esmaspäev, 1. veebruar 2016

5. nädala ilm (1.–7.02.2016)

Kommentaariumi link

7. veebruaril oli ilm tsükloni soojas sektoris udune, kohati oli vihmahooge ja õhutemperatuur jäi 1...4 °C vahemikku.
Järgmistel päevadel määrab ilma sama madalrõhusüsteemi idaserv, kus on soe ja niiske ilm, aeg-ajalt liigub üle maa vihmasadu.
Kairo Kiitsak. Mõõdukas lumesadu Jõgeva linnas 5.02.2016

6. veebruari öösel määras ilma kõrgrõhuhari, mis muutis ilma rahulikuks ja talviseks (õhutemperatuur oli 0...-10 °C, kohati saarte rannikualadel plusspoolel).
Päeval kujundas ilma soe front, mis tõi saju (algul enamasti lumena, õhtuks vihm) ja soojenemise, nii et järgneval ööl valitsesid kõikjal plusskraadid.
Edaspidise ilma määrab Mustalt mere, Kasahstani või Lõuna-Venemaa kohalt lähtuva sooja antitsükloni ja läänetsüklonite vastastikmõju. See vastasseis toob Musta mere või Vahemere äärest sooja õhku, nii et õhutemperatuur on valdavalt plusspoolel.


Margareta Kolk. Muhu.5.veebruar.2016.15.51.Päike kuldas,et tipud ilusamad oleksid.

5. veebruaril määras ilma Loode-Venemaa tsüklon. Selle Karjala kohal asuva osatsükloni servas saabus täiendavalt külma õhku, mistõttu sekundaarsetel külmadel frontidel arenesid rünksajupilved. Need tõid tugevaid lumekruubi- ja lumehooge esialgu eeskätt Põhja-Eestisse, hiljem liikus see sajuvöönd üle maa kagusse. Siiski sadas enne seda ka mujal lund, kohati segamini vihmaga.
Õhutemperatuur püsis 0 °C lähedal, saarte rannikualadel oli kõrgem, õhtul langes mandril enamasti miinuspoolele.
Saabunud talvenäoline ilm (mitte igal pool) ei jää püsima, sest juba eeloleva ööpäeva jooksul jõuab edelast kohale tunduvalt soojem õhumass (kohaletoojaks Suurbritanniasse jõudnud väga suur tsüklon). Alguses võib sadada lund ja lörtsi, aga 6. veebruari jooksul on oodata kõikjal saju muutumist vihmaks ja plusskraade.
Soe ja vesine ilm jääb püsima pikemaks ajaks. See peaks sulatama lume täielikult kõikjalt.

Inga Sõelsepp. 05.02.2016 kell 13.30 Tallinnas. Kusagil seal peab Teletorn ja horisont olema. Sajab lumekruupe.


Pärlmutterpilved (polaarstratosfääripilved) OHP lähedal 3.02.2016 õhtul. Autori / Manuel Roca foto

4. veebruaril kujundas ilma Loode-Venemaa tsükloni lõunaserv. See hoidis ilma üsna pilves ja ajuti sajuse (vihmast lumeni), kuid oli ka selgemaid hetki. Õhutemperatuur oli -0...3 °C, hommikul ja õhtul oli kohati veidi külmem.
Vähemalt kohati talvehõngulist ilma pakkuv õhumass ei püsi siin kaua, sest uus Suurbritannia lähistele jõudev tsüklon toob ookeanilt sooja õhumassi tagasi Läänemere äärde.  See ilmamuutus toimub ilmselt 6. veebruari jooksul ja sellega kaasneb nii sadu kui tuule tugevnemine.
Soe õhumass ja sellega seoses ka soe ja vesine ilm jääb püsima ilmselt pikemaks ajaks.


Õie Korell. Joonpilvede joonistamine Kärdla 04.02.2016 9:07 - 9:25)

3. veebruaril liikus üle Eesti aktiivne ja sügav osatsüklon, mis muutis ilma sajuseks. Esialgu sadas vihma, aga päeva jooksul alates Harjumaast asendus vihm lumega, sest lohu tagalas saabus loodest külmem õhumass. Enne külmenemist oli õhutemperatuur 2...4 °C, aga alatest Pakrist langes 0...-1 °C-ni, hilisõhtul ja öösel kohati -3 °C-ni.


