Kommentaariumi link
Ökoskoop. Pilveaabits
31. mail kujundas ilma kirdesse lahkunud osatsükloni tagala. Lõunapoolse kõrgrõhuharja mõju Lätist kaugemale ei ulatunud. Sellises sünoptilises olukorras voolas tsükloni tagalasse külm, kuid niiske õhumass, mille kihistus muutus päeva jooksul labiilses. Nii hakkasid Kuramaal juba ennelõunal arenema rünksajupilved, mis tõid äikest ja rahet. Need liikusid üle Eesti. Õhtu jooksul ilm selgines.
Juuni alguses aktiviseerub Atlandi ookeanil tsüklonaalne tegevus: läänetsüklonite idaservas jõuab taas kohale soojem, kuid ühtlasi niiskem õhumass. See toob sademeid ja sooja kuni 20°C, kus päikest rohkem, seal paar kraadi enamgi. Äikese võimalus ei ole kuigi suur, ehkki 2. juunil on võimalik, et päris kagunurka midagi jõuab.
Stabiilset suvesoojaga ilma ei paista veel niipea.
30. mail kujundas ilma veel kõrgrõhuhari, mistõttu ilm oli päikeseline, samas mitmel pool suviste rünkpilvedega. Sooja oli üsna ühtlaselt 20°C lähedal. Õhtul suurenes tsükloni mõju: läks pilvisemaks ja sajule (Ida-Eestisse jõuab öö jooksul)
31. mail on Eesti tsükloni tagalas olevas külmas õhumassis. Samas on see lähema aja selgelt suurima äikese tõenäosusega päev, sest külm ja niiske õhumass on labiilne: enamik selle kevade äikeseid Eestis on olnud just sellised.
Üks äikesevaatleja (http://web.zone.ee/eav/) Tartust märkis, et alates 2006. a, kui ta süstemaatilisi vaatlusi teeb, pole kordagi olnud äikeseta maid, vaid alati on olnud vähemalt 2, tavaliselt siiski 3 äikesepäeva. Seega kui 31. mail ka äikest ei tule, on see viimase 10 a rekord. Ka Leedust äikesepäevade andmeid uurides selgus, et äikeseta mai on väga ebatavaline: 40–60 a jooksul on vähemalt sisemaal selliseid vaid 1–2. Tõravere ilmajaama töötajatega rääkides selgus, et mais pole ühtegi SWIC teadet (ohtlikud nähtused nagu äike, udu, tormituul, padusademed) väljastatud, mida pole varem mais juhtunud, kuid et seda öeldi mälu põhjal, siis muidugi kuu ainulaadsuses kindel olla ei saa.
Juuni alguse kuumalainet enam mudelid ei näita. Siiski on prognoositav õhumass soe, mistõttu 20°C ja pisut rohkemgi on ikkagi tõenäoline. Äikesevõimalus on aga märksa väiksem kui 31. mail. Püsib suur sademete tõenäosus, mistõttu põuaoht on väike.
Edaspidi on arvutatud kuuma antitsükloni teke Lääne-Euroopa kohale. Kas see järgib sama tendentsi, mida mudelid senini on teinud, et arvutatakse pidevalt ida poole? Kui lähtuda senisest olukorrast, siis võiks nii arvata küll. Samas võib see kuumus mudelitest aja jooksul ka välja taanduda.
31. mail on Eesti tsükloni tagalas olevas külmas õhumassis. Samas on see lähema aja selgelt suurima äikese tõenäosusega päev, sest külm ja niiske õhumass on labiilne: enamik selle kevade äikeseid Eestis on olnud just sellised.
Üks äikesevaatleja (http://web.zone.ee/eav/) Tartust märkis, et alates 2006. a, kui ta süstemaatilisi vaatlusi teeb, pole kordagi olnud äikeseta maid, vaid alati on olnud vähemalt 2, tavaliselt siiski 3 äikesepäeva. Seega kui 31. mail ka äikest ei tule, on see viimase 10 a rekord. Ka Leedust äikesepäevade andmeid uurides selgus, et äikeseta mai on väga ebatavaline: 40–60 a jooksul on vähemalt sisemaal selliseid vaid 1–2. Tõravere ilmajaama töötajatega rääkides selgus, et mais pole ühtegi SWIC teadet (ohtlikud nähtused nagu äike, udu, tormituul, padusademed) väljastatud, mida pole varem mais juhtunud, kuid et seda öeldi mälu põhjal, siis muidugi kuu ainulaadsuses kindel olla ei saa.
Juuni alguse kuumalainet enam mudelid ei näita. Siiski on prognoositav õhumass soe, mistõttu 20°C ja pisut rohkemgi on ikkagi tõenäoline. Äikesevõimalus on aga märksa väiksem kui 31. mail. Püsib suur sademete tõenäosus, mistõttu põuaoht on väike.
Edaspidi on arvutatud kuuma antitsükloni teke Lääne-Euroopa kohale. Kas see järgib sama tendentsi, mida mudelid senini on teinud, et arvutatakse pidevalt ida poole? Kui lähtuda senisest olukorrast, siis võiks nii arvata küll. Samas võib see kuumus mudelitest aja jooksul ka välja taanduda.
29. mail nihkus kõrgrõhuhari Venemaa kohale, kuid selle mõjul oli kaugemal sisemaal veel päikeseline või suviste rünkpilvedega. Saarteni jõudis väheaktiivne madalrõhulohk, mis tõi pilvisema ilma ja vihma. Päikeselisemal sisemaal oli sooja kuni 20°C, äärealadel rohkemgi, aga sajupilvede all vaid 10°C.
