Kommentaariumi link
23.09.2015 toimus Tõraveres ilmajaama meteoroloog-tehnikute õppeseminar, kus toimus muuhulgas pilvekoolitus. Koolituse slaidid: http://www.upload.ee/files/5215455/Pilvekool_meteoroloogtehnikud.pptx.html ja konspekt: http://www.upload.ee/files/5213345/Pilved_konspekt.doc.html.
27. septembri ilma määras uue antitsükloni idaserv. Kuna selle mõju polnud veel väga tugev, siis avaldasid mõju ka rõhkkonna äärealadel tegutsevad tsüklonid. Seetõttu oli konvektsioon veel üsna märkimisväärne ja nii muutus mõni rünkpilv rünksajupilveks, andes hoovihma (esialgu merel, hiljem sisemaal), kuid laialdast sadu ei tulnud.
Ööpäeva jooksul muutub ilm siiski pilvisemaks ja sadu võib rohkem tulla, sest oodata on õhumassivahetust senisest veelgi külmema vastu.
Rünkpilved (ja kihtrünkpilved) looderanniku kohal 26.09.2015 Laagris.
26. septembri ilma kujundas jätkuvalt Venemaa kuuma antitsükloni (Moskvas ulatus kuumus koguni 28 °C-ni, vt, http://estonian.wunderground.com/history/airport/UUEE/2015/9/25/DailyHistory.html?) servas olev frontaaltsoon ja läänest tasapisi saabuv antitsüklon.
Frontaaltsooni mõjul oli öö udune ja Ida-Eestis jätkusid veel kohatised sajud; pilves ilm püsis seal suurem osa päevast, kuid pärastlõunal pilvkate siiski õhenes. Antitsükloni mõjul taevas alates lääne poolt selgines, kuid looderanniku lähedal arenesid rünksajupilved, mis levisid itta. Laialdasemat sadu need ei toonud, vaid õhtuks üldjoontes selgines ilm suuremas osas Eestist. Sooja oli alla 20 °C.
Udune hommik.25.september.7.14.Muhu, Saaremaa, Estonia. Foto: Margareta Kolk
25. septembri ilma kujundas jätkuvalt Venemaa kuum antitsüklon ja läänepoolne madalrõhulohk. Hommik oli mitmel pool udune, mis hajus kohati alles keskpäevaks. Lõunast lähenes soe front, mistõttu Ida-Eestis hakkas õhtul sadama vihma ja hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest, kuid mujal oli olulise sajuta. Sooja oli ühtlaselt 16...19 °C.
Tasapisi tugevneb Suurbritannia antitsükloni mõju. Seetõttu sunnitakse palav ja niiske õhumass eemalduma itta, selle asemele tuleb põhjast palju külmem ja kuivem (arktiline) õhumass. See toob jahedama ilma (päeviti alla 15 °C) ja öökülmaohu, ent aja jooksul liigub antitsüklon itta ja ühes sellega soojeneb ka õhumass.
Hiljem võib tekkida ida-läänesuunaline kõrgrõhuvöönd, milles õhumass on üsna soe, aga oktoobris enam üle 15 °C ei pruugi loota.
Suviselt soe ilm (24. sept) kõrgrünkpilvedega Põltsamaa lähedal. Eero Hermanni foto
24. septembri ilmakujundajateks oli Venemaa kuum antitsüklon ja merel lähenev madalrõhulohk. Nende koosmõjul saabus troopiline õhumass Eestini. Nii tõusis mitmel pool päikeselise ilmaga õhutemperatuur 19...24 °C-ni, kuid kohati, kus ilm oli pilvine ja tuul veekogu poolt, oli tunduvalt jahedam.
Õhtu jooksul pilvisus tihenes ja kohati läks sajule, kuid sadu oli enamasti vähene ja möödus ruttu. Enne keskööd selgines ilm alates saartest uuesti. Äikesevõimalus on praegu vägaküsitav, aga eks paistab.
