10. nädala ilm (7.–13.03.2016)

Kommentaariumi link
2015. a kokkuvõtet on veidi edasi tehtud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2015.htm.
Meteoroloogiapäev: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/oled-oodatud-meteoroloogiapaevale
Testi oma ilmateadmisi! http://ilm.ee/?inf=25 (NB! Sisse saab logida ka FB kontoga!).

13. märtsil jätkus antitsükloni mõjul rahulik ja sademeteta ilm. Alates Loode-Eestist tekkis udu, mis levis pea kõikjale ja tekkis härmatis, ainult saartel ja Kagu-Eestis jäi uduvabaks. Päeval selgines peamiselt Ida-Eestis, mujal oli pilvine või päris pilves, Loode-Eestis udune.
Õhutemperatuur tõusis 0 °C lähedale, jäädes kohati kõrgustikel ja udustes paikades miinuspoolele, päikeselistes kohtades kuni 4 °C.
Antitsüklon määrab ilma ka järgmistel päevadel, kuid see liigub üha kaugemale läände. Seetõttu hakkavad mõju avaldama ka sukeldujad. Üks sellehõnguline madalrõhulohk võib juba homseks kerge saju tuua (peamiselt lumi, kui midagi peaks sadama).
Edaspidi jõuab kohale soojem õhumass, mis võib tuua kevadhõngulise, kuid öösiti on ilmselt mitmel pool endiselt alla 0 °C, alles talvise ilma eel võib jääda ööpäevaringselt plusspoolele.

Udu levik päeval (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Martin Kivi. Udune hilisõhtu Kiilis 12.03.2016 22:59:

12. märtsil jätkus rahulik ja sademeteta ilm. Hommikuks läks ilm mitmel pool pilve, kuid päeva jooksul selgines taas, kohati tekkis rünkpilvi.

Õhutemperatuur tõusis päikeselise ilmaga üle 0 °C, kuid õhtul langes sellest taas madalamale.
Antitsüklon jätkab liikumist läände. Seetõttu võib tuul tugevneda, on prognoositud ka kergeid sademeid. Õhumass soosib öiseid miinuskraade, mistõttu lumi eriti ei sula (lumele tekib sulamist takistav jääkoorik; lume struktuur muutub firnitaoliseks).
Kui antitsüklon jõuab Suurbritannia kohale, siis muutub ilm Läänemere ääres päris talviseks: meridionaalse tsirkulatsiooniga tuuakse põhjast kohale külm õhumass, aga sukeldujad toovad lund.

Varsti võivad talvised ilmad tagasi tulla: selleks peab antitsüklon liikuma Suurbritannia kohale (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Tihe lumesadu Jõgeva linnas 8.03.2016. Kairo Kiitsaku foto

11. märtsil püsis Eesti kohal antitsüklon. Selle mõjul oli ilm esialgu pilves, kohati udune või uduvinene, kuid päeva jooksul alates Virumaast ilm selgines. Tuul oli valdavalt idast ja kirdest ning enamasti nõrk.
Õhutemperatuur oli öösel valdavalt alla 0 °C, kuid päikeselise ilmaga tõusis kohati +5 °C-ni (Narvas). Õhtul langes kõikjal taas miinuspoolele.
Antitsüklon liigub läände, jõudes Põhjamere kohale. Selle idaserv jääb määrama Eesti ilma. Pilvisus on muutlik, aga olulist sadu ei tule. Tuul on valdavalt nõrk. Jaheda õhumassi tõttu ilmselt öised miinuskraadid jäävad püsima.

Antitsüklon püsis Eesti kohal, aga ilma mõjutas ka soe front, mis andis piisavalt niiskust pilvede tekkeks (DWD).

10. märtsil tekkis Eesti kohal antitsüklon, mis liikus Soome lahe kohale. Seetõttu asendus öine udune ilm päeval pilves, sest püsis üsna märgatav inversioon (http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2016&MONTH=03&FROM=1000&TO=1000&STNM=26038) ning nõrk ja muutlik tuul asendus ida- ja kirdetuulega, mis kandis idast soojust ja niiskust juurde (inversioon, lauspilvisus). Udu jäi õhtuni püsima kohati saartel. Ilm oli sademeteta.
Õhutemperatuur oli öösel valdavalt -1...-7 °C, kuid tõusis vastu hommikut külmemates kohtades -3  °C lähedale, mujal püsis. Päeval oli 0 °C lähedal, kus selgines mõneks ajaks, seal tõusis +4 °C-ni. Õhtul langes kõikjal miinuspoolele.