OHP-s õnnestus 3.02.2016 õhtul näha pärlmutterpilvi (polaarstratosfääripilvi). Nende olemasolu kinnitasid nii visuaalselt kui mõõtmiste teel ka observatooriumi teadlased. 
Me tegime päeval sondeerimise, mis näitas, et stratosfääris oli temperatuur kuni -80 °C (polaarkeerise mõju), mis on sobiv happest koosnevate pärlmutterpilvede tekkimiseks (teine tüüp, mis koosneb vaid veest, tekib madalama kui -85 °C puhul ja on alati tugevalt küütlev).
Fotol on näha nende ilmumise algus, meenutades helkivaid ööpilvi (polaarmesokaid), hiljem lisandus ka värve, aga sel ajal ei saanud fotokaga pilte teha, üks siiski on ka märksa hilisemast ajast, mida saab hiljem näidata.

2. veebruaril määras ilma liitsüklon, mille lohud liikusid üle Eesti. Need tõid kaasa sajuse ilma ja sooja õhumassi. Sadu muutus hommikul kõikjal vihmaks, päeval oli sadudes vaheaegu, õhtul oli vihmasadu hootine ning õhutemperatuur tõusis 2...5 °C-ni. Õhurõhk langes hommikuks alla 980 hPa. Tuul oli tugev või tormine (merel ja rannikualadel puhangutega üle 20 m/s).
Ööpäeva jooksul on oodata veel ühe sügava lohu üleliikumist itta. See toob uued sajud, mis võivad olla kohati tugevad, samas ka veidi külmema õhumassi, nii et 3. veebruari õhtuks võib vihm kohati asenduda lörtsi ja lumega. Seejärel jätkub ilm veidi jahedama ja talvehõngulisemana.
Nädala lõpuks on endiselt oodata sooja õhumassi, mis soodustab kevade arengut.

1. veebruaril oli Tallinnas sombune ja soe ilm. Regina Alberi foto

Samal ajal valitses OHP-s päikeseline ja suviselt soe ilm. Orograafilise mõjutuse tagajärjel tekkis seisulained, mis pakkusid suurepäraseid läätspilvede vaatemänge.

1. veebruaril jõudis kohale uue tsükloni lohk. See tõi mitmele poole lume- ja lörtsisaju, kohati vihma ja sadu oli tugev; päeval oli sadudes vaheaeg, aga õhtul jõudis saartele uus sadu, mis liikus järgneval ööl üle Eesti itta. Õhutemperatuur püsis päeva vältel valdalt 0...1 °C vahel.
Tekkinud liittsüklon mõjutab ilma mitu päeva. Alguses on selle lõunaservas sajune ja tuuline ilm, kusjuures sajab ka lund ja lörtsi, hiljem muutub ilm rahulikumaks ja veidi külmemaks.
Nädala lõpuks peaks kohale jõudma soe õhumass ja ilm on taas vesisem.

Inge Baikov. 1.02.2016 kl.8.41 sadas Raplas väga-väga laia lund ja lumesadu kestis vähe aega.

Kontrastiks: OHP-s algas hommik põrgulikult, päev oli 20-kraadise õhusoojaga ja lõõmavalt päikeseline.

Tuleb soe ja tuuline nädal.
Nädala alguses määrab ilma Norra mere tsüklon, millega liitub ookeanilt saabuv teine, kuid veel väga aktiivne tsüklon. See toob lisasoojust ja muudab tuule tugevaks. 
Nädala edenes liigub tsüklon tasapisi täitudes üle Skandinaavia Loode-Venemaale. Selle piires olev õhumass jahtub, mistõttu suureneb lörtsi ja lume võimalus, aga talvist ilma pole siiski oodata. 
Nädala lõpus on oodata Suurbritannia kohale järjekordset tsüklonit, mis toob Eestisse taas sooja õhumassi.

24. jaanuar Tartus. Sellist rahulikku ja külma talveilma pole mõnda aega oodata. Jane Alberi foto

37 kommentaari:

  1. Paistab et kevade võib alanuks lugeda.

    VastaKustuta
  2. Paistab, et kõigile see rõõmu ei valmista: "Peale südant pahaks ajavat eelmise nädala “kuuma lainet” ja pidevat paduvihma on lumekiht nõlvadel kriitiliselt õhukesesk muutunud." Taolist võib suusakeskuste kodulehtedelt lugeda.

    VastaKustuta
  3. Ega paras kah neile mõnes mõttes ju - seda võiksid nad ammu teada, et 20. jaanuaril on lumi palju tõenäolisemalt maas kui 20. veebruaril.

    Vastupidine analoog suvega - rannapeod võiks korraldada 20. juuli paiku, mitte 20. augusti.
    -----------------------------
    Homseks varahommikuks on lörtsituisku oodata, mis läheb päevaks vihmaks üle ja lakkab mõneks tunniks - õhtul uus vihm.

    VastaKustuta
  4. Kevadetunnet takistab asjaolu et ilm on igapäevaselt pilves või peaaegu pilves. Võibolla seepärast samuti Jüri pidas võimalikuks hilissügise naasmist, mitte kevade.

