Hilissuvi

Kommentaariumi link
Ilm.ee-s on nüüdsest olemas selline pidevalt täienev lehekülg, kus saab lühidalt midagi ilma kohta öelda: http://www.ilm.ee/?512732.
Tartus oodatakse meteoroloogia huviringi õppureid: http://looduskalender.ee/node/21112

14. septembri öö oli selge (udu oli vähe) ja eelmistest öödest palju külmem: kohati oli öökülma. Päeval oli veel hilissuviselt soe, kuid enam 20 kraadini temperatuur ei tõusnud.
Järgmistel päevadel on oodata sarnaselt külmi öid ja üsna sooje päevi. See tähendab, et algamas on sügis. Kui kuu lõpus või oktoobris läheb veel suviselt soojaks, siis seda võiks vananaistesuveks pidada, aga kuni praeguseni on ikka kestnud pärissuvi.

Kaugemalt maailmast: Odile tugevnes öö jooksul 4. kategooria orkaaniks ja ohustab California poolsaart. Samal ajal on Atlandi keskosas troopiline torm tugevnenud orkaan Edouardiks, animatsioon.

Odile 14. septembri öösel [http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/15E/15E_floater.html].

13. septembri öö oli jätkuvalt pilves ja udune, mistõttu üsna tugevaid virmalisi polnud eriti näha, vaid rohkem oli jälgitav ainult kuma.
Päeval hakkas alates Põhja-Eestist ilm selginema, sest saabus kuivem õhumass. Niisiis on virmaliste jälgimiseks olud juba märksa soodsamad. Kuna jahtumiseks on tingimused head, siis see võib kompenseerida niiskuse vähenemist ja udu võib öö jooksul ikka tekkida.
Võib arvata, et kuivemas õhumassis ja antitsükloni tingimustes on järgmised päevad selgemad, mis tähendab jahedamaid öid, kuid päevad on ikka veel hilissuviselt soojad.

FMI ilmakaart 12. sept kohta. Kuum ja niiske õhumass taandus lõuna poole ja külma frondi tagalas saabub põhjast kuivem ja jahedam õhumass [http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla].

Konvektiivne pilvestik 12. sept Jõgeval. Kairo Kiitsaku foto (avaldatud autori loal)

