Kommentaariumi link
Pilvedest geograafi pilgu läbi
Orkaan Gonzalo Bermudal: https://www.youtube.com/watch?v=RsKPEx3fgHU
Kaugemalt maailmast: Gonzalo on püsinud 4. kategooria orkaanina, kuid ilmselt juba nõrgeneb, sest silm muutub järjest vähemärgatavamaks. Bermudale jõuab see ilmselt siiski 2. või 3. kategooria orkaanina.
Kaugemalt maailmast: orkaan Gonzalo vahepeal nõrgenes pisut, kuid tugevnes nüüd uuesti 4. kategooriani. Paari päeva jooksul prognoositakse selle üleminekut Bermuda saartest.
Kaugemalt maailmast:
Ikka Veneetsia. Alles lõuna paiku hakkas läbi udu midagi paistma ja õhtuks hajus udu, kuid uduvine püsis.
Pilvedest geograafi pilgu läbi
Orkaan Gonzalo Bermudal: https://www.youtube.com/watch?v=RsKPEx3fgHU
Peatselt tuleb ka uus postitus, kuid proovime päev-kaks veel sellega hakkama saada. 19. oktoobril läks ilm sulale, sest kohale jõudis väga soe ja niiske õhumass. Soojal frondil sadas paljudes kohtades lausvihma, sooja õhumassi saabumisel kohati ka jäävihma ja jäälörtsi, nt Jõgevamaal. Õhtul tõusis õhutemperatuur paljudes kohtades üle 10°C ja tekkis advektsiooniudu, nagu sulade ajal ikka.
Ilmamuutuse toojaks on Fääri saartele jõudnud tsüklon, mille idaservas Skandinaavia kohal arenes osatsüklon ja õhtuks liikus see juba Soome kohale. Selle lõunaservas püsib esialgu soe ja udune ilm, kuid tasapisi õhumass jaheneb, sest tsüklon liigub Venemaale ja nii pääseb külmem õhumass jälle liikuma lõuna poole.
Nädala jooksul tugevneb põhjapoolne antitsüklon, mis toob ilmselt külma ja tuulise ilma (päevalgi võib temperatuur püsida 0°C lähedal). Lund pole veel ette näha (või siis põhjarannikul, kui õhuvool on rohkem kirdest?).
YLE prognoosis on äikest lubatud, http://yle.fi/saa/sateet_vaistyvat_ja_saa_poutaantuu/7016561
18. oktoober oli veel üsna külm, vaikne, pilvine ilm. Muutused on siiski teel – hommikuks jõuab sooja õhumassi saabumisel kohale ka sadu (ilmselt vihm, sest soe õhumass jõuab sademetega samal ajal kohale). Lisaks tugevneb tuul.
GFS mudel on arvutanud 20. oktoobriks Eestile äikesevõimaluse. See võib olla analoogne eelmise sügise juhtumitega: siis tõid rünksajupilvi ja äikest ülemised külmad frondid.
Kaugemalt maailmast: Gonzalo ületas Bermuda ja nõrgenes 1. kategooria orkaaniks, kuid on ikka troopiline tsüklon. Peatselt hakkab mõjutama Newfoundlandi rannikut.
Troopiline torm Ana tugevnes viimaks orkaaniks ja see mõjutab Hawaiid.
17. oktoobril oli Eesti kohal veel arktilise antitsükloni serv. Öösel ilm selgines ja seetõttu langes õhus pea kõikjal õhutemperatuur alla 0°C, ainult saartel jäi pilviseks ja ilm oli soojem. Päev võrreldes eelmisega ei olnud soojem, kuid päikest oli hulga rohkem näha.
Atlandi ookeani keskosas on väga ulatuslik tsüklon. Selle idaservas kandub soe ja niiske õhumass Põhja-Euroopa poole ja jõuab paari päeva pärast ka Eestisse. Seetõttu läheb ilm uuesti pilve ja sajule. Ilmateenistus lubab kohatist lörtsivõimalust enne sooja õhumassi kohalejõudmist. Kas tuleb, eks näis.Kaugemalt maailmast: Gonzalo on püsinud 4. kategooria orkaanina, kuid ilmselt juba nõrgeneb, sest silm muutub järjest vähemärgatavamaks. Bermudale jõuab see ilmselt siiski 2. või 3. kategooria orkaanina.
Troopiline torm Ana hakkas uuesti tugevnema, sest seda häiriv tuulenihe nõrgenes. Endiselt oodatakse selle tugevnemist napilt 1. kategooria orkaaniks.
16. oktoobril mõjutas Eestit antitsükloni lõunaservas arktiline õhumass, mille mõju oli tugevaim Kirde-Eestis, kus hommikupoolikul kuni keskpäevani oli õhus temperatuur alla 0°C. Päeval jäi õhutemperatuur enamikes kohtades alla 5°C. Üldiselt oli ilm pilves, ainult Põhja-Eestis, kus arktilise õhumassi mõju oli tugevaim, oli kohati üsna päikeseline.
