7. nädala ilm (15.–21.02.2016)

Kommentaariumi link
2016. a suvel on juba seitsmendat aastat järjest plaanis korraldada ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek, kuid seekord konverentsi nime all, täpsemalt: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2016.htm.

ERR teadusportaalis jäävihma kohta: http://novaator.err.ee/v/keskkond/047ae422-8d66-4926-ab0a-12cf719eb237/kuidas-tekib-jaatuv-vihm. Saadetud tekst oli selline:
18. veebruaril hakkas mitmel pool sadama vihma, kohati tugevalt, kusjuures õhutemperatuur oli alla 0 °C.  Vihm jäätus, tekitades ohtlikku libedust ja muid selliseid probleeme.
Allajahtunud sademed (jäävihm, jäätuv vihm ja jäälörts) on Eestis seotud eeskätt lõunatsükloniga, mis toob väiksematelt laiustelt kohale väga sooja õhu, kuid selle all, maapinna lähedal, on külm (miinuskraadidega) õhukiht. Sellist olukorda, kus temperatuur kõrgusega tõuseb, nimetatakse inversiooniks. Inversioon kaasneb allajahtunud sademetega alati ja on väga tugev.
Kõige tuntum allajahtunud sademete liik on jäävihm. See kujutab endast osaliselt või täiesti jäätunud vihmapiisku: lumi sulab soojas õhukihis vihmapiiskadeks, kui need satuvad uuesti külma (miinuskraadidega) õhukihti, kus need hakkavad jäätuma. Jäävihmaga sarnane on jäätuv vihm, mille ainsaks erinevuseks on see, et sademed (vihm) on täiel määral vedelad. Sageli sajabki jäätuvat (udu)vihma, sest külma õhu kiht pole piisavalt paks või piisavalt külm, et uuesti jäätumine toimuks. Ja lõpuks on olemas jäälörts, kus osaliselt sulanud lumehelbed on külmas õhukihis uuesti jäätunud – tugeva tuulega kõndija jaoks võib see olla päris valus.

21. veebruaril asendus lõunavool läänevooluga, sest Venemaa antitsüklon triivis üha kaugemale itta ja võimaldas läänetsüklonite pääsu Läänemerele. Sellega seoses läks tuulisemaks, kohati tuiskas veidi. Sadas enamasti lund, Lääne-Eesti kohati ka lörtsi ja saartel vihma.
Sajune ilm jätkus päeval, kusjuures mere jõudis õhtuks saartele ebapüsivusjoon tugevamate sadudega. Õhutemperatuur oli enamasti  0...1 °C, kohati rannikualadel kõrgemgi, ainult Pandivere (ja ilmselt ka Haanja) kõrgustikul püsis napilt alla 0 °C.
Norra merelt nihkub tsüklon lähemale. Seetõttu olulist ilmamuutust tulla ei tohiks, st on pilves ja sajune. Tsüklon jääb edaspidi Põhjamaade kohale täituma ja hoiab ilma pigem talvise. Seetõttu hakkab ilm mingil hetkel külmenema, kuid esialgu on ikka  0 °C lähedal.

Lumi Laagris. 

Lumerohke päev Simunas 21.02.2016. Kairo Kiitsaku foto (https://www.facebook.com/Ohtlikud-ilman%C3%A4htused-Eestis-930386433682884).

20. veebruaril määras ilma veel Venemaa antitsükloni lääneserv, kus frontaaltsoon hoidis ilma pilves ja sajuse (enamasti lumi). Rohkem sadas Ida-Eestis, kus on püsinud front. Selle läände nihkumisel jõudis märkimisväärsem lumesadu ka Lääne-Eestisse, kuigi ikkagi sadas seal vähem kui ida pool.
Õhutemperatuur oli mitmendat päeva järjest öösel pisut alla 0 °C ja päeval veidi üle 0 °C.
Edaspidi suureneb läänetsüklonite mõju ehk pilves ja sajune ilm jätkub. Samas muutub ilm pigem talvisemaks, sest saabuva läänetsükloni piires õhumass jahtub, mistõttu sademed tulevad enamasti lumena. Õhutemperatuur püsib jätkuvalt 0 °C lähedal.

