pühapäev, 7. juuni 2015

24. nädala ilm (8.-14.06.2015)

Ilma- ja äikesekokkutuleku täpsem info

14. juunil tõi Rootsis tekkinud tsüklon laialdase ja üsna tugeva saju. Kaugemal sisemaal, kus päikest oli kauem, tõusis õhutemperatuur 20...26 °C-ni (Võrus 26,8°C), aga saartel ja sajustes kohtades alla 20 °C. Äike jäi põhiliselt Leedu idaossa ja Valgevenesse (Eestis seega polnud või välkudeta äike mõnes üksikus paigas). Õhtuks jäid suuremad sajud järele ja ilm jahenes ka Kagu-Eestis.


Pilvestikud Jõgeva ja Põlva lähedal.

13. juunil kujundas Eesti ilma keeruline rõhkkondade süsteem, kuid tähtsaim neist on põhjatsüklon, mille lõunaserv ulatub Läänemereni ja hoiab esialgu tee soojale õhumassile avatud, aga ka lõunapoolne hammasratasjas harjade-lohkude rida. Need lohud toovad äikesepuhanguid peamiselt Saksamaale, Poola, Leetu ja Valgevenesse, aga midagi võib jõuda isegi Läti ja Eestini. Tõenäosus selleks on suurim 14. juunil.
Päev oli Eestis peamiselt päikeseline, kuid taevalaotust katsid ülemise kihi pilved (kiud-, kiudkiht- ja joonpilved), ainult Lõuna-Eestis oli pilves, sest sinna ulatus lõunast lohk. Ilm oli võrdlemisi tuuline, aga sooja see-eest valdavalt üle 20 °C, mõnes päikeselisemas kohas isegi üle 25 °C.
15. juuniks toob põhjatsükloni lõunaservas Lõuna-Skandinaavia kohal arenev osatsüklon tagasi jaheda ja tuulise ilma. Sellele tsüklonile on oodata järgmisel nädala läänest uut, kuid kas kumbki neist märkimisväärseid sademeid suudab tuua, on küsitav.

Üsna märkimisväärne ja huvitav on lõunapoolne hammasratasjas harjade-lohkude rida, mis algab Prantsusmaalt ja ulatub üle Kesk-Euroopa Venemaani (DWD).

Kohas nimega Tartu, Estonia. 11.06.2015 Eero Hermanni foto 

12. juunil määras ilma nii antitsükloni põhjaserv kui põhjatsükloni sekundaarne soe sektor. Õhumassivahetusega kaasnes tuule tugevnemine (põhjarannikul ajuti üle 15 m/s). Soojas õhumassis oli juba paljudes kohtades sooja üle 20 °C. Kõrge kastepunkti tõttu arenes Läänemerel udu, mis jõudis õhtuks Sõrvesse.
Põhjatsükloni lõunaservas jätkub soojuse juurdevool. Seega vähegi päikeselisema ilmaga on enamasti 20...25 °C, kus pilves või tuul mere poolt rannikualadel, alla 20 °C. Eeloleval ööl võib udu levida saartelt ka sisemaale, nii et peaks arvestama uduse hommikuga.
Teatav võimalus äikeseks on juba homme kagunurgas, aga arvestatavam siiski alles ülehomme (14. juunil). Nii sademed kui äike on väga ebakindlad hetkel, seega tuleks jälgida jooksvalt ilma arenguid.
15. juunil läheb suvine soojus üsna tormise ilma saatel jälle ära. Sademed jäävad ilmselt kohatisteks.

Lahedad triibud taevas.2015.06.12.kell 17.15.kohas nimega Simuna, Lääne-Virumaa, Estonia. Janek Pärna foto

11. juunil oli päeval esimesel poolel ülekaalus madalrõhulohk, mis tõi pilvi ja sajuhooge, aga päeva teises pooles tugevnes kõrgrõhuharja mõju, mistõttu ilm selgines, kuid tuul tugevnes. Sooja oli 15...20 °C.
Antitsüklon laguneb, aga põhjatsüklon püsib. Seetõttu saab määravaks edela-kirdesuunaline õhuvool, mis toob soojust kuni nädala lõpuni. Saju ja äikese võimalus on suurim 14. juunil.

