Kommentaariumi link
Araabia poolsaart ohustab ebatavaline 4. kategooria troopiline tsüklon Chapala: https://en.wikipedia.org/wiki/Cyclone_Chapala.
32. oktoobri ehk 1. novembri ilma määrab kagusse kihutava antitsükloni põhjaserv ja põhjatsükloni soe sektor, kus jätkub ookeanilt väga sooja ja niiske õhu juurdevool. Ei ole liialdus, et tegu on suhtelise kuumalainega, sest harva on novembri alguses oodata sooja 10...13 °C (10-kraadine isoterm, nullisoterm enam kui 3000 m kõrgusel).
Öö algas mitmel pool kihtpilvedega, mis umbes keskööni üha madaldusid kuni moodustus udu, mõnes kohas oli ka pilvedega uduvine; madalate pilvede kohal olid kiud- ja kiudkihtpilved. Kui kagunurgas langes õhutemperatuur veel miinuspoolele, siis suuremas osas Eestis oli sooja 4...9 °C, kuid kohati saarte rannikutel koguni 11 °C.
Ilm on sooja õhumassi mõjul pilves, aga olulisi sademeid pole oodata (külma frondiga seotud kitsas sajuala liikus päeva jooksul saartelt üle Lõuna-Eesti, andes vaid 0–3 mm sademeid).
Tartu. Veeriku 25.10.2015. kell 07.45 Pilt on nn. laisa inimese pilt tehtud kodu aknast 5. korruselt Ilmatsalu ja Ravila tn. nurga suunas. Arvi Rungi foto
31. oktoobri öösel pilvisus tihenes alates Põhja-Eestist ja näha võis taas kuuhalo. See oli märgiks, et antitsükloni kese jõudis Eestist lõuna poole ja jätkas kihutamist kagusse (Musta mere poole), kuid intensiivset sissetungi alustas oluliselt soojem ja niiskem õhumass.
Nii oli päev enamasti pilves, millest päike paistab läbi ja põuasombuga, kuid sademeteta. Õhtul tihenesid Lääne-Eestis eeskätt madalad pilved. Tuulevaikne ilm või nõrk idatuul asendus edelatuulega, mis pisut tugevnes. Õhutemperatuur oli valdavalt 5...10 °C.
Novembri esimestel päevadel valitseb ebatavaliselt soe õhumass, tuues mitmele poole üle 10 °C sooja. Olulist sadu pole oodata.
30. oktoobril määrab ilma kagusse nihkuv ja tugevnev antitsüklon, mille kese tekkis 29. oktoobril Põhjalahel ja jõuab ööpäevaga Soome lahe kohale.
Vaatamata soojema ja niiskema õhu sissetungile oli öö kiirgusliku jahtumise tõttu pea sama külm nagu eelnevgi: minimaalne õhutemperatuur langes kohati -8 °C-st madalamale. Kuna niiskust tuli juurde ja inversioon tugevnes, siis hommikul tihenes pilvisus alates Põhja-Eestist, aga õhtuks hõrenes uuesti (viimasena Virumaal). Päevane õhutemperatuur tõusis 4...10 °C-ni.
Antitsükloni keskme vahetus läheduses püsib tuulevaikne ilm (mõnevõrra tuntavam võib olla tuul saarte rannikualadel). Siia-sinna jääb püsima kihtrünkpilvede laamu – seal on nähtavus parem ja jahtumine nõrgem, aga kus läheb või jääb selgeks, seal langeb õhutemperatuur miinuspoolele ja võib tekkida tugev udu.
Antitsüklon jätkab üha tugevnedes liikumist kagu poole. Selle põhjaservas avaneb tee oluliselt soojemale ja niiskemale õhumassile. Ühtlasi läheb tuulisemaks.
Novembri alguseks on oodata suure sooja kohalejõudmist, st kuni 10-kraadine isoterm ja mitmel pool õhutemperatuuri tõus üle 10 °C. Sadu pole ette näha.
Olin omadega metsas,Helsinki lähistel. Foto: Jaan Kullerkupp
29. oktoobri ilma määras kagusse nihkunud antitsüklon. Külmas õhumassis langes öösel minimaalne õhutemperatuur -9 °C-ni. Samas kattus taevas õhukeste ülemise kihi pilvedega, mistõttu mitmel pool nähti kuuhalo.