Suvepäev Laagris
23. septembri ilma määrab kuuma antitsükloni lääneserv. Mööda seda serva läheneb kagust soe front, mis toob troopilise õhumassi Läänemereni. Senikaua on rahulik ja pilvine, kuid olulise sajuta ilm. Sooja on alla 20 °C.
Öö jooksul on oodata õhumassivahetust. See väljendub eeskätt päeval kõrgemas õhutemperatuuris (vähemalt kohati üle 20 °C) ja kastepunktis. Kuumas ja niiskes õhumassis frontaaltsooni läheduses on üsna arvestatav äikesevõimalus. Eks siis ole näha, mis tuleb – kas soe ja rahulik suveilm või tuleb kohati ka äikest ja tugevat hoovihma.
22. septembril jäi Eesti esialgu tsüklonitevahelisse madalrõhuvööndisse, seejärel antitsükloni loodeserva. Öö jooksul tekkis udu. Hommikul ilm muutus – Loode-Eesti kohal arenes äike, hiljem levis konvektsioon hoovihmadega sisemaa poole. Sooja oli 12...19 °C.
Järgmistel päevadel tugevneb Lõuna-Venemaa kuum antitsüklon. Selle lääneservas jõuab suviselt soe õhumass ka Eestini. Õhumasside piirialal on hoovihmade ja äikesevõimalus. Külmemaks läheb alles kuu lõpuks, kui ka päevane õhutemperatuur võib jääda alla 15 °C.
Hommikune paduudu enne äikest Laagris.
21. septembri ilma määras kagust lähenev lõunatsüklon. Seetõttu oli ilm enamasti pilves, mitmel pool sadas vihma, kuivem oli saartel, samas ilm oli üsna tuulevaikne. Sooja oli 12...16 °C.
Lõunatsüklon liigub Soome kohale ja seejärel hakkab domineerima lõunavool. See kannab kohale soojema õhumass. Kõige soojem on ilmselt 24.–26. septembril, kui sooja võib olla üle 20 °C. Pikemat kuivaperioodi väga tõenäoliselt ei ole oodata.
Võimsad rünkpilved ja rünksajupilved Jõgeval 20.09.2015. Kairo Kiitsaku foto
Tuleb soe septembrinädal, kuid ilma kujundavad vaheldumisi nii tsüklonid kui antitsüklonid.
23.09.2015 toimus Tõraveres ilmajaama meteoroloog-tehnikute õppeseminar, kus toimus muuhulgas pilvekoolitus. Koolituse slaidid: http://www.upload.ee/files/5215455/Pilvekool_meteoroloogtehnikud.pptx.html ja konspekt: http://www.upload.ee/files/5213345/Pilved_konspekt.doc.html.
27. septembri ilma määras uue antitsükloni idaserv. Kuna selle mõju polnud veel väga tugev, siis avaldasid mõju ka rõhkkonna äärealadel tegutsevad tsüklonid. Seetõttu oli konvektsioon veel üsna märkimisväärne ja nii muutus mõni rünkpilv rünksajupilveks, andes hoovihma (esialgu merel, hiljem sisemaal), kuid laialdast sadu ei tulnud.
Ööpäeva jooksul muutub ilm siiski pilvisemaks ja sadu võib rohkem tulla, sest oodata on õhumassivahetust senisest veelgi külmema vastu.
26. septembri ilma kujundas jätkuvalt Venemaa kuuma antitsükloni (Moskvas ulatus kuumus koguni 28 °C-ni, vt, http://estonian.wunderground.com/history/airport/UUEE/2015/9/25/DailyHistory.html?) servas olev frontaaltsoon ja läänest tasapisi saabuv antitsüklon.
Frontaaltsooni mõjul oli öö udune ja Ida-Eestis jätkusid veel kohatised sajud; pilves ilm püsis seal suurem osa päevast, kuid pärastlõunal pilvkate siiski õhenes. Antitsükloni mõjul taevas alates lääne poolt selgines, kuid looderanniku lähedal arenesid rünksajupilved, mis levisid itta. Laialdasemat sadu need ei toonud, vaid õhtuks üldjoontes selgines ilm suuremas osas Eestist. Sooja oli alla 20 °C.
