esmaspäev, 2. märts 2015

10. nädala ilm (2.-8.03.2015)

Kommentaariumi link

8. märtsil kujundab ilma põhjatsükloni kauge lõunaserv, milles saabus ebatavaliselt soe õhumass Eesti kohale. Päeva esimene pool oli pilves ja sooja kõikjal alla 10 kraadi, kuid päeva teises pooles ilm selgines mitmel pool ja sooja oli 10-13 kraadi, nii et uusi soojarekordeid tuli nagu kuulipildujast.
Suur kuumapahvak läheb juba ööpäeva jooksul Eesti kohalt minema, kuid ilm jääb pikaajalisest keskmisest soojemaks.

Pärastlõunal selgines ilm ka Tallinnas (http://www.teletorn.ee/et/webcam)

Selginenud ilma tõttu vaevlesid pärastlõunal mitmed kohad kuumalaines (http://www.wunderground.com/weather-forecast/EE/Tallinn.html)

7. märtsil jõudis Islandi lähistel paikneva tohutu ülitsükloni kaguserv Läänemere kohale. Selle lohk toob kaasa soojema ja niiskema õhumassi, nii et pilvisus tihenes ja tuul tugevnes (õhtuks juba tormiste iilideni), mistõttu hommikune udu hajus. Kuigi radar näitas alates saartest ka sajualasid, siis tegelikke sademeid, mis maapinnani jõudsid, praktiliselt polnud – põhjuseks ilmselt kuiv õhumass, milles vähesed sademed jõudsid tugevas tuules aurustuda.
8. märtsil jõuab Eesti kohale ebatavaliselt soe õhumass. Seetõttu on isegi pilves ja tuulise ilmaga oodata sooja 10°C, kus peaks päikeselisem olema, seal rohkemgi. Endiselt näitab pilvisuse prognoos, et selgimisi on oodata alles õhtuks.
Ilmateenistuse prognoosPilvisus hõreneb. On olulise sajuta. Puhub edelatuul 8-12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 17-20 m/s. Õhutemperatuur on +7...+12, rannikul kohati +5°C.


Radar näitas küll sajualasid, aga tegelikult ei sadanud või siis ainult mõnes kohas ja väga vähe (Ilmateenistus).


Ilmakaart 7.03.2014. Näha on hiiglaslikke põhjatsükloneid ja neist lõunasse jäävad polaarfronti, millel arenevas laines transporditakse meeletu kogus soojust Läänemere äärde (FMI)

850 hPa suhteline niiskus. Sarnane olukord on ka teistel isobaarpindadel (925, 700, 300 hPa). Seega selgimisi on loota päeva teises pooles ja alates Edela-Eestist. Kuna tuul on tugev, siis madalpilvisus võib olla prognoositust väiksem (http://tinyurl.com/k2t34l7).

6. märtsil liikus üle Eesti madalrõhulohk ühes kauge põhjatsükloni sooja sektoriga. Seetõttu pilvisus tihenes ja alates Lääne-Eestist hakkas enamasti vihma sadama, kuid hiljem tuli sekka lörtsi ja õhtul märga lundki. Kuna Virumaale saabus ilmamuutus üsna hilja, siis jõudis Jõhvis minimaalne õhutemperatuur öösel -8°C lähedale langeda, kuid mujal oli soojem. Kõige kauem püsis päikeseline ilm Kagu-Eestis ja seal tõusis päeva jooksul seetõttu õhutemperatuur kõige kõrgemale (üle +5°C). Õhtul ja öösel arenes mitmel pool udu.
Öö jooksul liigub lohk üle Eesti itta ja ühes sellega laussadu. Seejärel hakkab ookeanilt tugeva õhuvooluga soojem õhumass kohale kanduma. Endiselt on õhumassi järgi nädalavahetusel oodata vähemalt kohati üle 10°C sooja, kuid ilm tõotab üsna pilvine tulla, alles õhtul on rohkem selgimisi oodata.
Nädala alguses suurem soe taandub, kuid ilm jääb endiselt pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojemaks. Kuu keskpaigaks on mudelite järgi oodata sooja blokeerivat antitsüklonit Läänemere kohale. Sel juhul on oodata enamasti vaikseid ja päikeselisi päevi.

Rünkpilved 5. märtsil Tartus. Ain Vindi foto

6. märtsi õhtuks tuli Laagris lumi maha.

