3. aprilli ülevaade. Eesti kohal on kõrgrõhuhari, aga öösel saabus soe front laussajuga (vihm), kuid õhumass pole eriti soe. Enne pilvisuse tihenemist võis öösel näha eredaid virmalisi.
Ilm püsib enamasti pilves, kuid õhematest kohtadest võib päike siiski läbi paista. Aeg-ajalt sajab vihma. Õhutemperatuur on 4...9 °C, sajusemas Virumaal madalam.
Kõrgrõhuhari liigub aeglaselt ida poole ja seetõttu läheb õhumass tasapisi soojemaks. Mingil hetkel saab soe õhumass uue läänetsükloni soojaks sektoriks ja ilm võib olla väga sajune.
Ain Vindi. 1. aprill · Võrumaa,Holsta küla. 18:02
Jana Kuusemäe. Kas on võimalik, et aprillikuus on külmasambad või siis valgussambad igal juhul mis see on? pildistatud täna [2. aprillil Raplamaal] samal ajal kui virmalisigi umbes 22.49 lõunataevas peaaegu peakohal.
Selgitus: valgussambaid tekitanud valgusallikas paistis kiudkihtpilvedesse, kus jääkristallidelt peegeldus valgus sobivalt ja sündis selline foto.
[Avaldatud Eesti Loodus 3/2014, http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/EL3_2014.pdf, järgnev veidi muudetult@]. Valgussambad on tavaliselt horisondist 5–20° kõrgused, kuid võivad teatud juhtudel ulatuda peaaegu seniidini. Kui kujutleme hiidsirklit, mille haarade alguspunkt on vaatleja asukohas, üks sirklihaar on maapinnaga tasa ja teine haar osutab valgussamba tippu, siis harude vahele jääv nurk ongi kõrgus horisondist kraadides.
Vahel nimetatakse neid ka päikesesammasteks, kuigi tihti pole päikesel selle halovormiga mingit pistmist. Valgusallikas võib olla ka kuu, tänavavalgusti või näiteks autotuled, mille kohale sammas tekib. Valgus peegeldub õhus hõljuvate plaatjate jääkristallide põhitahkudelt. Sambad võivad tekkida ka valgusallika alla; siis peegeldub valgus jääkristallide ülemiselt põhitahult. Tegelikult ei olegi mingit sammast, vaid üksnes miljonid vaatlejani jõudvad valgusvilked, mis loovad mulje sambast.
Valgussamba laius ja kõrgus oleneb vaatleja ja valgusallika asukohast, jääkristallide suurusest, hulgast, asukohast ja orienteeritusest. Näiteks, mida rohkem on ühesuguse asendiga kristalle, seda kitsamad on sambad. Kui vähemalt osa jääkristallide põhitahk on aluspinna suhtes suuresti kaldu ja valgusallikas asub horisondi lähedal, võivad sambad olla üsna kõrged. Vaikse ilmaga, kui sajab hõredat lund, hõljuvad jääkristallid aluspinnaga peaaegu paralleelselt ja nii tekivad võrdlemisi lühikesed, laiad ja vähemärgatavad valgussambad. Kui valgusallikas, näiteks päike, asub horisondist mitme kraadi kõrgusel, siis on tugevaim alumine valgussammas, sest valgus peegeldub rohkem jääkristallide ülemistelt põhitahkudelt. Kui Päike on loojunud, muutub alumine sammas aga nõrgemaks ja ülemine tugevamaks.
Erinevalt paljudest ülejäänud halovormidest tekivad sambad vaid valguse peegeldumise tõttu, seepärast on nähtus valgusallika värvi. Enamiku muude halonähtuste korral valgus murdub jääkristallides ja tekivad vikerkaarele tuttavad värvused. Valgussambaid näeb ka siis, kui jääkristallid pole optiliselt kuigi kvaliteetsed (sh lumehelvestena), olles sel juhul ainus vaadeldav halovorm – muid halovorme sellisel juhul ei teki.
