4. nädala ilm (25.–31.01.2016)

Kommentaariumi link

31. jaanuaril määras ilma jätkuvalt Norra merel paiknev tsüklon. Selle lõunaservas oli nii selgimisi kui pilves ja sajuhoogudega hetki (lumest vihmani). Õhutemperatuur langes hommikul kohati alla 0 °C, päeval sooja 1...3 °C, õhtul enamasti 0 °C lähedal.

Jaanuari lõpp OHP-s (http://www.obs-hp.fr/welcome.shtml).

30. jaanuaril kujundas Eesti ilma Norra merele jõudnud tsükloni lohk, mis tõi õhtuks tuule tugevnemise ja suure vihmasaju (päeval oli näha ka päikest). Saabunud soojemas õhumassis püsis õhutemperatuur 3...7 °C. Lumi on suuremas osas juba sulanud: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/.

Väga suurejoonelist ilmamuutust võis satelliidipildil jälgida eeskätt Prantsusmaa kohal (seda mõjutas ookeanilt saabunud aktiivne polaarfront). See päev sai üle elatud Lyonis: hommik oli ebatavaliselt udune, mistõttu linna ei näinud üldse, keskpäevaks muutus ilm päikeseliseks ja väga soojaks, kuid siis tihenes pilvisus ja õhtuks jõudis kohale tugev vihm.

Eesti ilma määrab järgneval paaril päeval endiselt Norra mere tsüklon, milles õhumass jahtub (suureneb lörtsi ja märja lume võimalus). Sellega peaks uus tsüklon liituma 2. veebruariks. See toob uuesti sooja ja niiske õhumassi koos vihma ja tugeva tuulega. Tekkiv ühistsüklon jääb ilma kujundama samuti mitmeks päevaks, ja õhumassi jahtumisel suureneb lörtsi ja lume võimalus.

30. jaanuaril võis erakordselt intensiivset ilmamuutust Prantsusmaal jälgida satelliidipildil (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

Lyon hommikust õhtuni. Kolmandal pildil on näha konvektiivseid kõrgrünkpilvi, mis näitavad labiilsuse olemasolu ja aktiivse sünoptilise protsessi tulekut. Viimasel pildil on As mamma, mis kaasneb aktiivse frondiga ja näitab intensiivse saju lähenemist. 

29. jaanuaril määras Eesti ilma kõrgrõhuhari, mis tõi veidi rahulikuma ilma, eriti sisemaale, aga õhumass püsis soe, nii et õhutemperatuur jäi 1...5 °C vahele. Ilm oli enamasti pilves ja kohati sadas vihma.
Norra merele jõudis uus tsüklon. See toob tormise ja sajuse ilma, Sooja õhumassi tõttu on ülekaalus ikka vihm, aga hiljem, õhumassi jahtudes, võib tulla ka lörtsi ja märga lund. Uut tormist tsüklonit on oodata veebruari alguses, see hoiab ilma jätkuvalt soojana.

Joosep Tammemäe lisas 2 new photos albumisse "on the edge".23. jaanuar kell 13:52 · 

28. jaanuaril jõudis Eestisse tsüklon, mis tõi sajuse (nii vihm, lörts kui lumi) ja tormise ilma, õhtul läks alatest saartest selgemaks. Õhtul tugevnes tuul puhanguti kuni 31 m/s (Osmussaarel), vt ka kaht tuule maksimumi Soome lahel: http://on-line.msi.ttu.ee/uus_/. Õhutemperatuur oli 3...7 °C, kuid õhtul veidi langes, mistõttu sadu muutus lumisemaks.

Tsüklon eemaldub Loode-Venemaale, mistõttu hommikuks muutub ilm rahulikumaks ja kuivemaks. Norra merele saabub uus ja sügavam tsüklon, mis toob tuule tugevnemise ja taas soojema õhumass, mis küll tasapisi jahtub. Ülekaalus on siiski kõikidel päevadel plusskraadid ja vihm või lörts, nii et talvist ilma pole veel niipea ette näha.

Triinu Sarv. Lumesaju päev 24.01.2016. Pildid tehtud teekonnal Tallinnast Türile. 

27. jaanuaril tõi madalrõhulohk uued vihmasajud (kohati sadas ka lörtsi), kuid õhtuks eemaldus suurem sadu itta. Õhutemperatuur oli 1...5 °C.
Seeria järgmine tsüklon jõuab ööpäeva jooksul kohale, tuues tormise ja sajuse (vihm, lörts) ilma. Jälgimiseks: https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET. Edasise prognoosi osas ei ole olulisi muutusi.

Kalju Kotkas. Testisin drooni. Udupilvedes sai ära käidud. 25 jaanuar 2016. Ääsmäe

26. jaanuaril jõudis Eestisse madalrõhulohk koos sooja õhumassiga. See tõi vihma ja jäätuvat vihma, kohati oli sadu tugev, õhtuks eemaldus suurem sadu itta. Õhutemperatuur tõusis 0...3 °C-ni ehk kõikjal plusspoolele.
Soe ja sajune ilm jätkub, sest ilma määrab läänetsüklonite seeria.

Radaripilt (vasakul, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/) ja satelliidipilt (paremal, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/) 26. jaanuari hommiku kohta. 

Kollased ja oranžid alad radaripildil on tekkinud sulamispiirist, mistõttu kaja ei vasta sajuintensiivsusele. Satelliidipildil on näha sooja õhumass areaal läbipaistmatu valge pilvemassina (väga suure vertikaalse ulatusega pilvestik).