    Kevad jah rohkem ikka päikeseaeg, mitte igapäevaste sadude.

    VastaKustuta
  5. Täpsustuseks, et räägin Nõmme elaniku seisukohast, sest siin on tõepoolest päikest alates 23. jaanuarist (k.a.) väga vähe olnud.
    -----------------------
    Täna pidi mudelite kohaselt tulema vähene madalpilvisus. Nõmmel aga kogu päeva lausmadalpilves olnud. Oletatav (multi)halode vaatemäng jääb nägemata, sest madalpilvisuse hõrenemist siin näha pole, kuid õhuke ühtlane kõrgpilvisus on juba Eesti kohal.
    Saartel on ehk lootust näha.

    VastaKustuta
  6. Hilissügis on jah pilves ilma, sadude jms aeg, kevadel võiks olla ikka päikeselisem.

    VastaKustuta
  7. @ 01.02.2015 11:46
    Leidsin üles:
    http://www.munakas.ee/groomers-tip-lumeinfo-01-02-luhike-nadal/

    Vigu üsna palju, nad ei oska isegi "kuumalaine" kirjutada, irw.

    VastaKustuta
  8. Jaanuari kuukokkuvõte avaldati (-7,7'C). Arvan, et kui poleks 26.st kevadele pööranud, siis olnuks kuu keskmine ilmselt -10 ja madalamgi olnud.

    VastaKustuta
  9. huvitav kas sadu jääb oodatust tunduvalt nõrgemaks või? saarte läänerannikul juba varsti selgineb satipildi järgi.

    VastaKustuta
  10. Wetterzentrale beetaversioonis on ka nt Skandinaavia prognooskaardid; nt tuul:
    http://www.wetter-zentrale.de/de/topkarten.aspx?map=8&model=gfs&var=9&time=24&run=18&lid=OP&h=0&tr=12

    Mulle üsna uus ja päris huvitav alternatiiv.

    VastaKustuta
  11. Tartus akna taga hetkel +8.1 C. Nüüd siis nii detsembris, jaanuaris kui veebruaris käinud temperatuur +8 peal ära (detsembris isegi +12 ja eelmisel nädalal +9). Kas sellist talve varasemast teada on?

    VastaKustuta
  12. Kaheksa kraadi sooja nüüd reaalselt küll pole, samuti polnud eelmine nädal kusagil üheksat kraadi sooja. Pealegi ei lähe need aknatagune näidud arvesse.
    On kõvasti soojemaid talvesid olnud keskmiste temperatuuride järgi, ka jaanuari absoluutne maksimaalne on olnud üle 10 kraadi, seega ei midagi erilist.

    VastaKustuta
  13. On kellelgi mälestusi 1991. aasta ülisoojast veebruarist? Mis oli maks. temperatuurid ning milline oli linnulaul, jne?

    VastaKustuta
  14. Ups, 1990. aasta*

    VastaKustuta
  15. Juttude järgi olevat tol korral kuu lõpus Lõuna-Eestis toomingad hiirekõrvul olnud ja nurmenukud õitsenud. Kõige soojem oli Võrus, +12,4 kraadi, mis peaks ka veebruarikuu rekord olema.

    VastaKustuta
  16. Aitäh, seega möödunud detsember ületas selle rekordi napilt.

    VastaKustuta
  17. Aknataguste näitudega on nii, et pole mingit põhjust neid ignoreerida, iseäranis pilves ilmaga. Näiteks 20. detsembril oli aknatagune maksimum kümnendiku kraadi täpsusega sama mis ametlik Tartu maksimum. Samas peab arvestama, et Tartu ilmajaam on Tõraveres, kus võib olla Tartu kesklinnast märksa erinev ilm.
    Sestap on mul põhjust arvata, et eile käis Tartu kesklinnas temperatuur 8 C peal ära küll. Kestis see muide suht lühikest aega, vast 2 tundi oli nii soe, siis langes 4-5 peale tagasi.

    VastaKustuta
  18. Tere kevadet ka Kagu-Eestist!

    Loodetavasti tuleb siis tänavune äikesehooaeg ja suvi must-valge möödunud aastale. Sai tehtud väike intro, mis motiveeriks jäädvustajaid suveks oma jahimaid ka siiapoole laiendama, et ikka parimad kaadrid/pildid üles võtta, kuna ise ei jaksa ju kogu seda ala üksinda valvata.

    Täiendan arvatavasti pilti tulevikus, kuid praegu saab seda näha siit: Ekstremistide maiuspala

    VastaKustuta
  19. Kahju, et vaid üksinda seal (piirkonnas), teised inimesed oleksid kindlasti abiks.