25. septembri ilma kujundas jätkuvalt Venemaa kuum antitsüklon ja läänepoolne madalrõhulohk. Hommik oli mitmel pool udune, mis hajus kohati alles keskpäevaks. Lõunast lähenes soe front, mistõttu Ida-Eestis hakkas õhtul sadama vihma ja hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest, kuid mujal oli olulise sajuta. Sooja oli ühtlaselt 16...19 °C.
Tasapisi tugevneb Suurbritannia antitsükloni mõju. Seetõttu sunnitakse palav ja niiske õhumass eemalduma itta, selle asemele tuleb põhjast palju külmem ja kuivem (arktiline) õhumass. See toob jahedama ilma (päeviti alla 15 °C) ja öökülmaohu, ent aja jooksul liigub antitsüklon itta ja ühes sellega soojeneb ka õhumass.
Hiljem võib tekkida ida-läänesuunaline kõrgrõhuvöönd, milles õhumass on üsna soe, aga oktoobris enam üle 15 °C ei pruugi loota.
24. septembri ilmakujundajateks oli Venemaa kuum antitsüklon ja merel lähenev madalrõhulohk. Nende koosmõjul saabus troopiline õhumass Eestini. Nii tõusis mitmel pool päikeselise ilmaga õhutemperatuur 19...24 °C-ni, kuid kohati, kus ilm oli pilvine ja tuul veekogu poolt, oli tunduvalt jahedam.
Õhtu jooksul pilvisus tihenes ja kohati läks sajule, kuid sadu oli enamasti vähene ja möödus ruttu. Enne keskööd selgines ilm alates saartest uuesti. Äikesevõimalus on praegu vägaküsitav, aga eks paistab.
23. septembri ilma määrab kuuma antitsükloni lääneserv. Mööda seda serva läheneb kagust soe front, mis toob troopilise õhumassi Läänemereni. Senikaua on rahulik ja pilvine, kuid olulise sajuta ilm. Sooja on alla 20 °C.
Öö jooksul on oodata õhumassivahetust. See väljendub eeskätt päeval kõrgemas õhutemperatuuris (vähemalt kohati üle 20 °C) ja kastepunktis. Kuumas ja niiskes õhumassis frontaaltsooni läheduses on üsna arvestatav äikesevõimalus. Eks siis ole näha, mis tuleb – kas soe ja rahulik suveilm või tuleb kohati ka äikest ja tugevat hoovihma.
Ees ootab veel üks suviselt soe päev (allikas).
22. septembril jäi Eesti esialgu tsüklonitevahelisse madalrõhuvööndisse, seejärel antitsükloni loodeserva. Öö jooksul tekkis udu. Hommikul ilm muutus – Loode-Eesti kohal arenes äike, hiljem levis konvektsioon hoovihmadega sisemaa poole. Sooja oli 12...19 °C.
Järgmistel päevadel tugevneb Lõuna-Venemaa kuum antitsüklon. Selle lääneservas jõuab suviselt soe õhumass ka Eestini. Õhumasside piirialal on hoovihmade ja äikesevõimalus. Külmemaks läheb alles kuu lõpuks, kui ka päevane õhutemperatuur võib jääda alla 15 °C.
21. septembri ilma määras kagust lähenev lõunatsüklon. Seetõttu oli ilm enamasti pilves, mitmel pool sadas vihma, kuivem oli saartel, samas ilm oli üsna tuulevaikne. Sooja oli 12...16 °C.
Lõunatsüklon liigub Soome kohale ja seejärel hakkab domineerima lõunavool. See kannab kohale soojema õhumass. Kõige soojem on ilmselt 24.–26. septembril, kui sooja võib olla üle 20 °C. Pikemat kuivaperioodi väga tõenäoliselt ei ole oodata.
Tuleb soe septembrinädal, kuid ilma kujundavad vaheldumisi nii tsüklonid kui antitsüklonid.