Soojemaks ja sajusemaks läheb paari päeva pärast, kui tugevneb läänetsüklonite mõju. Kui sadu jõuab kohale enne õhumassivahetust, siis on teatav lörtsi võimalus, kuid see on alla 50%, sest 850 hPa isoterm on -2°...-5°C, vt http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2014&MONTH=10&FROM=1600&TO=1600&STNM=26038.Kaugemalt maailmast: orkaan Gonzalo vahepeal nõrgenes pisut, kuid tugevnes nüüd uuesti 4. kategooriani. Paari päeva jooksul prognoositakse selle üleminekut Bermuda saartest.
Troopiline torm Ana nõrgenes Vaikse ookeani keskosas. Siiski arvatakse, et ööpäeva jooksul võib tugevneda orkaaniks.
15. oktoobril jäi Eesti Venemaale eemalduva tsükloni põhjaserva (tagalasse) ja Skandinaavias tugevneva antitsükloni lõunaserva. Õhumass jahenes, nii et päeva jooksul langes õhutemperatuur kõikjal alla 10°C, kuid niiskust oli pilvisuse püsimiseks ja kohatiseks vihmaks veel piisavalt.
Antitsükloni mõju püsib paar päeva, nii et ilm püsib jahedapoolne, kuid mitte päris külm. Ilm võib jääda pilve, sest näib, et kuiv arktiline õhumass päris Eesti kohale ei tule. Nädala lõpus hakkab edelast saabuma uuesti soe õhumass ja ilm läheb sajule (vihm).
Kaugemalt maailmast: Gonzalo tugevnes Bahama saartest ida pool 4. kategooria orkaaniks, mis on esimene nii intensiivne Atlandi ookeanil pärast 2011. aastat. See suundub tasapisi põhja poole ja lähema ööpäeva jooksul peaks püsima orkaani intensiivsus vähemuutuv. Kuna viimaks jõuab see tsüklon Kanada vetesse, siis jälgitakse seda sealses Ilmateenistuses, vt http://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html.
Vaikse ookeani keskosas tekkis hiljuti troopiline tsüklon, mis nimetati Ana´ks. Lähemate tundide jooksul prognoositakse selle tugevnemist orkaaniks ja see peaks jõudma lõpuks Hawaii saartele.
Need troopilised tsüklonid, mis tekivad 140. ja 180. (kuupäevaraja) läänepikkuse vahel, nimetatakse eraldi nimekirja alusel, vt lisaks http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Pacific_Hurricane_Center. Ka seal, st Vaikse ookeani keskosas, nimetatakse intensiivseid troopilisi tsükloneid orkaanideks. Alles siis, kui troopiline tsüklon tekib lääne pool kuupäevaraja või liigub üle selle idapoolkerale, nimetatakse neid taifuunideks. Nimetus võib erineda, aga nähtus on ikka sama.
Orkaan Gonzalo animatsioon 15. oktoobril. Silm on halvasti nähtav, sest on väga väike – vaid ca 10 km läbimõõduga. Selline väike silm võimaldab tuulte intensiivistumist ja muudab troopilise tsükloni 4. kategooria orkaaniks. Õhurõhk on keskmes umbes 950 hPa, mis pole niisuguse kategooria orkaani kohta kuigi madal – ikka silma väiksuse tõttu saavad tuuled keskme ümbruses olla niivõrd tugevad (1 min keskmine tuule kiirus 60 m/s).
http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/08L/08L_floater.html
http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/08L/08L_floater.html
14. oktoobril jõudis tsükloni põhjaservas kohale vihm. Veel üsna soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur kohati 10...12 kraadini.
Tsükloni eemaldumisel Venemaale avaneb tee põhjast saabuva külmemale õhumassile. Kuna pole oodata tugevat õhuvoolu põhjast ega kirdest, vaid õhumass pigem valgub lõuna poole, siis pole ka õhutemperatuuri langus kuigi järsk ega suur: päeviti on sooja alla 10 kraadi, öösel on õhutemperatuur nullilähedane, kui selgineb, siis on öökülma ka õhus.
Lund veel karta või oodata pole tarvis. Siiski on lörts või lumekruubid mõnel pool võimalikud.
Kaugemalt maailmast:
2. kategooria orkaan Gonzalo 14.10.2014 Antillidel (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/08L/08L_floater.html). Hästi on näha, et see koosneb peamiselt rünksajupilvedest (suur äikesekogum). Selle all tuleb rinda pista sajasõlmeste tuultega.
***
Reisipilte Kesk-Euroopast ja Itaaliast:
Viimaseks reisipildiks jäägu see 11. oktoobril Poola keskel nähtu: soojuselektrijaamast väljuva kuuma gaasi jahtumisel ja veeauru kondenseerumisel tekkinud pilved omandasid märkimisväärse vertikaalse ulatuse. See võib tõepoolest sobivatel tingimustel äikeseks areneda. Sellest on pikemalt juttu siin: http://stormhighway.com/plantstorms.php.
