuskil kaasa ei toonud.
Päeval nihkus hõrenev pilvevöönd kagusse, hajudes õhtuks pea täielikult. Järele jäi siiski üsna palju kiud- ja kiudkihtpilvi, näha võis halosid. Frondi ees soojas õhumassis tekkis kohati Ida-Baltikumis äikeseid, vt http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160511.
Kuigi öö oli soe, jäi jahedas ja kuivas õhumassis õhutemperatuur päevalgi enamasti alla 20 °C (12...17 °C, ennelõunal ja keskpäeval oli Lõuna-Eestis ka kohati üle 20 °C).
Antitsüklon liigub üle Eesti Venemaale. Öö tuleb külm (miinuskraade võib olla ka õhus), päev tuleb ilmselt veel alla 20-kraadise soojaga. Lõunatsükloni soe ja niiske õhumass laotub 13. ja 14. mail Eesti kohale. Seekord näivad tugevamad sajud ja suurem äikesevõimalus jäävat Lääne-Eestisse, eriti Pärnumaale.
Äikeseootuses kasutatakse ilma prognoosimisel meetodeid, mida tänapäevases tehnoloogilises ühiskonnas võib pidada väga ebakonventsionaalseteks. Ühel tuttaval (nimetagem teda lihtsalt Kadiks) on selline prognostiline meetod: ilmaportaalid ei näita, aga mul on täpselt selline tunne, ajab higistama jne. ma tunnen just täna täitsa äikeseelset tunnet. ma alati sellega suht tundlik, tulevad kindlad sümtomid, hakkan higistama ja õhku pole jne. Tõenäoliselt tunnetas Kadi käimasolevat ilmamuutust, mis seisnes ilmaelementide olulises muutumises – see võib tundlikes indiviidides esile kutsuda mitmeid psühhosomaatilisi sümptoome (äärmuslikel juhtudel üle keha vappumine ja profuusne higistamine), mitte ei tunnetata ette 13. või 14. mai äikest. See ilmamuutus põhjustas mõnel pool Baltikumis äikest, millest ka tõetera. Esitati isegi ettepanekuid: sünoptikud teevad oma prognoosid ära ja siis lisaks uurivad, kas Kadi higistab ja siis panevad selle võrra täpsema ennustuse kokku.
10. mail oli Eesti kohal kõrgrõhkkond. Soome kohal tekkis tsüklon. Ilm oli päikeseline, ainult lõunapiiri lähedal oli rohkem pilverünki, kuid sademeid polnud. Sooja oli 21...25 °C – tõenäoliselt jääb nädala kõige soojemaks päevaks, kuid ka lõunatsükloniga on oodata väga sooja, ent niisket õhumassi.
Tsüklon liigub Loode-Venemaale ja selle järel saabub jaheda ja kuiva õhumassi antitsüklon. 11. ja 12. mai päev võib olla päikeselise ja vaikse ilmaga suviselt soe, aga ööd ja ilmselt ka rannikualad on kõledad (päevalgi alla 15 °C).
Antitsüklon tormab Venemaale, mistõttu asemele tuleb lõunatsüklon. Selle mõjul hakkab 13. mail väga sooja ja niisket õhku Eestisse kanduma. Seetõttu suureneb hoovihmade ja äikese võimalus, ilm on suviselt soe.
Ain Vindi. Kuna viimasel ajal pilvi vähe,siis pakun kosutuseks tänaseid kihtpilvi Emajõe kohalt. 09.05.2016 05:31
9. mail oli Eesti kohal antitsüklon. Seetõttu püsis ilm selge. Väga kuivas õhus oli kohati öökülma, aga päeval oli sooja enamasti 20...25 °C, rannikualadel jäi enamasti madalamaks.
Juba nädal, kohati kauemgi, on ilm püsinud sademeteta ja isegi üsna selge – tekkinud on märkimisväärne meteoroloogiline põud (hüdroloogilist põuda veel pole). Sarnane olukord jätkub, sest õhumass püsib väga kuiv. Alles 13. mail hakkab ilma määrama lõunatsüklon ja siis suureneb nii saju- kui äikesevõimalus (selleks peab Eestisse ulatuma vähemalt 10-kraadine kastepunkt).
Euroopa mudel näitab äikeseks soodsaid tingimusi eeskätt 14. mail (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).
Tuleb soe ja päikeseline nädal. Nädala lõpus suureneb lõunatsüklonite mõju: kuumas niiskes õhumassis on oodata sademeid ja äikest. Põhjalik ilmateade: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-05-08_10_puhas.mp3.
15. mail laotus Eesti kohale lõunatsükloni soe sektor, kus väga soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur valdavalt 20 °C-ni ja vedi kõrgemalegi.