Sadu kõikjale ei pruugi esialgu jõuda, kuid ilma hakkab määrama Läänemerele jõudev aktiivne tsüklon. Seetõttu on merel võimalik tormilähedane ilm ja sisemaal on ilmselt lihtsalt tuuline. See tsüklon toob täiendavaid sademeid, kuid siis peaks sajuala haarama suurema territooriumi. Saju eel jõuab kohale veidi soojem õhumass, mistõttu päikeselisemates kohtades on võimalik õhutemperatuuri tõus üle 20°C.
Kuu lõppeb jaheda ja tuulise, isegi kõleda ilmaga, sagedased on sajuhood, võimalik on äike. Suurem kogus soojust ja sellega seoses suvise leitsaku saabumist on oodata 2. juuniks. Tõenäoliselt on tegu 1–3päevase kuumalainega, vt ka: http://ilm.ee/?513844. Siiski, muutused selles prognoosis on endiselt võimalikud.
28.05.2015.a. kell 22:49 Saaremaa, Orissaare. Kalmer Saare foto
28. mail jõudis polaarset ja troopilist õhumassi eraldav frontaaltsoon lõplikult Venemaale, nii et asemele pääses lõunapoolne kõrgrõhuhari. Seetõttu ilm paranes: sademeteta ja enamasti päikeseline, kuid jahedas õhumassis oli kõikjal sooja tunduvalt alla 20°C.
Peatselt suureneb läänetsükloni mõju, mistõttu läheb pilvisemaks ja tuulisemaks, oodata on vihma. Suur sajuvõimalus püsib nädala alguseni.
27. mail kujundas ilma jätkuvalt Ukraina ja Valgevene kohal tekkinud lõunatsüklon. Selle soe front tõi Ida- ja Lõuna-Eestisse laussaju, kuid lääne pool oli sajuta, kohati päris päikeseline.
Lõunatsükloni mõju asendub peatselt läänetsükloni omaga. Sinna vahele mahub ilmselt üks kuivem päev, aga seejärel on taas vihma oodata. Õhutemperatuur on enamasti alla 20°C.
26. mail määras Eesti ilma Ukraina ja Valgevene kohal tekkinud lõunatsüklon. Selle põhjaservas jõudis kuum ja niiske õhumass Eestini, mistõttu sooja frondi saabudes läks sajule. Suured äikesed jäid kaugemale lõunasse (peamiselt Valgevene kohale), kuid õhtul arenes mõni üksik äike ka Läti-Leedu idaosa ja Pihkva järve lähedal Venemaa poolel.
Ilm läheb jahedamaks ja tuulisemaks, kuid õhutemperatuurifoon püsib pikaajalise keskmise lähedal. Eeskätt sisemaal püsib vaatamata kõrgrõhuharjale hoovihmade võimalus.
Nädala teise poole jooksul suureneb läänetsüklonite mõju. See hoiab õhutemperatuuri enamasti 20°C madalamal ja vihma tõenäosuse üsna kõrgena.
Kihtsajupilvedesse maskeerunud rünksajupilved andsid hoovihma (Värska lähedal).
Nädal algas suvise ilmaga: 25. mail tugevnes Venemaa antitsüklon. Selle lääneservas jõudis kohale soojem õhumass, mistõttu õhutemperatuur tõusis kohati üle 20°C.
Ökoskoop. Pilveaabits
31. mail kujundas ilma kirdesse lahkunud osatsükloni tagala. Lõunapoolse kõrgrõhuharja mõju Lätist kaugemale ei ulatunud. Sellises sünoptilises olukorras voolas tsükloni tagalasse külm, kuid niiske õhumass, mille kihistus muutus päeva jooksul labiilses. Nii hakkasid Kuramaal juba ennelõunal arenema rünksajupilved, mis tõid äikest ja rahet. Need liikusid üle Eesti. Õhtu jooksul ilm selgines.
Juuni alguses aktiviseerub Atlandi ookeanil tsüklonaalne tegevus: läänetsüklonite idaservas jõuab taas kohale soojem, kuid ühtlasi niiskem õhumass. See toob sademeid ja sooja kuni 20°C, kus päikest rohkem, seal paar kraadi enamgi. Äikese võimalus ei ole kuigi suur, ehkki 2. juunil on võimalik, et päris kagunurka midagi jõuab.
Stabiilset suvesoojaga ilma ei paista veel niipea.
Saabuvad rünksajupilved äikese ja rahega (ülal) ning mamma, mis ilmus raju lahkumisel (Ida-Eestis).
30. mail kujundas ilma veel kõrgrõhuhari, mistõttu ilm oli päikeseline, samas mitmel pool suviste rünkpilvedega. Sooja oli üsna ühtlaselt 20°C lähedal. Õhtul suurenes tsükloni mõju: läks pilvisemaks ja sajule (Ida-Eestisse jõuab öö jooksul)
31. mail on Eesti tsükloni tagalas olevas külmas õhumassis. Samas on see lähema aja selgelt suurima äikese tõenäosusega päev, sest külm ja niiske õhumass on labiilne: enamik selle kevade äikeseid Eestis on olnud just sellised.