Mõnikord tekivad libavirmalised: mitmekesiselt värvunud sammaste kogum, mis meenutab päris virmalisi. Enamasti võib neid võib näha pimedal ajal tavaliselt asulate kohal. Libavirmalised ilmuvad siis, kui väga külma ilmaga hõljub õhus ohtralt plaatjaid jääkristalle, näiteks teemanttolmuna. Kuna asulates on mitmesugust tooni andvaid valgusallikaid, võivad kujuneda eri värvi valgussambad.
2. aprillil hakkas ilma määrama kõrgrõhuhari. See muutis ilm päikeseliseks, sisemaal tekkisid rünkpilved. Selge ilmaga tõusis õhutemperatuur 5...10 °C-ni. Saartel tihenes pilvisus läheneva sooja frondi mõjul, kuid sademeid esialgu polnud, kuid hilisõhtul jõudis kohale nõrk vihm.
Soe õhumass tuleb lähemale, aga päris kohale ei jõua. Seepärast võib soe front jääda siiasamasse mitmeks päevaks ja ilm olla pilves või udune. Kui Venemaa tsüklon kaob, siis jõuab soe õhumass täielikult kohale ja ilm võib olla soe, aga sajune (6. aprillil).
Priit Tõnisson. 30.03.2016; 19:54; Märjamaa
J. Jaaguse kommentaar seoses karjalaskepäevaga: Kindel on see, et eesti rahvakalendri tähtpäevad on antud kõik vana kalendri järgi. Uuele kalendrile üleminekul pole keegi neid ümber arvutanud, nii nagu tehti inimeste sünnipäevadega. Nii nagu jõululaupäev oli vana kalendri järgi 24. detsembril, see tähendab et uue kalendri järgi 6. jaanuaril, nii on jõululaupäev ka uue kalendri järgi 24. detsembril.
Kõik tähtpäevad on uues kalendris 13 päeva nihkes. 19. sajandil oli see nihe 12 päeva. Seega tegelikult ei olnud praegune karjalaskepäev sugugi mitte sellel ajal kui praegu on 1. aprill, vaid praeguse kalendri kohaselt lasti loomad karjamaale ikkagi 14. aprillil. 1. aprillil oli enamasti tollal veel lumi maas. Kalendri vahetamise tõttu ei maksa täna need rahvatarkused midagi, mis on kindlate rahvakalendri tähtpäevadega seotud.
1. aprillil jäi Eesti madalrõhuvälja, milles ilm oli rahulik, aga pilves, hommikul Põhja-Eestis veel mitmel pool udune. Kohati esines sajuhooge, sh lumekruupidena (peamiselt Lõuna-Eestis). Sooja oli 2...7 °C. Muide, viimased 20 sekundit on väga toredad: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-04-01_12_puhas.mp3.
Tugevneb kõrgrõhuharja mõju. See muudab ilma kuivemaks ja selgemaks, aga soojemaks eriti ei lähe. Siiski päikeselise ilmaga peaks vähemalt sisemaal sooja üle 5 °C tulema.
Edasine sõltub sellest, mis toimub Venemaal: kui seal püsib tsüklon, siis soojeneb ilm väga aeglaselt, kui aga tee on vaba, saab kõrgrõhuhari liikuda itta ja soe õhumass kohale jõuda. Lisaks näitavad mudelid lõunatsüklonite rünnakuid pärast 8. aprilli.
1. aprillil avanes võimalus lennukiga Riiga sõita. Seepärast avanesid pilvestikud ülaltpoolt, lõpu poole ka lumekruupidest läbisõit.
31. märtsil määras ilma tsükloni lohk koos osatsüklonitega. See põhjustas nõrga ja muutuva suunaga tuult; öö jooksul arenes rekordudu, mis jäi merel ja rannikualade püsima pärastlõunalgi. Lõuna-Eestis läks hommikul sajule (peamiselt vihm, aga kohati teatati ka lörtsist), hiljem sadu nõrgenes.