Antitsüklon liigub läände, aga jääb ilma siiski veel mitmeks päevaks määrama. Seetõttu peaks rahulik ja sajuta ilm püsima, kuid on suure tõenäosusega pilves. Järgmise nädala alguseks võib Eesti kohale jõuda väga soe õhumass. Kuna sellega kaasneb tuule tugevnemine, võib pilvekiht kaduda ja sel juhul on päikeselise ilmaga kevadiselt soe.

Pilves ilm Ahtmes.

9. märtsil tugevnes antitsüklon, mis muutis ilma kuivemaks, kuid esialgu enamasti pilves ilm püsis. Selginema hakkas alates Lääne- ja Põhja-Eestist, kus kohati oli päeva teine pool üsna päikeseline. Õhtul läks selgeks juba mitmel pool. Tuul püsis valdavalt nõrk.
Õhutemperatuur tõusis 1...5 °C-ni, kuid langes pärast päikeseloojangut mitmel pool miinuspoolele; tekkis udu.
Antitsüklon tugevneb Eesti kohal ja jääb paigale mitmeks päevaks. See toob kaasa rahuliku ja sademeteta ilma; võib olla selge – sel juhul võib öösiti tulla kuni –7 °C, sest õhumass ei ole kuigi soe, kuid päeviti tõuseb temperatuur siiski üle 0 °C.

Kui kauaks see jääb püsima ja mis muutused pärast antitsüklonit võivad tulla, on lahtine. Üsna tõenäoline on talvine pööre järgmisel nädalal.

Katri Kotkas. Nädalateemasse ei sobi, küll aga tänase õhtu teemasse wink-emotikon Loojangutaevas Pärnumaal. 07.03.16

8. märtsil määras ilma meridionaalne frontaaltsoon ja sellel tekkinud lõunatsüklon, mis liikus otse üle Eesti lõunast põhja. Selline sünoptiline olukord põhjustab tüüpiliselt ekstreemseid ilmaolusid, nagu suur udu, tugev sadu jne, nii juhtus sellelgi korral.
Öösel arenes pea kõikjal udu, mis jäi mõnel pool püsima ka päeva teisel poolel (kõige rohkem Lääne-Eestis). Hommikul tihenes pilvisus ja alates Kagu-Eestist hakkas sadama, sadu oli tugev. Sooja frondi ees sadas peamiselt lund ja lörtsi, järel aga vihma. Kohati jäi sajuga samaaegselt püsima udu või oli pilvede alumine piir väga madalal. Sadu levis loode poole, jõudes alles õhtuks Harjumaale ja saarteni. Sooja frondi järel tekkis advektsiooniudu (nt Tartumaal).
Õhutemperatuur oli 0...3 °C, kuid sooja frondi järel ehk peamiselt Kagu-Eestis, tõusis üle 4 °C.
Andmed sademete kohta: * Alatskivil Tartumaal sadas 8.märtsil 20 mm ,peamiselt vihmana.
* Tartus 13,2 mm sadanud
* Marul 11 mm sadanud ,vaikselt lörtsi sajab praegugi õhk +2 maapinnale on 2 cm kiht värsket kraami pidama jäänud,päevane sadu sulas sisuliselt kohe ära,tuulevaikus,lauspilves.
Kogu Eesti haaranud udu kuulus advektiiv-radiatsioonilise udu liiki. Sageli advektiivne ja radiatsiooniline (jahtumis-)udu kombineeruvad, mis tähendab, et soe õhumass liigub külma aluspinna kohale ja jahtub altpoolt tugevasti, kuni tekib kondensatsioon. Udu tihenemist soosib vaikne ja udukihi kohal pilvedeta (selge) ilm. Sooja ja niiske õhumassi sisseränne selge ja vaikse, st jahtumist soodustava ilma saatel on ilmselt põhjus, miks üldudu tekib mõnikord ka kevade lõpus ja suve hakul, kui ööd on kõige lühemad. Juba suhteliselt vähese öise jahtumise tõttu saab veeauru kondenseerumise tõttu udu tekkida. Selline olukord viitab suurele äikese tekkimise võimalusele ja seda eeskätt sisemaal (praegusel ajal vastab sellele sobiv sünoptiline olukord).