Nädal algab lõunatsükloniga, mis liigub mööda troopilise õhumassi piiri ja Soome lahe idaosa Soome kohale. Eestit mõjutavad nii selle laus- kui hoovihmad, kohati võib olla äikest. Seejärel tugevneb lõunavool, mis kannab põhja sooja õhumassi. Troopilise õhumassi kohalejõudmine on küsitav – see oleneb idapoolse antitsükloni tugevusest.
Kõige soojem ilm on arvatavasti 24. ja 25. septembril, kui on võimalik õhutemperatuuri tõus üle 20 °C. Seejärel jaheneb uuesti, kuid mitte väga palju.
soome lahel äike juba. liigub tasahilju soome poole.
VastaKustutasakus hetkel täielik tuuletus.
Öeldakse, et sügisel värvuvad lehed peamiselt aina kollasema valguse tõttu. Oletame, et kogu sooja poolaasta oleks troopiline õhumass - umbes nagu 18.09 öösel ja hommikul.
VastaKustutaTroopilised õhumassid muudavad ju vine tõttu päikese isegi keskpäeval kollakaks, sügisel madala seisaku tõttu kohe eriti.
Huvitav, millal siis lehed juba värvuvad ja langevad?
tundub et äikesest tuleb suu puhtaks pühkida, sest ilm tõmbub lauspilve. suurim võimalus äikeseks ongi ainult soome lahel.
VastaKustutaSelle puulehtede osas:
VastaKustutaTere,
Taimefüsioloogid ilmselt teavad ja kui sulle vastatakse rahuldava põhjendusega, ütle mulle ka.
Ise arvan et temperatuuril ja klorofülli lagunemise kiirusel suurt seost ei ole, klorofüll laguneb koguaeg, ka kevadel ja suvel aga see pole nähtav sest samal ajal sünteesikse uut juurde. Süntees katkeb päevapikkuse lühemaks muutudes -- üsna kaljukindel vihje, et talv läheneb. Kui klorofüll on lagunenud, paljastub lehes peituv kollane karoteen. See kas lehed muutuvad punaseks või mitte, sõltub kas lehtedesse hakatse sünteesima antotsüaniini. Tundub üsna naljakas, et säästurežiimile üle minnes hakatakse veel energiat raiskama ja pigmente sünteesima aga nii ju on. Kindlasti on sellel pigmendil väga konkreetne ülesanne. Selle süntees sõltub ilmastiku tingimustest ja tõenäoliselt veel mingitest faktoritest. Sügisel peavad olema päikeselised ilmad ja jahedad ööd (aga mitte miinuskraadised, see muudab lehe koledaks pruuniks) ja ma ei vaataks mööda ka kevadistest ilmadest, ka seal võib mingi põhjus leiduda. Aga minu arust sügisel just sellised ilmad meil olnud ongi? Ja miks siis lehed punased pole?
Nii et kui sa saad teada, siis jaga.
Tervitades,
Karin Ojamäe
Tere,
Mul on vastus olemas.
Niisiis, kollane pigment on karotenoidid, need sünteesitakse juba kevadel ja on lehes koguaeg. Nende ülesanne on kaitsta liigse valguse eest. Punased on antotsüaanid, mis sünteesitakse sügisel järsu temperatuuri muutuse korral. Näiteks ootamatud öökülmad, paar nädalat tagasi meil need olid aga mitte just väga külmad. Kui sügis on pikk, soe ja päikeseline, säilivad karotenoidid kaua (klorofüll ikka laguneb) ja näeme neid kollaseid lehti, aga punase lisandumiseks on vaja äkilist temperatuuri muutust.
Tervitades,
Karin
Tere,
Hakkas huvitama see küsimus sellesügisesest lehtede kollasusest ning mõtlen, et kas lehtede kollasus ei võiks olla seotud klorofülli rohke sisaldusega suvistes lehtedes? Ehk mida rohkem klorofülli, seda rohkem karotinoide-ksantofülle. .
Meenub et suvel tundusid puude lehed kuidagi eriti rohelised, isegi mõtlesin vahepeal et järsku on mu silmadega midagi valesti et nii kuidagi intensiivne tundus see rohelus. Sama kinnitasid siis veel ka paar tuttavat.