Sooja oli 2...7 °C, päikeselisemates kohtades tõusis veidi üle 7 °C, udustes kohtades jäi 0 °C lähedale.
Ilm püsib muutusteta. Ilmselt jõuab õhtu jooksul udu ka sisemaale. Sademeid võib olla rohkem hommikupoole, sh lörtsina.
Nädala lõpuks tugevneb kõrgrõhuhari, mis hoiab ilma kuiva ja jahedana.
Rekordudu Pirital (lähim osa veepinnast oli ca 10 m kaugusel).
30. märtsil määras ilma madalrõhulohk, mis muudab ilma pilviseks ja mitmel pool sajuseks (vihm), aga kuna see lohk oli hääbuv, oli ka selgimisi (kõige päikeselisem Virumaal).
Pärastlõunal tekkis Harju- ja Raplamaal kerge äike, mis hajus päikese loojudes. Äikesega kaasnesid vihmavalingud ja jääkruubid (peenrahe). Äikest oli ka Lätis: http://www.delfi.lv/laika-zinas/raksti/perkona-ducinasana-un-zibens-parsteidz-ridziniekus.d?id=47249811.
Sajualad Sürgavere radaril äikese ajal (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/).
Loode-Eesti paukunud äike Vasalemmast nähtuna. Andres Tuzbergi foto
Merel arenes udu, mis piiras nähtavust saarte rannikualadel ja kohati läänerannikul. Udu muutus õhtul hajusamaks, aga tekkis ja tihenes seejärel ka mandril.
Sooja oli valdavalt 5...10 °C (kõige soojem põhjarannikul, eriti Virumaal, nt Narvas kuni 13,3 °C), kuid udust haaratud aladel oli märksa külmem, Pakril langes hilisõhtul koguni miinuspoolele.
Lohud ja osatsüklonid jäävad ilma kujundama mitmeks päevaks. Aeg-ajalt sajab (võib ka lörtsi tulla, sest õhumass jahtub).
Nädala lõpus hakkab ilma määrama antitsüklon, mis muudab ilma kuivaks ja selgeks, aga külmas õhumassis kargeks (öösiti enamasti alla 0 °C, päikeselise ilmaga võib sooja loota üle 5 °C).
29.märts Vana-Võidu. Kristjan Kalda foto
29. märtsil eemaldus antitsüklon Venemaa keskoblastite ja Uuralite kohale. Eesti ilma määrab Norra merele jõudnud tsükloni soe sektor. See tsüklon tõi Prantsusmaale, Beneluxi maadesse ja Saksamaale ööpäev varem tugevaid äikeseid ja hiidrahet, tormine oli ka Suurbritannias. Eestis on ilmaprotsessid märksa rahulikumad.
Ida-Eestisse tõi idavool lõunatsüklonist (Venemaal on vähemalt kaks tsüklonit: http://en.sat24.com/en) ülemise ja keskmise kihi pilvi. Seetõttu jäi õhutemperatuur seal madalamaks (10 °C lähedale).
Kuumateravik oli suunatud Lääne-Eestisse, kus püsis veel päikeseline ilm ja õhutemperatuur tõusis koguni 15 °C lähedale. Nii tekkis uusi kuupäeva soojarekordeid (http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid, kuupäev oli veelgi soojem 2007. a, kui märtsis oli kahenädalane kuumalaine: http://ilm.pri.ee/ilmateenistuse-paeva-ekstreemumid/29/3).
Saartel tihenes pilvisus läheneva frondi mõjul ja hooti hakkas vihma sadama. Õhutemperatuur langes pilvede ja saju mõjul alla 10 °C.
Lõuna pool on äikesed: http://en.sat24.com/en/scan/visual, http://www.meteo.lt/en/web/guest/radar-information. Foto Poolast: http://www.wstaw.org/m/2016/03/29/IMG_0735.jpg.