Üks äikesevaatleja (http://web.zone.ee/eav/) Tartust märkis, et alates 2006. a, kui ta süstemaatilisi vaatlusi teeb, pole kordagi olnud äikeseta maid, vaid alati on olnud vähemalt 2, tavaliselt siiski 3 äikesepäeva. Seega kui 31. mail ka äikest ei tule, on see viimase 10 a rekord. Ka Leedust äikesepäevade andmeid uurides selgus, et äikeseta mai on väga ebatavaline: 40–60 a jooksul on vähemalt sisemaal selliseid vaid 1–2. Tõravere ilmajaama töötajatega rääkides selgus, et mais pole ühtegi SWIC teadet (ohtlikud nähtused nagu äike, udu, tormituul, padusademed) väljastatud, mida pole varem mais juhtunud, kuid et seda öeldi mälu põhjal, siis muidugi kuu ainulaadsuses kindel olla ei saa.
Juuni alguse kuumalainet enam mudelid ei näita. Siiski on prognoositav õhumass soe, mistõttu 20°C ja pisut rohkemgi on ikkagi tõenäoline. Äikesevõimalus on aga märksa väiksem kui 31. mail. Püsib suur sademete tõenäosus, mistõttu põuaoht on väike.
Edaspidi on arvutatud kuuma antitsükloni teke Lääne-Euroopa kohale. Kas see järgib sama tendentsi, mida mudelid senini on teinud, et arvutatakse pidevalt ida poole? Kui lähtuda senisest olukorrast, siis võiks nii arvata küll. Samas võib see kuumus mudelitest aja jooksul ka välja taanduda.
31. mail on Eesti tsükloni tagalas olevas külmas õhumassis. Samas on see lähema aja selgelt suurima äikese tõenäosusega päev, sest külm ja niiske õhumass on labiilne: enamik selle kevade äikeseid Eestis on olnud just sellised.
Üks äikesevaatleja (http://web.zone.ee/eav/) Tartust märkis, et alates 2006. a, kui ta süstemaatilisi vaatlusi teeb, pole kordagi olnud äikeseta maid, vaid alati on olnud vähemalt 2, tavaliselt siiski 3 äikesepäeva. Seega kui 31. mail ka äikest ei tule, on see viimase 10 a rekord. Ka Leedust äikesepäevade andmeid uurides selgus, et äikeseta mai on väga ebatavaline: 40–60 a jooksul on vähemalt sisemaal selliseid vaid 1–2. Tõravere ilmajaama töötajatega rääkides selgus, et mais pole ühtegi SWIC teadet (ohtlikud nähtused nagu äike, udu, tormituul, padusademed) väljastatud, mida pole varem mais juhtunud, kuid et seda öeldi mälu põhjal, siis muidugi kuu ainulaadsuses kindel olla ei saa.
Juuni alguse kuumalainet enam mudelid ei näita. Siiski on prognoositav õhumass soe, mistõttu 20°C ja pisut rohkemgi on ikkagi tõenäoline. Äikesevõimalus on aga märksa väiksem kui 31. mail. Püsib suur sademete tõenäosus, mistõttu põuaoht on väike.
Edaspidi on arvutatud kuuma antitsükloni teke Lääne-Euroopa kohale. Kas see järgib sama tendentsi, mida mudelid senini on teinud, et arvutatakse pidevalt ida poole? Kui lähtuda senisest olukorrast, siis võiks nii arvata küll. Samas võib see kuumus mudelitest aja jooksul ka välja taanduda.
30.05.2015 õnnestus Pirital näha midagi tõeliselt haruldast: eestikeelset nimetust sellel pilveformatsioonil ei ole, aga ingliskeelses kirjanduses tuntakse seda horseshoe vortex cloud: https://cloudappreciationsociety.org/horseshoe-vortex-cloud-february-07/. Ülemine foto on suumitud, alumine mitte.
29. mail nihkus kõrgrõhuhari Venemaa kohale, kuid selle mõjul oli kaugemal sisemaal veel päikeseline või suviste rünkpilvedega. Saarteni jõudis väheaktiivne madalrõhulohk, mis tõi pilvisema ilma ja vihma. Päikeselisemal sisemaal oli sooja kuni 20°C, äärealadel rohkemgi, aga sajupilvede all vaid 10°C.
Sadu kõikjale ei pruugi esialgu jõuda, kuid ilma hakkab määrama Läänemerele jõudev aktiivne tsüklon. Seetõttu on merel võimalik tormilähedane ilm ja sisemaal on ilmselt lihtsalt tuuline. See tsüklon toob täiendavaid sademeid, kuid siis peaks sajuala haarama suurema territooriumi. Saju eel jõuab kohale veidi soojem õhumass, mistõttu päikeselisemates kohtades on võimalik õhutemperatuuri tõus üle 20°C.
Kuu lõppeb jaheda ja tuulise, isegi kõleda ilmaga, sagedased on sajuhood, võimalik on äike. Suurem kogus soojust ja sellega seoses suvise leitsaku saabumist on oodata 2. juuniks. Tõenäoliselt on tegu 1–3päevase kuumalainega, vt ka: http://ilm.ee/?513844. Siiski, muutused selles prognoosis on endiselt võimalikud.
28.05.2015.a. kell 22:49 Saaremaa, Orissaare. Kalmer Saare foto
28. mail jõudis polaarset ja troopilist õhumassi eraldav frontaaltsoon lõplikult Venemaale, nii et asemele pääses lõunapoolne kõrgrõhuhari. Seetõttu ilm paranes: sademeteta ja enamasti päikeseline, kuid jahedas õhumassis oli kõikjal sooja tunduvalt alla 20°C.
Peatselt suureneb läänetsükloni mõju, mistõttu läheb pilvisemaks ja tuulisemaks, oodata on vihma. Suur sajuvõimalus püsib nädala alguseni.
Kiudpilved (Cirrus uncinus) 28.05.2015 Tartu kohal.
Miraaž 23. mail Türisalu pangalt. Tegu on ülemise miraažiga, mis tekib inversiooni korral. Päikese kuju on mitmest kohast justkui lõigatud või ära sektorid ära nihkunud – inversioonikihte järelikult mitu. Foto: Tarmo Lukk/Jüri Kamenik
Lõunatsükloni mõju asendub peatselt läänetsükloni omaga. Sinna vahele mahub ilmselt üks kuivem päev, aga seejärel on taas vihma oodata. Õhutemperatuur on enamasti alla 20°C.
Lõunatsükloni mõju ulatus endiselt Eestini (DWD).
26. mail määras Eesti ilma Ukraina ja Valgevene kohal tekkinud lõunatsüklon. Selle põhjaservas jõudis kuum ja niiske õhumass Eestini, mistõttu sooja frondi saabudes läks sajule. Suured äikesed jäid kaugemale lõunasse (peamiselt Valgevene kohale), kuid õhtul arenes mõni üksik äike ka Läti-Leedu idaosa ja Pihkva järve lähedal Venemaa poolel.
Ilm läheb jahedamaks ja tuulisemaks, kuid õhutemperatuurifoon püsib pikaajalise keskmise lähedal. Eeskätt sisemaal püsib vaatamata kõrgrõhuharjale hoovihmade võimalus.
Nädala teise poole jooksul suureneb läänetsüklonite mõju. See hoiab õhutemperatuuri enamasti 20°C madalamal ja vihma tõenäosuse üsna kõrgena.
Lõunast saabunud niiske mõjul tõusis kastepunkt õhtuks mitmel poole üle 10°C (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).
Lõunatsükloni mõju ulatus Eestini, kuid edaspidi määrab ilma jälle läänetsüklonite idaserv (DWD).
Laussaju saabudes ilmusid taevasse huvitavad pilved (Tõraveres).
Kihtsajupilvedesse maskeerunud rünksajupilved andsid hoovihma (Värska lähedal).
Nädal algas suvise ilmaga: 25. mail tugevnes Venemaa antitsüklon. Selle lääneservas jõudis kohale soojem õhumass, mistõttu õhutemperatuur tõusis kohati üle 20°C.
26. mail jätkub kuuma ja niiske õhu juurdevool lõunapoolsetelt aladelt. Ilmselt on esialgu ülekaalus päikeseline ilm: sooja tuleb sisemaal ja maatuulega rannikualadel sel juhul üle 20°C, kus päikest kauem, seal võimalik rohkem kui 25°C. lähedal, aga hiljem on suure tõenäosusega pilves ja vihmane – sel juhul vaatamata õhumassile 15°C ümber. Frontaaltsooni soojemal küljel on oodata väga suurt äikeselist ala, mis võib ulatuda Eestissegi. Sademeprognoos näitab jätkuvalt tugevaid sademeid: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn244.gif, mis võib viidata sarnasele olukorrale, nagu oli 28. aprillil või 21. mail.
27. mail tõrjutakse kuum ja niiske õhumass idapiiri taha, mistõttu läheb jälle jahedamaks ja kuivemaks, kuid sisemaal püsib hoovihmade võimalus. Õhutemperatuur tõuseb päikeselise ilmaga üle 15°C, aga mõnel selgemal ja vaiksemal ööl on öökülma võimalus.
29.–31. mail kujundab ilma läänetsüklonite idaserv. See tagab keskmisele lähedase õhutemperatuurifooni ehk valdavalt on sooja alla 20°C ja öösel alla 10°C, püsib hoovihmade võimalus.
Sünoptiline olukord soosis soojema õhumassi kohalejõudmist ja suvist ilma. Soe front jõuab öö või hommiku jooksul ilmselt Eesti kohale (DWD).
Tänane panoraam Vasalemmas. - 24.05.2015. Kaarel Virroja foto
Tuleb täna vihma ja äikest ka või? Kesk-Eestis ja õhta poole?
VastaKustutaÜks potentsiaalne suvekuu on raiskus, teine oma järge ootamas nagu gismeteo prognoosib.
VastaKustutaTuleb täna vihma ja äikest ka või? Kesk-Eestis ja õhta poole?
VastaKustuta----------------------------------------
Tartus natuke vihma juba tuli ja paistab, et tuleb veel. Äikeseid pole Eestis ega lähiriikides veel tekkinud. Samas Lätis on radarikajasse juba väikeseid kollaseid laike ilmunud. Õhtuni on veel aega, eks näeme, mis saab.
26. mai 2015 12.18
VastaKustutavihma tuleb kindlasti, äike on väga ebatõenäoline seal.
26. mai 2015 13.24
kagu-eestis pole raiskus - seal ju äikest üsna palju juba olnud. seda ka aprillis.
ülejäänud eesti suhtes on sul sulatõsi, eriti saarte ja põhjaeesti suhtes, kuna siin pole ÜLDSE äikest sel aastal olnud.
kõik suvekuud lähevad raisku. miks ma nii kindlalt ütlen? sest el-nino ju sel aastal.