22.-kraadine halo 5. juunil Tartu kohal. Mirjam Põhjala foto

11.06.2015.a. kell 22:26. Saaremaa, Orissaare. Kalmer Saare foto

10. juunil nõrgenes Assoorse antitsükloni mõju, mistõttu pilvisus tihenes (eelkõige Põhja-Eestis) ja ilm läks tuulisemaks, sest põhjatsükloni lõunaserv ulatus Läänemere kohale, kuid püsis olulise sajuta. Kuna kohale jõudis soojem õhumass, tõusis õhutemperatuur kõrgemale, kuid jäi siiski veel alla 20 °C.
Soojust tuleb kuni nädala lõpuni üha juurde. Seetõttu öökülmaoht kaob, aga päeval on oodata taas üle 20 °C – esmalt kohati, kuid nädala lõpus juba paljudes kohtades. Kas kuskil ka üle 25 °C võiks tulla, seda kindlalt lubada ei saa, kuid see on võimalik. Suurem tõenäosus selleks on Kagu-Eestis.

Tihedaim pilvisus oli keskpäeval, kui saabus soe front.

9. juunil osutus Assoorse antitsükloni* mõju tugevamaks, mistõttu päev oli valdavalt päikeseline (arenes vaid rünkpilvi) ja sademeteta. Hommikuks jõudis õhk maapinna lähedal jahtuda mitmel pool miinuskraadideni. Öökülma võimalus püsib ühe öö veel, sest ilm on enamasti selge ja üsna vaikne, samal ajal püsib Eesti kohal 0 °C isoterm.
Soojemaks läheb nädala teisel poolel, kui edelast ja lõunast saabub suurem kogus soojust.

Assoorse antitsükloni mõju ulatus Venemaani (DWD).
* – selline antitsüklon, mis on seotud Assoori maksimumiga, aga ei ole selle tüüpilises asukohas või otseselt pärineb sellest. EL antitsüklonite artiklist (ilmus 2013. a aprilli numbris): Assoori maksimumiga on seotud kaks telge ( telg 1 ja 2, vt http://www.upload.ee/image/4769453/teljed.png), neid mõlemaid võib rohkem täheldada suvel ja enamasti kulgeb nende tee itta. Mõlemal juhul kaasneb soe või isegi kuum ilm (antitsükloni põhja- ja idaservas võib jahe olla). Assoori maksimum võib vahel paikneda kuni 50. laiustel, st Briti saartest läänes. Seetõttu arvestatakse ka teine telg kuuluvat Assoori maksimumi juurde.

8. juunil kujundas ilma Assoorse antitsükloni kauge idaserv. Seetõttu pääses päeval rohkem mõjule Põhja-Venemaa tsüklon ja sellega seotud loodest kagusse liikunud front: maismaa kohal arenesid konvektsioonipilved, mistõttu mitmel pool sadas hoovihma, jääkruupe ja rahet, oli äikest. Õhtul ilm selgines uuesti.
Nädala edenedes läheb tasapisi soojemaks: nii võib teisel poolel olla taas üle 20 °C sooja.

Nendest rünkpilvedest arenes äike.

Nädal algas tasapisi rahuneva ilmaga, sest tugevnes Assoori antitsükloni hari. Kuna selle mõju polnud kuigi tugev, siis oli päevasel ajal hoovihma ja äikest palju, ainult tuulepealsetel rannikualadel püsis päikeseline ilm päev läbi. Jahedas õhumassis oli sooja kõikjal alla 20 °C, aga kuna kohale jõudis  0 °C isoterm, oli vaiksematel ja selgetel öödel öökülma oht.
Nädala teiseks pooleks jõuab kõrgrõhuhari ida poole, mistõttu avaneb tee soojemale õhumassile ja kohati tuleb sooja taas üle 20 °C. Ilmselt mõjutab ilma siis veel üks järjekordne lääne- või põhjatsüklon, mille lohk toob tuulisema ilma ja viib sooja jälle minema.
Pikemas perspektiivis näitasid mudelid lühiajalise kuumalaine saabumist, kuid see tundub üsna ebatõenäoline.

69 kommentaari:

  1. Google parandagu oma robotlõks ära,8. juuni 2015, kell 12:30

    Arvestades mudelite selleaastast kuumalainete nn ittalükkamist, siis see oodatav kuumus pole mitte ainult ebatõenäoline, vaid isegi välistatud.