Tsükloni lohk jõuab Eesti kohale, pilvisus tiheneb ja läheb sajule. Õhumass jaheneb aegamööda. Seejärel tugevneb antitsüklon, mille idaservas püsib jahe ilm. Suurt lumesadu või külmalainet pole siiski ette näha.
Eero Hermann. 13:10 @Tartu 29. märts. 2016
28. märtsil püsis Venemaa lääneservas antitsüklon. Selle mõjul oli Eestis ilm päikeseline ja soe (8...14 °C, kohati rannikualadel vähem) ja üsna tuuline.
Sarnane ilm püsib veel ligemale ööpäeva, siis tuleb Läänemerele tsüklon pilvise ja sajuse ilmaga. See tähendab ka ilma jahenemist, aga pööret talve poole oodata siiski pole.
Tuleb kevadiselt soe nädal, kuid nädala algus on siiski (märksa) soojem.
Nädala alguses määrab ilma veel Venemaale jõudnud soe antitsüklon, mille lääneservas on soe õhumass. Suhteliselt tuulise ilma tõttu ei ole öine jahtumine kuigi tugev ja ei teki tugevat inversiooni, mis viiks suure tõenäosusega udu ja sombuse ilma tekkimiseni. Seetõttu võib loota päikeselist ilma ja õhutemperatuuri tõusu 8...12 °C-ni. Soe ja päikeseline võib olla ka 29. märts, kuid siis hakkab ilm muutuma.
Antitsüklon nihkub üha kaugemale itta ja laguneb. Seetõttu pääsevad tsüklonid ja nende lohud Läänemerele. Märts lõppebki ilmselt pilves ja sajuse ilmaga. Kuna õhumass on külmem, siis võib tulla ka lörtsi ja märga lund. Aprill algab ilmselt kuivemalt, aga jaheda ilmaga.
Udu Sõrves 26.03.16 (nähtavus võis olla 50 m). Johannes Kõdari foto
Sademetehuvilistele antakse lõpuks ometi armu. Nüüd saavad ehk tunda põuahuvilised seda, mida sademehuvilised siiani, ehk et üks ootamine ja ootamine, aga ikkagi üks lõputu piiripealisus või sootuks vastupidi minek.
VastaKustutaSademeid udu või nõrga vihmana juba tuli. Kas siin on siis ka põuahuvilisi?
VastaKustutaÜks eelmise postituse kommenaariumis paistis küll olevat.
VastaKustutaAa, kahju siis. Loodame, et kisklemiseks ei lähe.
VastaKustutaSee suur lumesajuanomaalia Väike-Maarjas on satpildilt veel praegu imehästi näha - muust lähiümbrusest selgelt valgem - vist lumiseim riik (Põhja-)Euroopas.
VastaKustutaVõibolla see tundub nii, sest Virumaa on läbi aegade kaunis metsatuks raiutud.
Veel hakkas silma, et Laadoga jäävaba ning pikk kitsas pilvevööt Läänemerel.
Jah, lund on Pandiverel veel kohati pea põlveni, kuid pidev lumikate on veel muudeski kohtades. Selle nädalaga peaks vast lumi ikkagi ära sulama.
VastaKustutaTuisuvaaludes/täistuisanud lohkudes oli põlvini ehk?
VastaKustuta----------------------------------------------------
Loodetavasti tuleb selliseid anomaalseid laineid veel.
Lumeolud Lääne-Virumaal Simunas 27.03.2016. Metsas ulatus lumi kohati veel põlvedeni http://tinyurl.com/z33upyt
VastaKustutaSimuna...miks ma ei imesta :D.
VastaKustutaTeiseks peaks ju metsas ja puude all just vähem olema - või oli Simunas enne sula lagendikel 70 cm lund?
VastaKustutaMuidugi oleneb ka põlvest, aga Kairol see ehk ikka umbes 50 cm kõrgusel.
Ma arvan, et võta Kairoga ühendust ja küsi üle see eilne lumesügavus :).