Ilmateenistus viitas veelkord ühele udujutule: http://ilmateade.delfi.ee/uudised/sunoptik-oine-udu-on-sugise-saabudes-taiesti-normaalne-nahtus.d?id=69739935. Tugevate udude eelduseks hilissuvel ja sügisel on niiske ja soe õhumass, milles võib juba väikese jahtumise tõttu veeaur kondenseeruda ja moodustada maapealse pilve. Mida niiskem on õhumass, sest tugevam (suurema veesisaldusega) udu võib tekkida.
Artiklisse on sattunud vigane väide: Merevesi on ju hetkel soe, külm õhk tuleb merepinnale ja toimub auramine, mille tulemusel tekib taas udu. Tegelikult oli õhumass väga soe ja niiske, nii et õhust veidi jahedama vee tõttu tekkis juba õhumassi alumise osa paarikraadisel jahtumisel udu. Sellist advektsiooniudu pealetungi võis jälgida 11. septembri õhtul põhjarannikul. Hilissuvel ja sügisel on selline olukord ebatavaline, sest enamasti on vesi ikka soojem kui õhk, mitte vastupidi. Sünoptik viitab artiklis pigem auramisudule, mis saab tekkida siis, kui vee ja õhu temp.erinevus on vähemalt 8 kraadi ja selline udu ei moodusta 100-200 m paksuseid kihtpilvi, mis võiks jõuda mitme km kaugusele sisemaale.
Päris nõus ei ole ka sellega: Kuna viimasel ajal on vihma olnud, on niiskust palju. Sademed tekivad siis, kui õhumassis on piisavalt niiskust ja toimub mingi jahtumisprotsess, mis viib sademetetekkeprotsessideni, st niiskus saabus kuskilt kaugemalt õhumassiga. Vihm kiirendas udu tekkimist küll 9. sept. õhtul, aga polnud kindlasti udu tekkimise põhjus: udu tekkis väga niiske õhumassi saabumisel, nii et veeauru kondenseerumiseks piisas juba väikesest temp.langusest. Seda, et vihm ei olnud uduga artiklis väidetul viisil seotud, näitas ilmekalt 11. sept öö: niiskust oli õhumassi püsimisel ikka sama palju kui eelmisel ööl, kuid jahtumiseks olid tingimused paremad ja seetõttu tekkis veelgi vägevam udu.
Täpsustada võib veel järgnevat: Kui tekib tuul, siis tuul tavaliselt hajutab õhku ja tal ei ole nii häid tingimusi. Reeglina on need kiirgusudud. Samas võib udu tekkida ka tuulega, kui ta kandub ühest kohast teise: need on teist tüüpi udud. Tuul segab õhku, nii et jahtumine pole nii suur ja kiirgusudu seetõttu enamasti ei teki. Advektsiooniudu võib tekkida ka tugeva tuulega, sest soe õhumass saabub külmemale aluspinnale ja jahtumine võib-olla siis udu tekkeks piisavalt suur. Selline olukord on tavaline siis, kui läheb sulale. 10. sept öine udu oli ilmselt segatüüpi, st advektiiv-radiatsiooniline udu, mille kohta leiab täpsema kirjelduse http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2317_2312.html: See advektiiv-radiatsiooniliseks uduks nimetatav ilmanähtus tekib, kui soe õhk valgub külmemale aluspinnale ja hakkab kiirelt jahtuma, mistõttu õhumassi sees tekib kondensatsioon. Kui järgnevad ööd on külmad, jahtub aluspind veelgi ning siis on oodata veelgi tugevamat udu. 
Veel: Sünoptiku sõnul on hetkel rohkem udu näha just maismaal. „See sõltub kõik tingimustest ja udu tüübist,“ kinnitas ta. Jah, hilissuvel ja varasügisel on kõige sagedasemad kiirguslikud (radiatsiooni-)udud, mis tekivad maismaal, sest seal on jahtumiseks paremad tingimused. Need hajuvad või nende teke on takistatud juba kahe-kolmepallise tuulega. Seega on tüüpilised need väikese gradiendiga väljale: antitsükloni kese, harja telg, sadul.

12. septembri öösel tekkis samuti paljudes kohtades udu, kuid nii intensiivne ja kauakestev see üldiselt enam polnud nagu eelmisel hommikul, sest ilm muutus rahutumaks: palava ja niiske õhumassi servas tekkisid frondid. Need tõid pilvise ja kohati sajuse ilma. Suure niiskuse tõttu püsis õhumass labiilne, mistõttu arenes konvektsioonipilvi ja kohati oli äikest. Eriti suure võimaluse on andnud ESTOFEX, vt http://estofex.org.

12. septembri udu kell 9:59 Kiilis. Martin Kivi foto (avaldatud autori loal)

11. septembri öösel tekkis vist küll jooksva aasta vägevaim udu: vähemalt Laagri kandis langes nähtavus ajuti 10-20 m-ni, st kaugemaid objekte polnud enam üldse näha, ja udust oli haaratud suur osa Eestist.
Keskpäevaks siiski udu hajus, aga õhumass on väga niiske ja see on aluseks labiilsusele: pärastlõunaks arenes siin-seal konvektsioonipilvi, õhtupoolikul Võrumaal koguni äikesekolle, mis liikus Tartumaani. Õhtul tekkis mitmel pool udu, kusjuures põhjarannikule saabus udu Soome lahelt.
Järgmised paar päeva on ilmselt niiske õhumassi tõttu samuti uduste ööde ja pilviste päevadega, kohati võib tulla hoovihma. Kuivemaks-selgemaks võib ilm minna 14. või 15. septembrist, kuid õhutemperatuur püsib vähemalt päeval suvine (kuni 20 kraadi), ent ööd lähevad arvatavasti külmemateks.