Jäätuv vihm Tartus. Fotolt ei ole sadu otseselt näha, aga võib siiski kindel olla, et sel hetkel sadas mõõdukat vihma, kuid õhutemperatuur oli -0,5 °C. Regina Alberi foto

25. jaanuaril määrasid ilma järjestikused madalrõhulohud soojade frontidega. Päeva jooksul püsis õhutemperatuur stabiilne ehk samades piirides nagu eelmisel päeval (0...-8 °C), õhtul isegi külmenes kohati Lääne-Eestis, kus arenes udu.
26. jaanuarist kuni veebruarini on õhutemperatuur kõikjal enamasti üle 0 °C, sajab valdavalt vihma, mõnel hetkel võib ka lörtsi või märga lund tulla (suurema tõenäosusega 29. jaanuaril). Mõningast jahenemist võib oodata veebruari algul.

Andres Tuzberg. millega tegu muu maja kohal [Vasalemmas] oli see.
Väljavõte Eesti looduse haloartiklist (järgnev käib antud juhul siis kuu kohta): Seniidikaar on ilusaim värvidega halovorm. Sellel eristub hästi roheline toon. Vahel nimetatakse seniidikaart ka pilvenaeratuseks või äraspidiseks vikerkaareks. Selle tekkimiseks on vajalikud samasugused plaatjad jääkristallid (liistakud) nagu sappide puhul, ent valgus siseneb neisse põhitahu kaudu ja väljub külgtahu kaudu. See nähtus võib ilmneda ka jääprismade puhul.
Seniidikaar ei moodusta täisringi, kuid viimase puhul saaksime rääkida juba üliharuldasest Kerni halost, mida pildistati esimest korda maailmas alles 2007. aastal Soomes. Seniidikaar saab tekkida ainult siis, kui päikeseketas on horisondist vähemalt 32,3° madalamal . Kuna see halovorm päris seniidis siiski pole, on vahest täpsem nimetus „seniidilähedane kaar”.

Tuleb soe, sajune ja tuuline ehk ägedate tsüklonaalsete rünnakutega nädal (algamas on uuesti sünoptiline sügis või hoopis varakevad?).

Nädal algab veel talviselt: sajab veidi lund, enamikes kohtades püsib õhutemperatuur alla 0 °C, kohati rannikualadel on soojem. 26. jaanuariks see olukord muutub: kohale jõuab madalrõhulohk sooja õhumassi ja ühes sadudega (alguses, kui üldse, võib olla lumi ja lörts, kuid hiljem juba vihm); kõikjal tõuseb õhutemperatuur üle 0 °C.

Soe, sajune ja tuuline või tormine ilm peaks püsima veebruarini. Enamasti sajab vihma, aga aeg-ajalt võib ka lörtsi tulla, kui tsüklonite või nende lohkude vahele kiilub veidi jahedam õhumass.

 Kairo Kiitsak. Tugev lumesadu Jõgeva linnas 24.01.2016

Grenobles on alanud kevad ja ilmad peaksid õige varsti suviseks muutuma. 24. jaanuar oli vastupidiselt Eesti tuisusele ja sajusele ilmale tuulevaikne, soe ja peaaegu pilvitu. Vaade ühele linnale lähedal asuvast mäe tipust.

3. nädala ilm (18.–24.01.2016)

Kommentaariumi link
24. jaanuaril tõi Läänemerele jõudnud madalrõhulohk lumesaju, kohati oli sadu intensiivne, sh ka Tallinnas, sest tugeva frontaalse mõjutuse korral ei määra aluspind ega orograafia kuigi palju. Viimast asjaolu tuleb arvestada ka järgmiste sadude korral. Õhtuks suurem sadu lakkas.
Õhutemperatuur tõusis keskpäevaks kõikjal üle -10 °C, saarte rannikualadel püsis kohati jätkuvalt 0...2 °C. Õhtuks oli Lääne-Eestis enamasti 0...-5 °C, rannikualadel kohati veidi üle 0 °C, ida pool kuni -10 °C (kagunurgas).
Sarnases vahemikus (0...-10 °C) peaks püsima õhutemperatuur ka järgneva ööpäeva jooksul, aga 26. jaanuariks jõuab järgmine madalrõhulohk soojema õhumassiga Eesti kohale ja kõikjal on oodata üle 0 °C. Ka sellega kaasneb märkimisväärne sadu, mis algul võib olla lume ja lörtsina, ent hiljem vihmana.

Ülle Loog. 24.01.16 Kavilda

24. jaanuaril jätkus Grenobles soe ja päikeseline ilm. Vaade ühelt lähedalasuva mäe tipust kirdesse ja itta.