Tere! Enamasti vastab see tõele. Me käisime metsas Pedja jõe ja erinevate kraavide ääres jalutamas. Seal oli lumi kohati ikka täitsa sügav. Üks mu sõber, kes on samuti loodus- ja ilmmahuviline, astus kogemata läbi lume ühte kraavi ja ta oli sügaval lumes ning samaaegaselt osaliselt vees. Õnneks ta sai enda jala välja sealt. Kraavide kohale on meil jah metsas palju lund kogunenud. Kui sinna ikka jalaga sisse astud, siis lumi ulatub peaaegu põlvedeni, kuid mitte täielikult. Osade kraavide kohale on vajunud veel ka puud ja kui nende peal püsib ka lumi, siis on sügavale lumme vajumine üpris tõenäoline.
VastaKustutaAitäh vastamast!
VastaKustutaSeda ma tahtsingi teada saada, et kas lumi on sügavam vaid nn kogunemiskohtades või ongi teil metsas selline põlvini lumikate. Nüüd siis asi selge!
Tänud ka selle eest, et ise vastasid - sul ju vahetu kontoroll sealsete olude üle ;).
Tallinna lõunaosas oli ka eile metsatagustes põhjapoolsete kraavide lõunakallastel kohati kuni 20 cm lund. Aga täna oli +13 kraadi, tuul ja päike :)
Kairo tegi vähemalt ühe inimese tuju nüüd rõõmsaks.
VastaKustutaKüllap tegi/teeb paljudel nagu sinagi :)
VastaKustutaVähemalt midagi head, samas ei ole veel radari osas e-kirju saanud, et ettepanekuga edasi minna.
VastaKustutaPaistab, et Tallinnas sündis täna kuupäeva soojarekord. Märtsis 14 kraadi sooja pole just iga-aastane nähtus.
VastaKustutaJah, kuumateravik oligi seekord loodesse ja läände suunatud.
VastaKustutaSattusin rongiga sõitma ja Tapast edasi on kõikjal näha paksu ühtlast lumikatet - see sulab siin isegi sooja pilves ilmaga vähemalt veel nädal aega.
Tundub et sadu jääb oluliselt nõrgemaks.
VastaKustutaJah, lohk on hääbumas ega suuda sademeid eriti põhjustada. Aga Leeduni jõudis üsna korralik joonpagi, postitusse on lisatud üks foto Poolast; 29. märtsi äikese levik välkude järgi http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20160329
VastaKustutaMiks need koguaeg just enne Eestit hääbuvad?
VastaKustutaSee on seotud nende tekkekoha ja dünaamikaga: enamasti tekivad ookeanil või lihtsalt kaugel eemal, nii et kohale jõudes on jõudnud hääbumise või lagunemise faasi.
VastaKustutaEile oli mõnus sume õhtupoolik, edaspidi näib igav üksluine ilm taastuvat. (+5 kraadi lähedane päevast päeva, võimalik et ka nädalast nädalasse)
VastaKustuta@ 29. märts 2016 16:42
VastaKustutaJah, vana rekord trumbati 2,1 kraadiga lausa üle - uus rekord peaks olema +14,2 kraadi, mis aga jääb eelmise aasta varasemale, kuid veelgi soojemale alla. (+15,1'C 18.03.2015)
Lähemal paaril nädalal pole temperatuurirekordeid väga tõenäoliselt loota, küll aga nt õhuniiskuse, jne
Detektorid registreerisid täna Riia külje all välke. Radari järgi paistab ka Eestis rünksajupilvi liikuvat. Mitte küll väga vägevaid, aga siiski (radarikaja roheline). Ilm.ee äikesekaart andis Eestile samuti õhkõrna äikeselootuse. Kas keegi on midagi märganud? Tartus hetkel ilm mõnusalt pilvine ja sajab nõrka uduvihma.
VastaKustutasakus oli õhtul nn äikese-eelne taevas ühes värvika loojanguga. lõuna- ja kagutaevas oli näha sajuala.
