esmaspäev, 25. mai 2015

22. nädala ilm (25.-31.05.2015)

Kommentaariumi link
Ökoskoop. Pilveaabits

31. mail kujundas ilma kirdesse lahkunud osatsükloni tagala. Lõunapoolse kõrgrõhuharja mõju Lätist kaugemale ei ulatunud. Sellises sünoptilises olukorras voolas tsükloni tagalasse külm, kuid niiske õhumass, mille kihistus muutus päeva jooksul labiilses. Nii hakkasid Kuramaal juba ennelõunal arenema rünksajupilved, mis tõid äikest ja rahet. Need liikusid üle Eesti. Õhtu jooksul ilm selgines.
Juuni alguses aktiviseerub Atlandi ookeanil tsüklonaalne tegevus: läänetsüklonite idaservas jõuab taas kohale soojem, kuid ühtlasi niiskem õhumass. See toob sademeid ja sooja kuni 20°C, kus päikest rohkem, seal paar kraadi enamgi. Äikese võimalus ei ole kuigi suur, ehkki 2. juunil on võimalik, et päris kagunurka midagi jõuab.
Stabiilset suvesoojaga ilma ei paista veel niipea.


Saabuvad rünksajupilved äikese ja rahega (ülal) ning mamma, mis ilmus raju lahkumisel (Ida-Eestis).

30. mail kujundas ilma veel kõrgrõhuhari, mistõttu ilm oli päikeseline, samas mitmel pool suviste rünkpilvedega. Sooja oli üsna ühtlaselt 20°C lähedal. Õhtul suurenes tsükloni mõju: läks pilvisemaks ja sajule (Ida-Eestisse jõuab öö jooksul)
31. mail on Eesti tsükloni tagalas olevas külmas õhumassis. Samas on see lähema aja selgelt suurima äikese tõenäosusega päev, sest külm ja niiske õhumass on labiilne: enamik selle kevade äikeseid Eestis on olnud just sellised.
Üks äikesevaatleja (http://web.zone.ee/eav/) Tartust märkis, et alates 2006. a, kui ta süstemaatilisi vaatlusi teeb, pole kordagi olnud äikeseta maid, vaid alati on olnud vähemalt 2, tavaliselt siiski 3 äikesepäeva. Seega kui 31. mail ka äikest ei tule, on see viimase 10 a rekord. Ka Leedust äikesepäevade andmeid uurides selgus, et äikeseta mai on väga ebatavaline: 40–60 a jooksul on vähemalt sisemaal selliseid vaid 1–2. Tõravere ilmajaama töötajatega rääkides selgus, et mais pole ühtegi SWIC teadet (ohtlikud nähtused nagu äike, udu, tormituul, padusademed) väljastatud, mida pole varem mais juhtunud, kuid et seda öeldi mälu põhjal, siis muidugi kuu ainulaadsuses kindel olla ei saa.
Juuni alguse kuumalainet enam mudelid ei näita. Siiski on prognoositav õhumass soe, mistõttu 20°C ja pisut rohkemgi on ikkagi tõenäoline. Äikesevõimalus on aga märksa väiksem kui 31. mail.  Püsib suur sademete tõenäosus, mistõttu põuaoht on väike.
Edaspidi on arvutatud kuuma antitsükloni teke Lääne-Euroopa kohale. Kas see järgib sama tendentsi, mida mudelid senini on teinud, et arvutatakse pidevalt ida poole? Kui lähtuda senisest olukorrast, siis võiks nii arvata küll. Samas võib see kuumus mudelitest aja jooksul ka välja taanduda.

31. mail on Eesti tsükloni tagalas olevas külmas õhumassis. Samas on see lähema aja selgelt suurima äikese tõenäosusega päev, sest külm ja niiske õhumass on labiilne: enamik selle kevade äikeseid Eestis on olnud just sellised.
Üks äikesevaatleja (http://web.zone.ee/eav/) Tartust märkis, et alates 2006. a, kui ta süstemaatilisi vaatlusi teeb, pole kordagi olnud äikeseta maid, vaid alati on olnud vähemalt 2, tavaliselt siiski 3 äikesepäeva. Seega kui 31. mail ka äikest ei tule, on see viimase 10 a rekord. Ka Leedust äikesepäevade andmeid uurides selgus, et äikeseta mai on väga ebatavaline: 40–60 a jooksul on vähemalt sisemaal selliseid vaid 1–2. Tõravere ilmajaama töötajatega rääkides selgus, et mais pole ühtegi SWIC teadet (ohtlikud nähtused nagu äike, udu, tormituul, padusademed) väljastatud, mida pole varem mais juhtunud, kuid et seda öeldi mälu põhjal, siis muidugi kuu ainulaadsuses kindel olla ei saa.
Juuni alguse kuumalainet enam mudelid ei näita. Siiski on prognoositav õhumass soe, mistõttu 20°C ja pisut rohkemgi on ikkagi tõenäoline. Äikesevõimalus on aga märksa väiksem kui 31. mail.  Püsib suur sademete tõenäosus, mistõttu põuaoht on väike.
Edaspidi on arvutatud kuuma antitsükloni teke Lääne-Euroopa kohale. Kas see järgib sama tendentsi, mida mudelid senini on teinud, et arvutatakse pidevalt ida poole? Kui lähtuda senisest olukorrast, siis võiks nii arvata küll. Samas võib see kuumus mudelitest aja jooksul ka välja taanduda.


