Jahe mai lõpp

31. mai öösel nähti helkivaid ööpilvi: http://spaceweathergallery.com/indiv_upload.php?upload_id=97876, veel kohti, kus nähti: http://ed-co.net/nlcnet/positive-sightings-2014.
Päev oli muutliku pilvisusega ja mõnel pool, eriti Loode-Eestis, sadas hoovihma. Sooja oli juba 14...19°C. 1. juuni öösel tihenes alates Kagu-Eestist pilvisus ja sooja frondi laussadu jõudis kohale. Päeva jooksul see sadu siiski eriti palju loode poole ei liigu või liigub väga aeglaselt. Seetõttu jääb enamus Eestist täna ikkagi kuivaks. Äikeseks, mida prognoosis lubati, on kesised väljavaated. Kui äike ei arene just soojal frondil, siis tekib see ikka sooja frondi taga kuumas õhumassis, mis on juba juhtunud.
3. juunil jõuab lõunatsükloniga kuum ja niiske õhumass kohale, mistõttu see võib-olla nädala suurimaks äikesepäevaks. Sooja tuleb siis juba südasuviselt, aga kuumus paistab jäävat nõrgaks võrreldes maiga. Üsna ebapüsiv ja soe ilm püsib järgmise nädalani. Võimalik, et palavusel on samuti kaks harja.

Arvestades sünoptilist olukorda ja õhumassi omadusi, siis näib see olevat usaldusväärne, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.

30. mail oli juba igal pool üle 10°C sooja, aga ilm püsis tsükloni keskme läheduses pilvine. Samas oli enamasti sademeteta ja tuul suhteliselt nõrk.
Tänane toob jätkuvalt pilvise ilm, kusjuures sademed on tõenäoliselt hootised, mis on tsükloni okludeerumisele iseloomulik. Sooja on eilsega sarnaselt või õige pisut enam (rohkem kohti, kus on üle 15°C).
Jahedapoolne ilm püsib paar päeva. 3. juunil paistab, et läheb järsult soojemaks, sest idast jõuab lõunatsükloni põhjaservas kuum õhumass kohale. Kuna põhja pool on antitsüklon, siis võib õhuvool olla tugev ja ilm tuuline. Kui on soe front, siis peaks ka sademeid üsna palju tulema ja võib äikest olla.
Nädala teine pool on üsna kuum, kuni 30 kraadi võimalik.

31. mail kell 21.10 Jõhvi lähedal  (Marti Mooseli foto). 

Enamik vikerkaari, mida näeme, on kahekordsed, aga 2. järku kaar on halvasti näha ja seetõttu tekib mulje vaid peakaarest.

Vikerkaare kordsus ehk järk on määratud peegeldumiste arvuga veetilgas. Iga peegeldumisega pääseb osa valgust välja, nii et igaks järgnevaks peegeldumiseks ja seega kaare tekkeks jätkub üha vähem valgust. Samuti siseneb valgus tilka rohkem serva pool, mistõttu tekkiv kaar on laiem ja kahvatum. Mõlemal põhjusel on 2. järku kaar rohkem kui poole võrra kahvatum kui peakaar (1. järku kaar). Kuna nii ühe- kui kahekordse peegeldumise puhul suunatakse valgus tilgast väljudes tagasi valgusallika poole, jagavad need ühist antisolaarset punkti, nii et mõlemaid vikerkaari näeb vaatleja valgusallika (enamasti päikese) vastas. 2. järku vikerkaare raadius on umbes 51-54° (vikerkaar on lint, mitte kriips!), mistõttu see jääb peakaarest väljapoole. Tasub tähele panna veel seda, et värvide järjestus on vastupidine. Iga vähegi eredam vikerkaar ongi tavaliselt kahekordne, kuid 2. järku kaar on sageli kahvatu, mistõttu seda sageli ei märgata.

Olemas on ka 0. järku vikerkaar, mille puhul peegeldumist ei toimugi, vaid valgus läbib piisa, moodustades valgusallika värvi sära või hiilguse. See on nähtav valgusallikaga samal pool, sest valgus tilgas ei peegeldu tagasi. 3. järku kaare puhul peegeldub valgus tilgas kolm korda ja suunatakse väljudes valgusallikast samuti eemale, mistõttu vaatleja näeb seda valgusallikaga samal pool. 3. järku vikerkaare kohta on maailmast teada vaid mõned vähesed fotod. 

29. mail püsis valdavalt pilves ilm, kohati sadas vihma, kuid oli juba soojem, sest enamikes kohtades tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle 10°C. Õhtul arenes põhjarannikul udu, mis öö jooksul liikus tasapisi lõuna poole. Idapiiri tagant möödus tugevam sajuala.
Täna on ilm samuti pilvine, aga selgimisi peaks siiski rohkem tulema. Suuremaid sademeid ilmselt ei tule. On soojem, ilmselt kohati üle 15°C.
Põhjapoolse juba soojeneva antitsüklon on praktiliselt kadunud ja Eesti kohale liikunud tsükloni mõju on nõrgenemas. Tugevneb lõunatsüklonite mõju, need kannavad Venemaal tugevnevast palavast antitsüklonist sooja õhumassi läände. Seetõttu niiske ja üsna sajune ilm jätkub, kuid on soojem, kuni 20°C võimalik.
Järgmisel nädala paistab domineerivat poolmeridionaalne tsirkulatsioon, mistõttu ilmselt on sooja suviselt, st üle 20°C (eeskätt nädala teisel poolel).