Sooja frondi sajud eemaldusid öösel merele, aga päeval tekkisid hoovihmad, mis tormasid üle Pärnu- ja Läänemaa, üksikutes kohtades oli äikest. Liivi lahelt saabunud sajud katsid päeva jooksul saared (tugeva sajuga oli sooja 9...14 °C), hiljem jõudis külma frondiga sadu ka Lõuna-Eestisse, liikudes edasi põhja poole.
Õhtul toimus üsna järsk õhumassivahetus: kontinentaalne kuumenenud õhumass asendus järsult niiske ja jahedama merelise õhumassiga. Seda oli hea jälgida kastepunktikaardilt:
Kastepunkti kaardil olid õhumassid hästi eristatavad (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).
Ilmateenistuse sajukaardil on ka näha lõunatsükloni läänepoolne asend (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
14. mail oli Läänemere kohal lõunatsüklon, mille soe front liikus tasapisi üle saarte mandrile. See tõi kaasa tugevaid sadusid (hommikul oli sajuala Lääne-Eestis, päeval nihkus Kesk-Eesti kohale ja jäi sinna püsima), oli äikesevõimalus (http://www.estofex.org/), ent äikest siiski ei täheldatud.
Õhutemperatuur ulatus 9...22 °C-ni olenevalt kohast ja ilmast.
Lõunatsüklon nihkub põhja poole. See hoiab ilma jätkuvalt pilves ja sajuse, kuid üsna sooja. Vähem või üldse mitte sajab Ida-Eestis.
16. mail hakkab lõunatsüklon täituma, õhumass jahtub ja sadu muutub hootisemaks. Õhumass hakkab uuesti soojenema, sest tugevneb poolmeridionaalne tsirkulatsioon.
Vihmane ilm Pirita kloostri juures.
13. mail oli Karjala kohal antitsüklon, aga Lõuna-Euroopast ulatus Läänemereni lõunatsüklon. Ilm püsis esialgu veel enamasti päikeseline ja sajuta, aga päeval tihenes pilvisus seoses frondiga saartel ja Lääne-Eestis, õhtuks jõudis sadu saartele, samas Ida-Eestis püsis selge.
Õhutemperatuur tõusis enamasti 20 °C lähedale, kohati kõrgemalegi, aga kohati, peamiselt pilves ja sajustel saartel, jäi 15 °C juurde pidama.
Lõunatsükloniga seotud meridionaalne front toob saartele ja ehk ka Lääne-Eestisse ohtraid sademeid (mõne mudeli järgi ööpäevas koguni kuni 60 mm). 16. maiks olukord leeveneb – tugevate sadude tõenäosus väheneb, samas peaks sadu ka Ida-Eestisse jõudma. Üsna soe ilm püsib.
Äikesejahil Lätis (kolle Riiast läänes)
12. mail oli Eesti kohal antitsüklon, milles ilm oli päikeseline, aga kohati tekkis rünk- ja kiudpilvi, esines huvitavaid joonpilvestikke. Kui hommik oli mitmel pool hallane ja kohati miinuskraadidega, siis päeval soojenes õhk 12...17 °C-ni (kõige soojem oli Lääne-Eestis).
13. mail hakkab lõunatsüklon ilma mõjutama. Merike kirjutab oma reedeses ilmateates: Vahemere idaossa Aafrikast saabuv kuum õhk ja Läänemere- ning Põhjamereäärne jahedus saavad kokku Põhja-Itaaliast põhja poole pürgiva tsükloni piirides. Ägedate sadude hoiatused kehtisid eile Bulgaariast Inglise kanalini.
Reedel on suurte sadude vöönd koos madalrõhualaga haaranud maa-ala Krimmist Prantsusmaa keskaladeni. Sadude põhjapoolne piir kulgeb õhtuks juba piki Eesti ja Soome läänerannikut.
Paduvihmade vöönd võib 14. mail haarata saared ja Lääne-Eesti, samas idaserv võib kuivaks jääda. Äikesevõimalus küünib 60%-ni. Niiske periood jääb arvatavasti pikemaks ajaks püsima.
Pikseline ja paduvihmane prognoos püsib (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&UP=1&R=0&MORE=1®ION=0004&DAY=2&MAPS=over&CONT=euro&LAND=ED&TOFD=tag).
11. mai öösel jõudis Loode-Venemaale tsüklon, samal ajal lähenes päeva jooksul Skandinaaviast antitsüklon.
Ilmamuutus toimus öösel ja jätkus veel päevalgi: tsükloni tagalas pilvisus tihenes seoses külma frondi saabumisega; kohati, peamiselt öösel Põhja-Eestis, esines kergeid sajuhooge, kuid kuiva õhumassi tõttu mõõdetavaid sademeid see ilmamuutus praktiliselt mitte kuskil kaasa ei toonud.
Päeval nihkus hõrenev pilvevöönd kagusse, hajudes õhtuks pea täielikult. Järele jäi siiski üsna palju kiud- ja kiudkihtpilvi, näha võis halosid. Frondi ees soojas õhumassis tekkis kohati Ida-Baltikumis äikeseid, vt http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160511.
Kuigi öö oli soe, jäi jahedas ja kuivas õhumassis õhutemperatuur päevalgi enamasti alla 20 °C (12...17 °C, ennelõunal ja keskpäeval oli Lõuna-Eestis ka kohati üle 20 °C).
Antitsüklon liigub üle Eesti Venemaale. Öö tuleb külm (miinuskraade võib olla ka õhus), päev tuleb ilmselt veel alla 20-kraadise soojaga. Lõunatsükloni soe ja niiske õhumass laotub 13. ja 14. mail Eesti kohale. Seekord näivad tugevamad sajud ja suurem äikesevõimalus jäävat Lääne-Eestisse, eriti Pärnumaale.
Äikeseootuses kasutatakse ilma prognoosimisel meetodeid, mida tänapäevases tehnoloogilises ühiskonnas võib pidada väga ebakonventsionaalseteks. Ühel tuttaval (nimetagem teda lihtsalt Kadiks) on selline prognostiline meetod: ilmaportaalid ei näita, aga mul on täpselt selline tunne, ajab higistama jne. ma tunnen just täna täitsa äikeseelset tunnet. ma alati sellega suht tundlik, tulevad kindlad sümtomid, hakkan higistama ja õhku pole jne. Tõenäoliselt tunnetas Kadi käimasolevat ilmamuutust, mis seisnes ilmaelementide olulises muutumises – see võib tundlikes indiviidides esile kutsuda mitmeid psühhosomaatilisi sümptoome (äärmuslikel juhtudel üle keha vappumine ja profuusne higistamine), mitte ei tunnetata ette 13. või 14. mai äikest. See ilmamuutus põhjustas mõnel pool Baltikumis äikest, millest ka tõetera. Esitati isegi ettepanekuid: sünoptikud teevad oma prognoosid ära ja siis lisaks uurivad, kas Kadi higistab ja siis panevad selle võrra täpsema ennustuse kokku.
Prognoos 13. mai ja 14. mai äikese kohta püsib (arutelud sünoptikutega kinnitavad seda, nt: "Äikese t.n. nagu oleks reede-laupäeva pärastlõunal Pärnumaal, eks sa ise ka näed wetterzentrale mudelist, seal tuleb soe õhk peale. Enne reedet ei saa aga kindlalt väita, kuidas see merelt saabuv tsüklon ennast üleval peab").
10. mail oli Eesti kohal kõrgrõhkkond. Soome kohal tekkis tsüklon. Ilm oli päikeseline, ainult lõunapiiri lähedal oli rohkem pilverünki, kuid sademeid polnud. Sooja oli 21...25 °C – tõenäoliselt jääb nädala kõige soojemaks päevaks, kuid ka lõunatsükloniga on oodata väga sooja, ent niisket õhumassi.
Tsüklon liigub Loode-Venemaale ja selle järel saabub jaheda ja kuiva õhumassi antitsüklon. 11. ja 12. mai päev võib olla päikeselise ja vaikse ilmaga suviselt soe, aga ööd ja ilmselt ka rannikualad on kõledad (päevalgi alla 15 °C).
Antitsüklon tormab Venemaale, mistõttu asemele tuleb lõunatsüklon. Selle mõjul hakkab 13. mail väga sooja ja niisket õhku Eestisse kanduma. Seetõttu suureneb hoovihmade ja äikese võimalus, ilm on suviselt soe.
13. mail on äikesevõimalus nädala suurim (Lääne-Eestis, eriti Pärnumaal). Tõenäosus on 57 % (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&UP=1&R=0&MORE=1®ION=0004&DAY=3&MAPS=over&CONT=euro&LAND=ED&TOFD=tag).
Ain Vindi. Kuna viimasel ajal pilvi vähe,siis pakun kosutuseks tänaseid kihtpilvi Emajõe kohalt. 09.05.2016 05:31
9. mail oli Eesti kohal antitsüklon. Seetõttu püsis ilm selge. Väga kuivas õhus oli kohati öökülma, aga päeval oli sooja enamasti 20...25 °C, rannikualadel jäi enamasti madalamaks.