5. märtsil ööseks sadas kohati õhuke lumekiht maha, kuid see ei jäänud püsima. Päeva jooksul vähenes tsüklonite mõju ja nii jäi Eesti väikese gradiendiga õhurõhuvälja. Seetõttu on ilm vaikne, mõnel pool pilves, teisal päikeseline. Kus rohkem päikest, seal arenes ka rünk- ja isegi rünksajupilvi, sest päevase soojenemise tõttu muutub jahedavõitu õhumassis kihistus labiilseks.
Eelolev öö võib tulla üsna selge ja vaikse ilma tõttu sel juhul ka nädala ja võib olla pikemaks ajaks külmimaid öid (õhutemperatuur võib langeda -5...-8°C-ni). Nädala lõpuks saabub aga ookeanilt soojalaine ja see annab kevadele hoogu juurde. Sellele eelneb sajune ilm.

Ootamatult talvine Klooga hommikul. Erik Kraanvelti foto

4. märtsil jätkus Soome jõudnud tsükloni mõjul sagedaste sajuhoogudega ilm. Kuna õhk oli sama soe nagu eelmistel päevadel, aga tsükloni täitumise tõttu õhumass jahenes, siis suurenes labiilsus ja arenes palju rünk- ja rünksajupilvi, millest tuli rikkalik valik sademeid (vihma, lörtsi, märga lund, lumekruupe).
Saabus selliseid teateid: * Kas on võimalik, et täna 04.03 oli äikest, kella 19 paiku?
* Ma üleeile nagu kuulsin ka mingeid pauke Pärnu lähedal.... pidasin seda enda meeleveaks.
* Rapla kandis, sõitsin autoga ja no tundus mitmeid kordi nagu oleks välku löönud, igatahes tugev rahe oli küll.
Külmemas õhumassis langeb öösel õhutemperatuur paljudes kohtades alla 0°C, kuid päeviti valitsevad ikka plusskraadid. Nädala lõpus on oodata ookeanilt soojalaine saabumist. Kui pole just väga sajune või paksult pilves ja tuuline, võib üle 10°C tulla.

Konvektiivne pilvestik Pärnus. Targo Taggo foto

Samasugune olukord oli ka Vasalemmas (4 km Keila poole). Andres Tuzbergi foto

3. märtsil on vihmane ilm (mõnes kohas sadas siiski ka lörtsi ja märga lund), sest üle Eesti liigub osatsüklon. Paiguti on lisaks tihedale pilvisusele ja sajule vahelduseks ka selgemaid laike, nii et võib päikestki näha.
Tsüklonite mõju tasapisi väheneb ja ilm püsib pikaajalisest keskmisest soojem: päeval valitsevad kõikjal plusskraadid, aga öösel võib ka alla 0°C olla. Võimsat soojalainet on ookeanilt oodata päris nädala lõpuks, nii et õhumassi järgi võiks tulla +10°C ja rohkemgi, kuid seda prognoosides veel ei lubata.

Lörtsi ja märja lume sadu Pärnus (autori kommentaar: Lumi pärnus 13:57 3.03.2015). Targo Taggo video

Osatsüklon tõi sajuse ilma (DWD).

2. märtsil oli tsükloni lääneservas enamasti pilves ja vihmane ilm, kuid päeva teises pooles oli ka selgimisi. Õhutemperatuur oli kõikjal üle 0°C. 
Nädala jooksul kujundavad ilma läänetsüklonid, kuid sooja õhu transport ookeanilt pole kuigi tugev. Seetõttu võib mõnel päeval ka lörtsi ja lund sadada, kuid see sulab kiiresti.
Varakevad on jõudnud enamikesse kohtadesse (lumi on suures osas sulanud), ainult kõrgustikel, eriti Haanjas, on lund veel päris palju, mistõttu seal jätkub kevadtalv.

Eesti ilma kujundab läänetsükloni serv, milles on oodata osatsükloni teket. Ilm on seetõttu sajune (enamasti vihm ja lörts). Oranži oksakestega joonega on näidatud ebapüsivusjoone asukoht. Sellisesse kohta koonduvad konvektiivsed nähtused ja rünksajupilvede arenguks on tingimused kõige soodsamad (DWD).