    VastaKustuta
  2. Lisan juurde, et mulle ei meenu ilmavaatluste ajaloost Eestis ühtki kuuma 15. juunit! (Analoog 1. maiga)

    VastaKustuta
  3. 1. mai 2001 oli kuum, aga rohkem ei tea küll. 15. juuni 1998 oli samuti tuline, eriti muljetavaldav oli õhumass: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/1998061512_3.gif

    VastaKustuta
  4. millal ometi kord sakku äike jõuab :( ??

    VastaKustuta
  5. 1. mai 1987 oli ka kuum.
    !. mai on , mu tähelepanekute järgi kas külm (rahega) või
    väga soe. Vahepealsus on harvemesinev (sel aastal siiski)

    VastaKustuta
  6. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  7. Siimustis on olnud sellel aastal juba 7 äikest (31. mail; kaks tükki 3. juunil ning täna 4 tükki).

    VastaKustuta
  8. Kuhu kõik ilmahuvilised viimaste aastatega kadunud on(pean silmas eelkõige foorumeid: meteo.net.ee, aikesehuvilised.ee/foorum/)?. Varem, kui kevadel äikesehooaeg pihta hakkas, algas ka massiline postitamine suures entusiasmis. Nüüd on enamus huvilisi kuhugi õhku haihtunud ja ainult üksikud järel. Või käib pidu kusagil mujal, millest ma veel teadlik pole?

    VastaKustuta
  9. 8. juuni 2015 19.42 - Ilmselt on huvilised omale paremad jahimaad leidnud teistes riikides. Kes siis ikka viitsib pikksilmaga Venemaal olevaid supercell'e vahtida, mis kunagi siia ei jõua.

    VastaKustuta
  10. 8. juuni 2015 19.42 Enamus on kolinud facebooki

    VastaKustuta
  11. Ega äikesevaesus ei annagi ju mingit motivatsiooni äikesearuteludeks.

    VastaKustuta
  12. @ 8. juuni 2015 21.06

    Seega toimub facebookis aktiivne logi reaalajas esinevatest äikestest ja ilmastikunähtustest nagu varem foorumis?

    VastaKustuta
  13. Jah facebookis on olemas grupid pilvehuvilised, äikesehuvilised (kus üle 5000 liikme) ja veel palju ilmagruppe. Äikesehuviliste grupis on olemas hetkearutelud, kuhu saavad inimesed kirjutada, kus ja mis.

    VastaKustuta
  14. paistab et tuleohukaart jõuab enne sadusid Tallinna ja Narva ümbruses punaseks minna, sest asjalikku (laus)sadu ei paista lähinädalaks kuskilt

    VastaKustuta
  15. Kas keegi teab kui täpsed on navgem-i mudeli ennustused. Tundub imelik, sest võimalikuks lühiajaliseks kuumalaineks, mis nädala lõpus meieni jõuab lubab ta kuni 36 kraadi???

    VastaKustuta
  16. 20 kraadine isoterm siia juuni keskpaigaks praeguse ilmamustriga? Siis võid kindel olla, et see on kõige ebatäpsem mudel, mida kunagi näinud oled. GFS on pikemat aega järjepidevalt siia kuumalainet prognoosinud nädalavahetuseks, kuid vähe loogilistemaga numbritega kui too eelmine. Kas seekord tuleb ära või jääme taas ilma?

    VastaKustuta
  17. jääme ikka ilma nagu sel aastal kombeks. liigub eesti kagupiiri tagant venemaale

    VastaKustuta
  18. Euroopa mudel ega teine GEM ei näitagi mingit kuuma Eestisse. Too viimane näitab 0-lähedase isoka püsimist oma ennustuse lõpuni.

    VastaKustuta
  19. Knut Nuudi ütles ...

    Siimustis on olnud sellel aastal juba 7 äikest (31. mail; kaks tükki 3. juunil ning täna 4 tükki).
    -----------------------------------------------------------------
    Tartus see-eest on olnud äikest vaid ühel korral, 16. aprillil.

    VastaKustuta
  20. Tallinnas pole üldse äikest olnud.