Millistel kuupäevadel mais oli Kagu-Eestis äikest?
VastaKustutaÄikesevõimalus on suurim tumerohelistel aladel, kus pilved moodustavad kerge säbru (ilmselt kõrgrünkpilved): http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/
@26. mai 2015 15.52
VastaKustutaEi ole tänavu siin Kagu-Eestis see elu midagi nii lilleline võrreldes eelmiste aastatega. Pole oma elu jooksul nii madalat maikuu maksimaalset õhutemperatuuri veel kogenud kui sel aastal. Muide, minu kodukohas(Kagu-Eesti on lai) on ainult üks tõsiseltvõetav äikesepäev olnud käesoleval kevadel, mida on selgelt keskmisest vähem.
Põlen samuti uudishimust, mis sellest suvest järgi jääb, kuid seda ma küll ei usu, et El Niño meid mõjutab.
Siin oligi äike viimati 16.aprillil.
VastaKustutasakus viimati 23. augustil 2014.
VastaKustutaHetkeseisuga olen 90% kindel, et tänavune suvi tuleb 2012. aastaga sarnane.
VastaKustutaKellele rõõm, kellele mitte - selline on eelolev paratamatus, millega peate leppima.
@26. mai 2015 18.55
VastaKustutaKui 2012. aastaga sarnane, siis pole ju kõige hullem - saab vähemalt juulis leitsaku käes ägada. Ma mõtlesin juba hirmus, et kordub 1962. aasta suvi.
Äkki räägid natuke ka, miks koguni 90% kindel oled selles?
ta vist mõtles, et suvi tuleb sarnane, aga mitte sama, seega juulileitsak jääb ära vb hoopis, vms?
VastaKustutapean vist oma sõnad alla neelama, et poola ja saksamaa on ilmahuvilisena parimad elukohad euroopas, sest ennustusi vaadates tundub, et seda on hoopis ei keegi muu kui UKRAINA. isegi talv oli sealses meiemõistes kauges lõunamaas (kagumaas) tunduvalt karmim kui siin eestis. gfs labiilsuskaardid ongi ukraina kohta kohe eriti magusad.
VastaKustuta@26. mai 2015 20.05
VastaKustutaSel juhul peaks augusti- või juunileitsak tulema, vastasel juhul poleks see saranane 2012. aastale, vaid 1962-le nagu mainisin.
@26. mai 2015 20.12
VastaKustutaÜhe anomaalse aasta põhjal ei peaks sellist järeldust tegema. Üldselt on Poola ja Saksamaa ikkagi parem.
EESTI ilmateenistus ikka oskab valetada. Täna vist 4. päev, mil lubatud suur sadu tibutamisena tuli.
VastaKustutaEi valetanud ta midagi, kella 12-20 ladistas ikka korralikult, ligikaudu 10mm sademeid.
VastaKustuta@ 26. mai 2015 20.13
VastaKustutakuidas 1962 suvel tallinna piires äikesega lood olid, kui juhtumisi siin/seal elasid?
@26. mai 2015 23.22
VastaKustutaPolnud mind veel sel ajal, need andmed on aegreast võetud.
2012 aastaga sarnasust pole juba maiski olnud. siis oli ju 21. mail sooja 26..27 kraadi ning seda lääne-eestis. raplas sadas meeletult äikesevihma ja rahet.
VastaKustutaJärgmine väike kuuma- ja äikeselaine tuleks 3. juunil. Salvestasin (ja kuni 3. juunini) 850 hPa temperatuuri ja labiilsuskaardid, et 3. juunil seda sujuvat ittakaugenemist näha.
VastaKustutaLoodetavasti peab vähemalt paika pikemalt kestva antitsükloni teke Baltimaade kohal, mille algust prognoositakse 1.juuniks. Põuane suvi kuluks küll ära pärast sellist leotust.
VastaKustutatäna üks sooja poolaasta haruldasemaid päevi - kagus külmem kui meretuulega rannikul.
VastaKustutaSel aastal saab siis ilmamuster olema selline, et Leningradi ja Pihkva oblastid saavad äikesepäevi Kagu-Eestist niipalju rohkem, kui Kagu-Eesti Loode-Eestist.
VastaKustutaSiit on näha, et äikesevõimalus no mitte ei taha kuidagi Eestisse tulla:
VastaKustutahttp://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn19211.gif
Kagu-Eestis on äikesepäevi sel aastal vist alla 5 olnud.
VastaKustuta@27. mai 2015 20.09
VastaKustutaVahet pole see äike, vähemalt tuleb lõpuks soe, sest kõige palavam ala on seekord Skandinaaviasse arvutatud, mistõttu jõuab see meile igal juhul.
On nüüd koguni ka Baltikumi kohale: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm1682.gif
VastaKustutaSinnani on 6..7 päeva jäänud veel - seda on teada juba ju, mis nende soojalainetest saab. Taandatakse itta/kakku - Eestile loomulikult ebasoodsalt.
VastaKustuta@ 27. mai 2015 23.06
Jah, Skandinaaviast soe juba idapoole arvutatud ehk Läänemerele-Soome-Baltimaadele. Ja edaspidi arvutataksegi hopsti veelgi enam itta ehk Venemaale ja olemegi nagu naksti oodatavast soojast ilmselt ilma jäämas.