Lumi on suures osas sulanud, kuid mõnel pool, eriti Haanjas, on seda siiski veel päris palju (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/)

59 kommentaari:

  1. Mitu päeva siis näiteks Laagris talve oli sel aastal?

    VastaKustuta
  2. Lumi tuli maha enne jõule ja püsis veebruari keskpaigani, aga oli ka mõningaid päevi, kui lumikate oli katkendlik.
    Kui aasta eest kestis talv veidi üle 30 päeva, siis seekord kauem, aga see oli tervikuna soojem ja muutlikum, sagedaste sulailmadega.

    VastaKustuta
  3. kindel et ennejõulune lumu püsis veebruari keskpaigani? siin sakus, mis laagrile lähedal, küll mitte. aastavahetuse tugev sula, mis kestis mitu päeva, viis selle kogu lume. kui arvestada lumikatte püsivuse alla varjulised kohad, siis jah, püsis ligemale 2 kuud siingi.
    selle talve paksim lumi oli sakus 11. ja 12. jaanuaril.
    ---------------------
    veel praegugi on saku servas kohti, kus lund on ühtlaselt 15 cm piires.

    VastaKustuta
  4. Tänane päev on mõnes mõttes eriline, kuivõrrelda seda möödunudaastase 17. juuniga. Miks? Sest sulamispiir hoolimata tugevatest hoogsadudest pole maapinnani jõudnud, kuigi:
    1. õhumass külmem kui 17.06
    2. õhuvool maismaalt, 17.06 merelt (meri siis soojem kui praegu)
    3. päikeseseisak nõrgem kui 17.06.
    4. tuul nõrgem ehk õhumasside segunemine nõrgem kui 17.06.
    5. täna lauspilvisus, kuid 17.06 oli üsna palju selgimisi.

    VastaKustuta
  5. Jah, metsa all siiski oli lumikate ka uuel aastal, aga katkendlik. Lagedal lund ei olnud.
    Püsivas lumikattes võib mõni päev olla lumeta (vist 5 päeva), kusjuures loetakse lumikatte püsivaks, st lumikattega periood justkui ei katke. Aga klimaatiliseks päristalveks on seda isegi sellise vaatluseeskirja rakendamisel kahtlane pidada. Kindlalt oli päristalv ainult kõrgustikel ja mõnel pool kaugemal sisemaal.

    Pandiverel ja Pärnus nähtavasti jõudis sulamispiir maapinnani (lisatud üks video). Muus osas jah, see päev läheb nö ajaloo annaalidesse.

    VastaKustuta
  6. Tänavu läheb roheliseks ikka väga vara, kui praegune soe püsima jääb, sest siin Lõuna-Eestis tekkisid põõsastele suured pungad juba veebruari viimase dekaadis, nüüd võib isegi lehti näha punasel leedril.

    VastaKustuta
  7. 1990. aastast on teada, et täiesti roheliseks muutus juba märtsi keskpaigas. Kas just sellist tormakust on oodata, aga nädala lõpus on soojalisa oodata ja see aitab kevadele tublisti kaasa.

    VastaKustuta
  8. "täiesti roheliseks" ehk nagu suvekuudel? siis oli see küll aastatuhande sündmus, millest ma ilma jäin, nagu 2010 suvi millest õnneks ei jäänud.

    kas tõesti on siis enne astr.kevadet valgust piisavalt juba? praegused päevad on pikkuselt nagu 10. oktoobri kandiski, kuid siis lehed just ongi värvilisuse haripunktis.

    VastaKustuta
  9. Ma siiski kahtlen selles talve ülevaates kajastatud 13.01 öises 28,6 m/s tormi-iilis, kuna see näit "trumpab" teiste jaamade - sh ka naaberjaamade ning naabertundide näidud kõvasti üle. Ma arvan, et tegu oli veaga, nagu mõnikord jaamades neid on.
    Oled sa Jüri EMHIga juba kontakteerunud sel teemal?

    Ning kas 13.12.2014 mõõdeti tõesti ka Kihnus täpipealt sama näit (38,6 m/s) mis Sõrveski?

    VastaKustuta
  10. 3. märts 2015 20:58 - Oleneb ju, kus sa elad. Sellistel erakordselt soojadel kevadetel on loodus Lõuna- ja Kagu-Eestis tohutult ülejäänud piirkondadest ees(isegi üle kuu aja), sest suur soe jõuab sinna esimesena ja on tugevamini tuntav kui mujal.

    Valgus pole ainuke määrav tegur, väga suurt rolli mängib temperatuur, eriti öökülm.

    VastaKustuta
  11. Kalendaarse talve kokkuvõte toetab ka seda, et päristalv algas kohati enne jõule, kui saabus püsiv lumikate: http://www.ilmateenistus.ee/2015/03/talve-ulevaade/, samas Laagri sarnaneb nähtu põhjal rohkem Lääne-Eestiga ja see haakub kokkuvõttes öelduga, et oli ainult klimaatiline eeltalv, kuid veebruaris kevadtalv.

    Sünoptilise olukorra järgi on 13. jaan see puhang usutav: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2015011300_0.gif, lisaks on tegu ikkagi Soome lahe saarega, mitte mandri vms rannikualaga ja seal võib tuul olla märksa tugevam kui mujal. Seda võib näha neid andmeid vaadates: http://on-line.msi.ttu.ee/uus_/
    Igatahes polnud kahtlust senimaani, et võib vale olla.

    Taimedel lõppeb bioloogiline puhkus jaanuaris, nii et edasine areng oleneb peamiselt temperatuurist. Kuna jaanuarist märtsini on taimede arenguks tavaliselt veel liiga külm, siis arengut ei ole (sundpuhkus). Kui on väga soe talv (1990 kindlasti kuulub selliste hulka), algab areng juba jaanuaris ja võib märtsis jõuda kuni kaks kuud pikaajalisest keskmisest varasemaks.

    13. detsembri juhtumi lühianalüüs, miks see usaldusväärne, on siin: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2014/12/tormine-nadal.htmlb

    VastaKustuta
  12. @ 3. märts 2015 22:24
    ilmajäämise all pidasin silmas seda, et mind polnud veel olemaski aastal 1990.

    VastaKustuta
  13. kas 1990. aastal oli siis sügisene areng ka üle kuu ees, või see ei sõltunud kevadisest ettejõudmisest?

    VastaKustuta
  14. Need olid soojade talvede aastad. Võrus 1989 nov ja dets keskmine temp vastavalt -0,2 ja -3,9 kraadi, 1990 jaan ja veebr vastavalt -1,7 ja 2,7 kraadi. Võrdluseks, Kuusikul vastavalt 0,8, -3,9, -2 ja 1,8 kraadi. Seega antud juhul väga selget seost ei ole - kaks kuud oli talv korralikum kui nüüd.

    VastaKustuta
  15. maimu ütles.
    kallid ilmatargad, ütelge mulle, millal on Eestis üldiselt viimased öökülmad olnud, kreskmiselt.Üks raamat arvab, et internetist saab hõlpsasti seda teada.Nimelt peab seemne külvama näiteks 7 nädalat enne viimast öökülma jne.

    VastaKustuta
  16. Oleneb täiesti elukohast - ranniku lähedus või sisemaa? Võru andmeil, mis vastab vast enam-vähem ka ülejäänud sisealade temperatuuridele, jäävad viimased öökülmad keskmiselt maisse, Vilsandi andmeil aprilli. Juunis on öökülmad üldiselt ebatõenäolised, kuid päeva ega nädala täpsusega pole seda siiski võimalik öelda, sest iga aasta on väga erinev.

    VastaKustuta
  17. Paistab, et homme ehk 5. märts tuleb sarnane möödundaasta 7. juuliga, st on oodata äärmiselt väheliikuvat või hoopis paigalseisvat pilvisust. Seda nii maapinnal kui ka 300 hpa kõrgusel.

    Kuna Lääne-Eestis on üsna suur konvektsioonivõimalus, siis võimalikest rünksajupilvedest võib taas rohkelt sadada. Homme määrab ilma pilvede liikumise asemel hoopis nende areng. Kui nt Pärnus on päike ja Tallinnas pilves, siis see seis jääbki kogu päevaks tõenäoliselt nii.
    ---------------------------------
    Peale selle on märkimisväärne seegi, et homme on peale Eesti maapinna lähedal tuulevaikus kogu Lääne-Venemaal ja Ida-Euroopas ning seda isegi tuhandete kilomeetrite ulatuses, kuna õhurõhuväli on ebatavaliselt ühtlane! (1 hpa erinevus sadade km-de kuni 1 tuhande km kohta)

    VastaKustuta
  18. Laagris on lumi maas. Lumekiht on siiski vähem kui 1 cm paksune.