    VastaKustuta
  21. Teatavasti loendatakse äikest ikka päevade, mitte löökide/müristamiste arvu või erinevate äikesepilvede kaupa. Äike ei peagi ju otse sinu elukohast üle käima, et seda arvesse võtta, vaid piisab sellest, kui kuuled müristamist. Lähtudes sellest, on Tartus kindlasti rohkem äikesepäevi olnud, sest nii palju kui ma olen tänavu radarit ja äikesedetektoreid jälginud, on vähemalt 3-5 äikesepilve viimati mainitud linnast lähemalt kui 20km kauguselt möödunud, millest oleks kindlasti ka müristamist kuulnud.
    Mis puudutab erinevaid äikesepilvi, kus kostus müristamist, siis mina olen neid sellel aastal loendanud kõigest 3tk, 2 erineval kuupäeval.
    Seda tundub aga küll uskumatu, kui Tallinnas selle aja peale isegi müristamist pole kuuldud.

    VastaKustuta
  22. Tõraveres läks kirja ka 5. aprill - ju siis Tartu linna see äike ei jõudnud. Tartus on väga häid äikesevaatlejaid - kui neid uskuda, siis pole Tartus mais kordagi müristanud, rääkimata välkude nägemisest. Juuni kohta ei tea, sest pole küsinud. Tallinnas ei ole teada, et oleks müristamist kuuldud (on ainult mõned kahtlased teated, mida ei saa usaldusväärseks pidada), seega pole sel aastal Tallinnas veel ühtki äikesepäeva olnud. Senine rekord, mis mälestustes olemas, on 2004. aastast, kui aasta esimest äikest õnnestus kuulda ja näha 19. juunil (oli Laitses, Tallinnas ei pruukinud olla).
    Äikesepäev on jah defineeritud nii: äikesepäev on kuupäev, kui vaatleja kuuleb (meteoroloogilise) ööpäeva jooksul vaatluskohas (-jaamas) vähemalt ühte müristamist. Kui ööpäeva jooksul näeb vaatleja ainult põuavälku (välkudele või nende kumale kuuldavat müristamist ei järgne), siis seda ööpäeva ei loeta äikesepäevaks.
    Ütleks, et see väide Siimustis on olnud sellel aastal juba 7 äikest (31. mail; kaks tükki 3. juunil ning täna 4 tükki). on igati korrektne, aga tähele tuleb panna, et 7 äikest ≠ 7 äikesepäeva - osundatud lauses on vastav eristus/selgitus kenasti antud.

    VastaKustuta
  23. Ukrainas Kiievi lähedal oleva tulekahju suitsupilv kenasti Sat24-lt kogu päeva näha olnud.

    VastaKustuta
  24. tundub et homne ilm tuleb lauspilves, kuid ilmselt sajuta. mõnel pool peaks päikegi läbi kumama.

    VastaKustuta
  25. Nüüd ennustavad kõik mudelid laup. ja pühap. siia vähemalt 10 kraadist isotermi, kuid kahjuks tundub, et õhumassi kõige soojem osa jõuab siia ööseks, mil võib ka äikest loota. Vähemalt Lõuna-Eesti peaks tuleval nädalavahetusel lõpuks selle maagilise 25 kraadi kätte saama.

    VastaKustuta
  26. Üks äikesevideo: http://www.dumpert.nl/mediabase/6660241/c7ac95f0/bizar_onweer_vastgelegd_in_chili.html

    VastaKustuta
  27. @9. juuni 2015 23.41 - päris jõhker, see kuluks praegu ära küll.

    Salvestasin väljavaated ära, sest isegi GFS'i viimane väljund lubab pühapäevaks Kagu-Eestisse üle 30 kraadi sooja kuni 18 kraadise isotermiga, labiilsus on samuti muljetavaldavaks prognoositud. Kui nüüd ka tulemata jääb, siis olen ma nende prognoosidega ühel pool.

    VastaKustuta
  28. jääb-jääb, vähemalt sellinne kuumus ja labiilsus :D.

    VastaKustuta
  29. Parem ärme ütle mitte midagi, et ei tule.. lihtsalt ootame muidu sõnume täitsa ära ja pole kuskil baltimaades äikest :)

    VastaKustuta
  30. See peaks küll täiesti kindel olema, et vähemalt ühes Eesti ametlikus jaamas tuleb 25 kraadi sooja ära, kuna seda prognoosivad kõik mudelid ja sinnani on kõigest 3 päeva jäänud veel. Iseasi, kas 20 kraadine isoterm siia jõuab nagu NVG endiselt prognoosib.