Juba nädal, kohati kauemgi, on ilm püsinud sademeteta ja isegi üsna selge – tekkinud on märkimisväärne meteoroloogiline põud (hüdroloogilist põuda veel pole). Sarnane olukord jätkub, sest õhumass püsib väga kuiv. Alles 13. mail hakkab ilma määrama lõunatsüklon ja siis suureneb nii saju- kui äikesevõimalus (selleks peab Eestisse ulatuma vähemalt 10-kraadine kastepunkt).
Euroopa mudel näitab äikeseks soodsaid tingimusi eeskätt 14. mail (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).
Tuleb soe ja päikeseline nädal. Nädala lõpus suureneb lõunatsüklonite mõju: kuumas niiskes õhumassis on oodata sademeid ja äikest. Põhjalik ilmateade: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-05-08_10_puhas.mp3.
Nädala alguses on Eesti kohal nõrgenev antitsüklon. Õhumass on selles päev-päevalt soojenenud, nii et kohati võib õhutemperatuur tõusta 25 °C-ni, ent väga kuivas õhus püsib öökülmaoht. Ka rannikulähedane vesi on jõudsalt soojenenud, vt http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart/, nii et õhutemperatuur võib sealgi olla 15...20 °C, öösiti aga 10 °C lähedal.
11. mail olukord muutub: antitsükloni asemele tuleb põhjatsüklon, mis liigub üle Soome Loode-Venemaale ja see viib endaga sooja õhumassi. Kuna õhumass on väga kuiv, siis jääb sademete tõenäosus alla 50%, ent pilvisuse tihenemist ja kohatist vihma välistada ei saa. Õhutemperatuur võib parimal juhul tõusta 20 °C-ni (Pärnumaal, Saaremaa sisealadel).
Nädala lõpuks liigub Vahemerelt lõunatsüklon Läänemere kohale ja jõuab Põhjamerele. Selle idaservas saabub kuum ja niiske õhumass, kus sademete ja äikese tõenäosus on suur, kohati ilmselt üle 90%. Õhutemperatuur võib selgema ilmaga tõusta 26 °C-ni.
Äike 13. mail 2010 Lagujast idas. Tarmo Tanilsoo foto
Loodame, et suurem äikesevõimalus jääb nädalavahetusele, siis pole tööd ega kooli.
VastaKustutaJah, enne 13. maid on äike vähetõenäoline, sest õhumass on väga kuiv.
VastaKustutaMillest see siis nii kuiv, kui veekogud ümberringi ning tuulgi sealt poolt?
VastaKustuta--------------
Mnjaa, 2010. aastal oli mais vist 7 äikesepäeva Tallinnas Nõmmel kui õigesti meeles ja kui hulka lugeda ka mööduvad, ent kuuldavad äikesed. Esimene äikesepäev tollal täpselt tänasel kuupäeval 6 aastat tagasi.
Ilmselt asi selles, et on antitsüklon ja sellesse pole sattunud ookeanilt ega tsüklonitest niiskust (2.-3. mail tõi lõunatsüklon veidi niiskust, niiske maapind vast aitas ka ja tekkis kohatisi sajupilvi).
VastaKustutaKuna metsade tuleoht ja tuleohuindeks teemaks tulid, siis huvilistele on siin üks lühike ja kokkuvõtlik jutt tuleohust ja tuleohuindeksi arvutamisest: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/eesti_ilma_riskid_2012_metsadetuleoht.pdf
VastaKustutaPõhjalikumalt käsitletakse teemat siin:
HÄDAOLUKORRA RISKIANALÜÜS
Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju
http://www.rescue.ee/dotAsset/fcc88c6e-1a14-40b9-9f64-def7579505ae.pdf
Liiga vara pole hõisata äikesest või? Teada värk ju kuidas need labiilsusprognoosid lõpevad..
VastaKustutaKõik on võimalik. Euroopa mudel või GFS 0 ja 12Z on usaldusväärsemad, sest rohkem vaatlusandmeid mudelis - vastavalt sellele saab ka prognoosi korrigeeritud.
VastaKustutaAitäh täpsustamast!
VastaKustutaSiis on äikesevõimalus esialgu peaaegu olematu. (GFS 00Z uuendus)
Nii, ka see äikesevõimalus ongi kaotatud. 06z uuenduses siis. Ilmselt kordub möödunud suve äikesetus ning tekib "ootame-loodame, ehk tuleb veel, august ju ees veel..." stiilis ootamine.
VastaKustutaNiiet liiga vara postitasid äikesegruppi, Jüri! Oleksid võinud kõigest 3veerand ööpäeva ju veenduda, kas ikka tasus ära või ei. Rääkimata siis sellest, et sa isegi ju pead kaugemaid kui 3 päeva prognoose ebausutavateks!
@ 9. mai 2016 13:37
VastaKustutaTallinnlasena on mul suht ükskõik sellest äikesevõimalusest, sest otse siia nagunii ei tuleks ju.
2010. aasta mai ruulib äikeserohkuselt siiani (muidugi ka selle aja juuli-august), ning nagu mainisin, oli Nõmmel tollal 7 äikesepäeva.
Mõned kurdavad, et päikeseline ilm on igav - minge siis osalist päikesevarjutust vaatama, Merkuur päikesekettalt näha. Pange 2 cd ketast kohakuti kokku ja pildistage suumiga läbi nende päikest.
VastaKustutaTäna on kurtmist päikeselise ilma osas märksa rohkem, sh kontoris.
VastaKustutaInfo on vastukäiv: sünoptikud jällegi arvasid, et prognoos sobib sellisena (saatsin e-kirja, et läbi kõik aspektid arutada).
Milli ne prognoos - sinu või Ilmateenistuse?
VastaKustutaMõlemad, sest me vastastikku arutasime sünoptilisi küsimusi ja mõlemad versioonid on võimalikud (50:50). GFS näitab tugevaid sadusid seoses lõunatsükloniga: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1144.gif - kui õhumass on väga soe ja niiske, siis tähendab see ka labiilsust.
VastaKustutaTundub et Eesti on Läänemere maadest kõige sitema äikesekliimaga üldse. Soomes taas äike, aga meil jälle midagi pole. Nädal tagasi ka polnud, aga siis oli seeeest lõunapoolsetes riikides.
VastaKustutaJa meil on kõige sitem hoiatussüsteem ka, ainult tuule eest seal ilmateenistuses hoiatavadki.
VastaKustutaKusjuures ma olen isegi seda mõelnud. Nt 8 m/s tuule puhul isegi hoiatatud.
VastaKustutaAga jah, tuult ju rohkem ka kui äikest...
Anti hoiatus tuleohu kohta: https://www.facebook.com/eesti.ilmateenistus/posts/556979251147048
VastaKustutaÄikese kohta kinnitatud teade: Selle aasta esimene kõmin kuuldud 17.19! pilve ei oleb ollagi! Kalatsova küläst pildistatu ida suunas! 03.05 2016
Kui pilve pole ollagi, kuidas siis välke tekkis? "Välk selgest taevast"?
VastaKustutaJõudsin GFSi cape-kaarte analüüsides järeldusele, et reedene ja nädalavahetuse äike on vähetõenäoline seepärast, et õhumassi ajastus on vale. Eriti kehtib see reede õhtu kohta.
VastaKustutaSünoptikud pidasid äikese tõenäosuseks siiski 50-60% - valisin vahemikust meelevaldselt 57%.
VastaKustutaAga pilv oli välgu tekkeks piisavalt ruumikas, vt ka http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160503 (kuuldud välk on otse piiri taga registreeritud).
Kommentaare lugedes jääb mulje nagu oleks äike viimastel aastatel miski ülim haruldus Eestis, kuna juba üheainsa kuupäeva üle käib selline vaidlus. Aga eks see osaliselt ole tõsi ka, näiteks Kagu-Eestis pole mina veel käesoleval kevadel isegi mitte äikesele viitavat rünksajupilve näinud, rääkimata müristamise kuulmisest. Samuti arvutab GFS iga võimaliku labiilsuse edaspidiste uuendustega olematuks, nagu juhtus eelmine suvi kuumalainetega.
VastaKustutaMis puudutab ühes eelnevas postituses mainitud kommentaari, kus sai väidetud, et mais on 20-kraadine päevamaksimum tavaline, siis tuleks rõhutada, et see käib rangelt Kagu-Eesti kohta. Loode-Eestis/Põhja-Eestis on see muidugi harv, seega ei imesta tõesti, kui küsitluses selline tulemus tuli. Vaadates Ilmateenistuse ööpäevaandmeid, siis võib näha, et Kagu-Eestis algas suvi keskmise temperatuuri järgi juba nädal aega tagasi, Tallinas oli aga esimese suvepäev alles eile. 20-kraadise päevamaksimumi puhul võib sama täheldada. Tihtipeale ei näita küsitlused poolt tõdegi, seega on hea, kui võtta aegrida lahti ja vaadata ise täpselt järgi. Nii palju, kui kiiruga Ilmateenistuse ööpäevaandmetest viimaste aastate maid läbi sirvisin(alates 2010-st), siis oli tõepoolest Lõuna-Eestis enamasti pooltel maikuu päevadel maksimaalselt 20 kraadi sooja, seega võib vabalt öelda, et siin on see tavaline.