Päeval tihenes pilvisus veelgi, muuhulgas nähti isegi sopilisi kõrgkihtpilvi (Altostratus mamma). Radaripildil oli näha Virumaalt Peipsi äärde liikuvaid sajualasid, kuid sademeid ilmajaamades ei registreeritud, sest need aurustusid enne aluspinnale jõudmist. See andis märku niiskema ja soojema õhumassi sissetungist. Päevane õhutemperatuur jäi enamasti 1...6 °C vahemikku, kuid saartel ja läänerannikul oli soojem.
Õhumassivahetus on leebe ja antitsüklon jääb püsima. Seetõttu olulist sadu ei tule ja ilm peaks uuesti selginema. Kuigi see tähendab taas väga külma ööd, ei ole soojema ja niiske õhumassi tõttu tõenäoline, et minimaalne õhutemperatuur võiks kohati langeda -5...-10 °C-ni, nagu on Ilmateenistuse prognoosis, vaid jääb kõrgemaks. Samuti on udu tõenäosus suurem.
Tasapisi saavutab soe ja niiske õhumass siiski ülekaalu, mistõttu järgnevad ööd ja päevad on juba soojemad. Siiski, suur soe jõuab kohale päris nädala lõpuks. Siis pole välistatud isegi 13-kraadine kuumus.
Eilane kuu halo.28.10.2015.Kuusalu. Foto: Jüri Voit
28. oktoobri selge ilma tõi Eesti kohale saabunud külma ja kuiva õhumassiga antitsüklon. Selle mõjul nõrgenes ka tuul. Seetõttu langes hommikuks õhutemperatuur mitmel pool miinuspoolele, kuid päeval tõusis päikese toel siiski üle 0 °C.
Selge või vähese pilvisusega ja tuulevaikne / nõrga tuulega ilm püsib veel 2–3 päeva. See toob tugevad öökülmad ja jahedad päevad.
Nädala lõpuks paigutub küll antitsüklon lõuna poole, andes võimaluse soojema ja niiskema õhumassi kohalejõudmiseks, kuid tihenevale pilvisusele vaatamata jääb sajuvõimalus väga väikeseks ja põud saab jätkuda.
See kaader 24. oktoobri päikeseloojangust Tallinna siluetiga õnnestus jäädvustada tänu Tarmole.
27. oktoobril määras Eesti ilma sukelduja (Loode-Venemaale ja sealt kagusse liikuva tsükloni) soe sektor. See tõi pilves, kuid sooja ilma (kohati üle 10 °C).
Sukellohu järel saabub tunduvalt külmem ja kuivem õhumass. Seetõttu ilm selgineb. See toob mitmeks päevaks tugevad öökülmad, ka õhus, ja väga jahedad, kuid siiski plusskraadides päevad.
Nädala lõpuks õhumass soojeneb ja muutub niiskemaks, sest antitsüklon nihkub tasapisi kagusse, kuni lõpuks jääb Eestit katma selle läänetiib. See tähendab kõrgemat õhutemperatuuri, aga ka rohkem udusid ja pilvi.
Udukaar kuuvalguses. Võrumaa Holsta. 24.10.2015. 23:15. Ain Vindi foto
26. oktoobril tugevnes kõrgrõhuhari, mille mõjul läks ilm selgeks, kuid tuul püsis esialgu veel tugev. Enne seda oli öösel külma frondi mõjul saartel äikest. Sooja õhumassi tõttu tõusis õhutemperatuur 10 °C-ni.
Peatselt liigub loodest kagusse madalrõhulohk, mis viib suure sooja endaga kaasa ja toob asemele külma õhumassi. Selles tekkinud kõrgrõhuhari jääb mitmeks päevaks ilma kujundama. Seetõttu on saju võimalus taas väga väike. Nädala lõpuks saavutab soe õhumass ülekaalu. See võib tähendada pilves ja uduseid ilmu.
26. oktoobri öösel oli saartel äikest. Vasakul näha tugev radarikaja (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/), paremal detektori registreeritud välk (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/).
Tuleb üsna muutliku ilmaga nädal, kuid paistab, et ülekaalu saavutab lõpuks antitsüklon.
Araabia poolsaart ohustab ebatavaline 4. kategooria troopiline tsüklon Chapala: https://en.wikipedia.org/wiki/Cyclone_Chapala.
32. oktoobri ehk 1. novembri ilma määrab kagusse kihutava antitsükloni põhjaserv ja põhjatsükloni soe sektor, kus jätkub ookeanilt väga sooja ja niiske õhu juurdevool. Ei ole liialdus, et tegu on suhtelise kuumalainega, sest harva on novembri alguses oodata sooja 10...13 °C (10-kraadine isoterm, nullisoterm enam kui 3000 m kõrgusel).