23. jaanuaril mõjutas ilma veel itta nihkuv kõrgrõhuhari, kuid Läänemere jõudnud madalrõhulohk tõi pilvisuse tihenemise ja õhtuks mitmel pool lumesaju.
Õhutemperatuur tõusis hommikuks kohati saarte rannikualadel 0 °C-ni, sisemaal oli enamasti -10...-20 °C (soojem oli Lääne- ja Harjumaal), Ida-Eestis kohati, eriti Virumaal, kuni -27 °C. Päeval oli õhutemperatuur enamasti -2 °C-st läänerannikul -15 °C-ni idaservas, kuid saarte rannikualadel registreeriti ka üle 0 °C. Õhtul püsis õhutemperatuur enamasti päevases vahemikus.
Loode-Venemaal arenev külm tsüklon pidurdab sooja õhumassi ittaliikumist, aga ilmselt vaid paariks päevaks. 26. jaanuaril on oodata õhutemperatuuri tõusu üle 0 °C ilmselt kõikjal. Ilmamuutusega kaasneb esialgu lumesadu ja tuisk, kuid hiljem sajab vihma. Soojad, vihmased ja tuulised ilmad püsivad arvatavasti jaanuari lõpuni.
USA idaranniku lumetormi otseülekanne https://www.youtube.com/watch?v=vYsUNJI-zoA ja satelliidipildi animatsioon: http://www.ssd.noaa.gov/goes/east/ne/h5-mloop-vis.html.

Marju Kiris, As Dimedium. Saaremaa 16.01.2016 kell 9.49

Vaade Mont Blancile umbes 1700 m kõrguselt 23.01.2016 Genfi lähedalt. Ilm juhtus olema jalustrabavalt hea, mistõttu nähtavus oli üle 100 km.

22. jaanuaril määras ilma Kesk-Euroopast lähtuv kõrgrõhuhari. See muutis ilma selgemaks, aga endiselt sadas mõnel pool lund.
Õhutemperatuur langes hommikul enamasti -10...-20 °C, Virumaal -25 °C-ni, kuid kagunurgas ja kohati rannikualadel oli soojem. Päeval oli külma enamasti -10...-17 °C, õhtul külmenes Virumaal kuni -28 °C-ni, mujal vähem.
Kõrgrõhuhari mõjutab ilma veel paar päeva, seejärel peaks külm periood läbi saama ja ilm oluliselt soojenema, sajunema. Sademeid ja tuult võib tulla ohtralt. Muutustelaine on satelliidipildilt selgesti jälgitav valge kontinentaalse pilveribana: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/.

Varmo Lindepuu (https://www.facebook.com/varmofototuba). See vikerkaare värvi kujutis rohelise maja korstna juures ei ole ufo vaid halo nähtus
Kommentaar (Eesti looduse artiklist): Ebapäikesed ehk päikesesapid on ühed kõige sagedasemad 22-kraadise halo kaaslased. See halovorm kujutab endast värvilisi laike mõlemal pool päikese- või kuuketast, viimase puhul nimetatakse neid ebakuudeks ehk kuusappideks. Laigu sisemine osa on punane või oranž, saba aga valge või kergelt roheline või sinine. Enamjaolt ilmnevad sapid loojuva päikese ajal.
Päikese- või kuusapid tekivad siis, kui kiud- ja kiudkihtpilvedes või teemanttolmus on palju plaatjaid jääkristalle (väga õhukesed jääprismad), mille põhitahud on aluspinnaga enam-vähem paralleelsed. Sel juhul siseneb valgus jääkristallidesse külgtahkude kaudu ja kaldub, nagu 22-kraadise halo puhul, esialgsest suunast vähemalt 22° kõrvale. Kuna kõige vähem kaldub kõrvale punane valgus, on sappide päikese- või kuupoolne osa punakas. Samal ajal need jääliistakud tavaliselt võbelevad, mistõttu sapid on püstsuunas rohkem või vähem välja venitatud. Kui võbelus on väga tugev, nimelt suuremate jääkristallide puhul, võivad sapid muutuda 22-kraadise haloringi osaks. Nõnda on nende kahe halovormi vahel mõnikord keeruline vahet teha.
Juhul, kui päikese- või kuuketas asub horisondist üsna kõrgel, üle 10°, peegeldub valgus ka jääkristallide põhitahkudelt (jääkristalli sees), sestap kaldub valgus oma esialgsest suunast kõrvale üle 22°. Seepärast on sapid nihutatud väikesest haloringist kaugemale; kaugus oleneb sellest, kui kõrgel asub kuu- või päikeseketas. Ühtlasi on sapid siis nõrgemad ehk teisisõnu: nad on kõige eredamad siis, kui päikese- või kuuketas on horisondil.

21. jaanuaril jäi Eesti väheaktiivsesse rõhuvälja (neutraalsesse tsooni), mistõttu tuul nõrgenes. Ilm külmenes eeskätt Väinamere ümbruses, kus õhutemperatuur langes kuni -22 °C-ni.
Hommikuks levis külmenemine ilma selginemisega ida poole, kuid päeval tihenes pilvisus uuesti ja õhutemperatuur tõusis valdavalt -10 °C-st kõrgemale; rannikualadel, eriti Soome lahe ääres, tekkis mereefekt ja sadas tugevat lund, hiljem jõudis tugevam sadu ka kohati sisemaale.
Edaspidi tugevneb kõrgrõhuhari, aga kuiva ja selget ilma see ei taga. Õhutemperatuur püsib -10 °C lähedal, selge ilmaga on kuni -20 °C, loe ka: http://ilm.ee/?514851.

Öösel külmenes ilm eeskätt Väinamere ümbruses, hommikuks levis külmenemine ida poole (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

20. jaanuari ilma kujundas edelast saabunud väike tsüklon. See hoidis ilma pilvise ja kohatiste sajuhoogudega. Õhutemperatuur oli enamasti -3...-8 °C, kuid Peipsi ääres jää kohalt puhuva tuule mõjul kuni -12 °C.
Külm õhumass püsib Põhja-Euroopa kohal ja selles olev tsüklonaalne väli nõrgeneb (jälgitav peamiselt kõrgemates õhukihtides), kuid maapinna lähedal on tegu pigem antitsükloniga, eriti Soome kohal. See mõjutab järgmistel päevadel Eesti ilma, mistõttu õhutemperatuur langeb, aga vähemalt kohatise saju võimalus püsib.