Meridionaalne frontaaltsoon, mis pakub ekstreemset ilma (udu, tugevad sademed). Sellel arenes lõunatsüklon, mis tõi Eestisse tugeva saju (DWD).

Advektiiv-radiatsiooniline udu Laagris.

Lõunatsüklon tõi kaasa kohati lausa raevuka saju. Selline tohutu lumesadu, mille tagajärjel murdus isegi puid, nähti Simunas. Janek Pärna foto.

Lumesadu muutus omaette sündmuseks ka Viljandis. Seal mõõdeti (joonlauaga) suurimate räitsakate läbimõõduks kella 16-17 vahel vähemalt 7-8 cm, mis võib olla Eesti rekord. 
Lugu sellest erakordsest sajust avaldati Sakalas (http://sakala.postimees.ee/3611345/viljandis-langes-hiidlumehelbeid). 
8. märtsi ilm Viljandis läbi pilvevolli kaamera: http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/. 
Foto: Aivar Aotäht (Sakala).

7. märtsil tõi Rootsi jõudnud lõunatsüklon kaasa vihmasaju ja sooja õhumassi. Öösel algas sadu kohati jäätuva ja jäävihmana, mis on lõunatsüklonitele iseloomulik. Päeval eemaldus suurem sadu kirdesse, kuid mitmel pool arenes advektsiooniudu; saartel läks juba päeval selgemaks, hiljem ka mandril, ent õhtul haaras udu pea kogu Eesti. Õhutemperatuur tõusis 1...5 °C-ni.
Eesti ilma hakkab mõjutama Aadria mere lõunatsüklon (selle mõjul märatseb Albaanias ja Kreekas tugev äike, vt täpsemalt http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?text=yes&fcstfile=2016030715_201603070937_-_mesoscalediscussion.xml), täpsemalt sellest lähtuv aktiivne frontaaltsoon. See jõudis juba õhtul kohas: alates Kagu-Eestist hakkas vihma sadama.
Frondil areneb pisike lõunatsüklon, mis tuleb suure tõenäosusega otse Eesti kohale. Musta mere äärest pääseb kuum õhumass ilmselt Ida-Eestini, kus sooja võib sel juhul olla 5...9 °C. Esialgu on suurem sadu Ida-Eestis, hiljem rohkem Lääne- ja Põhja-Eestis (>10 mm/d), mis on jahedamas õhumassis – seal võib lisaks vihmale ka lörtsi ja lund tulla, eriti õhtul ja järgneval ööl (sulamispiiri laskumine aluspinnani).
Edaspidi tugevneb antitsüklon, mis muudab ilma kuivaks ja vaikseks, võib olla ka selgeks. See võib tuua külmad ööd, aga üsna soojad päevad.

Udu levik keskpäeval (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

7.03. märtsi Rapla keskpäevane ilm. Katri Lumi foto

Tuleb nullilähedase õhutemperatuuriga ja muutliku ilmaga nädal, mõned päevad võivad olla lõunatsüklonite mõjul väga sajused.
Nädala esimesel poolel määrab ilma meridionaalne frontaaltsoon, millest itta jääb Venemaa kuum antitsüklon, aga läände talvisemat ilma pakkuv õhumass. Sellel frontaaltsoonil tekivad lained ja lõunatsüklonid, mis liiguvad üle Baltikumi, tuues sajuse ilma (vihmast lumeni).
Nädala teisel poolel suureneb antitsükloni mõju, mistõttu ilm muutub kuivemaks ja võib olla ka selgemaks.
Õhutemperatuur on nädala vältel 0 °C lähedal, olles selgematel öödel miinuspoolel, kuid päeviti plusspoolel.

8. märtsiks prognoositakse lõunatsükloni üleminekul suurt sadu (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html).