28. mai oli pilves, uduvihmane ja väga külm: maksimaalne õhutemperatuur oli 6...11°C. Selle põhjuseks oli arktilises õhumassis tekkinud tsüklon, mis hoidis ilma pilves ja niiskena. Suuremad sajud jäi idapiiri taha.
Tasapisi tuleb tsüklon lähemale ja võib jõuda otse Eesti kohale, mistõttu pilves ja sajune ilm jätkub. Võimalik, et päeval on juba paar kraadi soojem, sest idast jõuab kohale ka soojem õhumass. Ööpäevane temperatuuri käik on viimasel kahel päeval puudunud, aga hakkab siiski tagasi tulema.
Järgmistel päevadel tugevneb Venemaal kuum antitsüklon. Lõunatsüklonid toovad sealt soojema õhumassi ka lääne poole ja seetõttu algab juuni oluliselt soojemalt. Kui selline areng jätkub, siis on järgmisel nädalal sooja suviselt 20-25 kraadi.

Põhja-Soomes ja isegi Lapimaal on märksa soojem kui Eestis, sest seal on päikest, http://yle.fi/saa/loppuviikko_suuressa_osassa_maata_kesainen_-_lapissa_saa_on_vaihtelevaa_ja_muuta_maata_viileampaa/7016561

27. mail sattus Eesti troopikast arktikasse: 30-kraadise kuumuse asemel oli sooja kohati vaid 8 kraadi, ilm pilves ja sadas uduvihma, päeva jooksul jahenes veelgi. Arktilise õhumassi tõi Teravmägedel tugevnenud antitsüklon, mis katab Fennoskandiat ja seda toetab veel Venemaal olev tsüklon, mis süveneb ja hoiab ilma paar päeva külma ja niiskena.

Fennoskandiat kannab antitsüklon, mille arktilist hõngu võib Eesti paar päeva tunda, siis hakkab idast taas kuum ja niiske õhumass lähemale tulema, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla.

Nädala teisel poolel peaksid lõunatsüklonid tooma Eesti kohale idast sooja ja niiske õhumassi, mistõttu oodata on suuremat vihmasadu, aga ka palju soojemat ilma. Äikesevõimalus suureneb lõunatsüklonite põhjaservas alates 1. juunist.
Kui poolmeridionaalne tsirkulatsioon jääb püsima, siis on järgmine nädal suviselt soe ja niiske.

26. mai oli päikeseline ja veel südasuviselt soe: maksimaalne õhutemperatuur ulatus 26°C-ni (Jõgevamaal). Öösel tugevnes loodetuul, pilvisus tihenes ja ilm külmenes alates Põhja-Eestist. Päev oli pilves ja aeg-ajalt sadas uduvihma; sooja oli enamasti alla 10°C, ainult Lõuna-Eestis (Sõrvest Põlvani) oli pisut soojem.
Järgmistel päevadel domineerib tsükloni mõju, mis areneb Eesti lähedal õhumasside piirialal ehk ida või kagu pool. Esialgu kandub rõhkkondade piirialal kirdest arktiline õhumass Läänemereni. Põhja-Venemaa ja Lapimaa lumesajud Eestini ei jõua ja öökülmagi tõenäosus on pilviste ja tuuliste ööde tõttu väike.
Nädala teisel poolel peaks idast kohale jõudma soojem õhumass, mistõttu võib kuni 20 kraadi oodata, aga õhumass on ilmselt niiske ja vihma võimalus on suur.

Mai teine pool tõi senini ebatavaliselt sooja ilma (ööpäeva keskmine oli pikaajalisest kuni 15°C võrra kõrgem, kuid juba 5°C kõrvalekallet peetakse suureks) ja palju äikest, arvestades Eestit tervikuna. Nüüd muutub ilm dramaatiliselt.

Juba on Teravmägedel tekkinud arktiline antitsüklon, mille lõunaserv hakkab Läänemere ümbruse ilma mõjutama. Tänane päev on Venemaale eemalduva troopilise õhumassi mõjul siiski veel üsna suvine (sisemaal kuni 25°C võimalik). 

Homseks peaks tekkima üsna tugev kirdevool, mis kannab arktilise õhumassi Eesti kohale. Seetõttu ei pruugi maksimaalne õhutemperatuur 10°C-ni tõusta. Barokliinse tsooni tekkimise tõttu on läheduses oodata ka tsükloni teket, mis põhjustab tuule tugevnemist ja võib-olla pilvist-sajust ilma. Siiski muutub õhumass nädala edenedes soojemaks ja nii võib nädala lõpus kuni 20°C tulla.

Mudelid on arvutanud poolmeridionaalse tsirkulatsiooni (ida- või kaguvoolu) domineerimist nädala jooksul. See tähendaks ka lõunatsüklonite saabumist ja lõpuks jälle sooja ja labiilse õhumassi sissetungi. Kui see juhtub, siis mitte enne juuni algust. Senikaua on äikesevõimalus väga väike.

25. mail jäi Eesti veel kindlalt troopilisse õhumassi, kuid suures osas Skandinaavias ja Põhja-Venemaal valitses juba arktiline õhumass, mis tõi sinna lund ja lörtsi või lihtsalt kõleda ilma, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla.