3. nädala ilm (18.–24.01.2016)

Kommentaariumi link
24. jaanuaril tõi Läänemerele jõudnud madalrõhulohk lumesaju, kohati oli sadu intensiivne, sh ka Tallinnas, sest tugeva frontaalse mõjutuse korral ei määra aluspind ega orograafia kuigi palju. Viimast asjaolu tuleb arvestada ka järgmiste sadude korral. Õhtuks suurem sadu lakkas.
Õhutemperatuur tõusis keskpäevaks kõikjal üle -10 °C, saarte rannikualadel püsis kohati jätkuvalt 0...2 °C. Õhtuks oli Lääne-Eestis enamasti 0...-5 °C, rannikualadel kohati veidi üle 0 °C, ida pool kuni -10 °C (kagunurgas).
Sarnases vahemikus (0...-10 °C) peaks püsima õhutemperatuur ka järgneva ööpäeva jooksul, aga 26. jaanuariks jõuab järgmine madalrõhulohk soojema õhumassiga Eesti kohale ja kõikjal on oodata üle 0 °C. Ka sellega kaasneb märkimisväärne sadu, mis algul võib olla lume ja lörtsina, ent hiljem vihmana.

Ülle Loog. 24.01.16 Kavilda

24. jaanuaril jätkus Grenobles soe ja päikeseline ilm. Vaade ühelt lähedalasuva mäe tipust kirdesse ja itta.

23. jaanuaril mõjutas ilma veel itta nihkuv kõrgrõhuhari, kuid Läänemere jõudnud madalrõhulohk tõi pilvisuse tihenemise ja õhtuks mitmel pool lumesaju.
Õhutemperatuur tõusis hommikuks kohati saarte rannikualadel 0 °C-ni, sisemaal oli enamasti -10...-20 °C (soojem oli Lääne- ja Harjumaal), Ida-Eestis kohati, eriti Virumaal, kuni -27 °C. Päeval oli õhutemperatuur enamasti -2 °C-st läänerannikul -15 °C-ni idaservas, kuid saarte rannikualadel registreeriti ka üle 0 °C. Õhtul püsis õhutemperatuur enamasti päevases vahemikus.
Loode-Venemaal arenev külm tsüklon pidurdab sooja õhumassi ittaliikumist, aga ilmselt vaid paariks päevaks. 26. jaanuaril on oodata õhutemperatuuri tõusu üle 0 °C ilmselt kõikjal. Ilmamuutusega kaasneb esialgu lumesadu ja tuisk, kuid hiljem sajab vihma. Soojad, vihmased ja tuulised ilmad püsivad arvatavasti jaanuari lõpuni.
USA idaranniku lumetormi otseülekanne https://www.youtube.com/watch?v=vYsUNJI-zoA ja satelliidipildi animatsioon: http://www.ssd.noaa.gov/goes/east/ne/h5-mloop-vis.html.

Marju Kiris, As Dimedium. Saaremaa 16.01.2016 kell 9.49

Vaade Mont Blancile umbes 1700 m kõrguselt 23.01.2016 Genfi lähedalt. Ilm juhtus olema jalustrabavalt hea, mistõttu nähtavus oli üle 100 km.

22. jaanuaril määras ilma Kesk-Euroopast lähtuv kõrgrõhuhari. See muutis ilma selgemaks, aga endiselt sadas mõnel pool lund.
Õhutemperatuur langes hommikul enamasti -10...-20 °C, Virumaal -25 °C-ni, kuid kagunurgas ja kohati rannikualadel oli soojem. Päeval oli külma enamasti -10...-17 °C, õhtul külmenes Virumaal kuni -28 °C-ni, mujal vähem.
Kõrgrõhuhari mõjutab ilma veel paar päeva, seejärel peaks külm periood läbi saama ja ilm oluliselt soojenema, sajunema. Sademeid ja tuult võib tulla ohtralt. Muutustelaine on satelliidipildilt selgesti jälgitav valge kontinentaalse pilveribana: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/.

Varmo Lindepuu (https://www.facebook.com/varmofototuba). See vikerkaare värvi kujutis rohelise maja korstna juures ei ole ufo vaid halo nähtus
Kommentaar (Eesti looduse artiklist): Ebapäikesed ehk päikesesapid on ühed kõige sagedasemad 22-kraadise halo kaaslased. See halovorm kujutab endast värvilisi laike mõlemal pool päikese- või kuuketast, viimase puhul nimetatakse neid ebakuudeks ehk kuusappideks. Laigu sisemine osa on punane või oranž, saba aga valge või kergelt roheline või sinine. Enamjaolt ilmnevad sapid loojuva päikese ajal.
Päikese- või kuusapid tekivad siis, kui kiud- ja kiudkihtpilvedes või teemanttolmus on palju plaatjaid jääkristalle (väga õhukesed jääprismad), mille põhitahud on aluspinnaga enam-vähem paralleelsed. Sel juhul siseneb valgus jääkristallidesse külgtahkude kaudu ja kaldub, nagu 22-kraadise halo puhul, esialgsest suunast vähemalt 22° kõrvale. Kuna kõige vähem kaldub kõrvale punane valgus, on sappide päikese- või kuupoolne osa punakas. Samal ajal need jääliistakud tavaliselt võbelevad, mistõttu sapid on püstsuunas rohkem või vähem välja venitatud. Kui võbelus on väga tugev, nimelt suuremate jääkristallide puhul, võivad sapid muutuda 22-kraadise haloringi osaks. Nõnda on nende kahe halovormi vahel mõnikord keeruline vahet teha.
Juhul, kui päikese- või kuuketas asub horisondist üsna kõrgel, üle 10°, peegeldub valgus ka jääkristallide põhitahkudelt (jääkristalli sees), sestap kaldub valgus oma esialgsest suunast kõrvale üle 22°. Seepärast on sapid nihutatud väikesest haloringist kaugemale; kaugus oleneb sellest, kui kõrgel asub kuu- või päikeseketas. Ühtlasi on sapid siis nõrgemad ehk teisisõnu: nad on kõige eredamad siis, kui päikese- või kuuketas on horisondil.

21. jaanuaril jäi Eesti väheaktiivsesse rõhuvälja (neutraalsesse tsooni), mistõttu tuul nõrgenes. Ilm külmenes eeskätt Väinamere ümbruses, kus õhutemperatuur langes kuni -22 °C-ni.
Hommikuks levis külmenemine ilma selginemisega ida poole, kuid päeval tihenes pilvisus uuesti ja õhutemperatuur tõusis valdavalt -10 °C-st kõrgemale; rannikualadel, eriti Soome lahe ääres, tekkis mereefekt ja sadas tugevat lund, hiljem jõudis tugevam sadu ka kohati sisemaale.
Edaspidi tugevneb kõrgrõhuhari, aga kuiva ja selget ilma see ei taga. Õhutemperatuur püsib -10 °C lähedal, selge ilmaga on kuni -20 °C, loe ka: http://ilm.ee/?514851.

Öösel külmenes ilm eeskätt Väinamere ümbruses, hommikuks levis külmenemine ida poole (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

20. jaanuari ilma kujundas edelast saabunud väike tsüklon. See hoidis ilma pilvise ja kohatiste sajuhoogudega. Õhutemperatuur oli enamasti -3...-8 °C, kuid Peipsi ääres jää kohalt puhuva tuule mõjul kuni -12 °C.
Külm õhumass püsib Põhja-Euroopa kohal ja selles olev tsüklonaalne väli nõrgeneb (jälgitav peamiselt kõrgemates õhukihtides), kuid maapinna lähedal on tegu pigem antitsükloniga, eriti Soome kohal. See mõjutab järgmistel päevadel Eesti ilma, mistõttu õhutemperatuur langeb, aga vähemalt kohatise saju võimalus püsib.

Inge Baikov. 16.01.2016 kl.11.53 Raplamaa, Kumma. Tee kadus pilve sisse.