Fotodel (ülevalt alla) on näha hetke, kui nähtavus oli u 10 m; veetilgad, mis tulevad esile välguga pildistades ja kuud, mis paistis peaaegu klaarina läbi udu, mis näitab, et udukiht pidi olema üliõhuke, mitte enam kui 50 m (kõik Laagris).

Mõnel pool püsis ekstreemne udu keskpäevani.

Kaugemalt maailmast: Calgary, mis jääb Saksamaaga sarnasele laiusele (51,1°N), kuid asub merepinnast ca 1 km kõrgusel, on viimastel päevadel lund ja isegi lumetormi tunda saanud. Vaatlusandmed: Calgary Intl. Airport (1084m)

• every 6 hours
• hourly
• °C
• °F
• bft
• ms
• kn
• mph
• kmh

Local Time 13:00 BST = 06:00	Snow depths
2014-09-11 06:00	2 cm
2014-09-11 00:00	3 cm
2014-09-10 18:00	6 cm
2014-09-10 06:00	7 cm
2014-09-10 00:00	3 cm
2014-09-09 18:00	5 cm
2014-09-09 12:00	-
2014-09-09 06:00	10 cm
2014-09-08 18:00	8 cm
2014-09-08 12:00	-

Ka prognoos on väga kontrastne, sest arktiline õhumass asendub seal mõne päevaga peaaegu troopilisega [http://www.wunderground.com/weather-forecast/CA/Calgary.html] Viimase kolme päeva ilmakaartide animatsioon: http://www.wpc.ncep.noaa.gov/html/sfcloop/usfntloop_3day.html.

Vaikse ookeani idaosas tekkis uus troopiline tsüklon, millele anti nimeks Odile. On oodata tormi tugevnemist orkaaniks, mis liigub samal ajal loodesse, vt http://www.nhc.noaa.gov/graphics_ep5.shtml?5-daynl#contents.

29. augustil tugeva äikese ajal (umbes kell 13.30) tabas välk Alatskivi lossipargis ühte puud. Välgutabamuse saanud puus otsis üles Einar Laretei, kes andis järgmise kirjelduse: Tegemist on kaheharulise saarega, millel üks haru on kuivanud. Välk on löönud just sinna kuivanud harusse. Välgu vagu on näha, mitmelt poolt on ka tükke ära lennanud. Pargivaht on osa tükke juba eemale hunnikusse viinud. See asub umbes 150 m lossist.

Välgu tabatud kaheharuline saar Alatskivi lossipargis. Einat Laretei fotod (avaldatud autori loal)

Ilmateenistus kirjutas: Täna hommikul (10. sept - J.K.) aknast välja vaadates jäi paljudel inimestel vaateväli õige piiratuks, sest suurem osa Eestist oli mattunud tihedasse udusse. Sellise udu tekkimisele aitasid kaasa eile maha sadanud vihm ja saabunud niiske õhumass. Omalt poolt andis panuse vaikinud tuul, mis laskis sügisel (veel kestab klimaatiline suvi - J.K.) pikemaks veniva öö jooksul õhul rahulikult jahtuda ja imepisikestel udupiisakestel moodustuda. 
Ilmateenistuse veebilehelt leiab ilmajuttude seast ka ühe udujutu http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/ara-aja-udu/.
Niiske õhumassi tõttu on jätkuvalt pilves ja kohati sajab hoovihma. Pilvine ja kohati sajune ilm püsib ilmselt veel paar päeva kuni antitsüklon tugevneb piisavalt. Septembri keskpaiga ilm paistab jätkuvalt tugeva antitsükloni määrata.

10. septembri ebatavaliselt kõrge kastepunkt. Allikas: laguja.meteo.net.ee/obs/

Veel kell 9 oli udu sama tihe nagu öösel.