    VastaKustuta
  20. Jah, vaatlemisel on küll inimesi abiks, üksikud teevad ka pilte ja videosid eemalt, kuid neid, kes otse tormi sisse sõidaks oma auto hinnaga(hea näide möödunud suve 12. augustist), ei leidu siin mitte. Põhilised entusiastid on ikka Loode- ja Põhja-Eestis.

    VastaKustuta
  21. eelistan siiski rannikut, kuna siin on öökülmad harvad ning merelist (!) äikestki omajagu, mida kagus kunagi pole! aga samas maismaalist äikest on siingi.

    VastaKustuta
  22. Mul on siiralt hea meel ning ÜLDSE EI KAHETSE, et jaanuaris ilusa talveilma nimel töölt vabu päevi võtsin. Tundub et analoogaastate põhimõte toimib, sest siiamaani näitavad kõik mudelid ja prognoosid varakevade jätkumist. Tõlist talvemeeleolu sel hooajal enam ärgem lootke.

    VastaKustuta
  23. homne öö ilmselt määrab tänavuse veebruari miinimumi.

    VastaKustuta
  24. Tallinnas Nõmmel igatahes linnud laulavad ning kraade +1,3. Aeg-ajalt sajab läbimärga lund. Talvetunnet sellest hoolimata pole.

    VastaKustuta
  25. Aga Põltsamaal täitsa talv, lõunast peale väga tihe lumesadu, puud kenas talverüüs. Lund umbes 5cm, sadu jätkub.

    VastaKustuta
  26. Edaspidi siis taas suht igavad ilmad tulekul nagu viimaste aastate veebruarides tavaks on saanud.

    Nõme ongi eelkõige see, et sula tuli/tuleb ja jääb.

    VastaKustuta
  27. Võib olla on hommikuks paljudes kohtades udu ja mõned väitsid, et põnevust pakub alanud kevade stabiilsus.

    VastaKustuta
  28. Kui on omajagu päikest, siis on pikk kevad tore. Aga kui aprillini peaaegu stabiilselt pilves on, siis tüütab kindlasti ära.

    Ühesõnaga ilm võiks siiski tsüklonaalsusele kohaselt ka edaspidi heitlikum olla - ehk et on nii päikest kui sadusid.

    VastaKustuta
  29. kust see soojus sinna kõrgrõhkkonda sai, kui tavaliselt on talviti just käre pakane?

    VastaKustuta
  30. Mõned antitsüklonid on soojad, teised külmad. Suvel võib ka parasvöötmes olla külmi antitsükloneid ja talvel sooje antitsükloneid - soojusvahetus on laiuste vahel ju suur. Ka Prantsusmaal oli vahel soe antitsüklon kuni 20-kraadise temperatuuriga. Sarnane olukord on nähtavasti siis ka Lõuna-Venemaal ja Kashastanis.

    VastaKustuta
  31. Kahju et täna siis jälle päikest polnud, sest isokas oli lausa +5 kraadine. Niimõnelgipool olnuks kindlasti sooja ligemale +10 olnud.
    (Meenutagem eelmise aasta 10. veebruari)

    VastaKustuta
  32. Oli küll täna päikest, siin kagus oli natuke aega tagasi ilmeline vines loojang, mis kangesti meenutas kevadist kuumalainet.

    VastaKustuta
  33. @ 7. veebruar 2016 18:54
    Eesti on suurriik.
    Tallinnas Nõmmel oli igatahes kogu päeva hämar ja udune - seega pigem 7. NOVEMBER veebruari asemel.
    Kuid seda imelist kõrgpilvedega loojangut nägin siiski - Facebookist Pilvehuviliste grupi postitusest.
    -----------------------------
    Sellega seoses meenus vastupidine analoog - läinud aasta sügise 18. septembri päikesetõus oli üks septembri imelisemaid mida näinud, taevas seilasid ülilopsakad tornjad/sakmelised kõrgrünkpilved. Tõsi, kella 10. ajal juba tuhiseski äge äikesevihm üle linna.

    Kuigi päikeseseis vastas umbes 24. märtsile, oli sellest hoolimata too öö ja varahommik juulikuised - Nõmmel oli päikesetõusu ajal sooja 16..17 kraadi. Jüri hinnangul võinuks päev tuua kuni +27 kraadi, kuid kuna Eestile on see omane, et õhumassi telg jääb ööle ja/või varahommikule, siis sellist kuumust ei tulnud.

    Igatahes on see varahommik unustamatu nagu ka sellele eelnenud sume õhtu ja öö.

    VastaKustuta
  34. Jah, vähemalt õnnestus kogeda midagi unistuste-.

    VastaKustuta
  35. @ 7. veebruar 2016 18:54
    Kas pärlmutterpilvi ka nägid?

    VastaKustuta
  36. @ 8. veebruar 2016 0:16

    Kahjuks ei näinud.

    VastaKustuta