    VastaKustuta
  19. Ma küsiks, mis talvest me räägime? Ma väidan, et päristalve, kus ööpäeva keskmine temperatuur oleks olnud püsivalt alla 0 vähemalt paar nädalat, või et lumikate oleks püsinud vähemalt 2 nädalat, pole see "talv" Tallinnas olnud. Elan Mustamäel. Eeltalv kestis kokkuvõttes see aasta kauem, kuid sellega ma ei nõustu kuidagi, et päristalv oleks see aasta kauem olnud. Päristalve pole Tallinnas olnudki. Võib-olla on Laagri mikrokliima kuidagi eriline, et seda antud piirkonna kohta väita saab. Ei lähe nugade peale. Ja kui rääkida saartest, siis ma ei teeks liiga neile öeldes, et seal pole absoluutselt mingit talve olnudki, kuna kõikide talvekuude keskmine temperatuur on olnud kindlalt positiivne.

    VastaKustuta
  20. Rahu, kõik on korras. Eespool on selle kohta küllalt arvamusi-kommentaare, mis toetavad teie seisukohta.

    VastaKustuta
  21. maimu ütles.
    kallid ilmatargad, ütelge mulle, millal on Eestis üldiselt viimased öökülmad olnud, kreskmiselt.Üks raamat arvab, et internetist saab hõlpsasti seda teada.Nimelt peab seemne külvama näiteks 7 nädalat enne viimast öökülma jne.
    ------------------------------------
    Ainult juulis pole Eestis vist ametlikult öökülma registreeritud. Oma silmaga olen näinud, kuidas üheksakümnendate aastate algupoole Võrumaal Rõuge lähedal jaaniööl külm kartulipealsed ära võttis.

    VastaKustuta
  22. Kuskil Eestis võib miinuskraade igas kuus olla. Mäletan päris korralikke öökülmi 2008. a juulis (hommikul oli maa hallast valge) ja 2009. a umbes samal ajal (http://ilm.ee/?46086 - öökülmi küll ei mainita, aga leidsin uudise http://www.ohtuleht.ee/336500/ookulm-juulis-moodunud-oosel-jogeval-miinus-1-2).
    Ametlik info öökülmade kohta juulis: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/eesti_ilma_riskid_2012_ookulm.pdf - lk 132 ülemine pool).
    Aga eespool olnud kommentaaridele midagi polegi lisada.

    VastaKustuta
  23. nüüd võib vist küll väita et tänavune märts tuleb normist palju soojem, kuid 2007 omale jääb siiski tublisti alla. (üle +10 kraadi võimalust pole pärast 8..9. märtsi kusagilt näha - 2007 aga oli isegi +15..+20 kraadi)

    VastaKustuta
  24. Kui Musta või Kaspia mere äärest jõuaks troopiline õhumass kohale, siis võiks tulla. Praegune tsirkulatsioon peaks muutuma sel juhul, kuid mitte väga palju. Praegune märts näib heal juhul sarnane eelmise märtsiga.

    VastaKustuta
  25. Alates 1964. aastast on kõige madalam temperatuur mõõdetud 1992. aastal, samuti 6. juulil, kui termomeeter näitas Türil -3,4 kraadi. -1,2 kraadist madalamaid temperatuure on veel mõõdetud 1975, 1977 ning 1984. aastal.

    VastaKustuta
  26. võiks sel aastal ka tulla suvel öökülm, sest mul pole seni õnnestunud juulikuist härmatist näha :/.

    VastaKustuta
  27. Härmatist suvel ei tule, võib vaid hall tekkida.
    Tegelikult on huvitav mõelda, mis vahe on hallal ja härmatisel või kas neil üldse on mingi vahe, sest võib olla sama nähtust või selle pisut erinevaid vorme on hakatud aja jooksul erinevalt nimetama ja see on traditsiooniks kujunenud. Kindel on vaid see, et hall on öökülma väline tunnus.

    VastaKustuta
  28. Mis temperatuur valitseks,kui kuu keskpaiku antitsüklon tekiks?

    VastaKustuta
  29. oleneb ju selle keskme asukohast. kui see jääb meist itta (lõunavool), siis üle +10 kraadi, kui läände (põhjavool), siis alla +10.

    VastaKustuta
  30. Keskme lähedal pole vähemalt kaugemal sisemaal erilist vahet, kas nõrk õhuvool on põhjast või lõunast. Päikeselise ja vaikse ilmaga võiks praeguse prognoosi täitumisel 10-15 kraadi sooja tulla. Merele ja suurtele järvedele lähemal oleneb temperatuur õhu liikumise suunast ja võib jääda nulli lähedale, kui õhk liigub veekogult maismaa poole ja sellega liitub udu.