Jäävihm Tartus 18.02. Ain Vindi foto

19. veebruaril kujundas Baltikumi, sh Eesti, ilma jätkuvalt Aadria mere kohalt põhja liikuv lõunatsüklon: sellest lähtuv frontaaltsoon püsis meridionaalses asendis, hoidis ilma pilves ja ajuti sajuse.
Öösel muutus sadu enamikes kohtades lumeks, märkimisväärsem oli lumelisa Ida-Eestis. Kohati tekkis udu. Õhutemperatuur püsis 0 °C lähedal.
M. Merilaini kommentaar: Neljapäevane vihm ja jäätuv vihm pärines kaugetelt lõunalaiustelt. Juba mitu päeva on Vahemere idaosas, rääkimata Punase mere ümbrusest, valitsenud väga soe õhk. Aeg-ajalt on nii Kreetal kui kui Türgi Vahemere kuurortides õhutemperatuur tõusnud 25...28 kraadini. Eilatis ja Hurghadas on neil päevil maksimum olnud kõrgemal kui 30 kraadi.  Osa sellest kuumuses rebis  tänu Venemaal püsinud kõrgrõhualale teele põhja poole ja rikkus meie karge ja päikselise ilma. Rohkem: http://ilm.ee/?514985.
Esialgu püsib Venemaa kuum antitsüklon üsna stabiilne, mistõttu lõunavool ja lõunatsüklonite mõju püsib. See peaks andma kohati üsna tõhusa lume- ja lörtsilisa.
Aja jooksul Venemaa antitsüklon nõrgeneb ja viimaks kaob või eemaldub Uuralite taha. See annab võimaluse läänetsüklonite ja seega Atlandi mõjulepääsuks Läänemere ääres. See toob uued sajud ja olulise tuule tugevnemise (tõenäoliselt 21. veebruariks).
Edaspidi jääb saabunud läänetsüklon Põhjamaade kohale täituma ja võib hoida ilma suhteliselt talvise.

Lõunatsüklonist lähtuv frontaaltsoon Baltikumi ja Karjala kohal: see põhjustab keerulisi ilmaolusid (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

18. veebruaril hakkas ilma määrama Aadria mere lõunatsüklonist lähtuv frontaaltsoon. See aktiviseerus ööpäeva jooksul, sest antitsükloni lääneservas pääses kuum õhumass, mis Balkanil tugevat kuumalainet põhjustas, põhja poole liikvele. Selle aktiviseerumist on väga ilmekalt näha satelliidipildil: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/.

Hommikul oli ilm veel sademeteta ja mitmel pool võis näha päikesetõusu, Kirde-Eestis arenes öö jooksul udu. Õhutemperatuur oli -12 °C-st Mustvees -2 °C läänerannikul, saartel oli veelgi soojem. 

Päeva jooksul läks ilm kõikjal pilve ja peamiselt Lääne-Eestis hakkas sadama jäätuvat ja jäävihma, kohati oli sadu tugev, tekkis jäide ja kiilasjää. Hiljem kandus sadu Põhja- ja Ida-Eestisse,  sajuhooge jäi harvemaks, kuid lõuna poolt on õhtul oodata uusi sajuhooge. Õhutemperatuur jäi Põhja-Eestis enamasti mõni kümnendik kraadi alla 0 °C (Pandiverel kuni -1 °C), mistõttu jäätumine ei olnud väga tugev, mujal pisut üle 0 °C, kohati kuni 1,5 °C (Liivi lahe rannikualadel, Tõraveres).

Allajahtunud sademed (jäätuv vihm, jäätuv uduvihm, jäävihm, jäälörts) on külmal aastaajal lõunatsüklonite sagedased kaaslased – erandiks polnud seegi kord. Terminite selgitused vt allpool (radari- ja satelliidipiltide järel).

Saabunud soe õhumass jahtub tasapisi. Esialgu on jätkuvalt oodata allajahtunud sademeid, kohati võib olla ka lörts või tavaline vihm, hiljem, võib olla 19. ja 20. veebruari jooksul, ka lund ja lörtsi, sest frontaaltsoon püsib Baltkumi kohal. 

21. veebruaril võib ülekaalu saavutada läänetsüklon, tuul tugevneda ja kaasa tuua uued sajud (esialgu ilmselt lumi ja lörts, hiljem vihm).