Öö algas mitmel pool kihtpilvedega, mis umbes keskööni üha madaldusid kuni moodustus udu, mõnes kohas oli ka pilvedega uduvine; madalate pilvede kohal olid kiud- ja kiudkihtpilved. Kui kagunurgas langes õhutemperatuur veel miinuspoolele, siis suuremas osas Eestis oli sooja 4...9 °C, kuid kohati saarte rannikutel koguni 11 °C.
Ilm on sooja õhumassi mõjul pilves, aga olulisi sademeid pole oodata (külma frondiga seotud kitsas sajuala liikus päeva jooksul saartelt üle Lõuna-Eesti, andes vaid 0–3 mm sademeid).
31. oktoobri öösel pilvisus tihenes alates Põhja-Eestist ja näha võis taas kuuhalo. See oli märgiks, et antitsükloni kese jõudis Eestist lõuna poole ja jätkas kihutamist kagusse (Musta mere poole), kuid intensiivset sissetungi alustas oluliselt soojem ja niiskem õhumass.
Nii oli päev enamasti pilves, millest päike paistab läbi ja põuasombuga, kuid sademeteta. Õhtul tihenesid Lääne-Eestis eeskätt madalad pilved. Tuulevaikne ilm või nõrk idatuul asendus edelatuulega, mis pisut tugevnes. Õhutemperatuur oli valdavalt 5...10 °C.
Novembri esimestel päevadel valitseb ebatavaliselt soe õhumass, tuues mitmele poole üle 10 °C sooja. Olulist sadu pole oodata.
Põhjatsükloni lõunaservas jõudsid kõrged pilved Eesti kohale, tuues kaasa kohati lausa väljakannatamatu päikesetõusu, nagu mõned seda kirjeldasid (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).
30. oktoobril määrab ilma kagusse nihkuv ja tugevnev antitsüklon, mille kese tekkis 29. oktoobril Põhjalahel ja jõuab ööpäevaga Soome lahe kohale.
Vaatamata soojema ja niiskema õhu sissetungile oli öö kiirgusliku jahtumise tõttu pea sama külm nagu eelnevgi: minimaalne õhutemperatuur langes kohati -8 °C-st madalamale. Kuna niiskust tuli juurde ja inversioon tugevnes, siis hommikul tihenes pilvisus alates Põhja-Eestist, aga õhtuks hõrenes uuesti (viimasena Virumaal). Päevane õhutemperatuur tõusis 4...10 °C-ni.
Antitsükloni keskme vahetus läheduses püsib tuulevaikne ilm (mõnevõrra tuntavam võib olla tuul saarte rannikualadel). Siia-sinna jääb püsima kihtrünkpilvede laamu – seal on nähtavus parem ja jahtumine nõrgem, aga kus läheb või jääb selgeks, seal langeb õhutemperatuur miinuspoolele ja võib tekkida tugev udu.
Antitsüklon jätkab üha tugevnedes liikumist kagu poole. Selle põhjaservas avaneb tee oluliselt soojemale ja niiskemale õhumassile. Ühtlasi läheb tuulisemaks.
Novembri alguseks on oodata suure sooja kohalejõudmist, st kuni 10-kraadine isoterm ja mitmel pool õhutemperatuuri tõus üle 10 °C. Sadu pole ette näha.
29. oktoobri ilma määras kagusse nihkunud antitsüklon. Külmas õhumassis langes öösel minimaalne õhutemperatuur -9 °C-ni. Samas kattus taevas õhukeste ülemise kihi pilvedega, mistõttu mitmel pool nähti kuuhalo.
Päeval tihenes pilvisus veelgi, muuhulgas nähti isegi sopilisi kõrgkihtpilvi (Altostratus mamma). Radaripildil oli näha Virumaalt Peipsi äärde liikuvaid sajualasid, kuid sademeid ilmajaamades ei registreeritud, sest need aurustusid enne aluspinnale jõudmist. See andis märku niiskema ja soojema õhumassi sissetungist. Päevane õhutemperatuur jäi enamasti 1...6 °C vahemikku, kuid saartel ja läänerannikul oli soojem.
Õhumassivahetus on leebe ja antitsüklon jääb püsima. Seetõttu olulist sadu ei tule ja ilm peaks uuesti selginema. Kuigi see tähendab taas väga külma ööd, ei ole soojema ja niiske õhumassi tõttu tõenäoline, et minimaalne õhutemperatuur võiks kohati langeda -5...-10 °C-ni, nagu on Ilmateenistuse prognoosis, vaid jääb kõrgemaks. Samuti on udu tõenäosus suurem.
Tasapisi saavutab soe ja niiske õhumass siiski ülekaalu, mistõttu järgnevad ööd ja päevad on juba soojemad. Siiski, suur soe jõuab kohale päris nädala lõpuks. Siis pole välistatud isegi 13-kraadine kuumus.
28. oktoobri selge ilma tõi Eesti kohale saabunud külma ja kuiva õhumassiga antitsüklon. Selle mõjul nõrgenes ka tuul. Seetõttu langes hommikuks õhutemperatuur mitmel pool miinuspoolele, kuid päeval tõusis päikese toel siiski üle 0 °C.
Selge või vähese pilvisusega ja tuulevaikne / nõrga tuulega ilm püsib veel 2–3 päeva. See toob tugevad öökülmad ja jahedad päevad.
Nädala lõpuks paigutub küll antitsüklon lõuna poole, andes võimaluse soojema ja niiskema õhumassi kohalejõudmiseks, kuid tihenevale pilvisusele vaatamata jääb sajuvõimalus väga väikeseks ja põud saab jätkuda.
Sukellohu järel saabub tunduvalt külmem ja kuivem õhumass. Seetõttu ilm selgineb. See toob mitmeks päevaks tugevad öökülmad, ka õhus, ja väga jahedad, kuid siiski plusskraadides päevad.
Nädala lõpuks õhumass soojeneb ja muutub niiskemaks, sest antitsüklon nihkub tasapisi kagusse, kuni lõpuks jääb Eestit katma selle läänetiib. See tähendab kõrgemat õhutemperatuuri, aga ka rohkem udusid ja pilvi.
26. oktoobril tugevnes kõrgrõhuhari, mille mõjul läks ilm selgeks, kuid tuul püsis esialgu veel tugev. Enne seda oli öösel külma frondi mõjul saartel äikest. Sooja õhumassi tõttu tõusis õhutemperatuur 10 °C-ni.
Peatselt liigub loodest kagusse madalrõhulohk, mis viib suure sooja endaga kaasa ja toob asemele külma õhumassi. Selles tekkinud kõrgrõhuhari jääb mitmeks päevaks ilma kujundama. Seetõttu on saju võimalus taas väga väike. Nädala lõpuks saavutab soe õhumass ülekaalu. See võib tähendada pilves ja uduseid ilmu.
26. oktoobri öösel oli saartel äikest. Vasakul näha tugev radarikaja (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/), paremal detektori registreeritud välk (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/).
Tuleb üsna muutliku ilmaga nädal, kuid paistab, et ülekaalu saavutab lõpuks antitsüklon.
Nädal algab kõrgrõhuharja tugevnemisega, mistõttu on loota ilma selginemist ja tuule nõrgenemist. Õhumass on veel üsna soe, nii et õhutemperatuur võib tõusta 10 °C-ni. Sellele järgneb loodest ilmselt madalrõhulohk, mis toob märksa külmema õhumassi.
Nädala keskpaigaks tugevneb külma õhumassiga antitsüklon. See toob vaiksed ja ilmselt selged ilmad tugevate öökülmade ja jahedate päevadega. Nädala teiseks pooleks peaks antitsüklon jõudma Venemaale, mistõttu avaneb tee tunduvalt soojemale ja niiskemale õhumassile.
Tugevat öökülma ei pruugi tulla, kuna hilissügisesed antitsüklonid on teadupärast ju altid inversiooni tekkeks, st pilves ilmaks. Nädalapärast ongi juba ju november - klassikaline inversioonikuu.
VastaKustutaSelge ilm tuleb külma õhumassiga, sest tavaliselt on see väga kuiv. Viimati oli selline juhtum 20. oktoobril.
VastaKustutaKobrastel läheb tammielu raskeks:
VastaKustutahttp://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn24018.gif
Uueneb kella 00:45 paiku, kõik väljundid kokku kella 1-ks.
see on juba tõsine oht kaevuomanikele, sest vett on hädasti vaja.
VastaKustutaloodetavasti loodus seda taastamist rohkete vihmasadudena kevadise suurvee ajale ei jäta, kuigi ilmselt sellest suur osa niikuinii imbub maasse...
Praegune olukord on jah tõsine. Isegi Sven Suurbritanniast avaldas muret ja tundis huvi, kuidas siin sademetega olukord.