Inge Baikov. 16.01.2016 kl.11.53 Raplamaa, Kumma. Tee kadus pilve sisse.

19. jaanuari ilma määras Eestis madalrõhuväli ja Soome lahel paiknev frontaaltsoon. Selle mõjul oli ilm pilvine, kohati esines sajuhooge lumena.  Õhutemperatuur oli päeva vältel valdavalt -1...-5 °C, saarte rannikualadel  0 °C lähedane, kuid Lääne-Eestis oli selgimisi rohkem ja seal langes õhutemperatuur õhtul kohati -8 °C-ni, tekkis udu.
Edelast läheneb pisike tsüklon, mis võib ööseks ja hommikuks tuua lauslume. See jääb Eesti kohale või vahetus lähedusse täituma. Õhumass samal ajal jahtub tasapisi.
Edaspidi jääb Venemaale püsima tsüklon, aga läänest läheneb kõrgrõhuhari. Kui Venemaal olev tsüklon süveneb, siis ei pääse kõrgrõhuhari või sellest arenev antitsüklon itta ja ilm jääb külmaks.

Maret Lokotar. PIlved olid täna ikka väga madalal..................16.01.16 kell 15.40 Kose-Uuemõisa

18. jaanuaril saabus loodest Eesti kohale sukelduja (rohkem sellistest tsüklonitest lk 44 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/2622/paljak_taimi.pdf), mis tõi kaasa sooja õhumassi ja lumesajud.
Õhutemperatuur tõusis rannikualadel (peamiselt saartel ja kohati mandri lääneservas) hommikuks üle 0 °C, kuid mandril ja ilmselt ka saarte sisealadel püsis enamasti 0...-6 °C piires, Virumaal oli külmem (päeval Narvas -8,2 °C, õhtul langes -10 °C-st madalamale, kuid siis tõusis tagasi päevasele tasemele), sest seda mõjutas põhjapoolne külm õhumass.
Õhtul muutus ilm kuivemaks ja kohati selgines – seal läks taas külmemaks, kuid mujal, kus pilves, püsis suhteliselt kõrge õhutemperatuur. Hiljem tihenes pilvisus kõikjal uuesti ja õhutemperatuur püsis -1...-4 °C, saarte rannikualadel kohati plusspoolel, Narvas -8 °C.
Loodest saabunud soe õhumass jahtub tasapisi ja seetõttu läheb uuesti külmemaks. Pilves ja sajuse ilmaga (lumesadude võimalus püsib suur) on enamasti  -5...-10 °C, selge ilmaga külmem.
Nädala lõpuks peaks ülekaalu saavutama antitsüklon või Kesk-Euroopast lähtuv kõrgrõhuhari, kuid selle dünaamika on praegu veel ebaselge

18. jaanuaril mõjutas Eestit sooja õhumassiga sukelduja loodest, samas kui Soome kohal oli väga külma õhumassiga tsüklon, mis avaldas mõju peamiselt Virumaal (ülal: http://ilmatieteenlaitos.fi/, all: DWD).

Tuleb talviselt külm ja lumine nädal.

Nädala alguses määrab ilma ikka põhjapoolne tsüklon, mis toob esmalt soojema õhumassi, aga hiljem jätkuvalt lumesadusid. Õhutemperatuur tõusis juba 18. jaanuari öösel mõnel pool rannikualadel üle 0 °C, kuid sisemaal on see siiski vähetõenäoline (tunduvalt soojemaks läheb küll).

Nädala edenedes tsüklon aeglaselt täitub ja ilm võib muutuda tuulevaikseks. Õhumass jahtub tasapisi. Kui ilm selgineb, võib tekkida udu ja härmatis, õhutemperatuur aga langeda -20 °C lähedale, pilves ilmaga on soojem, -10 °C lähedal, rannikualadel veelgi soojem (kui tuul mere poolt).

Nädala lõpus tugevneb läänepoolse antitsükloni mõju, kuid sajuvõimalus ei pruugi väheneda, vaid jätkuvalt on oodata vähemalt kohatist lumesadu. Hiljem peaks antitsüklon või selle hari tulema Eesti kohale. Kui külm õhumass püsib, võib olla päikeseline / lumesajuga (külmas õhumassis pilved jäätuvad, mistõttu sadu on tõenäoline), aga kui on soe õhumass, siis tugeva inversiooni tõttu ilmselt pilves (õhutemperatuur sel juhul 0...-10 °C).

Katri Lumi. 16.01.2016 Rapla

Pärast lumetormi Grenobles (17. jaanuaril üks linna rohealadest). Kahel pildil on näha, et mingiks hetkeks tekkisid kahes väga erinevas geograafilises kohas praktiliselt samad ilma- ja loodusolud.