30.05.2015 õnnestus Pirital näha midagi tõeliselt haruldast: eestikeelset nimetust sellel pilveformatsioonil ei ole, aga ingliskeelses kirjanduses tuntakse seda horseshoe vortex cloudhttps://cloudappreciationsociety.org/horseshoe-vortex-cloud-february-07/. Ülemine foto on suumitud, alumine mitte.

29. mail nihkus kõrgrõhuhari Venemaa kohale, kuid selle mõjul oli kaugemal sisemaal veel päikeseline või suviste rünkpilvedega. Saarteni jõudis väheaktiivne madalrõhulohk, mis tõi pilvisema ilma ja vihma. Päikeselisemal sisemaal oli sooja kuni 20°C, äärealadel rohkemgi, aga sajupilvede all vaid 10°C.
Sadu kõikjale ei pruugi esialgu jõuda, kuid ilma hakkab määrama Läänemerele jõudev aktiivne tsüklon. Seetõttu on merel võimalik tormilähedane ilm ja sisemaal on ilmselt lihtsalt tuuline. See tsüklon toob täiendavaid sademeid, kuid siis peaks sajuala haarama suurema territooriumi. Saju eel jõuab kohale veidi soojem õhumass, mistõttu päikeselisemates kohtades on võimalik õhutemperatuuri tõus üle 20°C.
Kuu lõppeb jaheda ja tuulise, isegi kõleda ilmaga, sagedased on sajuhood, võimalik on äike. Suurem kogus soojust ja sellega seoses suvise leitsaku saabumist on oodata 2. juuniks. Tõenäoliselt on tegu 1–3päevase kuumalainega, vt ka: http://ilm.ee/?513844. Siiski, muutused selles prognoosis on endiselt võimalikud.

28.05.2015.a. kell 22:49 Saaremaa, Orissaare. Kalmer Saare foto

28. mail jõudis polaarset ja troopilist õhumassi eraldav frontaaltsoon lõplikult Venemaale, nii et asemele pääses lõunapoolne kõrgrõhuhari. Seetõttu ilm paranes: sademeteta ja enamasti päikeseline, kuid jahedas õhumassis oli kõikjal sooja tunduvalt alla 20°C.
Peatselt suureneb läänetsükloni mõju, mistõttu läheb pilvisemaks ja tuulisemaks, oodata on vihma. Suur sajuvõimalus püsib nädala alguseni.

Kiudpilved (Cirrus uncinus) 28.05.2015 Tartu kohal.

Miraaž 23. mail Türisalu pangalt. Tegu on ülemise miraažiga, mis tekib inversiooni korral. Päikese kuju on mitmest kohast justkui lõigatud või ära sektorid ära nihkunud  inversioonikihte järelikult mitu. Foto: Tarmo Lukk/Jüri Kamenik

27. mail kujundas ilma jätkuvalt Ukraina ja Valgevene kohal tekkinud lõunatsüklon. Selle soe front tõi Ida- ja Lõuna-Eestisse laussaju, kuid lääne pool oli sajuta, kohati päris päikeseline.
Lõunatsükloni mõju asendub peatselt läänetsükloni omaga. Sinna vahele mahub ilmselt üks kuivem päev, aga seejärel on taas vihma oodata. Õhutemperatuur on enamasti alla 20°C.

Lõunatsükloni mõju ulatus endiselt Eestini (DWD).