  

Allajahtunud sademed ja jäävihm koos sulamispiiriga on väga selgesti jälgitavad radaril kollaste ja oranžide sajualade järgi (http://testbed.fmi.fi ja http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/)

Lõunatsükloni ja selle frontaaltsooni aktiviseerumine on hästi jälgitav satelliidipildil (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

*Jäävihm on sademed, mis kujutavad endast osaliselt või täiesti jäätunud vihmapiisku: lumi sulab soojas õhukihis vihmapiiskadeks, kui need satuvad uuesti külma (miinuskraadidega) õhukihti, kus need hakkavad jäätuma. Nii tekivad peenikesed ja tugevad läbipaistvad jääterad diameetriga 1–3 mm. Seega on jäävihma ajal tegu tugeva inversiooniga. Kui vihmapiiskade külmumine on osaline, siis võib tekkinud jääterade keskele jääda külmumata vett. Kõvale pinnale kukkudes võib terake katki minna ja järele jääda kaks poolikut koorikut. Mõnikord jäätuvad vihmapiisad täielikult – siis sajab jääkuulikesi, mis on samuti jäävihma üks vormidest. Jäävihma sajab iseloomuliku sahinaga. Tegu on laussademetega (kihtsajupilvedest, harvem kõrgkihtpilvedest).
Jäävihm on ohtlik, sest tavaliselt moodustub maapinnale ja esemetele, mille temperatuur on alla 0 °C, ülilibe jääkiht. Kui see tekib maapinnal, siis nimetatakse seda kiilasjääks, kui esemetele, siis jäiteks. Jäävihma sajab tavaliselt enne sula, seega seoses saabuva sooja frondiga.
*Jäätuv vihm ja jäätuv uduvihm. Jäävihmale sarnane on allajahtunud ehk jäätuv vihm. Sel juhul ei ole vihmatilkadel jääkesta ümber, vaid tegu on igati tavalise vihmaga, ainult et seda sajab miinuskraadide juures. Allajahtunud vihm moodustab samuti jäidet ja kiilasjääd.
* Jäälörts. See tekib sarnaselt jäävihmaga, kuid soojas õhukihis jõuavad lumehelbed vaid osaliselt sulada, st tekib lörts. See hakkab külma (miinuskraadidega) õhukihti sattudes jäätuma. Nii tekivad üsna karedad ja krõbedad lumetombud. Sellega võib kaasneda jäite ja kiilasjää oht. Jäälörts näitab tugeva inversiooni olemasolu, mis tekib tavaliselt enne sulale minekut.

Ellu Vibur. 18.02.2016 kell 12.13 Tallinnas. Kommentaar: sellised lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) tekivad tugeva inversioonikihi alla. Sellises stabiilses kihistuse tekib õhuosakese liikumine, mida nimetatakse Väisälä-Brunti sageduseks. 

H. Ohvrili selgitus: Stabiilse stratifikatsiooni korral suruti oma kohalt liikunud õhumass tagasi algnivoole. Inertsi tõttu ei peatu väike õhukogus aga algnivool, vaid liigub läbi algnivoo, seega sarnaneb tema liikumine vedrupendli võnkumisele. Tegemist on suhteliselt aeglaste võnkumistega, mida ei ole võimalik märgata mõnesekundilise vaatluse jooksul. Kui aga vertikaalsele võnkumisele kaasneb horisontaalne tuul, siis on suitsu või tolmu olemasolul on võimalik selliseid võnkumisi visualiseerida. Korstnast väljuva suitsu laineline horisontaalne trajektoor viitab stabiilsele stratifikatsioonile.

Jäätuv vihm Laagris. Ilmselt paksude pilvede tõttu oli väga hämar. 

 Jäävihma kuulikesed maapinnal (Telliskivi Loomelinnakus).

Aknal ja aknalaual on jäide, aga teepinnal kiilasjää. Telliskivi tänav

17. veebruaril määras ilma Poolast Ukraina kohale liikuv antitsüklon, mille hari ulatus üle Baltikumi. Harja telg jõudis õhtuks Venemaale, mistõttu avaneb tee soojale õhumassile.
Ilm oli öösel ja hommikul enamasti selge või vähese pilvisusega, pilvisem vaid Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur langes kohati -9 °C-ni, kuid enamasti jäi siiski 0...-6 °C vahele, saarte rannikualadel oli soojem. Päikeselise ilmaga ja soojenevas õhumassis tõusis õhutemperatuur valdavalt üle 0 °C.
Kuula ilma kokkuvõtet ja -prognoosi ka E. Pedassaare esituses:
http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-02-17_09_puhas.mp3b
Soojem õhumass toob kaasa pilvisuse tihenemise (esialgu tihenesid kiudpilved, hiljem on udu võimalus), seejärel suureneb ka sajuvõimalus. Saabuv soe õhumass tekitab ilmselt tugeva inversiooni, mis tähendab jäite ja kiilasjää ohtu, samuti allajahtunud sademete võimalust (juhul, kui sajab midagi).
Edaspidi hakkavad ilma määrama läänetsüklonid, mis toovad tuulise ja sajuse ilma. Antitsüklon liigub kaugemale itta, ilmselt Uuralite või Lõuna-Venemaa kohale.