@ 10. mai 2016 19:51
VastaKustutaÕige mulje jäi. Äike on tõesti haruldane viimasel aastal olnud.
Üks küsimus sulle ja suurele ringile ka: kumb on tavalisem, kas 20 kraadi mais või juunis?
@10. mai 2016 23:25
VastaKustutaJuunis on ikka 20 kraadi tavalisem, seda võib juba keskmise temperatuuri põhjal väita, kuigi viimased aastad on kohati vastupidist muljet jätnud.
6. aprill võib üksikasjalikemate andmete järgi isegi suvepäevaks küündida, hõredad andmed: https://estonian.wunderground.com/history/airport/EETN/2016/4/6/ - see on vaieldav, kas esimene suvepäev oli 6. aprill või 9. mai (suvist päevasooja oli ka juba mõni päev varem).
VastaKustutaJah, see võib õige olla, et kagunurgas on 20-kraadine mais tavaline (ei ole teinud vastavat statistikat).
Äikese osas, et 3. mail siiski oli Kagu-Eestis rünksajupilvi, mõned selgelt äikesele viitavad (tol päeval said kõik kagumaakonnad risti-rästi läbi sõidetud) - järelikult siis ei viibinud te koha peal!? Üks korralik alasiga rünksajupilv võttis vastu Võrru jõudes: http://www.upload.ee/image/5796640/DSCN7615.JPG, üks foto alasist: http://www.upload.ee/image/5796645/DSCN7640.JPG, õhtul kuuldi Kalatsova külas müristamist ja detektorid ka registreerisid selle välgu: http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160503
Teiste päevade kohta ei ole esitada nii tugevaid tõendeid.
Mõlemad võivad olla - mõnel aastal võib 20 kraadi olla tavalisem juunis, mõnel aga mais. Kumba enam, ei ole uurinud.
Ei vasta tõele, et äikest on viimastel aastatel vähe olnud. 2010., 2011. oli äikest (välke) keskmiselt tunduvalt enam, 2013. ja 2014. a oli äikest keskmisest enam, üks ülevaade: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/08/aike2013.pdf (ei kajasta hilisemaid aastaid, sest ilmus 2013 lõpus).
Noh, laupäevast siis taaskord äärmust oodata, et sajab nii, et uputab. Seda siis Lääne-Eestis.
VastaKustutaIda poole ei tarvitsegi korralikku sadu jõuda?
Valgas ja Võrus jõudis juba kell 12 soojus üle 20 kraadi tõusta. Aga külmasahk on sinnagi poole teel ning need näidud ilmselt jäävadki tänaseks maksimumiks.
VastaKustuta10. mai jääb ilmselt üldse terve maikuu tipuks. Näib, et edaspidiseks käivitub pikk jahe tsükloniterodu, mis möödunud aastal lõppes alles augustis.
VastaKustutaKas ka sel aastal, seda näitab aeg. Muidugi ei saa välistada, et alles oktoobris lõppeb.
Paistab, et nädalalõpu sajud tulevad laussadudena.
VastaKustutaEt siis kaardid ilmakaardil on kehvavõitu kõigi jaoks.
VastaKustutaLoodaks tõesti laussadudele. Praegu on esmatähtis tuleohu tõhus kustutamine, mitte juhuslikult valitud kohtades hoovihmad.
VastaKustutaLoodame siis et tuleb ühtlane paduvihm ja et ilm ei heidaks jokreid lauale.
VastaKustuta:))))
VastaKustutakärs kärnas ja ma külmund
Accuweatheri suveprognoos http://www.accuweather.com/en/weather-news/europe-summer-2016-forecast-heat-to-bypass-uk-stormy-france-to-poland/57179674
VastaKustuta@ 11. mai 2016 21:38
VastaKustutaTore. Pigem las olla jah "wet" kui et "dry & hot" kogu suvi.
HIRLAMi öine uuendus ei näita isegi Tallinasse enam tibatki vihma (nulliring). suurem sadu jääks hoopis avamerele.
VastaKustutaVõib olla on see järjekordne üllatus, et ei tulegi midagi.
VastaKustutaJa ikka negatiivne üllatus. Ei mäletagi enam, millal viimati ennustus Tallinna jaoks rajuma kasuks mööda on läinud.
VastaKustuta------------------------------
Lähipäevade olukord oleks juulis ja augustis ilmahuvilistele maiuspala, aga paraku on praegu alles mai, mistõttu äike on väga vähetõenäoline. Suvel oleks õhumass arvatavalt selle lõunatsükloniga 10 kraadi soojem.