26. mail määras Eesti ilma Ukraina ja Valgevene kohal tekkinud lõunatsüklon. Selle põhjaservas jõudis kuum ja niiske õhumass Eestini, mistõttu sooja frondi saabudes läks sajule. Suured äikesed jäid kaugemale lõunasse (peamiselt Valgevene kohale), kuid õhtul arenes mõni üksik äike ka Läti-Leedu idaosa ja Pihkva järve lähedal Venemaa poolel.
Ilm läheb jahedamaks ja tuulisemaks, kuid õhutemperatuurifoon püsib pikaajalise keskmise lähedal. Eeskätt sisemaal püsib vaatamata kõrgrõhuharjale hoovihmade võimalus.
Nädala teise poole jooksul suureneb läänetsüklonite mõju. See hoiab õhutemperatuuri enamasti 20°C madalamal ja vihma tõenäosuse üsna kõrgena.

Lõunast saabunud niiske mõjul tõusis kastepunkt õhtuks mitmel poole üle 10°C (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Lõunatsükloni mõju ulatus Eestini, kuid edaspidi määrab ilma jälle läänetsüklonite idaserv (DWD).

Laussaju saabudes ilmusid taevasse huvitavad pilved (Tõraveres).

Kihtsajupilvedesse maskeerunud rünksajupilved andsid hoovihma (Värska lähedal).

Nädal algas suvise ilmaga: 25. mail tugevnes Venemaa antitsüklon. Selle lääneservas jõudis kohale soojem õhumass, mistõttu õhutemperatuur tõusis kohati üle 20°C.
26. mail jätkub kuuma ja niiske õhu juurdevool lõunapoolsetelt aladelt. Ilmselt on esialgu ülekaalus päikeseline ilm: sooja tuleb sisemaal ja maatuulega rannikualadel sel juhul üle 20°C, kus päikest kauem, seal võimalik rohkem kui 25°C. lähedal, aga hiljem on suure tõenäosusega pilves ja vihmane – sel juhul vaatamata õhumassile 15°C ümber. Frontaaltsooni soojemal küljel on oodata väga suurt äikeselist ala, mis võib ulatuda Eestissegi. Sademeprognoos näitab jätkuvalt tugevaid sademeid: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn244.gif, mis võib viidata sarnasele olukorrale, nagu oli 28. aprillil või 21. mail.
27. mail tõrjutakse kuum ja niiske õhumass idapiiri taha, mistõttu läheb jälle jahedamaks ja kuivemaks, kuid sisemaal püsib hoovihmade võimalus. Õhutemperatuur tõuseb päikeselise ilmaga üle 15°C, aga mõnel selgemal ja vaiksemal ööl on öökülma võimalus.
29.–31. mail kujundab ilma läänetsüklonite idaserv. See tagab keskmisele lähedase õhutemperatuurifooni ehk valdavalt on sooja alla 20°C ja öösel alla 10°C, püsib hoovihmade võimalus.

Sünoptiline olukord soosis soojema õhumassi kohalejõudmist ja suvist ilma. Soe front jõuab öö või hommiku jooksul ilmselt Eesti kohale (DWD).

Tänane panoraam Vasalemmas. - 24.05.2015. Kaarel Virroja foto

75 kommentaari:

  1. Tuleb täna vihma ja äikest ka või? Kesk-Eestis ja õhta poole?

    VastaKustuta
  2. Üks potentsiaalne suvekuu on raiskus, teine oma järge ootamas nagu gismeteo prognoosib.

    VastaKustuta
  3. Tuleb täna vihma ja äikest ka või? Kesk-Eestis ja õhta poole?
    ----------------------------------------
    Tartus natuke vihma juba tuli ja paistab, et tuleb veel. Äikeseid pole Eestis ega lähiriikides veel tekkinud. Samas Lätis on radarikajasse juba väikeseid kollaseid laike ilmunud. Õhtuni on veel aega, eks näeme, mis saab.

    VastaKustuta
  4. 26. mai 2015 12.18
    vihma tuleb kindlasti, äike on väga ebatõenäoline seal.

    26. mai 2015 13.24

    kagu-eestis pole raiskus - seal ju äikest üsna palju juba olnud. seda ka aprillis.
    ülejäänud eesti suhtes on sul sulatõsi, eriti saarte ja põhjaeesti suhtes, kuna siin pole ÜLDSE äikest sel aastal olnud.

    kõik suvekuud lähevad raisku. miks ma nii kindlalt ütlen? sest el-nino ju sel aastal.

    VastaKustuta
  5. Millistel kuupäevadel mais oli Kagu-Eestis äikest?