VastaKustutaJah, oli äike, postitusse lisatud!
VastaKustutaVäga varajane äikesehooaja algus siis. Samas, pikemaajalised prognoosid midagi väga rõõmustavat ei luba. Kaldun ka ise arvama, et küllap aprill jahedapoolne tuleb.
VastaKustutaHetkel alates 05.aprillist korralik "kuumalaine" arvutatud.
VastaKustutaEriti 09.aprilliks.
Jah, see pikne läheb juba suvise äikesehooaja sisse (tugev äike Kundas kuulus veel talvisesse äikesehooaega).
VastaKustutaEks siis paistab, kui suureks see kuumus osutub.
Euroopa mudel on GFS'ga võrreldes ebatäpsem(eriti pikaajalisemas väljavaates), kuna see imiteerib pidevalt viimast, olen mitu aastat seda tähele pannud. Kui Ilmateenistus oma prognoose esimese järgi teeb, siis paneb küll imestama, kuidas nad nii täpsed on. GEM ei progoosi samuti ühtki soojalainet siia.
VastaKustutaNiiet ikkagi tekkis välke? Äikesegrupis arvati pigem vastupidist ehk välkudeta äikeseks.
VastaKustutaGFSi järgi on ka täna sarnane äikesevõimalus, aga seda ilmselt siis, kui ilm on selge või väheste pilvedega, mistõttu päike saab aluspinda kütta.
Lõunane uuendus näitab kuumuse riivamist ehk et Eesti sattumist klimaatilisse piiripunkti. Kuuma südamik jääb Poola, kus on kuni 27 kraad loota ning ka suurt äikeseohtu.
VastaKustutaSalvestasin selle väljundi ära, et võrrelda kui 8. aprill päriselt käes on.
Ilmateenistuses vaadatakse jah ainult Euroopa mudelit ja sealt võetud arvutusi.
VastaKustutaJah, kõminaid kuuldi, nähti välke. Sat24 ei saanud äikese ajal kahjuks vaadata, et näha, kas seal oli mõni registreeritud välk ka. Aga tänase võimsad rünksajukad on Lätis ja Leedus, radaripildil http://www.meteo.lv/radars/?nid=482
Hetkel mudelitel huvitavad väljundid järgmiseks nädalavahetuseks.(8-9 aprill)
VastaKustutaEuroopa mudel näitab korralikku kuumalainet (+10 isoterm) ja GFS hoopis külmalainet (-10 isoterm)
Jah, ilmselt mingi tormiline olukord tulekul.
VastaKustutaTõenäolisimalt tuleb 0..-5 kraadi vaheline isokas.
VastaKustutaNo nüüd mõlemad mudelid ennustavad kuumalaineid.
VastaKustutaTundub,et tuleb väga huvitav olukord.Kas see võiks olla soodne ka äikese tekkeks?
Lõuna-Leedus põhjustas 1.04.2016 äikest selline riiulpilv (foto: Deividas Mockelis)
VastaKustutahttps://scontent-fra3-1.xx.fbcdn.net/hphotos-xaf1/v/t1.0-9/12512778_997396497015761_195214633994279020_n.jpg?oh=fb39e2e460c086687595acd70b8373a3&oe=578FBAE9
Kairo siin. Jah, millestki sellisest õnnestus lennukiga läbi sõita, lahtised esemed põrkusid põranda-lae vahet jne.
VastaKustutaÄikesevõimalus oleneb täiesti õhumassi omadustest ja siis sünoptilisest olukorrast, kas see võimalus avaneb või suletakse. Kuuma ja külma õhumassi ning lõunatsüklonite korral on äikesevõimalus suurim lõunatsükloni soojas sektoris. Selle sattumisel siis või jaheda niiske lääne-, loodevoolu korral on äikesevõimalus.
Sisemaalastel jah veab, suvalisest suunast võib äike tulla. Loodenurklastel on vaid lõunast idani see õhkõrn lootus.