Gfs lubab Lääne- Eestisse meeletuid sajusummasid 50...70 mm.
VastaKustutaPaistab, et saarte lähedal on väheliikuv front - sellega on tugevad sajud seotud.
VastaKustutaEstofex:
VastaKustutaSW Latvia, W Lithuania, Kaliningrad Oblast and part of NE Poland...
A signal of a southern PVA in the afternoon hours will help to initiate thunderstorms which in the form of a traning mode will pass an area covered in level 1 threat. A superimposing convective and large-scale precipitation may result locally in a sum up to 80-100mm.
Noh, kas Tallinnas hakkab saju hajumine/nõrgenemine jälle pihta?
VastaKustuta@ 14. mai 2016 2:22
VastaKustutaFront vist juba Tallinn-Pärnu joonel.
Kuidas eilne äikesejaht läks? Kas saite äikest kogeda ka?
VastaKustutaKuidas Lätis eile soojusega oli? Kas loodus Eesti omast tunduvalt edasiarenenud?
Ja siis muidugi selline küsimus ka, et oli Lätis samuti PÕUANE?
Äikesejaht oli huvitav ja pakkus mitmes mõttes teravaid elamusi. Äike hakkas järsku paistma alles Riiast läänes (http://www.upload.ee/image/5804821/DSCN8842.JPG) ja Strazde lähedal saime kätte. Temperatuur langes 23lt 14 kraadini, tekkis osoonilõhn. Kõik tundus väga põuane, mõnes kohas inimestega suheldes selgusid ka kurvad asjaolud seoses sademepuudusega. Kuramaal sadas vähemalt nüüd korralikult.
VastaKustutaPärast päikeseloojangut hakkasime tagasi tulema, ei jäänud ootama öist äikest, eriti kuna nt Raldol on vaja lõputöö äikese teemal valmis saada, teisel artikleid kirjutada ja saata eelretsenseeritavatesse ajakirjadesse jne. Öösel ilmus kuuma teepinna kohale mitmesuguseid miraaže, aga head fotot ei saanud. Kokku läbiti üle tuhande km.
Siis oli teil tore. Eesti on jah hea ja halva äikesekliima piiripeal minuarust.
VastaKustutaOlles eile teist mitusada km põhjapool Tallinnas, nägin siin eile omapärast päikeseloojangut - päike paistis vaid 10 minutit eredalt 1 pilvepilust. Kiud- ja kõrgkihtpilved olid samal ajal sinises toonis ehk täiesti varjus, aga metsad-majad erkoranžid. See hetk oli omapärane.
Loojanguaeg oli siin soe - veel kella 21:30 ajal oli üle 16 kraadi.
Huvitav kas ennustused lähevad mööda ning on ka idas lootust sajule.. (radar)
VastaKustutaTundub, et äikest täna jälle Eestis ei tule, sest ilm on lauspilves ning front üsna nõrk.
VastaKustutaSuurimad sajuhulgad jäävad ilmselt Kesk-Eestisse, Türi ja Viljandi piiresse. PS! Sadu juba Virumaal ja Jõgevamaal.
VastaKustutaHarku radari pildis on mingi naljakas anomaalia - näib, nagu oleks radari asukoha suhtes radiaalselt ridamisi väikeseid joonpagisid. Huvitav, kas seda võivad põhjustada üsna madalalt lendavad sõjalennukid (Tartu kohal on neid viimastel päevadel korduvalt näha-kuulda olnud) või on näiteks toonekurg radari kupli peal pikema puhkepausi pidanud;) ?
VastaKustutaVõimalik, et porikärbsed tiirutavad seal pidevalt.
VastaKustutaNoh, sadu taga nutvad Tallinnlased, saate nüüd lääneranniku ja saarte rohked sajud hoopis endale, kuna saarlaste silmis "arvutati jälle ida poole, mitte läänepoole".
VastaKustutaKuna mu öeldu jääb ilmselt arusaamatuks, siis toon klassikalise näite Tallinna kohta:
Ennustati mingiks x ajaks suurt sadu siia, aga järgmisel päeval arvutati see ida poole ning Tallinnasse midagi ei jõudnudki.
Nüüd seda "itta arvutamise maaniat" saavad kahjuks ka saarlased tunda.
Kahjuks varem ei saanud vastata, sest käisin vaatamas 2001. a rajatud klooster-hotelli Pirital: http://www.upload.ee/image/5806284/DSCN8965.JPG
VastaKustutaJah, oli küll huvitav ja tore, kuigi mõni ootas meeletut äikest, aga need jahid on pigem inimeste ja uute kogemuste, kohtade pärast, eriti kui peab planeerima mitu päeva ette.