    Äikesevõimalus on suurim tumerohelistel aladel, kus pilved moodustavad kerge säbru (ilmselt kõrgrünkpilved): http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/

    VastaKustuta
  6. @26. mai 2015 15.52

    Ei ole tänavu siin Kagu-Eestis see elu midagi nii lilleline võrreldes eelmiste aastatega. Pole oma elu jooksul nii madalat maikuu maksimaalset õhutemperatuuri veel kogenud kui sel aastal. Muide, minu kodukohas(Kagu-Eesti on lai) on ainult üks tõsiseltvõetav äikesepäev olnud käesoleval kevadel, mida on selgelt keskmisest vähem.

    Põlen samuti uudishimust, mis sellest suvest järgi jääb, kuid seda ma küll ei usu, et El Niño meid mõjutab.

    VastaKustuta
  7. Siin oligi äike viimati 16.aprillil.

    VastaKustuta
  8. sakus viimati 23. augustil 2014.

    VastaKustuta
  9. Hetkeseisuga olen 90% kindel, et tänavune suvi tuleb 2012. aastaga sarnane.
    Kellele rõõm, kellele mitte - selline on eelolev paratamatus, millega peate leppima.

    VastaKustuta
  10. @26. mai 2015 18.55

    Kui 2012. aastaga sarnane, siis pole ju kõige hullem - saab vähemalt juulis leitsaku käes ägada. Ma mõtlesin juba hirmus, et kordub 1962. aasta suvi.

    Äkki räägid natuke ka, miks koguni 90% kindel oled selles?

    VastaKustuta
  11. ta vist mõtles, et suvi tuleb sarnane, aga mitte sama, seega juulileitsak jääb ära vb hoopis, vms?

    VastaKustuta
  12. pean vist oma sõnad alla neelama, et poola ja saksamaa on ilmahuvilisena parimad elukohad euroopas, sest ennustusi vaadates tundub, et seda on hoopis ei keegi muu kui UKRAINA. isegi talv oli sealses meiemõistes kauges lõunamaas (kagumaas) tunduvalt karmim kui siin eestis. gfs labiilsuskaardid ongi ukraina kohta kohe eriti magusad.

    VastaKustuta
  13. @26. mai 2015 20.05

    Sel juhul peaks augusti- või juunileitsak tulema, vastasel juhul poleks see saranane 2012. aastale, vaid 1962-le nagu mainisin.

    VastaKustuta
  14. @26. mai 2015 20.12

    Ühe anomaalse aasta põhjal ei peaks sellist järeldust tegema. Üldselt on Poola ja Saksamaa ikkagi parem.

    VastaKustuta
  15. EESTI ilmateenistus ikka oskab valetada. Täna vist 4. päev, mil lubatud suur sadu tibutamisena tuli.

    VastaKustuta
  16. Ei valetanud ta midagi, kella 12-20 ladistas ikka korralikult, ligikaudu 10mm sademeid.

    VastaKustuta
  17. @ 26. mai 2015 20.13

    kuidas 1962 suvel tallinna piires äikesega lood olid, kui juhtumisi siin/seal elasid?

    VastaKustuta
  18. @26. mai 2015 23.22

    Polnud mind veel sel ajal, need andmed on aegreast võetud.

    VastaKustuta
  19. 2012 aastaga sarnasust pole juba maiski olnud. siis oli ju 21. mail sooja 26..27 kraadi ning seda lääne-eestis. raplas sadas meeletult äikesevihma ja rahet.

    VastaKustuta
  20. Järgmine väike kuuma- ja äikeselaine tuleks 3. juunil. Salvestasin (ja kuni 3. juunini) 850 hPa temperatuuri ja labiilsuskaardid, et 3. juunil seda sujuvat ittakaugenemist näha.

    VastaKustuta
  21. Loodetavasti peab vähemalt paika pikemalt kestva antitsükloni teke Baltimaade kohal, mille algust prognoositakse 1.juuniks. Põuane suvi kuluks küll ära pärast sellist leotust.

    VastaKustuta
  22. täna üks sooja poolaasta haruldasemaid päevi - kagus külmem kui meretuulega rannikul.

    VastaKustuta
  23. Sel aastal saab siis ilmamuster olema selline, et Leningradi ja Pihkva oblastid saavad äikesepäevi Kagu-Eestist niipalju rohkem, kui Kagu-Eesti Loode-Eestist.

    VastaKustuta
  24. Siit on näha, et äikesevõimalus no mitte ei taha kuidagi Eestisse tulla:
    http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn19211.gif

    VastaKustuta
  25. Kagu-Eestis on äikesepäevi sel aastal vist alla 5 olnud.