Katri Kotkas. Täitsa pilves 17.02.16 Pärnumaal

16. veebruaril tugevnes antitsükloni mõju. Saabunud külmas ja kuivas õhumassis selgines hommikul taevas peaaegu kõikjal. Õhtul tihenes kohati pilvisus, eriti Harjumaal. Ilm püsis üsna vaikne ja päikeselise ilmaga tõusis õhutemperatuur hommikuselt kohati -7 °C-st valdavalt 0 °C lähedale.
Musta mere äärde, sh Bulgaariasse ja Rumeeniasse, on jõudnud võimas kuumalaine (päeval kuni 24 °C, Türgis koguni 32 °C; ilmateenistused on kuumuse eest ka hoiatanud). Venemaale liikunud lõunatsüklon suunab kuumalaine itta, st peamiselt Venemaale, kuid antitsükloni jõudmisel Venemaale läheb kuum õhk ka põhja poole liikvele.
18. veebruariks peaks see õhumass juba märgatavalt jahtununa jõudma Baltikumi, põhjustades esialgu lumesadu, hiljem ka sula. Näib siiski, et 10. veebruari +6 °C ikkagi ei kordu, sest siis oli õhumassi transport põhja tugevam ja kestvam.
Kuna antitsüklon liigub eest ära Venemaale, pääsevad mõjule läänetsüklonid. Need muudavad ilma tuulisemaks ja hoiavad sooja. Venemaa kuum antitsüklon ei pruugi siiski lõplikult laguneda või Uuralite taha minna, vaid võib aeg-ajalt tugevneda ja aidata kaasa troopilise õhumassi sissetungidele.

Päikeseline ilm Saadjärve ääres.

15. veebruaril jäi Eesti rõhkkondade vahelisse alasse (sadulasse), kus ilm oli vaikne, aga pilves.
Lõunatsüklonid tõid Ida-Eestisse suure lumesaju, mis kasvatas lumikatte kuni 20 cm paksuseks, kuid see lumi on märg – õhutemperatuur püsis jätkuvalt 0 °C lähedal või veidi kõrgemal (kuni +2 °C saarte rannikualadel).
Ilmakaardil on näha lõunatsüklonite ja põhjatsüklonite (sukelduja) vastasseis. Eestile saab esialgu tähtsamaks ilmselt sukelduja, sest Poolas tekkinud lõuna-osatsüklon liigub kirdesse ja viib suurema saju Valgevenesse, hiljem Venemaale.
Sukelduja tagalas saabub Läänemerele külmem õhumass ja ühtlasi tugevneb antitsüklon. Viimane liigub paari päevaga üle Baltikumi itta, avades tee soojemale õhumassile. See tähendab uusi sadusid ja ilma soojenemist nädala lõpus.

Üsna suurt osa Euroopast katavad lõunatsüklonid ja nende osad. Näha on Poola kohal tekkiv lõuna-osatsüklon, mis liigub kirdesse ja Eesti ilma otseselt ei pruugigi mõjutada. Põhja-Euroopas on näha loode-kagusuunalist sukeldujat, mis saab esialgu peamiseks ilmakujundaks. Lisaks sellele on näha Norra mereni ulatuvat kõrgrõhuharja, misa pärineb Assoori maksimumist ja millest areneb antitsüklon (DWD).

Tuleb kargem, aga siiski mitte päris talvine nädal. Esialgu mõjutavad ilma lõunatsüklonid, seejärel saab määravaks antitsüklon. 

Nädala alguses jätkub pilvine ja kohati sajune ilm lõunatsüklonite mõjul; õhutemperatuur püsib 0 °C lähedal.

Edaspidi paistab, et Assoori maksimumist areneb Kesk-Euroopa kohal antitsüklon, mis jõuab Baltikumi kohale, muutes ilma kuivaks ja selgimiste korral ka kargeks. Siiski olulist külmenemist ei ole oodata: pilves ilmaga on õhutemperatuur 0 °C lähedal, ainult selge ilmaga võib kohati langeda -10 °C lähedale.

Nädala lõpus suureneb arvatavasti tsüklonite mõju ja läheb tuulisemaks, samuti on oodata lumesadusid (kohati võib olla lörts).

\Lumine sõbrapäev Võrumaal. Ain Vindi foto