19. jaanuari ilma määras Eestis madalrõhuväli ja Soome lahel paiknev frontaaltsoon. Selle mõjul oli ilm pilvine, kohati esines sajuhooge lumena.  Õhutemperatuur oli päeva vältel valdavalt -1...-5 °C, saarte rannikualadel  0 °C lähedane, kuid Lääne-Eestis oli selgimisi rohkem ja seal langes õhutemperatuur õhtul kohati -8 °C-ni, tekkis udu.
Edelast läheneb pisike tsüklon, mis võib ööseks ja hommikuks tuua lauslume. See jääb Eesti kohale või vahetus lähedusse täituma. Õhumass samal ajal jahtub tasapisi.
Edaspidi jääb Venemaale püsima tsüklon, aga läänest läheneb kõrgrõhuhari. Kui Venemaal olev tsüklon süveneb, siis ei pääse kõrgrõhuhari või sellest arenev antitsüklon itta ja ilm jääb külmaks.

Maret Lokotar. PIlved olid täna ikka väga madalal..................16.01.16 kell 15.40 Kose-Uuemõisa

18. jaanuaril saabus loodest Eesti kohale sukelduja (rohkem sellistest tsüklonitest lk 44 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/2622/paljak_taimi.pdf), mis tõi kaasa sooja õhumassi ja lumesajud.
Õhutemperatuur tõusis rannikualadel (peamiselt saartel ja kohati mandri lääneservas) hommikuks üle 0 °C, kuid mandril ja ilmselt ka saarte sisealadel püsis enamasti 0...-6 °C piires, Virumaal oli külmem (päeval Narvas -8,2 °C, õhtul langes -10 °C-st madalamale, kuid siis tõusis tagasi päevasele tasemele), sest seda mõjutas põhjapoolne külm õhumass.
Õhtul muutus ilm kuivemaks ja kohati selgines – seal läks taas külmemaks, kuid mujal, kus pilves, püsis suhteliselt kõrge õhutemperatuur. Hiljem tihenes pilvisus kõikjal uuesti ja õhutemperatuur püsis -1...-4 °C, saarte rannikualadel kohati plusspoolel, Narvas -8 °C.
Loodest saabunud soe õhumass jahtub tasapisi ja seetõttu läheb uuesti külmemaks. Pilves ja sajuse ilmaga (lumesadude võimalus püsib suur) on enamasti  -5...-10 °C, selge ilmaga külmem.
Nädala lõpuks peaks ülekaalu saavutama antitsüklon või Kesk-Euroopast lähtuv kõrgrõhuhari, kuid selle dünaamika on praegu veel ebaselge

18. jaanuaril mõjutas Eestit sooja õhumassiga sukelduja loodest, samas kui Soome kohal oli väga külma õhumassiga tsüklon, mis avaldas mõju peamiselt Virumaal (ülal: http://ilmatieteenlaitos.fi/, all: DWD).

Tuleb talviselt külm ja lumine nädal.

Nädala alguses määrab ilma ikka põhjapoolne tsüklon, mis toob esmalt soojema õhumassi, aga hiljem jätkuvalt lumesadusid. Õhutemperatuur tõusis juba 18. jaanuari öösel mõnel pool rannikualadel üle 0 °C, kuid sisemaal on see siiski vähetõenäoline (tunduvalt soojemaks läheb küll).

Nädala edenedes tsüklon aeglaselt täitub ja ilm võib muutuda tuulevaikseks. Õhumass jahtub tasapisi. Kui ilm selgineb, võib tekkida udu ja härmatis, õhutemperatuur aga langeda -20 °C lähedale, pilves ilmaga on soojem, -10 °C lähedal, rannikualadel veelgi soojem (kui tuul mere poolt).

Nädala lõpus tugevneb läänepoolse antitsükloni mõju, kuid sajuvõimalus ei pruugi väheneda, vaid jätkuvalt on oodata vähemalt kohatist lumesadu. Hiljem peaks antitsüklon või selle hari tulema Eesti kohale. Kui külm õhumass püsib, võib olla päikeseline / lumesajuga (külmas õhumassis pilved jäätuvad, mistõttu sadu on tõenäoline), aga kui on soe õhumass, siis tugeva inversiooni tõttu ilmselt pilves (õhutemperatuur sel juhul 0...-10 °C).

Katri Lumi. 16.01.2016 Rapla

Pärast lumetormi Grenobles (17. jaanuaril üks linna rohealadest). Kahel pildil on näha, et mingiks hetkeks tekkisid kahes väga erinevas geograafilises kohas praktiliselt samad ilma- ja loodusolud.