    VastaKustuta
  26. @27. mai 2015 20.09

    Vahet pole see äike, vähemalt tuleb lõpuks soe, sest kõige palavam ala on seekord Skandinaaviasse arvutatud, mistõttu jõuab see meile igal juhul.

    VastaKustuta
  27. On nüüd koguni ka Baltikumi kohale: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm1682.gif

    VastaKustuta
  28. Sinnani on 6..7 päeva jäänud veel - seda on teada juba ju, mis nende soojalainetest saab. Taandatakse itta/kakku - Eestile loomulikult ebasoodsalt.

    @ 27. mai 2015 23.06
    Jah, Skandinaaviast soe juba idapoole arvutatud ehk Läänemerele-Soome-Baltimaadele. Ja edaspidi arvutataksegi hopsti veelgi enam itta ehk Venemaale ja olemegi nagu naksti oodatavast soojast ilmselt ilma jäämas.

    VastaKustuta
  29. @28. mai 2015 0.27

    Viimane mudeliuuendus(kehtib umbes 13:30-ni) näitab nüüd veel ainult 2.juuniks sooja ja märkimisväärset äikesevõimalust, mis suure tõenäosusega jällegi itta tõmmatakse, aga loodetavasti jääb vähemalt siia Kagu-Eestisse pidama.

    VastaKustuta
  30. venemaa euroopa-osas on suurel alal gfsi järgi iga päev oodata sellist äikeseohtu, nagu hiljuti oli nt valgevenes, ukrainas ning peipsi taga.

    VastaKustuta
  31. Kui ennustused paika peavad, siis peaks laupäeval tulema vähemalt sisemaal tänu kagutuulele ühtlaselt 20..22 kraadi, kuna pilvisuse tihenemine on arvutatud siia alles õhtule.

    VastaKustuta
  32. Teisipäeval ja kolmapäeval võib huvitavaks minna, kui prognoosid alt ei vea. Kindlasti võiks väljavaated nüüd ära salvestada.

    VastaKustuta
  33. Pärast seda näib, et taastub selle aasta kevade tüüpolukord. Õhuvool pöördub järkjärgult edelast üle loode kirdesse. Selle külma ennustuse realiseerumine on peaaegu et täiesti kindel. Oleme seda ju korduvalt kogenud.

    VastaKustuta
  34. GFS'i viimane väljavaade juuni esimeseks dekaadiks on mujetavaldav nii äikese kui kuuma osas.

    VastaKustuta
  35. Jah, jälle on prognoos muutunud, aga tendentsi justkui ei järgi, samas viimane GFS väljund on sarnane Euroopa mudeliga: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm1682.gif

    VastaKustuta
  36. @ 29. mai 2015 11:41
    Sellest kuumast on nüüdseks riismed järel, samuti on ka 2..3. juuni kuumalainet kärbitud.

    VastaKustuta
  37. @29. mai 2015 13.16
    @29. mai 2015 13.52

    Huvitav aasta tänavu jah, eelmistel aastatel kärbiti ikka ülikaugeid prognoose, kuid käesoleval aastal kõigest paari-kolme päeva kauguseid ja nii totaalselt ka veel.

    VastaKustuta
  38. Õhtune uuendus 2..3. juuni soojust veelgi kärpinud - +10 kraadi isokas puudutab nüüd vaid Kagu- ja Ida-Eestit ning äikesevõimalus Hiiumaalt ning Loode-Eestist taandatud.

    VastaKustuta
  39. Kaua võib??? Pole sõnu enam...

    VastaKustuta
  40. Varsti 0...-5 kraadi asemel jah?

    VastaKustuta
  41. Paistab, et pilvisus tiheneb oodatust tunduvalt kiiremini paari tunni pärast peaks juba Läänesaarte rannikul olema ning hiljemalt homme keskpäevaks juba pilvisuse servaala ka Peipsi juures.
    See muidugi tähendab, et algtingimused on muutunud päris palju ega see mudeleiski kajastamata jää ;).

    VastaKustuta
  42. neile, kes siin mudeli uuenduses soojalaine kärpimist kommenteerisid:

    pole mingi ime, et seda kärbitakse ning isegi kaotatakse eestist varsti - õhuvoolu suund ju esialgse lõuna-põhja asemel klassikaliseks edel-kirre suunaks arvutatud.

    VastaKustuta
  43. @29. mai 2015 22.52

    Euroopa mudeli viimane uuendus juba kaotaski. Nüüd ootame jälle nädal aega tühja, kui mingi uus võimalus kuumaks tuleb, ning seejärel nullitakse taas kõik lootused nagu sel kevadel tavaks.