Harku radari pildis on mingi naljakas anomaalia - näib, nagu oleks radari asukoha suhtes radiaalselt ridamisi väikeseid joonpagisid - need ei ole joonpagid, vaid kiilukujulised artefaktid (valepeegeldused). Lennukitega ei ole need kiilukujulisede kajad küll kuidagi seotud.
Neid artefakte põhjustab ilmselt samadel sagedustel töötavad elektromagnetlaineid saatvad seadmed. Need segavad seadmed peaksid olema tegelikult valmistatud nii, et kui saavad aru, et samas sagedusalas töötab veel üks seade, siis lülitab ennast uuele sagedusele, aga millegipärast need ei lülita - ja need on sellised seadmed, millel ka Tehnilise Järelevalve Ametil teave puudub (TJA-l vist on mingid raadioseire antennid paigaldatud, millega tuvastatakse rikkumine ja määratakse umbkaudne asukoht). Teletorn ilmselt erilisi probleeme ei tekitagi (sest Teletorni kohta peaks TJA-l olema kooskõlastus olemas), peamiselt tunduvad need seadmed asuvat radarist idas-kirdes.
Veel üks alternatiivne selgitus, mis peaks olema sisuliselt sama mis eelmises lõigus. Tehniliselt on süüdi WIFI seadmed. Vanemad, 2,4Ghz aparaadid ei tohiks segada, aga uuemad on 5Ghz. Ilmselt võimsamad neist tekitavadki valepeegeldusi radarisse. Ja veel: teoreetiliselt segavad radarit rohkem need seadmed, mis lähedal asuvad. Ilmselt on samale joonele paar hiina ülivõimsat wifi saatjat sattunud... Neil ilmselt ei ole sagedus ka nii paigas nagu võiks olla (täpsust ei peeta eriti oluliseks).
Jah, see näide itta arvutamise maaniast on hea ja selle tasuks koolitustesse ja kursustesse lisada.
Soomes täna taas äikest olnud, aga Eestis essugi.
VastaKustutaSoome isegi ei lubatud mingit äikesevõimalust? Masendav, vaesed Eesti äikesehuvilised...
VastaKustutaVõimalik, et järgmisest aastast olukord paraneb. Praegu on tugev El Niño. Ma pole küll täpseid arvutusi teinud, et palju see Eesti ilma mõjutab, aga mingi seos nagu oleks. Igatahes tundub, et La Niña aastatel on siinsed suved rohkem suve ja talved talve moodi. Tabel aastate võrdluseks on siin: http://ggweather.com/enso/oni.htm
VastaKustutaAhjaa, seoses sellega meenus, et pidin Eriku hooajalise äikeseprognoosi üles panema. Püüan õhtu jooksul seda teha.
VastaKustutaSeda õhumassivahetust kogesin Tallinnas sellisena, et mõne minuti jooksul muutus kagutuul väga nõrgaks ning püsis sellisena u. 10 minutit. Siis tugevnes nagu pagituulena uuesti samast suunast, puhangud isegi 10 m/s. Paar minutit hiljem puhus tuul juba lõunast ning veel mõni minut hiljem edelast. Kogu protsessi vältel oli jahenemine selgelt tunda. Kraadid langesid 20,x kraadilt hopsti 16,x kraadini.
VastaKustutaPilved aga jätkasid rahumeeli kagust liikumist ning sadu polnud üldse siin selle frondiga.
Jah, siin ka näha: http://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png
VastaKustutaTsükloni asukoht eriti ei muutu, seetõttu pilvede liikumissuund säilis.
Tere.
VastaKustutaKas kusagilt saaks ka kokkuvõtteid nädalavahetuse sajuhulkade kohta ?
Minu andmete järgi sadas Saare- ja Hiiumaal oma kuunorm vihma,
samas kui Ida-Eesti olevat päris kuivaks jäänud.
Selliste anomaaliate kohta tuleks mingit teavitust ikka jagada !
Aitäh.
@ 16. mai 2016 2:17
VastaKustutaTänan!
Aga miks siis tuul ikkagi pöördus, kui tsüklon paigal püsis? (Küsimus on huvi pärast, mitte norimise)
Ööpäevaandmetest tuleb sajuhulgad siis summeerida: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/ ja seejärel võrrelda seda pikaajalise kuu keskmise sademehulgaga http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/ (Sõrve, Vilsandi, Ristna on antud).
VastaKustutaÕhurõhu- ja temperatuuriväli oli püstsihis asümmeetriline. Vt valgete ja mustade joonte asendit (kumb muutus kiiremini?) http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016051512_1.gif
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016051600_1.gif