Aadria meri tervitas 9. oktoobril ebatavaliselt tiheda uduga. Muidugi oli hirmus lämbe, sest sooja oli ikkagi ju 20 kraadi, lisaks troopilised aromaatseid ühendeid eritavad taimed – tekkis tunne, nagu oleks ürdi- (aroomi)aurusaunas.
Kuna sooja oli 20 kraadi, siis pidi kastepunkt udu ajal sama palju olema. Selline udu on äärmiselt suure veesisaldusega (ca 0,5 g/m3, Eestis tüüpiliselt 0,01-0,05 g/m3). Seetõttu muutusid riided juba paari tunniga läbimärjaks.
Ikka Veneetsia. Alles lõuna paiku hakkas läbi udu midagi paistma ja õhtuks hajus udu, kuid uduvine püsis.
Filosoofilised hetked Austria-Itaalia piiri lähedal Eel-Alpides (6.10.2014).
On huvitav, et teades pilveliiki, saab hinnata mägede kõrgust: need on kõrgkihtpilved, seega ei saa mäed üle 2000 m kõrged olla. Hiljem kaardilt vaadates selgus, et tõesti, kõrgus oli neil ca 1950 m.
Tippudes olevad pilved ei ole kõrgkihtpilved, vaid tekkinud õhu sunnitud tõusu tagajärjel –adiabaatilisel jahtumisel tekkinud orograafilised pilved. Aga kõrgkihtpilvede teke ja saabumine oli seotud sünoptilise protsessiga ja mäestik neid eriti ei mõjutanud.
Siiski on sellise pilvede järgi mägede kõrguse hindamisel olemas aga: kui kiudkiht-, kõrgkiht- ja kihtsajupilvede alumise piiri kõrgus on planetaarses mastaabis üsnagi samasugune, ei saa seda öelda konvektsioonipilvede kohta, sest nende alumine piir oleneb suhtelisest niiskusest: meil Eestis alus 500-1000 m kõrgusel, aga poolkõrbetes võib olla isegi 3-4 km kõrgusel.
7.10.2014 Como järvel Dolomiitides.
Como järv Põhja-Itaalias Dolomiitides on kindlasti üks Alpide pärleid. See puhtaveeline järv on kuni 420 meetrit sügav ja on praegugi suplemiseks mõnusalt soe (sai proovitud!).
Küllap paljudele see ei meeldinud, aga Ilmataadile esitatud "palved" rahuldati, sest juba esimesel päeval kadus päike ja asemele tuli kodumaine rõskus, hallus ja lausvihm. Pildil on näha, et nähtavus halveneb, sest veeaur hakkas üha intensiivsemalt kondenseeruma.
Vihmane Itaalia: kihtsajupilved 8. oktoobril Milano kohal. Sademed ja pilved tõi polaarfrondi looge, mis ulatus Vahemereni.
Kihtsajupilved d´Almé külas 8.10.2014 Milano lähedal
Mäeahelik paistab väga ähmaselt üle Garda järve (Põhja-Itaalias, 8.10.2014). See järv on Itaalia suurimaid, kuid on Como järvest väiksema sügavusega, vaid u 340 m sügavune. Vesi oli seal hästi soe ja helesinist värvi.
Pilvestik Aadria mere rannikul. See on lõunatsüklonite kodumaa, sest just seal tekib neid kõige rohkem. Vahel jõuavad lõunatsüklonid ka Eestisse ja toovad äärmuslikke nähtusi, nagu üleujutused, tornaadod, lumetormid jms.
Vaatamata südaöisele ajale oli sooja 20 kraadi ja õhk väga niiske, mistõttu T-särgist paksemaid riideid ei kannatanud selga panna. 8./9.10.2014
Kätte on jõudnud kuldne sügis. See ilmselt niipea ei muutu, sest antitsüklonite ülekaal Läänemere regioonis püsib. Kuigi 3. ja 4. oktoober on üsna soojad ja pilvised, on oodata antitsükloni lõunaservas idast märksa külmema ja kuivema õhumassi saabumist. Seega võib tulla mitu selget ja tugevate öökülmadega päeva.
Kui nädala teisel poolel osutub läänetsükloni mõju piisavalt tugevaks, siis peaks Vahemere ääres saabuma soojem ja niiskem õhumass. Vastasseis antitsükloniga tähendab tuule tugevnemist. Vaata ka M. Merilaini ilmajuttu: http://ilm.ee/?512816.
Kuldne sügis Tartus (2. oktoobril)
Kuni Leeduni oli huvitavaid pilvestikke, kuid siis kadus viimne kui pilveke.
Need pole tuuleluuad, vaid puuvõõrikud. Massiliselt ilmub neid Kaunase ümbruses ja sealt edasi Poola poole sõites.