    VastaKustuta
  44. @ 29. mai 2015 22:52

    Seda ma nägin/me nägime isegi ilmakaartidelt.
    --------------------
    PS. Õhtuses uuenduses ongi seesama GFS kõige leebem, sest muud mudelid ei ennusta isegi 5-kraadisest isokast suurt kõrgemat Eestisse. Kõige trööstitumat seisu näitab mulle üllatusena EUROOPA MUDEL.
    Ega ka GEMi ja NAVGEMi prognoosid kiita pole, kuna needki GFSi omast lahjemad.

    Siit jääb ju järeldada vaid üht - seda kuumalainet EI TULE.
    Säh meile tänapäevast ilmamudelite täpsust :D. (Jutt käib 4 ööpäevast vaid!)

    VastaKustuta
  45. @ 29. mai 2015 22.55
    Jah, samalaadne ootamine oli kogu talve pakast oodates, mida ei tulnudki. Eesti on küll põhjamaa, aga näed, talve ka ei tulnud.

    Tundub, et kuusetaadil on seekord õigus, et suve maksimumid piirduvad +25 kraadiga, sest prognoosidest lähtuv tsirkulatsioonivorm ei soosi kuidagi soojust/kuumust Eesti geograafilises asukohas, nagu käesolev kevad on ilmekalt tõestanud.

    VastaKustuta
  46. @29. mai 2015 23.00

    Huvitav, kas Ilmateenistus kasutab ka oma prognooside tegemiselt primaarselt just Euroopa mudelit? Samasse auku kukuvad nad igatahes kõik.

    @29. mai 2015 23.06

    Nüüd hakkan lõpuks mõistma, miks mõned inimesed ütlevad, et külmale talvele järgneb soe suvi ja soojale talvele külm suvi.

    VastaKustuta
  47. Tsüklonid on õhumasside segajad + sjaolu, et meie geog.asukohas on suur mere mõju - need tingivadki väikese temp.amplituudi ehk ühtlustumise suuna.
    --------------------------------------------
    Paneme nüüd siis lootused 3. juuniks tormile.

    VastaKustuta
  48. brittide sajandi äikeseoht:
    http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn19211.gif

    (kehtib varahommikuni, u. kella 07:30ni)

    VastaKustuta
  49. Kuku suvi? Kuumus ja äikesed, kus te olete?? Eestis ammu kõik valmis, puud lehtes, aeg oleks meid ka külastada.

    VastaKustuta
  50. Oleme praegu Venemaal jõudu kogumas, et kätte maksta selle eest, mida Putin Ukrainale teinud. Eile õnneks õnnestus Moskva ümbruses juba kurja teha.
    Porošenko andis loa meil Venemaad "uudistada".

    Tuleksime leebemal kujul teile Eestisse taevast mängu pakkuma, kui vaid õhuvoolu edelast lõunasse-kakku keeraksite, sest meri mõjub meile laastavalt!

    VastaKustuta
  51. @ kuumaäike

    eesti on paraku nii väike, et äikese siia jõudmise tõenäosus on samuti väike. 08.08.2010 hiidpagi eestisse jõudmine oli nn äikeseloto jackpot, ehk üliharuldane juhus.
    venemaa puhul ongi riigi suurus ses mõttes hea, et raevukate äikeste tõenäosus sinna sattuda on väga suur - las need äikesed lõhuvad ja lagastavad seal nii kuis jaksavad, iseloomult nagu venelasedki.

    VastaKustuta
  52. gfs näitab nädalapärast briti saarte piirkonda endiselt kuumalainet. kuna prognoosides taandatakse kuumused itta, siis loodetavasti jõuabki see soe hoopis läänemere piirkonda.

    VastaKustuta
  53. Mingi kommentaator selles blogis ütles, et sel suvel +30 kraadi ja üle selle on välistatud, millele teine vastas, et seda ei juhtu, kuna kliima on niivõrd soojenenud.

    Nüüd siiski tundub, sellel esimesel kommenteerijal on õigus.

    Keegi mainis ka et suvi tuleb äikesevaene.
    Paistab et ka sellel on tõsi taga.

    VastaKustuta
  54. Huvitav, kas Ilmateenistus kasutab ka oma prognooside tegemiselt primaarselt just Euroopa mudelit? - Jah, sest seda peetakse kõige paremaks. Selle küsimuse peab küll esitama neile, miks see on kõige parem. Sageli on erinevus nüanssides, aga mõnikord võivad erinevused olla suured.

    Nüüd siiski tundub, sellel esimesel kommenteerijal on õigus.
    Keegi mainis ka et suvi tuleb äikesevaene.
    Paistab et ka sellel on tõsi taga.
    - See kommentaar on absurd: praegu pole juunigi veel käes. Kui tegu oleks 30. augustiga, siis võiks juba välja tulla sellise tagantjärele tarkusega, aga praegu, kui suvi pole veel alanudki, ei saa ju midagi tagantjärele suve kohta öelda.

    VastaKustuta
  55. Ei ole absurd, sa lihtsalt tahad näha seda absurdina.
    Sellise tsirkulatsiooniga pole imestada, et sooja jä äikest on nadilt. Olnuks Läänemere asemel maismaa, siis oleks jah see kommentaar absurdne.

    VastaKustuta
  56. "Juuni alguse kuumalainet enam mudelid ei näita. Siiski on prognoositav õhumass soe, mistõttu 20°C ja pisut rohkemgi on ikkagi tõenäoline. Äikesevõimalus on aga märksa väiksem kui 31. mail. Püsib suur sademete tõenäosus, mistõttu põuaoht on väike.
    Edaspidi on arvutatud kuuma antitsükloni teke Lääne-Euroopa kohale. Kas see järgib sama tendentsi, mida mudelid senini on teinud, et arvutatakse pidevalt ida poole? Kui lähtuda senisest olukorrast, siis võiks nii arvata küll. Samas võib see kuumus mudelitest aja jooksul ka välja taanduda."

    mind huvitab selle puhul, miks just sel aastal mudelid nii kummaliselt arvutavad. huvitav kas mudelite arvutusmeetodeid on muudetud?
    eriti hämmastav ongi see, nagu enne siin vihjati, et isegi 4 päeva ei suudeta enam ennustada usaldusväärselt, eelnevatel aastatel oli see piir nädal

    voodomaa sel aastal siis juba 3..4 päevast

    VastaKustuta
  57. Ei ole absurd, sa lihtsalt tahad näha seda absurdina. - Kui teile on antud jumaliku ilmutuse teel vastav tõde eeloleva suve kohta või saite selle informatsiooni selgeltnägemise teel, siis jah on arusaadav millegi sellise väitmine. Jättes ilmutused jms üleloomulik kõrvale, siis 3-4 kuu kohta ei saa kunagi kindlalt öelda, mis sündmusi on täpselt oodata.
    Mis puudutab tsirkulatsiooni, siis see on looduse muutlik komponent ja võib üsnagi kiiresti ja ootamatult muutuda, kuid vahel püsib pikemalt. Juhul, kui nt läänetsüklonite ülekaal ka jätkub järgmiste kuude vältel, siis võib vahel kuumalaineid vahele sattuda (nt 2012. a koguni kaks korda, juuli lõpu kuumalaine ajal mõõdeti maksimumiks 33,4 kraadi).

    mind huvitab selle puhul, miks just sel aastal mudelid nii kummaliselt arvutavad. huvitav kas mudelite arvutusmeetodeid on muudetud? - Jah, võib olla on midagi muudetud, aga võib ka olla, et mingi teatud tsirkulatsioonitüübi korral on prognoosid väga ebastabiilsed, eriti 3 ja enama päeva kohta.

    VastaKustuta
  58. Loode-eestlased kuulevad/näevad ka täna tõenäoliselt siis selle aasta esimese äikese lõpuks ära.

    VastaKustuta
  59. ESTOFEX'il näib olevat tõsisemaid serveriprobleeme. Lehekülg juba mitmeid päevi maas. Loodetavasti saab siiski korda. https://forum.netweather.tv/topic/83212-what-happened-to-estofex-o/

    VastaKustuta
  60. Ahjast läks kella 16 paiku vist külm front üle. Äkitselt algas mega tormituul, oli tõsine hirm, et hakkab puid murdma. Umbes tund aega pauras, siis tuli pool tundi vihma koos ikka tugeva tuulega. Nüüd jäi vihm järele ja hetkel on täielik tuulevaikus. Õhtutemperatuur kahe tunniga 14 kraadi pealt 8 peale.
    Väga veider.