@28. mai 2015 0.27
VastaKustutaViimane mudeliuuendus(kehtib umbes 13:30-ni) näitab nüüd veel ainult 2.juuniks sooja ja märkimisväärset äikesevõimalust, mis suure tõenäosusega jällegi itta tõmmatakse, aga loodetavasti jääb vähemalt siia Kagu-Eestisse pidama.
venemaa euroopa-osas on suurel alal gfsi järgi iga päev oodata sellist äikeseohtu, nagu hiljuti oli nt valgevenes, ukrainas ning peipsi taga.
VastaKustutaKui ennustused paika peavad, siis peaks laupäeval tulema vähemalt sisemaal tänu kagutuulele ühtlaselt 20..22 kraadi, kuna pilvisuse tihenemine on arvutatud siia alles õhtule.
VastaKustutaTeisipäeval ja kolmapäeval võib huvitavaks minna, kui prognoosid alt ei vea. Kindlasti võiks väljavaated nüüd ära salvestada.
VastaKustutaPärast seda näib, et taastub selle aasta kevade tüüpolukord. Õhuvool pöördub järkjärgult edelast üle loode kirdesse. Selle külma ennustuse realiseerumine on peaaegu et täiesti kindel. Oleme seda ju korduvalt kogenud.
VastaKustutaGFS'i viimane väljavaade juuni esimeseks dekaadiks on mujetavaldav nii äikese kui kuuma osas.
VastaKustutaJah, jälle on prognoos muutunud, aga tendentsi justkui ei järgi, samas viimane GFS väljund on sarnane Euroopa mudeliga: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm1682.gif
VastaKustuta@ 29. mai 2015 11:41
VastaKustutaSellest kuumast on nüüdseks riismed järel, samuti on ka 2..3. juuni kuumalainet kärbitud.
@29. mai 2015 13.16
VastaKustuta@29. mai 2015 13.52
Huvitav aasta tänavu jah, eelmistel aastatel kärbiti ikka ülikaugeid prognoose, kuid käesoleval aastal kõigest paari-kolme päeva kauguseid ja nii totaalselt ka veel.
Õhtune uuendus 2..3. juuni soojust veelgi kärpinud - +10 kraadi isokas puudutab nüüd vaid Kagu- ja Ida-Eestit ning äikesevõimalus Hiiumaalt ning Loode-Eestist taandatud.
VastaKustutaKaua võib??? Pole sõnu enam...
VastaKustutaVarsti 0...-5 kraadi asemel jah?
VastaKustutaPaistab, et pilvisus tiheneb oodatust tunduvalt kiiremini paari tunni pärast peaks juba Läänesaarte rannikul olema ning hiljemalt homme keskpäevaks juba pilvisuse servaala ka Peipsi juures.
VastaKustutaSee muidugi tähendab, et algtingimused on muutunud päris palju ega see mudeleiski kajastamata jää ;).
neile, kes siin mudeli uuenduses soojalaine kärpimist kommenteerisid:
VastaKustutapole mingi ime, et seda kärbitakse ning isegi kaotatakse eestist varsti - õhuvoolu suund ju esialgse lõuna-põhja asemel klassikaliseks edel-kirre suunaks arvutatud.
@29. mai 2015 22.52
VastaKustutaEuroopa mudeli viimane uuendus juba kaotaski. Nüüd ootame jälle nädal aega tühja, kui mingi uus võimalus kuumaks tuleb, ning seejärel nullitakse taas kõik lootused nagu sel kevadel tavaks.
@ 29. mai 2015 22:52
VastaKustutaSeda ma nägin/me nägime isegi ilmakaartidelt.
--------------------
PS. Õhtuses uuenduses ongi seesama GFS kõige leebem, sest muud mudelid ei ennusta isegi 5-kraadisest isokast suurt kõrgemat Eestisse. Kõige trööstitumat seisu näitab mulle üllatusena EUROOPA MUDEL.
Ega ka GEMi ja NAVGEMi prognoosid kiita pole, kuna needki GFSi omast lahjemad.
Siit jääb ju järeldada vaid üht - seda kuumalainet EI TULE.
Säh meile tänapäevast ilmamudelite täpsust :D. (Jutt käib 4 ööpäevast vaid!)
@ 29. mai 2015 22.55
VastaKustutaJah, samalaadne ootamine oli kogu talve pakast oodates, mida ei tulnudki. Eesti on küll põhjamaa, aga näed, talve ka ei tulnud.
Tundub, et kuusetaadil on seekord õigus, et suve maksimumid piirduvad +25 kraadiga, sest prognoosidest lähtuv tsirkulatsioonivorm ei soosi kuidagi soojust/kuumust Eesti geograafilises asukohas, nagu käesolev kevad on ilmekalt tõestanud.
@29. mai 2015 23.00
VastaKustutaHuvitav, kas Ilmateenistus kasutab ka oma prognooside tegemiselt primaarselt just Euroopa mudelit? Samasse auku kukuvad nad igatahes kõik.
@29. mai 2015 23.06
Nüüd hakkan lõpuks mõistma, miks mõned inimesed ütlevad, et külmale talvele järgneb soe suvi ja soojale talvele külm suvi.
Tsüklonid on õhumasside segajad + sjaolu, et meie geog.asukohas on suur mere mõju - need tingivadki väikese temp.amplituudi ehk ühtlustumise suuna.
VastaKustuta--------------------------------------------
Paneme nüüd siis lootused 3. juuniks tormile.
brittide sajandi äikeseoht:
VastaKustutahttp://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn19211.gif
(kehtib varahommikuni, u. kella 07:30ni)
Kuku suvi? Kuumus ja äikesed, kus te olete?? Eestis ammu kõik valmis, puud lehtes, aeg oleks meid ka külastada.
VastaKustutaOleme praegu Venemaal jõudu kogumas, et kätte maksta selle eest, mida Putin Ukrainale teinud. Eile õnneks õnnestus Moskva ümbruses juba kurja teha.
VastaKustutaPorošenko andis loa meil Venemaad "uudistada".
Tuleksime leebemal kujul teile Eestisse taevast mängu pakkuma, kui vaid õhuvoolu edelast lõunasse-kakku keeraksite, sest meri mõjub meile laastavalt!
@ kuumaäike
VastaKustutaeesti on paraku nii väike, et äikese siia jõudmise tõenäosus on samuti väike. 08.08.2010 hiidpagi eestisse jõudmine oli nn äikeseloto jackpot, ehk üliharuldane juhus.
venemaa puhul ongi riigi suurus ses mõttes hea, et raevukate äikeste tõenäosus sinna sattuda on väga suur - las need äikesed lõhuvad ja lagastavad seal nii kuis jaksavad, iseloomult nagu venelasedki.
gfs näitab nädalapärast briti saarte piirkonda endiselt kuumalainet. kuna prognoosides taandatakse kuumused itta, siis loodetavasti jõuabki see soe hoopis läänemere piirkonda.
VastaKustutaMingi kommentaator selles blogis ütles, et sel suvel +30 kraadi ja üle selle on välistatud, millele teine vastas, et seda ei juhtu, kuna kliima on niivõrd soojenenud.
VastaKustutaNüüd siiski tundub, sellel esimesel kommenteerijal on õigus.
Keegi mainis ka et suvi tuleb äikesevaene.
Paistab et ka sellel on tõsi taga.
Huvitav, kas Ilmateenistus kasutab ka oma prognooside tegemiselt primaarselt just Euroopa mudelit? - Jah, sest seda peetakse kõige paremaks. Selle küsimuse peab küll esitama neile, miks see on kõige parem. Sageli on erinevus nüanssides, aga mõnikord võivad erinevused olla suured.
VastaKustutaNüüd siiski tundub, sellel esimesel kommenteerijal on õigus.
Keegi mainis ka et suvi tuleb äikesevaene.
Paistab et ka sellel on tõsi taga. - See kommentaar on absurd: praegu pole juunigi veel käes. Kui tegu oleks 30. augustiga, siis võiks juba välja tulla sellise tagantjärele tarkusega, aga praegu, kui suvi pole veel alanudki, ei saa ju midagi tagantjärele suve kohta öelda.
Ei ole absurd, sa lihtsalt tahad näha seda absurdina.
VastaKustutaSellise tsirkulatsiooniga pole imestada, et sooja jä äikest on nadilt. Olnuks Läänemere asemel maismaa, siis oleks jah see kommentaar absurdne.
"Juuni alguse kuumalainet enam mudelid ei näita. Siiski on prognoositav õhumass soe, mistõttu 20°C ja pisut rohkemgi on ikkagi tõenäoline. Äikesevõimalus on aga märksa väiksem kui 31. mail. Püsib suur sademete tõenäosus, mistõttu põuaoht on väike.
VastaKustutaEdaspidi on arvutatud kuuma antitsükloni teke Lääne-Euroopa kohale. Kas see järgib sama tendentsi, mida mudelid senini on teinud, et arvutatakse pidevalt ida poole? Kui lähtuda senisest olukorrast, siis võiks nii arvata küll. Samas võib see kuumus mudelitest aja jooksul ka välja taanduda."
mind huvitab selle puhul, miks just sel aastal mudelid nii kummaliselt arvutavad. huvitav kas mudelite arvutusmeetodeid on muudetud?
eriti hämmastav ongi see, nagu enne siin vihjati, et isegi 4 päeva ei suudeta enam ennustada usaldusväärselt, eelnevatel aastatel oli see piir nädal
voodomaa sel aastal siis juba 3..4 päevast
Ei ole absurd, sa lihtsalt tahad näha seda absurdina. - Kui teile on antud jumaliku ilmutuse teel vastav tõde eeloleva suve kohta või saite selle informatsiooni selgeltnägemise teel, siis jah on arusaadav millegi sellise väitmine. Jättes ilmutused jms üleloomulik kõrvale, siis 3-4 kuu kohta ei saa kunagi kindlalt öelda, mis sündmusi on täpselt oodata.
VastaKustutaMis puudutab tsirkulatsiooni, siis see on looduse muutlik komponent ja võib üsnagi kiiresti ja ootamatult muutuda, kuid vahel püsib pikemalt. Juhul, kui nt läänetsüklonite ülekaal ka jätkub järgmiste kuude vältel, siis võib vahel kuumalaineid vahele sattuda (nt 2012. a koguni kaks korda, juuli lõpu kuumalaine ajal mõõdeti maksimumiks 33,4 kraadi).
mind huvitab selle puhul, miks just sel aastal mudelid nii kummaliselt arvutavad. huvitav kas mudelite arvutusmeetodeid on muudetud? - Jah, võib olla on midagi muudetud, aga võib ka olla, et mingi teatud tsirkulatsioonitüübi korral on prognoosid väga ebastabiilsed, eriti 3 ja enama päeva kohta.