    VastaKustuta
  31. Selle NAVGEMi järgi oleks justkui Eesti abs.kuumarekord ohus. Praegu on juba pmst päikeseseisaku maksimum ning see annab soojenemisele lisa. 07.08.2010 õhtune Narva näit - +35,4 kraadi - olnuks juuni pööripäeval kindlasti 40 kraadi piirimail. Selle õhumassi puhul oli isokas järgnenud ööl 23-kraadine. (850 hPa isotermi Eesti rekord)
    ------------------------------------------------------------------------------------
    PS!

    Eelmise aasta mais tuli noorte keeles lebolt 30 kraadi mitmel päeval ära, selle aasta mais ootasime, et kas 20 ikka ära tuleb :D. Nüüd ootame, kas 25 kraadi juunis välja pigistatakse - eelmine aasta oli (5.) juunil kuni 29 kraadi.

    VastaKustuta
  32. Ilmateenistus ei julge üldse enam riskida, paljud mudelid näitavad kohati 30 kraadi ja äikest, aga ilmateenistus jääb selle 25 kraadi juurde.

    VastaKustuta
  33. mudelivaatlejatel peaks juba kogemused olema, et ükski kuumalaine jõuab siia soojalainena kui sedagi.
    28. aprilli kuumalaine arvutati vaid 3 päeva enne selle saabumust hopsti lõuna-põhja suunalisest edela-kirde suunaliseks, mistõttu see eestisse päriseltki ei jõudnud.

    küllap ka nüüd - praegugi see 3 päeva voodomaa piir ületamata.

    VastaKustuta
  34. Loodetavasti see pühapäevane ennustus eelkõige vihma osas peab paika. Siin Tallinnas on mul muru kohati juba kõrbenud, kuna ei jaksa ega jõua iga päev kogu muru kasta :/.
    Asukoht Nõmme.

    Ilmselt on põud mujalgi, kui ainult siin loodes, tuleohu kaardi järgi suurim Raplas.

    VastaKustuta
  35. @10. juuni 2015 12.36

    See on tõesti uskumatu, et isegi 25 kraadi pole selle aja peale ära tulnud.

    @10. juuni 2015 12.49

    Ilmateenistus teeb õigesti, aga mida teeb GFS, mida ta teeb? Itta nihutamine algas taas.

    VastaKustuta
  36. @ 10. juuni 2015 12:58
    Jah, ka sel korral tundub, et läheb tõesti nii.

    VastaKustuta
  37. mitu suve järjest niehknaa leitsak olnud , saabki vaheldust. kui juba siiani järjepidevalt selline külm ilm püsinud on ja peaaegu pool võimalikust kuumapäevadest raiskus siis ma soovin küll et ka nüüd jääks see kuumalaine tulematta.

    VastaKustuta
  38. Põuane tõepoolest, on tulnud käia korduvalt suvilas aiamaad kastmas. Eks näis, kaua põud kestab.

    VastaKustuta
  39. 2002. a suvel oli Eestis põud. See, mis praegu on, on mussoonvihmade vahelised üksikud kuivad päevad.

    VastaKustuta
  40. Mõnes kohas on siiski rohi kuivama hakanud - olulist sadu pole juba nädalaid olnud. See siiski liigitub põua alla. Seal, kus teie elate, ei pruugi olla veel põud. Kuna õhutemperatuur pole olnud kuigi kõrge, siis tuleohukaardil veel ekstreemseid indekseid pole näha. Eesti mussooni ei esine.

    VastaKustuta
  41. Laupäevane soe ongi GFS'i poolt juba ära kaotatud.

    VastaKustuta
  42. Nüüd saab igaüks võrrelda, kui palju muudetakse 3-5 päeva kaugust prognoosi praktiliselt päevaga. Voodoomaa tuleb aina lähemale.

    Teisipäevaõhtune väljund:
    2m temp: http://www.upload.ee/image/4772833/Rtavn1145.gif
    Isoterm: http://www.upload.ee/image/4772836/Rtavn1142.gif
    Labiilsus: http://www.upload.ee/image/4772838/Rtavn11411.gif

    VastaKustuta
  43. imelik, et kuumust kunagi üldse läände ei nihutata.
    --
    enam ei näidata 10 kraadist isokat isegi mitte kagueestini.

    VastaKustuta
  44. Vähemalt Tallinna piires vist kordub äikese poolest 1991. aasta suvi.

    VastaKustuta
  45. krimmis räme äike hetkel.

    VastaKustuta
  46. Veidrad lood tõepoolest - tsirkulatsioonitüüp ei haaku mudeliga hästi, st mudel ei suuda õhumasside liikumist selles hästi prognoosida?

    VastaKustuta
  47. Näib jah, et see on sellele mudelile nn ületamatu takistus. Samas HIRLAMi mudeli prognoosi mõttes pikendades jõuaks siiski 15 kraadine või sellele lähedane isoterm pühapäeval ka Eestini. Laupäevaks näitab see mudel kuni 27 kraadi sooja.

    VastaKustuta
  48. homme siis selle juuni kõige soojem päev - nii sooja ja soojemat selle aasta juunis peaaegu kindlasti enam ei tule. (hindan ületamisvõimalust alla 10%-liseks)

    homme hommikul 4 aastat tagasi oli üsna räme juuniäike, vähemalt siin sakus.

    VastaKustuta
  49. Eile samal ajal oli vaikne ja soe õhtu. Seejärel algas ootamatult jahtumine.
    Enne 11 muutus tunne kõledaks. Oli väga selge vaikne. (Saaremaa lõunaserv- merest 3 km.)
    Panin termomeetri aiamaal paar vaksa maast- +5´. Alustasin õrnate taimede looriga katmist.
    Enne äratulekut Kuressaarde 23-45 näitas vaid +3. VAT SULLE SOE ÕHUMASS!!

    VastaKustuta
  50. Sellest äikesest pilt: http://www.upload.ee/image/4775926/DSCF6954.JPG

    Laagris on igatahes suviselt soe (keskööl oli 15 °C).

    VastaKustuta
  51. Senine sooja kesköö rekord kuulub 6./7. juunile, mil sai vabalt särgiväel olla. (18..19'c paljudes mandri läänepoole paikades)
    ------------------------------
    Ilmateenistus lubab 14. juuniks hoovihma, kuid labiilsus seda justkui küll ei toeta.

    VastaKustuta
  52. äike on eestis välistatud ju - selleaastaseid ilma arenguid ju teame, et need toimuvad esialgsest "plaanitust" idakagu pool.

    VastaKustuta
  53. Üha rohkem hakkab muret tegema põud, sest lähiajal mingit erilist vihmasadu ette pole näha ja põud tugevneb veelgi (suurt sadu on vaja, kus sajaks terve päeva, see ehk leevendaks) järgmine on tuleoht, mis kasvab väga kiiresti.

    VastaKustuta
  54. @13. juuni 2015 12.47

    Täpselt sama siin! Ei tahaks nii palju kritiseerida, kuid ma ei mõista, kust kohast Ilmateenistus jälle seda äikesevõimalust näeb, kui ükski teine seda võimalikuks ei pea?! Labiilsust pole ollagi, ilm on Lõuna-Eestis lauspilves, õhuvool on ka edelast, mis kindlustab, et kagus olevast konvektsioonist mingeid jääke siia ei jõuaks.

    Usun, et nii mõnedki kogenud ilmavaatlejad siit blogist võiks saada end päris heale järjele, hakates tegema ilma- või äikeseprognoose, olles Ilmateenistusele tugevaks konkurendiks.

    VastaKustuta
  55. Selletaoline pilvisus, mis täna lõunas, on ilmselt homme mujalgi. Võimalikud sajud tulevad (väga) nõrgad.

    Kui prognoosid paika peavad, siis tõelist leevendust põuale tasuks alles nädalapärast oodata.

    VastaKustuta
  56. Jah, põud on probleem - rohi kuivab, aiamaad tuleb iga päev kasta, tuulised kuivad ilmad viivad vett veelgi minema.