    VastaKustuta
  61. @ 31. mai 2015 17:48
    külm front läks juba eile hilisõhtul üle, mida saatis tuulesuuna 90-100 kraadine pööre idast-kagust edelasse, tuul oli vahetult enne sadu puhanguline. kohe selle järel tuligi nõrk-mõõdukas laussadu. sakus juhtus see kella 22:00..22:30 vahel.

    see, mida sa täna kogesid, oli kagu-eestile ilmselt tüüpiline pagi. siin loodes olnuks see ebatüüpiline, kuna siin on tormipagid haruldased. ilmselt nägid ka riiulpilve.

    VastaKustuta
  62. Noh tallinlased ja ülejäänud loode- põhja-eestlased. Kuulsite/nägite selle aasta esimest äikest seal või mitte?

    VastaKustuta
  63. Mul hakkab üpris villand saama sellest hädaldamisest, et oh loode eestis pole seda mitte kunagi bla bla.

    VastaKustuta
  64. @31. mai 2015 19.34

    Selge siis. Kurb, et täna ka nii läks.

    VastaKustuta
  65. Mul hakkab üsna villand saama, et lõuna ja kagu pool nii tihti äikest on. Võiks rahulik olla.

    VastaKustuta
  66. @ 31. mai 2015 19:34

    tüüpiline kagueestlase "jutt".

    VastaKustuta
  67. @ 31. mai 2015 19.48 - Täna oli ju Loode-Eestis äikest, aga Kagu-Eestis just polnud.

    VastaKustuta
  68. Jahil käidud ja Tabiverest idas õnnestus saada äike, suur rahe ja megamammad: https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/hphotos-xta1/v/t1.0-9/11295616_1075895979105244_6157022374319154491_n.jpg?oh=b63ec86c34d0662edc62581834eeea26&oe=55F9472B ja https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/hphotos-xtf1/v/t1.0-9/11390230_1075897565771752_2882072871737787090_n.jpg?oh=ef525959413ac2da1248d42707e8cfe2&oe=55FD1B7E

    Estofex
    19. mai kell 20:17 ·
    an upgrade of OpenSUSE on the ESTOFEX server is causing an issue preventing the site to be available. Hopefully we sort it out soon.

    VastaKustuta
  69. kagu eestlase "jutt"
    elan hoopis Põhja-Eestis

    VastaKustuta
  70. @31. mai 2015 19.34

    Vabandust ka minu poolt, kui ma olen sellel teemal loodekaid või põhjakaid solvanud, et seal on nii vähe äikest võrreldes Kagu-Eestiga, kuid vaadakem jällegi selle postitiivset külge - te ei pea muretsema varalise kahju pärast jne.

    Hästi on meeles veel 2001. aasta suvi, kui olin päris noor ja kartsin väga äikest. Naabritel oli kombeks keset päeva raadio kõvasti mängima panna aiatöid tehes, ning täielik piin oli iga täistund uudistest kuulata, kuidas siia anti trombihoiatusi nagu Oklahomas. Kui möll lõpuks käima läks, siis mäletan, kui väsinud ja ahastuses ma õhtuks olin, kuna terve päeva väitel käisid üle äikesehood ülijõhkrate pilv-maa välkudega ja kõige muu jubedaga, mis mitte kuidagi ei tahtnud otsa lõppeda. Samal ajal sai maja tõsiseid veekahjustusi tugeva rahe ja paduvihma tõttu ning voolu polnud - ja seda mitu päeva järjest!
    Tahaks väga teada(tegelikult ei taha), kuidas ma sama olukorda praegu üle elaksin ilmahuvilisena, kuid ilmselt too suvi tegigi minust tõelise äikeseguru.

    VastaKustuta
  71. Mai lõpetaski keskmisest soojemate kuude 10 kuulise jada.(0.6 kraadi keskmisest jahedam)

    VastaKustuta
  72. juuni tuleb samuti jahe(dam). see on tõenäolisim kuu, mis normist külmem tuleb.
    ------------------------------
    ps! tänasest tormist ei räägitud ilmateenistusest eile sõnagi.

    VastaKustuta
  73. @ 1. juuni 2015 14:46

    GFS paraku nii justkui näitab jah :/.

    @ 1. juuni 2015 10:42
    siis mu absurdne targutus "kui aprill tuleb soe, tuleb mai külm" pidas juhuslikult paika :D.

    VastaKustuta
  74. @ 30. mai 2015 13:49

    Võimalik, et üks neist olingi mina.
    -----------------------------------
    Juuli esimene dekaad on lõpusirgel ning suvi on senimaani tõesti äikesevaene ning alla 30 kraadine olnud.

    VastaKustuta
  75. @ 1. juuni 2015 14:46
    Jah, juuni oligi keskmisest jahedam. Tubli :).

    VastaKustuta