2. nädala ilm (11.–17.01.2016)

Kommentaariumi link
17. jaanuaril määras ilma jätkuvalt madalrõhuvöönd, millega liitus lõunatsüklon ja sukelduja loodest. Nende mõjul tihenes pilvisus ja alates Põhja-Eestist hakkas hooti lund sadama.
Õhutemperatuur oli hommikul sisemaal enamasti -10...-17 °C, merele lähemal paar kraadi kõrgem, kohati rannikualadel kuni -2 °C. Päeva jooksul tõusis enamasti -10 °C-st kõrgemale, jäädes siiski veel kõikjal alla 0 °C (vähemalt kohati rannikualadel on ööpäeva jooksul võimalik tõus sellest kõrgemale tõenäosusega 70%), kuid õhtul langes Kirde-Eestis taas -10 °C-ni ja madalamalegi.
Õhumass soojeneb ööpäeva vältel ja seejärel hakkab saabunud soe õhumass tasapisi jahtuma. Siiski väga külma ilma pole oodata: isegi kui ilm selgineb ja on tuulevaikne, ei lange õhutemperatuur -20 °C-st madalamale, aga -10...-15 °C peaks siiski ka edaspidi vähemalt sisemaal arvestama. Lumesaju võimalus püsib väga suur, kuid kaugeltki kõik kohad ei saa lumelisa võrdsel määral.

Kairo Kiitsak. Lainetav udu Jõgeva linnas 16.01.2016

16. jaanuaril jäi Eesti kahe tsükloni vahelisse madalrõhuvööndisse, kus ilm püsis rahulik, kuid kohati pilvine, lumehoogudega, eriti mere ääres. Mõnel pool tekkis udu. Õhutemperatuur langes hommikuks enamasti -9...-15 °C-ni, kuid päeval tõusis paari kraadi võrra (selgema ilmaga või udustes kohtades jäi siiski -10 °C-st madalamaks).
Õhtul läks selgetes kohtades kiiresti külmemaks: õhutemperatuur langes kuni -20 °C-ni, kuid seejärel tõusis uuesti, sest mitmel pool tekkis udu ja seejärel tihenes pilvisus.
Lõunatsüklon liigub mööda Venemaa lääneserva Karjala kohale ja ühineb põhjapoolse tsükloniga. Selle lumesajud Eestisse otseselt ilmselt ei ulatu. Moodustuva tsükloni lõunaservas hakkab loodest soojem õhumass itta liikuma ja toob kaasa lumesajud, temperatuuritõusu (0...-5 °C, kuid merel ja rannikualadel võib soojem olla). Pärast seda saavutab ülekaalu taas külmem õhumass, kuid lumesaju võimalus püsib suur.

Kersti Kaiv. Tihe lumesadu Raplamaal 15.01.16 kell 14.12 ja sadu jätkub.

16. jaanuaril valitses Grenobles tuisune ilm.

15. jaanuaril tõi aeglaselt Lapimaale liikuva tsükloni lohk alates Põhja-Eestist pilvisuse tihenemise ja lumesaju, kohati olid sajuhood tugevad, Tallinn-Harku jaamas märgiti päeva jooksul sajufaasiks rahe, lume- või jääkruubid (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/tunniandmed/). Hilisõhtul täheldati Tallinnas äikest.
Õhutemperatuur tõusis hommikul kiiresti -4...-10 °C-ni (mingil hetkel valitses 20-kraadine kontrast Tallinna ja Jõgeva vahel), õhtuks rannikualadel kuni -1 °C, lõunaservas jäi veel -10 °C piiresse.
Kohati väga tugevad, ilmselt isegi rahesegused sajuhood jätkuvad eeloleval ööl. Kuna külm õhumass tsüklonist valgub tasapisi lõuna poole, võib tugevneda mereefekt. Õhutemperatuur võib öösel hakata uuesti langema, kuid pilves ilmaga jääb esialgu ilmselt vähemuutuvaks.
Edaspidi määrab ilma ikka põhjapoolne tsüklon. Selle lõunaservas võib läänest ja loodest saabuda soe õhumass, mis toob kohale jõudes järsu õhutemperatuuri tõusu.
Maile Meius kirjutas ilmateatesse huvitavaid fakte: http://ilm.ee/?514820. Siiski ei saa ütlemata jätta, et 2003. a mõõdeti Jõgeval -36,7 °C ja 2012. a samas -35 °C.
Lisaks on olnud huvitavaid arutelusid ja segadust selles osas, millal tuleb järgmine sula. Üks variant on 19. jaanuar, ent õhumass näib siiski liiga külm, teine variant aga 24. jaanuar, milles ei saa sugugi kindel olla. Siiski rannikualadel on sula võimalus suurem.
Orkaan Alex ületas Assoorid ja nõrgenes päeva jooksul troopiliseks tormiks. Kokkuvõte: https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Alex_(2016).

15. jaanuaril hakkas Grenobles lund sadama. Kohalikud olid loomulikult jahmunud. Video: https://youtu.be/yNtVUWbugcw.

14. jaanuaril oli Karjala kohale jõudnud tsükloni mõjul üsna pilvine ja kohatise lumesajuga ilm, rohkem oli selgimisi sisemaal. Õhutemperatuur oli enamasti -10...-15 °C, rannikualadel kõrgem, kuid õhtul langes sisemaal selgema taeva all madalamale (kuni -20 °C-ni). Peamiselt mereefekti mõjul on lumikatte paksus kasvanud Harju- ja Virumaal kohati kuni 50 cm-ni, võimalik et rohkemgi.
Väga külma õhumassiga tsüklon liigub tasapisi Skandinaavia põhjaosa suunas. See nõrgeneb, mistõttu tuul muutub samuti vaiksemaks ja selgimisi võib olla enam. Selgema ilmaga võib hommikuks sisemaal õhutemperatuur langeda -20...-25 °C-ni, päeval on kümmekond kraadi kõrgem.
Venemaale (Peipsi taha) on 17. jaanuariks oodata lõunatsükloni saabumist. See toob kaasa lumesajud, kuid Eestini need siiski suuremas osas ei pruugi ulatuda. Samas võib see tugevdada mereefekti. Suhteliselt külm ilm püsib.