    Kairo saatis Ilmateenistusse ja ülikooli puremiseks sellise kommentaari:
    Tere!
    Olen noor ilma- ja loodushuviline, kes on pärit Jõgevamaalt. Praegu ehk 2015. a olen 16-aastane, 21. juunil algab juba 17. eluaasta. Õpin Jõgevamaa Riigigümnaasiumis 10.D klassis. Alates 1. septembrist 2015 jätkan õppimist 11. klassis. Huvi korral on võimalik minu kohta rohkem siit lugeda: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/tormipoiss-tahab-tornaadoga-kohtuda?id=71575495
    Sissejuhatuseks tahan öelda, et minu arvamuskirjas võib esineda ka mõningaid ebatäpsusi, millest ise võib-olla pole teadlik. Kui neid puudub, siis on hea. Kui aga esineb, siis palun nendest teada anda. See kiri ei ole halvustavas mõttes kuidagi kirjutatud. See on lihtsalt minu nägemus ja võib-olla on Eestis ka teisi selliseid inimesi, kellel võib olla sarnane arvamus.
    Ilmast ja loodusest olen huvitatud juba mitmeid aastaid. Kõige rohkem meeldib aga ilmavaatlemine ja selle jäädvustamine. Kuid milleks seda niisama vaadelda ja jäädvustada, kui kogutud fotode ja videotega midagi peale ei osata hakata? Selle küsimuse üle mõtlesin ise ka mõnda aega.
    2014. aasta suvel otsustasin viia enda ilmahuvi hoopis uuele tasemele. Lisaks pildistamisele ja filmimisele hakkasin ka vaatlusandmeid tunduvalt põhjalikumalt koguma ja üles märkima. Need aitavad paremini mõista, miks näiteks väga erakordsed ilmasündmused üldse aset leiavad ja mida need võivad kaasa tuua. Ilmaprognoosimisel on need samuti suureks abiks.
    Kindlasti on mõned inimesed märganud ilma hoiatus kaarti, mida aeg-ajalt koostan enda Loodusvaatleja lehel. Suurepärane hoiatuskaart on olemas ka Riigi Ilmateenistuse koduleheküljel. Milleks oli vaja teist sellist kaarti luua? Esmalt ütlen ära, et see on minu isiklik arvamus ja igal inimesel on õigus avaldada enda arvamust.
    Olen jälginud juba pikka aega Riigi Ilmateenistuse hoiatuskaarte ning pean tunnistama, et nad on saanud oma tööga väga hästi hakkama, see on kiitmist väärt! Kuid minu arvates on ka väikeseid puudujääke nende ohtlikke ilmastikunähtuste ülesmärkimisel hoiatuskaardil (http://loodusvaatleja.blogspot.com/). Sellest räägin nüüd pikemalt.

    VastaKustuta
  57. Hea on tuua välja näiteks äikesega kaasnevad erinevad ilmanähtused. Äärmiselt palju olen kohanud Eestis selliseid konvektsiooni võimalusega päevasid, kus ilmatingimused on olnud üldiselt soodsad rünkpilvede ja rünksajupilvede tekkimiseks. Rõhutan, et igasugused konvektiivsed nähtused võivad olla teatud tingimustes ohtlikud ja nendele tulebki pöörata suuremat tähelepanu. Toon välja näiteks äikese. Milleks kardetakse või ei taheta märkida ka kõige väiksemate äikeste tõenäosusete puhul kaardile neid maakondi kindla värviga, kus reaalne oht on tegelikult olemas. Mis sest, et võimalus äikese esinemiseks on äärmiselt väike. Ikkagi tuleks see kaardil ka ära märkida. Kas see jäetakse märkimata sellepärast et, kui äike jääb tulemata, siis on olemas inimestel kohe see kindel organisatsiooni, keda saab süüdistada, praeguse jutu puhul konkreetselt Ilmateenistus, kes "unustas" hoiatuse välja andmata. Minu arust sobib siia selline ütlus: "Parem karta kui kahetseda".
    Tõsi, prognoosides on küll ka kõige väiksemate tõenäosuste puhul sellised ohtlikud ilmastikunähtused välja toodud, aga mitte alati. Kui prognoosides julgetakse mainida, et ohtlikke ilmastikunähtuseid võib mõnel pool esineda, siis miks hoiatuskaardile neid ei märgita? Samuti on hakanud silma ka see, et maakondades, kus mõnel kindlal päeval võib näiteks äikest esineda, märgitakse ära alles viimasel hetkelm kui juba osades kohtades on välke registreeritud. Minu arust tuleks juba päev enne või varastel hommikutundidel selline asi hoiatuskaardile ära kanda.
    Üpris hiljuti, näiteks 8. juunil 2015 ennustasid erinevad ilmamudelid Eesti kohale äikesevõimalust. Potentsiaalne oht oligi täiesti olemas, aga mitte väga suur. Riigi Ilmateenistuse prognoosis oli äike ka kenasti ära mainitud. Päeval liikus külm front Soome poolt Eesti suunas ja labiilses õhumassis arenesid äikesed. Miks ei märgitud Ida-Eesti ja osaliselt Kesk-Eesti maakondasid 1. taseme ohutsooni alla, kui oli teada, et nendes piirkondades võib esineda äikest. Need piirkonnad olid küll ära märgitud, kus tuul puhus tavalisest tugevamalt. Jääb mulje, nagu tuulehoiatustesse suhtutakse leebemalt. Äikest küll hoiatuskaardile välja ei toodud. See on ka põhjus, miks koostasin ühel päeval enda hoiatuskaardi, et ka kõige väiksemate tõenäosuste puhul, mil võib esineda ohtlikke ilmastikunähtusi, jõuaksid kindlalt ja võimalikult kiiresti inimesteni. Tahan, et inimesed saaksid tunda ennast turvaliselt ohtliku ilma eest. Samuti on võimalik sellel lehel näha minu kui ka teiste inimeste poolt jäädvustatud fotosid ja pilte. Manusesse jätan eraldi ka enda hoiatuskaardi.

    Lugupidamisega,
    Kairo Kiitsak

    VastaKustuta
  58. Mõnes ilmablogis isegi vist teevadki ise prognoose/hoiatusi. Kahjuks ei mäleta millistes, võib läbi klõpsida.

    VastaKustuta
  59. Kairo tekste on üldiselt hea lugeda, kuid mõned sõnad ja laused on täiesti ebavajalikud. Nt "Alates 1. septembrist 2015 11 klassis" - eelmine lause ta tekstis juba vihjabki, et pärast 10. tuleb 11. klass.
    "Riigi Ilmateenistuse prognoosis oli äike ka kenasti ära mainitud". Iseasi kas kenasti, kuid mainitud oli.

    Olen korduvalt oma keeleõpetajalt kuulnud, et paljud õpilased teevad taolist viga (isegi eksamil) ning et selliseid tarbetuid tekstiosi tuleks vältida. Eksamitöös kindlasti.

    VastaKustuta
  60. Olen nõus sellega, et äikesesse suhtutakse leebemalt kui tuulde, kuid väga tihti hinnatakse äikesevõimalust jälle üle nagu täna ja eile. Aga jah, kui prognoosis juba äikest mainitakse, tuleks kindlasti see ka hoitatusse lisada. Aeg-ajalt võib ennustuses näha: "on äikeseoht", aga hoiatus sellest puudub, mistõttu pole need omavahel üldse kooskõlas.

    VastaKustuta
  61. homne ilm on ilmselt lauspilves, kus mõni maskeerunud madalatipuline rünksajukas võib mõne - kuni mõõduka - sajuhoo anda. äikesevõimalust hindan sellise pilvisuse/pilvede korral alla 20%-liseks.

    VastaKustuta
  62. Hummulis paistab lauspäike, ühtegi pilveviirgugi pole näha, nii et ilmselt lauspilves siiski ei ole igal pool.

    VastaKustuta
  63. Tallinnas juba mitu tundi mõõdukas laussadu olnud :). Hoovihm mitu tundi ei kestaks.

    VastaKustuta
  64. Hoovihm võib ka mitu tundi kesta, aga selle intensiivsus varieeruks rohkem ja järsemalt. Hindaks, et Laagris on laussadu ka tugev olnud.

    VastaKustuta
  65. Aga me siin kagus naudime südasuvist ja päikeselist rannailma. Hetkel on sooja juba üle 26 kraadi, seega sai vähemalt see 25 piir ületatud.

    VastaKustuta
  66. Jah, Tallinnas sai see piir juba eile ületatud. Täna on hästi soe ja paduvihmane.

    VastaKustuta
  67. Võrus tuligi Ilmateenistuse andmel praktiliselt 27 kraadi sooja ära, seega nädalataguse prognoosi saab üsna täpseks lugeda.

    VastaKustuta
  68. Laupäeval oli tõeliselt mõnus ilm :)

    VastaKustuta
  69. Jah, see oli enamus Eestist kõige soojem selleaasta juuni päev, eilne Kagu-Eestis. Väga tõenäoliselt 25 ja üle selle kraadiseid päevi selle aasta juunis ei tule enam.
    ---------------
    Ps,äike jäigi neil päevil tulemata, nagu labiilsuse prognoosidest juba mitu päeva ette võis näha.

    VastaKustuta