Fumuluste kollektsioon 5.10.2014 Katowice´i tööstusrajoonis. Ei ole suits!
Fumulus on sulandsõna fume ja Cumulus, olles mitteametlik nimetus pilvedele, mis tekivad soojuselektrijaamade ja katlamajade korstnatest väljuvast veeaurust, sest kuum gaas jahtub märgatavalt atmosfääri jõudes ja seetõttu veeaur kondenseerub (Fumulust peetakse Pyrocumuluse vormiks). Seetõttu nimetatakse seda eesti keeles ka korstnapilveks.
Sageli võib vaikse ja jaheda ilmaga, kui temperatuur langeb kiiresti kõrgusega (Eestis mõnel külmal märtsi keskpäeval), korstnapilv ulatuda sadade meetrite kõrguseni ja ülevalt isegi laieneda ning moodustada rünkpilve või kihtrünkpilve. Kui on pakaseline ilm ja tugev inversioon, siis võib see moodustada „vulkaani purskepilve“, mis võib väga kaua, isegi tunde püsida. Seega kuulub see põhimõtteliselt vertikaalselt arenevate pilvede hulka.
Pilvestik ja maastik 5.10.2014 Poola-Tšehhi piiril. Taamal paistab Pieniny mäeahelik. Eriti põnev on õhumassi sumestuse tõttu tekkiv võimas teravussügavus ehk täpsemalt õhuperspektiiv.
head reisi sulle! seal on kindlasti palju põnevaid pilvemaastikke! (2 tähenduses)
VastaKustutaLätis-Leedus oli, aga Poolast alates polnud pilvedest jälgegi.
VastaKustutaGFS näitab 11.10-ks Eestisse lausaliselt 18..20 plusskraadi ja 10..12 kraadist isotermi - suvepäev raagus puude (lähiööde tugevad külmad ühes mõõduka tuulega viivad viimsedki lehed) seltsis oleks omamoodi elamus..
VastaKustutaSee 11.10 prognoos on päris huvitav küll, et kuni Liivi laheni prognoositakse 20 kraadi sooja ja eestis kuni 19 kraadi sooja. See on veel kaugel nii et ma kaldun arvama, et paari päeva pärast on prognoos külmema kasuks muutunud.
VastaKustutaraudselt muutub külmema poole
VastaKustuta5. oktoober pakkus Tšehhis juba märksa pilveküllasemaid hetki.
VastaKustuta20 kraadi ja sinna lähedane tundub pigem ebatõenäoline, kuid läänetsüklon peaks olema piisavalt võimas, et suudab Vahemerelt kohale kanda praegusest palju soojema õhumassi.
Itaalia "saapatallast" kagus on ekstreemne äike.
VastaKustutaKahju, et sul Jüri polnud võimalust Itaalia lõunarannikul olla, sest sul kui tõelisel äikesehuvilisel olnuks see omamoodi elamus.
Selliseid äikeseid on seal juba ridamisi mitu päeva tekkinud - arvan põhjusena, et soe merevesi.
Tallinnas küll puud raagus ei ole. Enamus puid alles hakkab värvuma. Roheline toon on ülekaalus.
VastaKustutaseda küll, aga tallinn pole eesti. sisemaal on igal pool sügisvärvid ülekaalus - kaskede puhul et raagus puid lehtedega kaskedest rohkem.
VastaKustutatoomingad on juba kõik raagus.
Reedel ja laupäeval võib nii mõnelgi pool Eestis olla sooja üle 15 kraadi.
VastaKustutaArvan, et see on võimalik vaid lõunapoolses Eestis, kuna seal on õhumass soojem.
VastaKustutaTallinn pole Eesti(sic!), no vabandage, mis see muu Eesti siis on? Samamoodi on Lääne-Eesti saared kõik rohelised ja ehk üldse mereäärsed alad, kus pole veel öökülma olnud. Ma võiks uhke tallinlasena öelda, et Sise-Eesti ei ole Eesti, aga ma ei tee seda, sest see oleks lihtsalt nõme. Ootaks siis ka teilt rohkem austust.
VastaKustuta@ 8. oktoober 2014 4:57
VastaKustutaära närvitse
Tõmba N-----!
VastaKustuta@ 14:17
Jürile
VastaKustutaNagu näha, ei saa lapsed jälle siin omavahel asju mõistlikult selgeks räägitud, ja hakkab uuesti see läbu pihta nagu suvelgi. Soovitaks seekord siiski kommentaaride kinnitamisest hoiduda, kui on plaanis seda teha, sest tihtipeale tahab keegi kiirelt infot reaalajas edastada mõne ilmastikunähtusega seoses jne, ning usun, et lihtsam on need mõned kõlbmatud kommentaarid kustutada, kui kõiki ükshaaval kinnitada.