Assooride lähedal tekkis orkaan Alex, mis nägi satelliitpildi animatsioonil päeva jooksul selline välja (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/01L/01L_floater.html, jooksev info: http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2).

13. jaanuaril kujundas jätkuvalt ilma Venemaale jõudnud tsüklon. Selle servas jätkus mitmel pool pilves ja sajune ilm, kusjuures põhjarannikul oli mereefekti mõjul tugeva sajuga ja tuisune (tormine tuul peamiselt merel, rannikust juba pisut kaugemal nõrk tuul): kohati lisandus seal ööpäevaga 20 cm lund ja enamgi. Õhutemperatuur oli enamasti -7...-10 °C.
Tsüklon liigub tasapisi põhja poole, kuid selle servas püsib saabunud väga külm õhumass ja vähemalt kohatised lumesajud, esialgu ka mereefekt.
Tsüklonite ülekaal külma õhumassi ja lumesadudega peaks püsima ka edaspidi.

Kersti Aasmets. Viru raba 08.01.2016, 15.51

12. jaanuaril määras ilma Venemaale liikunud (lõuna)tsüklon. Selle mõjul püsis ilm pilves ja sadas lund.
Hommikul täheldati Lõuna-Eestis ka jäätuvat uduvihma, mis tekitas jäidet (lõunatsüklonite korral on allajahtunud sademed talvel tavalised, sest külma õhu kohale saabub troopiline õhumass, milles sademed sulavad).
Õhtul tugevnes Soome lahel mereefekt, mis tõi põhjarannikule tugeva lumesaju. Tuul jäi nõrgaks. Õhutemperatuur püsis -8...-10 °C piires, Liivi lahe rannikualadel oli õhtul kuni -13 °C.
Tsükloni tagalas jätkub külma õhumassi saabumine ja kohalolu tugevnemine. Seetõttu peaks esialgu ka mereefekt püsima, aga sisemaal sadu pigem nõrgeneb. Kui läheb selgeks, siis võib õhutemperatuur langeda -20 °C-ni ja madalamalegi.

Inga Sõelsepp. Kui Võrumaal on praegu pilves, siis meie siin Tallinnas ei saa pilvedega väga kelkida. Aga midagi ikka on. 10.01.2016 kell 11.19

11. jaanuaril jõudis kohale tsükloni serv, mistõttu pilvisus tihenes, tuul tugevnes ja hakkas tuiskama. Õhutemperatuur tõusis valdavalt -10 °C-ni, saartel oli soojem (kuni -2 °C, õhtul langes paar kraadi).
Tsüklon liigub Venemaale, tuues Eestisse lumesaju ja tuisu. Õhutemperatuur on võrreldes eelnevate päevadega kõrgem.
Hiljem kandub põhjast Eesti kohale väga külm õhumass, nii et kui tuul nõrgeneb ja läheb selgeks, võib õhutemperatuur taas langeda  -25 °C-ni, kuid pilves ilmaga püsib  -10...-15 °C piires,

9. jaanuar 2016: pilt tehtud päikese loojanu ajal, kui meri hakkas aina rohkem ja rohkem aurama. Triinu Sarve foto

11. jaanuari Grenoble: +15 °C ja äikeseline (Météo-France andis ka ohtliku ilma hoiatuse). Foto  on loengute vaheajast, kui hakkas kõmisema ja äike tuli üle mägede.

Tuleb südatalvise ilmaga (parajalt külm ja lumesadude, tuiskudega) nädal.

Suurbritannia kohal oleva tsükloni idaservas (Poola kohal) tekib osatsüklon, mis mõjutab järgmistel päevadel Eesti ilma: see toob esialgu tuule tugevnemise, siis lumesaju ja lõpuks külma õhu advektsiooni kirdest ja põhjast. Seetõttu madal õhutemperatuur püsib, kuigi eelmisest nädalast on siiski oluliselt soojem. 

Nädala teisel poolel on ilm kuivem ja külmem: õhutemperatuur võib langeda taas -20 °C-ni.

Rein Tafenau. Külmapealinn Mustla! 08.01.2016 20:20

1. nädala ilm (4.–10.01.2016)

Uuendused võivad jaanuari jooksul olla ebareeglipärased, vt infot lähetuse kohta.

Kommentaariumi link

10. jaanuaril tugevnes antitsüklon, mistõttu ilm alates Põhja-Eestist selgines. Vastavalt sellele oli hommikul madalaim õhutemperatuur põhja pool enamasti -20...-24 °C, lõuna pool veidi kõrgem, oluliselt soojem aga saarte rannikualadel (õhtuks tõusis kuni -2 °C-ni). 

Päeval suuri muutusi ei toimunud, kuid õhtuks tugevnes kagu- ja idatuul. Õhutemperatuur oli valdavalt -10...-20 °C, öö hakul tõusis enamasti üle -15 °C, vaid Kirde-Eestis langes taas -20 °C-st madalamale.

Ööpäeva jooksul peaks pilvisus siiski tihenema ja hakkama lund sadama, tugeva tuule korral võib olla tuisku. Märkimisväärsemat sadu on oodata 12. jaanuariks, kui tsüklon tuleb Eesti kohale (või väga lähedale). 