    VastaKustuta
  31. Väga suure tõenäosusega tulevad siis pühapäeval uued päevased soojarekordid. Märkimisväärne on seegi, et alates eelmise aasta juulist pole ühelegi kuul olnud õhutemperatuur keskmisest madalam. Äkki saab seekord aasta täis sellel lainel?

    VastaKustuta
  32. Jah, võib olla, ainult mõni kuu veel jäänud, et järjest 12 kuud oleksid pikaajalisest keskmisest soojemad.
    Kahjuks pilvisuse prognoos ei ole väga soodne 8. märtsi osas - selgimisi on oodata pigem õhtul, vt ka http://www.upload.ee/image/4558445/15030812_2_0612.gif; siin on suhteline niiskus 700 hPa pinnal (mida tumedam, seda suurem võimalus laussajuks): http://expert-images.weatheronline.co.uk/daten/proficharts/en/2015/03/06/basis12/euro/r700/15030812_0612.gif, aga õhtul on tõepoolest selgimisi loota: http://expert-images.weatheronline.co.uk/daten/proficharts/en/2015/03/06/basis12/euro/r700/15030818_0612.gif

    VastaKustuta
  33. @ jüri 6. märts 2015 20:41
    jah, aga iga uuendusega on mudelid krk keskme eestist aina enam läände arvutanud - juba sk.poolsaare lõunaosa ja/või põhjamere kohale. sel juhul enam sisemaa ei loe, sest krk idapoolsel äärealal on põhjavool tugevam ning arktilise õhumassi mõju oht, kui peaks tekkima loodetsüklonite sukeldumine. täpselt 2 aastat tagasi oli sarnane sün olukord kirjeldatule ning õhtul oli torm.

    VastaKustuta
  34. @ jüri 6. märts 2015 21:24
    kahjuks paistavad need ülisuure tõenäosusega olevat "halli ilma pilved" ehk siis kihtpilved või kihtrünkpilved. et vähemalt midagigi positiivset tuleks, siis võiks õhtul kella 6 paiku läänekaar pilvevaba olla. nagu nt eilne loojang.

    VastaKustuta
  35. @ 6. märts 2015 21:16
    jah, kuid kahjuks ongi juuni aastas just see kuu, mis on suurima tõenäosusega normist külmem ja kõledam.

    kui õigesti mäletan,siis minuteada on selle aastatuhande ainus normist soojem juuni olnud aastal 2013. nii uskumatu kui see ka ei tundu, oli 2010 juuni ka jahe - 12. juuni ka jahedalt tormine.

    VastaKustuta
  36. @6. märts 2015 23:05 - 2011 aasta juuni oli sama soe või isegi soojem mõnes kohas kui 2013 juuni.

    VastaKustuta
  37. Vastuseks märtsi keskpaiga ilma kommentaarile. Siin on vist millestki valesti aru saadud: märtsi keskpaiga kohta oli jutt pigem üldistatud kujul, mitte, et vat praegune prognoos on selline ja see tähendab seda ja seda. Küsimus oli pigem üldine, millist ilma oleks oodata, kui antitsüklon oleks Eesti kohal või väga lähedal. Ei mõelnud vastuses konkreetset prognoosi, v.a see Päikeselise ja vaikse ilmaga võiks praeguse prognoosi täitumisel 10-15 kraadi sooja tulla., mis samuti on üpris tingimuslikult viidatud.
    See kommentaar oleks pidanud minema pigem vastuseks sellele, kes küsis oletatavat ilma.

    Vastuseks pilvisuse kommentaarile. Mis isobaarpinna kaarte vaatasite? Teie räägite 925 hPa pilvedest, aga minu kommentaar käis keskmiste pilvede kohta (kõrgkiht-, kõrgrünk-, kihtsajupilved) ja vähemal määral ka kõrgete kihtrünkpilvede või kihtsajupilvede alumise piiri kohta, sest juttu oli vastavalt 700 ja 850 hPa õhukihi suhtelise niiskuse prognoosist.
    Kui te vaatasite lingitud kaarte, siis kommenteerisite mööda. Kui otsisite välja 925 hPa suhtelise niiskuse kaardid, siis jah, ka alumiste pilvede tõenäosus on väga suur: http://expert-images.weatheronline.co.uk/daten/proficharts/en/2015/03/06/basis18/scan/r925/15030812_0618.gif, kuid tuul on üsna tugev ja seetõttu võib madalpilvisus olla oodatust väiksem.