Miks peaks rohkem klorofülli olema täpselt ei tea, vb. paremad valgus, niiskus, temp. toitained tingimused suvel.
Ma küll nüüd ei leidnud ühtegi head viidet klorofülli ja karotinoidide positiivse korrelatsiooni kohta puude lehtedes, kuid tekkis lihtsalt mõte et järsku võiks ka see kuidagi mõjuda lehtede kollasusele.
Sellel sügisel tundub jälle, et on vähem punaseid-lillakaid toone, mis võiks olla märk puude jaoks mahedama kuluga sügisest.
Aga kui saate teada mingi hea selgituse miks lehed see sügis rohkem kollasemad kui muidu siis oleks ju huvitab ka teada.
Kõike paremat,
Hannes Sirkel.
paraku näib jah, et see õhmass tulevat justnimelt eestini - st jääme taaskord "klimaatilisse tollipunkti", kuni reede õhtuni.
VastaKustutaselliseid nn "ehkupeale minemise" kordi on sel aastal eestis palju olnud. kui eesti oleks nt oma ulause võrra ehk 300 km loode pool, siis kuumapäevi oleks vist 1..2 vaid, kui samapalju kagu pool, siis üle 10-ne. ehk siis temperatuur 27 või enam kraadi.
Praegu on jah Eestis lootust kuni 24-kraadisele suveleitsakule, aga piiri taga märksa soojemale ilmale.
VastaKustutaÄikesevõimalus on valdavas Eesti õhuruumis paraku pea olematu, vaid Padukagu-Eestis on lootust adrenaliinihoog saada. Mujal ilmselt pilvisuselt sarnane ilm nagu täna - kesk- ja kõrgpilvedega.
VastaKustutaMiks nii? Sest läänetsüklon kiirustab oma lohu saatmisega mere idakaldale. Vastasel juhul tuleks isegi selle labiilsuse keskosa üle terve Eesti.
-----------------------
Jüri, kas lähed padukakku äikesejahile ka? Lihtsalt huvi pärast küsin, sest üldhariduskoolides ei saa ju puudumise põhjuseks märkida "Läks äikest vaatlema" - mind naerdakse ju negatiivses alatoonis ju välja :/.
Tegelikult tuleks selline põhjus lubada (hetkeseisuga jääks määratluseks: isiklikel põhjustel).
VastaKustutaJah, juba on hakatud organiseerima sõitu padukagusse või vähemalt Räpinasse. Juba nüüd oli Tõravere kohal näha kõikvõimalikke kõrgrünkpilvi - isegi kogenud vaatlejad üllatusid.
sakus olid ka eile just loojanguks kõrgrünkpilved kohal. nende vahelt paistis roosalt kumavad kõrgkiud- ja kõrgkihtpilved, mida saatis ritsikate sirin. see kooslus lõi sumeda suveõhtu tunde.
VastaKustutataevas oli õhtuks samas ka päris vines.
praegu ka taeva seis üldiselt sama, kuid pilvi on veel vähe, aga kaugel läänes paistavad ülihäguselt juba nõmeda ilmamuutusega seotud pilved.
Jah, ilm hakkab muutuma, kuid on veel suviselt soe.
VastaKustutaidamaakondades peaks täna tulema väga lõõmav päikeseloojang.
VastaKustuta(Jüri - kirjutan teise konto alt, sest hõivatud teadlaste öö festivaliga) Jah, selle kohta oli isegi pilte, kus päike lõõmas pilved loojudes punaseks.
VastaKustutaVaadates pikemaid ennustusi, siis sel aastal ilmselt raaguvad puud palju varem/kiiremini, kui eelnevatel aastatel, sest oktoobris on hetkeseisuga päris palju alla 0 kraadise isokaga päevi prognoositud. Seega nii värviküllast sügist sisemaal ilmselt ei tule kui möödunud aastatel.
VastaKustutaLoodetavasti need ennustused muutuvad kas soojema või pilvise ilma kasuks.
Soome lahel välkudeta joonpagi tekkimas.
VastaKustuta