Kommenteerimine on vabaks antud juba umbes nädalajagu, sest pole ju kindel üldse, kas välismaal saab Internetti või pole selleks aega, et hakata saabunud kommentaare üle vaatama ja eks saab kontrollida, kas parem on piiranguteta kommenteerimine või eelvaliku (teatud tsensuuri läbimise) variant.
VastaKustutaPõhjamaadele iseloomulikud puuliigid on ka Itaalias muutunud kollaseks, lähistroopilised ja troopilised liigid on muidugi rohelised. Olenevalt kumb ülekaalus, on ka siinsed värvid vastavad.
Aga Ilmataat halastas küll, sest selge ilm kadus teisel päeval ja nüüd on nii vihma kui pilvi küll ja veel.
@ 8. oktoober 2014 20:20
VastaKustutaei saa nud aru mida ma tõmbama pean
Eestis on tänane päev (09.10) hall ja sombune..
VastaKustutaAga õnneks on hetkeandmetel homse õhtuks oodata praeguse aja kohta üsna suurt äikesevõimalust, mis ongi parem, sest pimedas saavad põuavälkude puhul äikesest osa ka need, kelleni see ei jõua.
Milano lähedal juba mitu tundi tugev äike olnud, samas Vahemerel midagi, kuigi GFS väljund oleks justkui paljulubav.. Huvitav millest selline erinevus.
VastaKustutaVaatasin praegu ka GFS prognooskaarte ning nägin, et 16..17.10- ks jõuab Eestisse tänastel andmetel -8..-10 kraadi isoterm.
VastaKustutaTäpselt ei tea selle Itaalia äikese kohta, ju pole mingeid sünoptilisi või orograafilisi protsesse mudelis õigesti arvestatud.
VastaKustutaAga peab hakkama äikest jälgima, sest praegu vaba aeg, öö on pime ja Aadria meri loksub vastu hotelli.
sakus on hetkel udune, kui see juhuslikult uduvihm pole.
VastaKustutaHuvitav, et Hirlam näitab saabuvaks ööks (10.10.2014) Lätti kuni +15 kraadist soojust. Isegi suvel pole sisemaal selline näit kuigi tavaline. (Aga praegu on oktoobri keskpaiga künnis siiski!)
VastaKustutaSee, et meil siin lõunapiiri lähistel 15 kraadi sooja on pole ime, sest õhumass on piisavalt soe, 10 kraadi ja kõrgem, lisaks kõrge õhuniiskus. Homme lõuna ajal prognositakse vastu läti lõunapiiri kuni 20 kraadi sooja ja päikest ja nagu ikka põhjapoole minnes on sombusem ja jahedam nagu sügisele kombeks siin põhjamaal.
VastaKustutaPole äikest Veneetsia kandis näha, ikka liiga kaugel. Muidugi pole vaatlustingimused ka kuigi head, sest on uduvine ja tugev valgusreostus, lisaks täiskuu.
VastaKustutaHuvitav temperatuuri kontrast on siin baltimaades ja soomes, et Põhja soomes on -5 kraadi külma ja päikseline, Lõuna-Soomes on 10 kraadi sooja ja pilvine, Eestis on 12...16 kraadi sooja ja sajab vihma ja Lätis ja Leedus 15...20 kraadi sooja ja ilm varieerub sajust kuiva ilmani Leedumaal. Saab 500 km ümbruses ilma suvest talveni välja, et see on midagi erakordset.
VastaKustutaeelmisele:
VastaKustutaminuteada on see tüüpolukord polaarfrondi puhul - asume hetkel polaarfrondis või selle lõunaosa lähedal.
@ 9. oktoober 2014 23:27 ja 10. oktoober 2014 0:15
VastaKustutahea tahtmise korral saab eesti tingimustes ka oktoobris telgis täitsa hästi magada.
eelmisele, vabalt saab :) Ilm on ju nagu suvel, vaikne, soe ja vihmane, et sellist asja esineb ka juulis. Vähemalt siin Lõuna-Eestis olen mina varjualustes sääski kohanud.
VastaKustutaPaldiskis oli täna mere poolt mürinaid kuulda kella 16 paiku.
VastaKustutamiks täna äikesevõimalus üldse oli ja seda nii piiratud alal?
VastaKustutaEi tea, aga ehk Jüri teab.
VastaKustutaTeisipäeval panin tähele, et Londonis on kased veel rohelised nagu Eestis jaanipäeva paiku, kolmapäeval Eestisse jõudes aga nägin, et Tartus juba kõik kollased, osalt raaguski.
VastaKustutaPole nii täpselt saanud võimalust jälgida ja uurida, aga Loode-Eesti jäi juba kindlalt polaarfrondi tagalasse, nii et seal võis mõju avaldada lisaks soojale merele ka külma õhu advektsioon (piisavalt tugev).