    Sellele vahetult kaks eelnevat kommentaari läksid õnneks nö õigesse kohta.

    VastaKustuta
  38. kui kevad on talve ajal, siis talv kevade ajal..
    http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3842.gif

    ei tea kas ka sel aastal tuleks siis märtsi min.näit veebruarist madalam? minuarust sellist isokat POLEGI sel "talvel" olnud eesti kohal

    VastaKustuta
  39. 7. märts 2015 13:04 - Talve pole olnud see aasta, ja kui hästi läheb, ei tule seda ka aasta lõpus.

    Märtsi miinimum ei tule samuti veebruari omast madalam: esiteks on tegu kuu lõpuga, teiseks on GFS mudel nagu ta on ja kolmandaks on prognoositud NAO positiivse indeksi tõusu kuu teises pooles, mis on kindlasti täpsem kui see eelmine.

    VastaKustuta
  40. Toodud põhjuste asemel tuleks nimetada pigem järgmisi: nii pikaajaline prognoos pole usaldusväärne, GFS ei puutu siin üldse asjasse - atmosfääri stohhastilist iseloomu lihtsalt ei ole võimalik nii pika aja peale täpselt prognoosida. Mudelitest olenemata üle 7-10 päeva ettepoole vaadata ei maksa.
    Juhul, kui selline külma õhu advektsioon peaks toimuma, on see tugeva tuule saatel, mis ei soodusta jahtumist ja nii võib õhutemperatuur ka öösel vahemikus -5...-10 kraadi olla, aga mitte nt -20 kraadi. Tavaliselt on talvise ilma episoodid varase ja sooja kevade korral seotud mõne eriti suure ja intensiivse tsükloniga, eelmisel aastal oli see märtsi keskpaigas, 2008. a märtsi lõpus.
    Igatahes praegu ei tähenda selline asi mudelis mitte midagi.

    VastaKustuta
  41. @ 7. märts 2015 13:26
    'Halb' on suhteline mõiste. Minu jaoks on 2 viimast talve ainult stress olnud.

    Seega hästi läheb siis kui sopane hall hilissügis vahele jääb - nt novembris saabub päristalv ja jääb aprillini - nagu aastal 2010/2011.

    Ja see kuulõpu näide on ebakõlblik. Kuidas siis päikeseseisaku tippnädalal sai 17. juunil 2014 lumesadu olla?
    --------------------------------------------------------------------
    @ Jüri
    Tähendab küll. Selline väljund näitab ju selgelt, et ka (sügav)talvise ilmaga tuleb märtsi lõpus arvestada. Samal kuupäeval 4 aastat tagasi oli ju -26 kraadi ja seda mitte Narvas, vaid hoopis Valgas. Kas see on meelest läinud?

    Kui see arvutatud olukord käes on, siis on juba hilja "seda tähendada".

    VastaKustuta
  42. @ 7. märts 2015 14:42
    2012/2013 talv oli seni hiljutisim sellelaadne nagu sa 2010/2011 kohta näite tõid!

    VastaKustuta
  43. @7. märts 2015 14:42 - Sel juhul peaksid stressi vastu võitlema hakkama, sest need viimased talved ainult kinnitasid seda, et tulevikus näeme üha enam samasuguseid.

    Kuulõpu näites võtsin samaaegselt arvesse ka teist ja kolmandat punkti. Pole ju võimatu -20 kraadi märtsi lõpus, kuid see on sama ebatõenäoline kui juuni lumi, mida nimetasid.

    Märts on Eestis vähemalt minu arvates kõige suuremate võimalike kontrastidega(looduses). Hea näide 1990 ja 2013 vahel.

    7. märts 2015 13:43 - GFS puutub nii palju asjasse kui mainisin - tõsiseltvõetamatu.

    VastaKustuta
  44. Kui rääkida pikast perioodist (aastatest, aastakümnetest), siis jah, võib märtsi lõpus ka -20...-30 kraadi olla, aga siis peab lisaks väga külmale õhumassile olema selge ja tuulevaikne öö.
    See, mida seal mudelis on näha, on tuuline ilm ja sellise olukorra tulekul ei ole -10 kraadist madalamat oodata. Külmema ilma tulekuks peaks Eesti kohale sattuma arktilises õhumassis arenenud antitsüklon või selle hari, et ilm selgineks ja tuul vaikiks. Midagi sinnapoole on arvutatud http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3842.gif, aga see on nii pikk aeg, et ei tähenda praegu midagi ja GFS ei puutu siin asjasse (v.a see, et saame sellist arvutuse tulemust näha) - nagu öeldud, siis kahe nädala kauguse tuleviku ilma kohta ei ole võimalik midagi öelda.