Kuna ebatavaliselt külm õhumass, ehkki segunemiste tõttu veidi soojenenud, on vaid veidi põhja pool, haarab tsüklon selle kiiresti endasse ja see tuleb tsükloni möödumisel tagasi Eesti kohale. Seepärast on ilma selginedes taas oodata peatselt -20 °C ja madalamatki õhutemperatuuri.

Foto on ülesvõetud 6. jaanuari, 2016. aastal Annelinnas, Tartus. Kerly Ilves

Pilv tuli ja haaras kõik endale. Keegi ei osanud minna õigesse suunda, palvetati. 1600 m kõrgusel (Chamrousse) 9.01.2016.

9. jaanuaril määras ilma antitsüklon, kuid selle servas saabus ookeanilt niiskust, mistõttu pilvisus tihenes ja mitmel pool hakkas kerget lund sadama. Nii oli öö hakul õhutemperatuur enamasti -20...-25 °C, aga hommikuks tõusis veidi, pärastlõunal oli juba kõikjal -20 °C-st soojem.

Tsükloni mõju suureneb ja tuul tugevneb järgmiste päevade jooksul. Seetõttu on oodata lumelisa. Õhutemperatuur tõuseb tasapisi, kuid jääb ka soojematel päevadel -10 °C lähedale, rannikualadel ja eriti saartel on siiski soojem.

Foto on ülesvõetud 6. jaanuari, 2016. aastal Annelinnas, Tartus.
Eile õhtul tööle kõndides ei tahtnud uskuda, et need ei ole tavalised taevast katvad liikuvad kiired, mida ööklubid tihti oma klientide ligimeelitamiseks õhku suunavad, vaid tegemist on valgussammastega. Kuna siis kaamerat kaasas ei olnud ei pööranud kiirtele siis suurt tähelepanu. Õnneks andis tänane hilisõhtu võimaluse neid taas imetleda ja ka pildistada. Eriti põnev oli näha kiiri välja tulemas majade ja muude ehitise kohalt, nagu prožektoreid.
Valgussambad on tehislikku päritolu. Nende valgus on tekitatud erinevatest tugevama võimsusega valgusallikatest, näiteks tänavalaternad või ka eelpoolmainitud valgustusprožektorid. Selle lihtsa põhjuse tõttu on neid rohkem näha linnades, kus igasugust valgustust on rohkem. Kuid ilma imepisikeste jääkristallideta sellist toredat vaatemängu näha ei saaks, seega on ka loodusel ikka oma roll nähtuses mängida.
Kerly Ilves

2000 m kõrgusele jõudes asendus tugev vihm lumega, aga see oli väga märg. Kihtsajupilvi veel kätte ei saanud, sest nende alumine piir jäi 2200-2300 m kõrgusele. Chamrousse, 9.01.2016.

8. jaanuaril määras ilma Venemaa antitsüklon, kuid Taani kohale jõudnud tsükloni mõjul tuul tugevnes ja ilm selgines, sest tuul oli idast ja kagust, mis viis pilved ära.
Õhutemperatuur oli hommikul valdavalt -20...-30 °C, saartel ja kohati rannikualadel kuni -10 °C. Päeval püsis enamasti selge ilm, õhutemperatuur tõusis -20 °C lähedale (paar kraadi madalam või kõrgem olenevalt kohast), kuid eeskätt Saaremaa rannikul oli märksa soojem.
Külm ja kuiv, st suurema tihedusega õhumass jääb Läänemere äärde püsima, kuid see soojeneb tsüklonite ja tugevama tuule mõjul (seguneb soojema õhumassiga), nii et õhutemperatuur tasapisi tõuseb päev-päevalt: kui 9. jaanuari öösel võib veel olla ligi -30 °C, siis edaspidi jääb miinimumiks juba  -20 °C ja kõrgemgi õhutemperatuur.
Sajule läheb ilmselt siiski alles 12. jaanuariks. Enne seda on tugevnema tuule mõjul pinnatuisku oodata.

Ain Vindi. Kui mujal paukus pakane,siis Tartus sadas täna lund ja taevasse kerkisid jälle valgussambad. 06.01.2016. 17:36

7. jaanuaril tugevnes antitsüklon, kuid see ei ole õhurõhu poolest eriti tugev, pigem on suure tihedusega külm ja kuiv õhumass see, mis soodustab püsimist / takistab tsüklonite tulekut. Nii oli ilm mitmel pool selge ja vaikne, nii et õhutemperatuur oli hommikul suurel alal -20...-27 °C, mereefekti mõjualas ja saarte rannikualadel kõrgem, hüdromeetriajaamades langes kohati ka -30 °C lähedale.
Päeval oli õhutemperatuur valdavalt -10...-20 °C, Narvas ja mõnedes hüdromeetriajaamades jäi maksimum madalamaks, kuid õhtul läks taas külmemaks, nii et mõnes kohas langes -27 °C-ni.
Lund sadas peamiselt põhjarannikul, aga aeg-ajalt sattus sisemaalegi kerget lund. Hommikuks tekkis kohati udu, mis hajus lõunaks (vt nt http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/). Mitmel pool nähti taas valgussambaid.
Ebatavaliselt külm õhumass püsib enam-vähem samasugusena ja samas kohas veel ligi ööpäeva, siis hakkab soojenema ja eemaldub tasapisi põhja. Tsüklonite lähenedes tugevneb tuul, mistõttu ilm vaatamata kõrgemale õhutemperatuurile (mõne päevaga peaks tõusma valdavalt üle -10 °C) ei pruugi soojem tunduda.