VastaKustuta-----------------------------------
Eesti äikeselisusest üldisemalt rääkides, siis asume üsna "äikesemaade taseme" piiripeal - praegusest 500 km loode pool on äikesekliima nadi, samapalju kagus iga kuumalainega vägevad äikesemängud.
500 km sai üle pakutud - paarisajastki juba piisab*
VastaKustutaEdelasuund on vast Harjumaal äikese kohalejõudmiseks soodsaim.
VastaKustutaKirre on üle-eestiliselt äikesevaeseim suund.
VastaKustutaJah. Kairo lingitud pildi kohta: ta selgitas välja, et see on varastatud pilt: üks leedu fotofraaf võttis selle ja tegi ringi oma lehel Pilt on tehtud tegelikult Lõuna Dakotas 2012.
VastaKustutaMärts tuligi normist peaaegu 2x kuivem, nagu siin blogis sai paar nädalat varem ennatlikult arvatud.
VastaKustuta@ 2. aprill 2016 21:45
VastaKustutaSee pilt tunduski veidralt töödeldud mulle juba kohe - näiteks need udukogud silla trellidest eespool.
Selliseid kihtpilvede laike esineb ka looduslikult. Kahtlust võiks äratada pigem üldine õhkkond ja värving, võimalusel ka võrdlused radari- ja satelliidipiltidega.
VastaKustutaKas ka silla pulkadest eespool?
VastaKustutaHIRLAM näitab teisipäevaks mõnusat soojust meridionaalsesse Kesk-Eestisse (Harjumaast üle Raplamaa kuni Pärnumaa-Viljandimaa lõunapiirini), kus võib üle 15 kraadi sooja tulla. Ka saarte sisealadel on veidi üle 14 kraadi oodata. Mujale esialgu külmemat oodata.
VastaKustutaIlmateenistus prognoosib kolmapäevaks Kagu-Eestisse kuni 17 kraadi sooja. Huvitav, kas ka sellel aastal hakkab see kagumaraton jälle pihta?
VastaKustutaÕhumass on siis ühtlaselt soe, aga väga soojaks ilmaks peaks olema selge ja kuiv, pilves sajuse ilmaga eriti üle 10 kraadi sooja ei ootaks; selge ilmaga avalduks sooja õhumassi potentsiaal ilmselt igal pool, kui tuul just veekogu poolt ei puhu.
VastaKustutaJah, udu võib ka eespool olla, olenevalt kuidas see hoovab üle silla ja sageli pole udu päris ühtlane, Viljandi lossimägedes, Keila-Joal jm vahel küll midagi sarnast olnud.
@ 3. aprill 2016 13:48
VastaKustutaSee on igal aastal nii ja jääbki olema seni, kuni Läänemeri pole pinnasega täidetud.
@ 3. aprill 2016 13:57
VastaKustutaSiin oleks justkui tegu konfirmatsiooni biaasiga..
Antud pildil siiki on see sillapulkade efekt selgelt töötluse maiguga.
Jah, ma saan aru, milles on asi: need udulaigud omavad sellist kvaliteeti, et on töödeldud (loodusliku puhul on sel teistsugune (sensoorne) kvaliteet).
VastaKustutaHuvitav, et just see udulaik on nii selge indikaator töötlemisest, aga ei ole teisi sama ilmekaid.
Novot, ehk igaühe tunnetus on erinev. Need udukogud on liiga kompaktsed, et olla sellistena sillapiirdest eespool. Hingeõhu aurupilv võib ehk tõesti paista selline, aga looduslik udu on ikka hägusem.
VastaKustutaTeiseks on jah see värving pildil ebareaalne.
Fakebooki pilvegrupis on tihti näha pilte, millel metsa kohal on helendav vöönd. See on üks paljudest, mis mind töötluses häirib!
Olen muidu originaalne, ehk et säilitan pilte nii nagu need kaamerast tulid.
Jah, see on imeline, et oled originaalne ja oskad tähele panna töötlust.
VastaKustuta