Loode-eestlased kuulevad/näevad ka täna tõenäoliselt siis selle aasta esimese äikese lõpuks ära.
VastaKustutaESTOFEX'il näib olevat tõsisemaid serveriprobleeme. Lehekülg juba mitmeid päevi maas. Loodetavasti saab siiski korda. https://forum.netweather.tv/topic/83212-what-happened-to-estofex-o/
VastaKustutaAhjast läks kella 16 paiku vist külm front üle. Äkitselt algas mega tormituul, oli tõsine hirm, et hakkab puid murdma. Umbes tund aega pauras, siis tuli pool tundi vihma koos ikka tugeva tuulega. Nüüd jäi vihm järele ja hetkel on täielik tuulevaikus. Õhtutemperatuur kahe tunniga 14 kraadi pealt 8 peale.
VastaKustutaVäga veider.
@ 31. mai 2015 17:48
VastaKustutakülm front läks juba eile hilisõhtul üle, mida saatis tuulesuuna 90-100 kraadine pööre idast-kagust edelasse, tuul oli vahetult enne sadu puhanguline. kohe selle järel tuligi nõrk-mõõdukas laussadu. sakus juhtus see kella 22:00..22:30 vahel.
see, mida sa täna kogesid, oli kagu-eestile ilmselt tüüpiline pagi. siin loodes olnuks see ebatüüpiline, kuna siin on tormipagid haruldased. ilmselt nägid ka riiulpilve.
Noh tallinlased ja ülejäänud loode- põhja-eestlased. Kuulsite/nägite selle aasta esimest äikest seal või mitte?
VastaKustutaMul hakkab üpris villand saama sellest hädaldamisest, et oh loode eestis pole seda mitte kunagi bla bla.
VastaKustuta@31. mai 2015 19.34
VastaKustutaSelge siis. Kurb, et täna ka nii läks.
Mul hakkab üsna villand saama, et lõuna ja kagu pool nii tihti äikest on. Võiks rahulik olla.
VastaKustuta@ 31. mai 2015 19:34
VastaKustutatüüpiline kagueestlase "jutt".
@ 31. mai 2015 19.48 - Täna oli ju Loode-Eestis äikest, aga Kagu-Eestis just polnud.
VastaKustutaJahil käidud ja Tabiverest idas õnnestus saada äike, suur rahe ja megamammad: https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/hphotos-xta1/v/t1.0-9/11295616_1075895979105244_6157022374319154491_n.jpg?oh=b63ec86c34d0662edc62581834eeea26&oe=55F9472B ja https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/hphotos-xtf1/v/t1.0-9/11390230_1075897565771752_2882072871737787090_n.jpg?oh=ef525959413ac2da1248d42707e8cfe2&oe=55FD1B7E
VastaKustutaEstofex
19. mai kell 20:17 ·
an upgrade of OpenSUSE on the ESTOFEX server is causing an issue preventing the site to be available. Hopefully we sort it out soon.
kagu eestlase "jutt"
VastaKustutaelan hoopis Põhja-Eestis
@31. mai 2015 19.34
VastaKustutaVabandust ka minu poolt, kui ma olen sellel teemal loodekaid või põhjakaid solvanud, et seal on nii vähe äikest võrreldes Kagu-Eestiga, kuid vaadakem jällegi selle postitiivset külge - te ei pea muretsema varalise kahju pärast jne.
Hästi on meeles veel 2001. aasta suvi, kui olin päris noor ja kartsin väga äikest. Naabritel oli kombeks keset päeva raadio kõvasti mängima panna aiatöid tehes, ning täielik piin oli iga täistund uudistest kuulata, kuidas siia anti trombihoiatusi nagu Oklahomas. Kui möll lõpuks käima läks, siis mäletan, kui väsinud ja ahastuses ma õhtuks olin, kuna terve päeva väitel käisid üle äikesehood ülijõhkrate pilv-maa välkudega ja kõige muu jubedaga, mis mitte kuidagi ei tahtnud otsa lõppeda. Samal ajal sai maja tõsiseid veekahjustusi tugeva rahe ja paduvihma tõttu ning voolu polnud - ja seda mitu päeva järjest!
Tahaks väga teada(tegelikult ei taha), kuidas ma sama olukorda praegu üle elaksin ilmahuvilisena, kuid ilmselt too suvi tegigi minust tõelise äikeseguru.
Mai lõpetaski keskmisest soojemate kuude 10 kuulise jada.(0.6 kraadi keskmisest jahedam)
VastaKustutajuuni tuleb samuti jahe(dam). see on tõenäolisim kuu, mis normist külmem tuleb.
VastaKustuta------------------------------
ps! tänasest tormist ei räägitud ilmateenistusest eile sõnagi.
@ 1. juuni 2015 14:46
VastaKustutaGFS paraku nii justkui näitab jah :/.
@ 1. juuni 2015 10:42
siis mu absurdne targutus "kui aprill tuleb soe, tuleb mai külm" pidas juhuslikult paika :D.
@ 30. mai 2015 13:49
VastaKustutaVõimalik, et üks neist olingi mina.
-----------------------------------
Juuli esimene dekaad on lõpusirgel ning suvi on senimaani tõesti äikesevaene ning alla 30 kraadine olnud.
@ 1. juuni 2015 14:46
VastaKustutaJah, juuni oligi keskmisest jahedam. Tubli :).