    VastaKustuta
  45. Selgeks läheb siiski varem kui õhtul, mistõttu soojarekordid tulevad kindlalt.

    VastaKustuta
  46. Nii- selle aasta veebruar asetus siis 7...8. kohale koos aastaga 1961 (kuu keskm. -0,1´)
    Tänasest soojemad olid veel 2002, 1925, 1995, 2008, 1989 ja kuulus 1990, kui (olen kirjapannud) -7. märts -õitsesid varsakabjad
    ja toomed olid hiirekõrvul (roheline jume üleni)
    Tavaliselt saabub selline aeg mai alul. Eelmine aasta täheldasin 10.aprillil, aga tänavu on sinnani veel hulk kogunevaid plusskraade e.aega!
    Kevad on siiski hetkel tunduvalt varajasemal lainel

    VastaKustuta
  47. Sel aastal on kevad varajane jah. Samas keegi ütles juba, et kagunurgas pidid pungad olema suured ja võib olla puhkevad peatselt, aga mujal, kus õnnestunud käia, ei anna 1990. aastaga võrreldagi.

    VastaKustuta
  48. Püüan täna pilte teha, mis seisus pungad on. Vahepeal olid igatahes tugev öökülmad siin Kagu-Eestis.

    VastaKustuta
  49. sakus oli veebruari lõpupoole näha künka lõunanõlval noori naaditaimi.

    VastaKustuta
  50. Arvatavasti tuleb täna maksimaalselt +13..+14 kraadi, kuhu selgimised varem jõuavad. Satpildi järgi peaks paari tunnuga ka Tallinna-Pärnu joonel selge olema.

    VastaKustuta
  51. 2013. a samal kuupäeval oli keskmine õhutemperatuur Tõraveres -7,3 kraadi, täna tuleb vast sama palju plussis.

    VastaKustuta
  52. Tartus Ilmateenistuse andmetel päevarekord sündinud, kohe juhtub see ka Tallinnas.

    VastaKustuta
  53. kui soodsad asjaolud eestisse satuvad, siis võib järgmisel nädalal olla MAAILMA KÕRGEIM ÕHURÕHK JUST EESTIS! :)

    VastaKustuta
  54. @8. märts 2015 13:07
    Jah, Siber märtsikuise Eesti variandis. Mulle tundub, et sel talvel pole isegi Siberis sellist õhurõhku olnud, mida GFS 16.03-ks Eestisse näitab. (Tsüklonaalne soe talv sealgi olnud, kuid külmem kui Eestis) Selline õhurõhk oli viimati Eestis 4. ja 5. veebruaril 2012.
    NB, see talv oli senini viimane, mil oli -30 kraadi ja alla selle.

    VastaKustuta
  55. @8. märts 2015 13:12 - Kõige parem on selle juures see, et ilm püsib soe(isegi öösel). Loodetavasti kestab see pikalt.

    VastaKustuta
  56. Siin Kagu-Eestis õues kärbseid ja putukaid lendab nii et vähe pole.

    VastaKustuta
  57. @ 8. märts 2015 13:35

    Antistsüklonis selge ilmaga on öökülm varakevadel väga tõenäoline, seda enam et jääme keskmesse ja/või väga lähedale sellele, kus on öösiti tuulevaikus. Õhumass peab olema väga soe ja niiske, et öökülmi selge ilmaga ei tule. Selles reas on saabuv öö lähiaja ainus ning seetõttu ka erakordne praegusel ajal.

    VastaKustuta
  58. @8. märts 2015 16:40 - Soojade ööde all mõtlesingi kergeid öökülmasid, aga mitte selliseid nagu oli 2013. a. -5 kraadi öösel pole mitte midagi, arvestades seda, kui soojaks jäävad päevad.

    VastaKustuta
  59. to- 8. märts 2015 13:35
    Varakevadel öökülm tõenäoline... Panin kusagile ajalehe väljalõike kus juulikuus 3. ja 4. ndal kuupäeval oli päeval sooja 23 - 28, aga
    öösel maapinnal kerge külm. Aastat ei mäleta, ehk midagi 92, 93.

    VastaKustuta