VastaKustutaMiks kitsal alal - üks variant oleks konvektsioonipilvede rivi tekkimine, mis läks just looderanniku kandist üle. Need tekkisid seal, kus tingimuste kombinatsioon oli sobivaim termikute kerkimiseks, seega sarnasus ebapüsivusjoonega. Tingimuste alla läheb lisaks niiskusele, labiilsusele ka ajend õhu kerkima hakkamiseks (mingi pinnavorm, front või konvergentsitsoon).
GFS näitab hetkeandmetel 16/17.10-ks tuisust ilma.
VastaKustutaSamas juba 20.10-ks näitab eilse õhumassiga samasooja naasmist.
VastaKustutapäris tugev äike itaalia põhjaosas
VastaKustutaPraegu juba Poolas ja õhtul Eestis. Äike jäi seekord nägemata.
VastaKustutakahju, just seal äike, kus huvilist enam pole :(.
VastaKustutaaga vähemalt vedas sul seal ülitiheda uduga.
Huvitav kas selle nädala keskpaigas ja lõpuks oleks mõistlik hakata talverehvide vahetusele mõtlema? Vaatan siin erinevate maade ilmaprognoose ning nii venelaste gismeteo.ru, norrakate yr.no, kui jänkide accuweather lubavad ilma külmenemist suisa miinustesse ja sadusid mitte enam vihma, vaid millegi tahkemana! Oskab keegi targeb sellest kaasa rääkida, millised mudelid eelolevaks nädalaks ees ootavad ning kas tõesti tuleb selle talve esimene lörts/lumi mõneks hetkeks maha? Tänud ette!
VastaKustutaEsiteks soovitaks need ilmaportaalid kohe välja vahetada, sest käsi südamel, ma ei tea allikaid, mis rohkem inimestele sõna otses mõttes näkku valetaks kui need kolm, mida nimetasite. Minu soovitus oleks ilmateenistus.ee, weatheronline.co.uk, weather.com, ja pikemaid prognoose pole vajagi vaadata, sest need lähevad niiehknaa mööda. Mis puutub esimesse lumesse, siis järgmise nädala teises pooles on võimalik, kuid talverehvide mõtte võib küll praegu maha matta.
VastaKustutaLasen ülejäänu targematel vastata.
enam ei lubata erilist lörtsivõimalust.
VastaKustutaUdu oli jah midagi toredat. Genovasse, kus sadas mõne tunniga sadu mm vihma, ka ei sattunud.
VastaKustutaMingisugune lörtsi- või lumekruubivõimalus on nädala lõpu poole, aga see pigem mereefektiga seotud.
Ei maksa veel kuigi tõsiselt esimeseks lumeks valmistuda. Kui on selles osas midagi kindlamat, eks siis saab kirjutada.
21.10 ennustatakse hetkeseisuga troopilise õhumassi saabumine - Lõuna-Eestini jõuaks ennustuse kohaselt lausa +15 kraadi isoterm.
VastaKustutaAndmed siis GFS mudelist ikka.
VastaKustutaära sellega parem arvesta - see mudel muudab oma ennustusi külmema poole pidevalt.
VastaKustutaEuroopa mudel on arvutanud jahedama variandi, kuid siiski üsna tugeva soojenemise.
VastaKustutaEi taha uskuda, et 15 kraadi isoterm välja veaks ka parima tahtmise juures. 10 kraadi isoterm tundub tõenäolisem.
VastaKustutaSelle aasta soojaperiood on veninud üllatavalt pikaks ja tundub, et võime kandideerida uue aasta soojarekordile kui nii jätkub.
Parandan, et aasta keskmine temperatuur on ohus*
VastaKustutaSoojaperiood on kokkuvõttes ikka väga pikk, seda juba eelmisest aastast alates. Kahjuks tuli jaanuar ja juuni tavapärasest külmem, vastasel juhul oleks ikka tõeliselt erakordseks läinud. Aasta keskmise õhutemperatuuri rekord siiski tõenäoliselt ohus pole, sest seda mõjutavad eelkõige just eriti soojad talvekuud. Praegu paistab soojamaraton siiski jätkuvat ja ka see kuu peaks tavapärasest soojem tulema.
VastaKustuta@13. oktoober 2014 13:35 - Jah, see kehtib samamoodi ka külmalainete puhul, et ekstreemumid "sulavad" ajalise mastaabi vähenedes, ning väljundid muutuvad stabiilsemaks. Sellepärast võibki näha GFS'i pikas perspektiivis üsna utoopilisi näite Eesti kohta. Mudeliarvutuse praak.
VastaKustutaõnneks oli selle aasta jaanuar normist külmem, sest muidu polekski tõelist talvemeeleolu olnud. 12..24 jaanuaril olid lumised puud ja päikesepaiste üheskoos lummav vaatepilt, kuna see periood oli pmst tuuletu (va 16 jaanuar).
VastaKustutaJah, talvine ilm kestis kokku umbes 3 nädalat ja siis algas juba varakevad.