VastaKustutamillal see ilmateenistuse arvates "praegu" ära lõpeb tuleohukaardi osas? kuidagi lambist kadus tuleohukaart ära paar päeva tagasi..
VastaKustutaarvestades et vähemalt 10 lähemal päeval pole sadu oodata, siis oleks ilmahuvilistel ju seda kaarti huvitav näha.
Kahjuks on poliitika jah selline, et ehkki tuleohuindeks arvutatakse (seda võis varem siit old.emhi.ee sisselogides näha), ei koostata selle kohta alates teatud hetkest (ilmselt siis, kui tuleohtlik aeg loetakse lõppenuks) enam kaarti. Kui oleks juba lumi, siis asendataks tuleohukaart lihtsalt lumekaardiga (üks link teisega).
VastaKustuta2014. a oli viimastest aastatest ainus, kui tuleohukaarti koostati oktoobri keskpaigani, teistel aastatel on varem ära lõpetatud.
Praegune põud muidugi ei õigusta seda, et tuleohukaarti enam ei koostata.
sakus juba -2 kraadi. tuleb vist see kohatine -8 kraadi mitmes paigus ära, kohati hoopis -10.
VastaKustutaJah, -10 kraadi hommikuks tundub usutav. Kell 23 oli Kaansoos juba -7,1 °C.
VastaKustutaIlmateenistusest vastus: Sademed pole ainuke tuleohu määramise alus. Koostöös Päästeametiga, kes ei soovi enam tuleohu kaarti, seda ka enam ei koostata.
VastaKustutasellest võib järeldada, et päästeameti soov on sel juhul ainus määraja ning ilmahuvilised nagu oleksid selle koostamise määramisel tühi koht. kurvakstegev suhtumine.
VastaKustutaNiipalju võib lisada, et nt udu on ohtlike nähtuste nimekirjast juba ammu maha võetud, st selle eest ei hoiatata, vt Loetelust on välja jäetud järgmised ohtlikud nähtused: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/. Hoiatusi udu kohta edastatakse vist siiski Maanteeametile, kes võib oma kodulehel udu eest hoiatada ja sealtkaudu jõuab info ka mujale meediasse, vt näiteks http://www.postimees.ee/3068449/maanteeamet-hoiatab-udu-libeduse-ja-lumesaju-eest. Samas, udu on ilmaprognoosides siiski sees, nii et info selles mõttes saab ikkagi kätte.
VastaKustutatäna 2 aastat tagasi oli ilm sajune ja tormine. öösel oli ka äikest.
VastaKustutaJah, seda tormist ööd meenutas ka Kairo: Kairo Kiitsak 29.10.2013 oli Eestis võimas sügistorm.
VastaKustutaUmbes 5 tunni pärast peaks olema Rootsi kõrgpilvisuse serv juba ka Eestis, seda eeldusel, et see ei haju.
VastaKustutaSiis tuleb seda võidujooksu ajaga hinge kinni hoides jälgida.
VastaKustutaHomme taas lõõmavat päikesetõusu loota/oodata.
VastaKustutaJah, see võib täitsa olla, lisaks tihe udu eriti sisemaal.
VastaKustutaausaltöeldes on minule kui käesoleva sajandi inimesele see tavaline, et novembris +10 või sutsu üle sellegi kraade on.. harv seega oleks mulle see, et päevamax +5st madalam.
VastaKustutaJah, see näitab, et ajad muutunud - ilmselt peab standardeid vastavalt sellele muutma.
VastaKustutaNii..oktoober ongi läbi, jääme huviga Ilmat. kuu kokkuvõtet ootama - eriti sademete osas :D
VastaKustutaSee ilmub esmaspäeval ja sademelahter võidakse kuulutada ebavajalikuks.
VastaKustutaMis mõttes ebavajalikuks? Paaril päeval kokku sadas siiski ju üsna palju.
VastaKustutahomseks ennustatakse virmalisi pea sama tugevalt kui selle aasta 17/18 märts ja 7 oktoober olid, hea õnne korral peaks taevas homme selge olema.
VastaKustutaSee ebavajalikuks oli lihtsalt utreering vastuseks tugevale põuale. Muidugi oli paar korralikuma sajuga päeva ja mingi nullist erinev sademesumma tuleb igas jaamas.
VastaKustutaLoodame, et tuleb siis selge ilm.
No siin Saaremaal on küll mõnus ilm, selge ja päike, ainult hommikupoole ja praegu kaugemal idas oli/on pilves.
VastaKustuta