Grenobles oli 7. jaanuar paduvihmane, kuid õhtuks ilm siiski paranes. Õhutemperatuur tõusis 3 kraadilt 9 kraadini, aga lähipäevadeks prognoositakse kuni 15 kraadi sooja ja äikest (http://www.weatheronline.co.uk/France/Grenoble.htm). 

6. jaanuaril jäi Eesti kohale väheaktiivne madalrõhuväli. Ida-Eestis oli enamasti pilves ja sadas lund, mujal oli enamasti selgem. Põhjarannikut mõjutas mereefekt.
Hommikuks langes õhutemperatuur Virumaa kohati -28 °C-ni, mujal oli -20° C-st soojem, pilvises Ida-Eestis püsis pidevalt -15 °C lähedal, veelgi soojem oli saarte rannikualadel; päeval jäi õhutemperatuur vaid Ida-Virumaal -20 °C-st madalamaks, mujal oli -10...-20 °C. Õhtul läks selgetes kohtades kiiresti külmemaks (mitmel pool -20 °C ja madalam), soojem oli pilvisemas Kagu-Eestis, saarte rannikualadel ja põhjarannikul mereefekti all (see liikus ka sisemaa poole).
Sarnane ilm püsib veel paar päeva, aga siis läheb soojemaks, sest tugevat antitsüklonit pole ja nii jõuavad tsüklonid ka Läänemere äärde. See toob ka tuule tugevnemise ja lumesaju (nädala lõpuks).

Inge Baikov. 1.01.2016 kl.20.40 Raplamaa, Kumma. Külm on - sambad püsti.

5. jaanuaril jõudis idatsükloniga ebatavaliselt külm õhumass kohale. Selle mõjul tugevnes mereefekt, samas sisemaal läks selgemaks. Virumaal, kuhu see õhumass juba hommikuks jõudis täielikult kohale, langes õhutemperatuur -25 °C-ni.
Päeva jooksul õhumassi kohalolu tugevnes. Seetõttu jäi õhutemperatuur kohati -20 °C lähedale, põhjarannikul jätkus mereefekt.
Sarnane olukord püsib järgmistel päevadel. Alles nädala lõpus võib minna soojemaks ja sajusemaks.

Idatsükloni kaasatoodud õhumassi levik 6. jaanuarini (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Jana Kuusemäe. Töölt koju jõudes ootas ilus tervitus Raplamaal 04.jaanuar 2016, kell 17.48

4. jaanuaril jäi Eesti saabuva idatsükloni serva, mistõttu kohati jäi pilviseks ja sadas kerget lund, samas avaldas mõju ka antitsükloni edelaserv, kus ilm selgines ja õhutemperatuur langes Virumaal hommikuks -25 °C-ni.
Päeva jooksul sarnane rahulik ilm püsis, õhutemperatuur küll tõusis, aga jäi enamasti -10 °C-st madalamaks. Alles õhtul suurenes idatsükloni mõju niivõrd, et muutunud õhu liikumine tõi merelt Põhja-Eestisse lund; sisemaal sadas tsüklonaalse pilvemassi mõjul, mitmel pool nähti valgussambaid.
Järgmiste päevadel toob idatsüklon külma õhku lisaks, nii et temperatuur langeb ja võib päevalgi jääda -20 °C lähedale.

Jana Kuusemäe. Rohkelt värvilis öid kaamera seltsis ka uuel aastal! Päris selle aasta pilt pole. Tegelikult ongi hea, et virmalised otsustasid natukene ennem keskkööd pilvede taha varjuda. Uus väljakutse selleks aastaks. grin-emotikon
31.12.2015 kell 23.25 Raplamaal ISO 800; WB 3037; säri 15sek; F2,8

Tuleb külm ja kohatise lumesajuga nädal.

Nädala algul jätkub idatsüklonite seeria, mille käivitas antitsükloni servas pooluseni jõudnud soe õhumass, mis levis edasi Põhja-Venemaale. Esimene neist tõi lume, teine aga toob suurema külma. See on nii ilmakaardil kui satelliidipildil näha, kandudes idavooluga edasi läände.

Kuigi uuel idatsüklonil on kaasas ka lumesajud, avaldub Eestis pigem mereefekt, seega võivad mõned kohad uue lumeta jääda. Õhutemperatuur oleneb tsükloni piires pilvisusest, sest tuul on ilmselt nõrk. Pilves ilmaga on õhutemperatuur enamasti -15...-20 °C, aga kui selgineb, siis langeb vaikse ilmaga kohati -30 °C-ni ja madalamalegi (muuhulgas vt http://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/long.html) – Eesti kohale jääb mõneks ajaks püsima -20  °C isoterm.

Nädala lõpuks soojeneb saabunud ebatavaliselt külm õhumass ja ilm muutub siis samuti soojemaks.

Idatsükloni soe sektor laotus öösel Põhja-Eesti kohale (sooja frondi üleminek selgelt näha http://www.upload.ee/image/5450714/temp3.1.2016.jpg), hiljem sattus Eesti nn külma sektorisse, mis on tsüklonites üldse harv olukord (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET) ja järjekordne idatsüklon on satelliidipildil juba näha (paremal, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

Päivi Palts. 2.01.2015 Leppneeme sadamas