VastaKustutaDetsembris oli Lahemaal ka mõnedel päevadel samasugused vaatepildid nagu nt 2010. a detsembris, kuid kuu keskpaigaks sulas kõik.
Vaadates NOAA 6 kuu mudeleid,siis algab ka järgmisel aastal varakevad ilmselt veeruaris.Kõik järgnevad 6 kuud on prognoositud keskmisest soojemaks.
VastaKustutaMitte ainult NOAA, vaid ka paljud teised prognoosivad sooja talve Põhja-Euroopasse nagu ka eelmisel aastal samal ajal. Võrdlemisi sarnane on eelmine aasta ka pika soojaperioodi poolest tänavusele, mis ei kavatse mitte kuidagi järgi anda. Isiklikult usun samuti, et seegi talv tuleb soojapoolne.
VastaKustutaloodetavasti tuleb siis palju tuult ja tormi ka nagu soojade talvede puhul tavaks on.
VastaKustutaJääme siis positiivset NAO'd ootama.
VastaKustutaGFS muutis 22.10-st ennustust Eesti kohta päris drastiliselt - eelmise uuenduse 0-isokast on saanud -10..-14 kraadine.
VastaKustutaVähem dramaatilist arengut näitab Euroopa mudel, aga olukord on arvutatud pigem sarnaseks.
VastaKustutaEks ajaperiood ole ka piisavalt pikk, et võib selline suur erinevus iga järgneva mudelijooksuga tulla.
homne öö on vist selle oktoobri külmim.
VastaKustutaJah, kuni -7 kraadi on võimalik.
VastaKustutaGFS mudel, nagu ikka, on kõik ebatasasused lihvinud - alates 20.10 äikesevõimalusest kuni ebatavaliselt külma õhumassini.
VastaKustutaSee "mandrijää" efekt käib pinda ausaltöeldes juba, sest isegi 2 päeva ei suudeta 500 km täpsusega ette ennustada. (jutt praegu 20.10 äikesevõimaluse põhjapiirist, mis veel eile arvutati Soome lõunarannikule, aga nüüd Liivi laheni.)
Mäletan, et Martin Kivi käis 22.09 õhtul ootamas järsku tuule pöördumist - järgmine võimalus avaneb sulle tänastel andmetel homme õhtul.
VastaKustutasat24 järgi küll ütleks, et äikesevõimalust ei kuskil
VastaKustutaikka ei ole - huviga ootan gfs uuendust cape ja li kohta.
VastaKustutaVäidetavalt Saaremaal oli juba nõrk äike, mida võis näha siit: http://sat24.com/en/scan?ir=false. Radar näitab küll rünksajupilvi.
VastaKustutasulale läks juba veebruaris ning teise satsiga ka märtsis.
VastaKustutasula on plusskraadidega periood, millele eelneb pidev - ööpäev või enam - külmakraadidega periood.
tänase ilma puhul on tegu ilma soojenemisega, mitte sulaga.
kas tallinnas tuleb homme öösel, varahommikul või päeval äikest
VastaKustutaStockholmi saarestikus äike, mille kurss Eestile.
VastaKustutaVõib rääkida sulast - eks see on kokkuleppeline mõiste, nii et miks mitte. Võib muidugi ka täpsustada, et sulale läks nt 850 hPa pinnal vms. Antud juhul oli selline sõnastus sobiv (loomulikult subjektiivselt), arvestades sünoptilis-meteoroloogilisi tingimusi ja nende muutusi.
VastaKustutaKui sula on tavaliselt spetsiifilise mõistena kasutusel (eeldab vee agrgaatoleku muutust tahkest vedelaks), siis soojenemine on märksa üldisem ja kindlam mõiste igasuguse temperatuuritõusu kohta keskkonnas.
Jah, äikest on merel juba olnud ja tuleb arvatavasti veel, kuna õhumass osutus piisavalt labiilseks ja on sünoptiline sund. Kas rannikualadest jõuab kaugemale ka midagi, ei tea, kuigi uus GFS väljund seda endiselt toetab. Eks siis päeva jooksul paistab.
Äikesevõimalus on suurim ilmselt ikka saartel ja rannikualadel, sh ka Tallinnas. On huvitav märkida, et 20.10.2012 läks Tallinnast üle äike, mis on kajastunud siingi: http://www.wunderground.com/history/airport/EETN/2012/10/20/DailyHistory.html?req_city=NA&req_state=NA&req_statename=NA
Eilse ilma sulaks nimetamine on äärmiselt kahetsusväärne eksimus, mis tuleb parandada. Nii kergekäeliselt ei maksa definitsioonidega ümber käia.
VastaKustutaKui soovite oma siseveendumuse alusel seda väita, siis palun, lisage oma kommentaari selgitus ka postitusse, sest vastasel korral külvate segadust.
VastaKustutaJüri,
VastaKustutakuidas edaspidine ilm tundub?
Kas oleks mõtet juba naastrehvid alla panna või on selleks veel liiga vara?