Päeval tekkis küll üsna tugev konvektsioon, kuid ilmselt insolatsioonist enam ei piisanud, et tekiks äike (fronte läheduses polnud).

10. septembri pilvestik Jõgeva lähedal. Kairo Kiitsaku foto (avaldatud autori loal)

Tagantjärele tasub ära märkida veel 25. augustil saabunud lõunatsükloni sademetehulka, mille mõõtis Einar Laretei Alatskivil: laussajuga sadas 30 tunni jooksul 56,8 mm ja 25.-29. augustil üldse kokku 92,8 mm.

Õnnestus jäädvustada uduvine. See annab kaugetele objektidele sinaka või hallika varjundi (vastavalt väiksemate ja suuremate veetilkade puhul). 

Viimaks tekkis tugev udu. See, et kuu paistab läbi sellise udu, näitab, et pilvekiht peab olema õhem kui ca 100 m. Mõlemad 9. sept õhtul Laagris

9. septembril asendus juba mõnda aega püsinud sademeteta ilm mitmel pool sajusega, kohati oli vihm väga tugev (sadas arvatavasti 10-30 mm): Alatskivil sadas äikesega paari tunni jooksul 12,1 mm. Ida-Eestis tekkis äikesevöönd (joonpagi). Ilmamuutuse tõi Lõuna-Skandinaavia tsükloni lohk ühes külma frondiga, mis ületas päeva jooksul Eesti.
Tsüklon jõuab ööpäeva jooksul Läänemerele, mistõttu pilves ilm ja kohatine vihmavõimalus püsib, nagu ka äikeseoht. Nädala teisel poolel tugevneb antitsüklon, nii et sademeid pole siis enam oodata ja hilissuvi jätkub.

Külma frondi ees tekkis äikeste rivi (joonpagi). Äikest oli veel tsükloni lähedal frondi tagalas merel ja hiljem Kuramaal [http://sat24.com/en/bc?ir=false].

Äikese saabumine Alatskivile. Einar Laretei foto (avaldatud autori loal)

Merike Merilain kirjutas mõne päeva eest suverahust niiviisi: Praegune rahulik kõrgrõhuala ilm viib meelest igasugused suve kõrvalekalded. Lõpuks on aega aias või metsas istuda, ei tuult, ei vihma, kodurahu rahutul ajal. Vt lisaks http://ilm.ee/index.php?512721. 

Kuigi täna-homme kujundab Eesti ilma Läänemerel olev tsüklon, mis toob vihma, püsib õhumass soe ja vähemalt mõnel pool tõuseb temperatuur ikka üle 20°C. See tsüklon ei too läänetsüklonite läbimurret, vaid suvine antitsüklonaalne blokeering püsib. Uuesti tugevneva antitsükloni servas tuleb lõunast, kagust või idast jätkuvalt sooja, nii et nädala lõpus on ilmad ikka suvised.

Pikkade ööde tõttu on temperatuur tugevasti sõltuv veekogude lähedusest ja tuule suunast nende suhtes, tuule tugevusest, pilvisusest ja kastepunktist. Mõnel pool rannikualadel püsib õhutemperatuur kogu ööpäeva vältel üle 15°C, samas kui selge ja vaikse ilmaga on sisemaal ka alla 5°C sooja, vt nt 7. või 8. septembri ööpäeva eksteemume: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/. Viimased paar ööd on eelmistest tsüklonaalse mõjutuse tõttu paljudes kohtades märkimisväärselt soojemad.

Ehkki augustis oli sünoptilise sügise ilminguid, siis paistab, et ilmakaardil taastus südasuvine olukord ja seetõttu veel ei saa vähemalt Läänemere idakaldal rääkida sünoptilisest sügisest. Samuti jätkub klimaatiline suvi, sest ööpäeva keskmine on püsivalt üle 13°C. Alternatiivseid arvamusi võib kuulda fenoloogidelt ja agrometeoroloogidelt: http://looduskalender.ee/node/21012.

8. septembril oligi peaaegu nii soe.