Kui räägime ilmast, siis olen ka nõus, et eilset sulaks nimetada pole kohane, sest peamine asi, mis inimestele sulaga seostub on lumi. Mõistetavam oleks tõepoolest siis, kui temperatuurid püsiksid terve päeva miinuses, nagu eespool öeldi, aga juba keskpäevl valitsesid kõikjal plusskraadid, mistõttu võib selle vabalt öökülma alla liigitada. Ja on väheusutav, et mai keskel olevate hallade ajal kuuleb mõnelt sünoptikult lauset, umbes et "Täna hommikul läks ilma sulale..., sooja on päeval 16..21 kraadi." See oleks ju naeruväärne.
VastaKustutaTalverehvid pannakse ju alla siis, kui võib oodata pikemalt püsiva lumikatte- või miinutemperatuuriga perioodi(?), mida oktoobris ei tule. Mul oleks odavam lasta mõnel paar korda oma autot mõlkida(juhul kui tõesti peaks tulema selline erakordne ilm), kui käia aastaringsel rehve vahetamas iga väiksema lumesahmaka pärast.
Oi, kus nüüd tuli üks targutaja välja.
VastaKustutaJüri,
kas millagi lund ka tuleb?
Olen ka nõus, et sulaks nimetamine on absurdne. Keegi ju ei targuta siin, vaid avaldab oma konstruktiivset kriitikat, mis pole üldse pahatahtlik. See, kes siin targutajaks nimetab, on ilmselt veidike ebastabiilse närvikavaga, kui ei tohi midagi vastu öelda. Võtke rahulikult!
VastaKustutaTänane tuule pöördumine polnud nii elamuslik, kui oli 4 nädalat tagasi - 22.09 õhtul. Seda selleks, et tänane:
VastaKustuta1) Pöördumise asimuut polnud väga suur - umbes 100 või veidi enama kraadi piires (läänest/lääneloodest kirde/põhjakirdeni); 22.09 oli see umbes 200 kraadi (lõunast põhjakirdeni/põhjani).
2) Pöördumine oli sujuvam ja tundus jupitine, kestis kokku umbes 20..25 minutit; umbes pool sellest ajast jäi tuul loodesse/põhjaloodesse toppama, olles samas sealt suunast puhudes tugevaim (aga mitte tugev), neist ilmakaartest edasi (kirdesse/põhjakirdesse) pöördus tuul umbes 10 minutiga. 22.09 kestis pöördumine kokku 5..10 minutit, kuna nn. "vahepause" polnud.
3) Pärast pöördumist hakkas tuul järk-järgult nõrgema ning tugevnes alles paari tunni pärast uuesti, jäädes 22.09 omale ikkagi tunduvalt alla. Siis (22.09) hakkas tuul pöördudes ühtlasi ka tugevnema ja jäigi tugevaks.
Aga mõlema pöördumise ühisjooneks oli see, et konvergentsitsooni tähistas (juba eemalt) äratuntav kihtpilvede massiiv.
Tänane tuule pöördumine oli umbes kella 15:00 ja 15:25 vahel; 22.09 kella 20:00..20:10 vahel.
Asukoht siis ikka Kiili vald.
VastaKustutaTore, et sula teema tekitas elavat arutelu.
VastaKustutaAntitsüklon toob Eestisse külma ilma. Seetõttu võib ööpäevaringselt õhutemperatuur alla 0°C olla, kuid sademeid ei tule või rannikualadel, kui tuul on mere poolt.
Talviste teeoludeni on ilmselt veel mõned nädalad aega (kuigi enne soojenemist lubatakse lume-lörtsisadu - tuleb täpsustada veel). Soojemaks läheb uuesti ilmselt enne, kui nädal saab läbi.
seega eeltalv on juba algamas, sest esimesed miinuskraadidega ööpäevakeskmised tulemas.
VastaKustutaEeltalv ei alga ühe negatiivse ööpäevakeskmisega (muide neid on juba mõnes kohas olnud) nagu ka ei alga kevad paari positiivse ööpäevakeskmisega ega ka suvi paari 13kraadise ööpäevakeskmisega.
VastaKustutaega ma ei rääkinudki talve algusest, vaid eeltalve algusest.
VastaKustutaEeltalv on jah selline ebamäärane aeg, kui külmapäevad vahelduvad sulapäevadega; kord sajab lund-lörtsi, siis jälle vihma jne.
VastaKustutaEeltalv klimaatilise aastaajana on määratletud nii: see algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja/või esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui vahelduvad soojemad (sula)ilmad ja külmemate lumiste ilmadega.
Ilmselt leiab teisigi käsitlusi. Praegust aega nimetaks veel (hilis)sügiseks, aga kui nüüd tulebki nt selliseid päevi, kui ööpäeva jooksul temp. ei tõusegi üle nulli, siis on see argument, et eeltalv algamas või alanud (olenevalt edasisest).