Talvise ilma periood

Meteoroloogiapäeva info: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=416
Äikesevaatlejaks registreerumise info: http://web.zone.ee/eav/

20. märtsi öösel liikus väike (osa)tsüklon kiiresti üle Läti Venemaa/Valgevene kohale. Kõige rohkem sadas lund Lätis ja Liivi lahel, arvestatavas koguses veel saartel, Pärnumaal ja Viljandimaa lõunaosa, mujal vähe või väga vähe, Kirde-Eesti jäi sajust täiesti puutumata ja pilvisus hõrenes uuesti kõige varem. Seetõttu langes seal ka õhutemperatuur kõige madalamale, nt Narvas mõõdeti miinimumiks -16,3°C, mis on vist selle märtsi madalaimaks näiduks.
Päev algas küll päikeseliselt, kuid sarnaselt eilsega tiheneb alates läänest taas kiiresti pilvisus: säravalt sinine taevas asendub piimja looriga (kiudkihtpilvedega). See on märk sooja õhumassi saabumisest – täna on talvise perioodi viimane päev. Lumesadu peaks siiski juba õhtupimeduses kohale jõudma. Öö jooksul läheb see ilmselt üle vihmaks.

Pilvisuse tihenemine nähtuna Teletornist, http://www.teletorn.ee/et/webcam

Skandinaaviast üle Läänemere liikuv pilvemass, http://sat24.com/en/scan

19. märtsi öösel sadas oodatust palju tugevamalt lund. Mõnel pool ulatus lumikatte juurdekasv 10-15 cm-ni. Selline intensiivne sadu on seotud sageli mõne väikese ja süveneva (osa)tsükloniga, nagu antud juhulgi.
Ehkki päeval ilm selgines, ei lase uus osatsüklon ja tugev lumesadu end kaua oodata. Pilveserv jõudis keskpäevaks juba saarteni ja liikus kiiresti ida-kagu poole. Sadu jõudis saartele juba kl 14ks. Kui eelmine sadu oli tugev pigem Kesk- ja Põhja-Eestis, siis seekord paistab, et rohkem sajab saartel ja Lõuna-Eestis.

Osatsükloni ja selle kiire liikumine on nende satelliidipiltide võrdluses hästi näha,  http://sat24.com/en/scan.

Öine võimas lumesadu tõi hommikul Tartusse üsna paksu lumekihi. Fotodel olev lumi sadas öösel.

Paari tunniga läks ilm Tartus pilve.

20. märtsiks jõuab Norra merele ja Skandinaaviasse mitme keskmega madalrõhusüsteem. Selle lõunaservas kandub 21. märtsil väga soe õhumass Eestisse, mistõttu lõppeb praegune talvise ilma periood. Seetõttu võib õhutemperatuur tõusta 10°C, kui on päikest, siis kõrgemalegi. Kuna ööpäeva jooksul eemaldub see õhumass Venemaale, siis järgnevad päevad on jahedamad.

18. märtsi öö oli samuti väga külm, minimaalne õhutemperatuur mõõdeti Jõhvis (-15,6°C), kuid tõusis hiljem pea kõikjal üle 0°C. Päeval läks eeskätt Lääne-Eestis taas pilvisemaks, sest Eesti kohal või läheduses püsisid frondid ja Skandinaaviast lähenes osatsüklon. Saartele jõudis pärastlõunaks lumesadu. See jõudis hilisõhtuks üle Eesti, kusjuures sadu oli mitmel pool tugev, sh hooglumi rünksajupilvedest. Ilmselt on tugevamat lumesadu oodata uuesti 19. märtsi õhtuks.
Sula on oodata 21. märtsiks. Kuna tsükloni trajektoor kulgeb Eestist ilmselt tunduvalt põhja poolt, siis jõuab kohale väga soe õhumass, nii et sooja võib isegi 10°C ümber tulla. Arvatavasti ööpäevaga jõuab kõige soojem õhumass Eestist eemalduda, mistõttu järgnevad päevad on jahedamad, kuid (kindlalt) üle 0°C. Uuesti võib soojem õhumass kohale jõuda 23. märtsi paiku (lõunast) ja seegi ei kesta üle 1-2 ööpäeva. 24. või 25. märtsil on taas ajutiselt külmemat ilma oodata, kuid praegusega sarnast talvist perioodi ilmselt enam ei tule.

Lõuna-Soomes oli õhtul äikest, http://ilmatieteenlaitos.fi/sade-ja-pilvialueet/suomen-etelaosa.

Kui päeval võis näha halosid, siis õhtul saabus tõeline padulumi, sest kahe tunniga kallas üle 10 cm lund (Tartus).

17. märtsil on ilm.ee kontoris (Ristiku 10) äikesehuviliste kokkutulek, mille teema on "Minu äikeseteadmised ja tegutsemisoskused". Kokkutulek algab kell 14. 
Päevakava:
1) testime huvilisi ja seletame lahti (väike test koos selgitustega);
2) välk - olemus, tekkimine, liigid, ohud (lühiettekanne, 45-60 min);
3) juhtumisi ja kogemusi seoses äikesega (rohkem vabas vormis vestlus);
4) edasise tegevuse planeerimine, sh äikesejahtide korraldamine sel suvel (planeerime edasisi tegevusi).
Kokkutulekut filmitakse, video pannakse hiljem kõigile vaatamiseks!

17. märtsi öö oli vaikne ja külm, õhutemperatuur langes kuni -15°C-ni. Hommikul pilvisus tihenes saartel ja kohale jõudis üsna tugev lumesadu. See oli seotud üle Läänemere ja Liivi lahe kagusse liikuva väikese (osa)tsükloniga. Selle sajud Pärnumaast ja Läänemaast kaugemale ei jõudnud.
Laialdasemat lumesadu võib oodata 19. märtsil, kui üle Eesti liigub ka üsna väike tsüklon. 21. märtsiks jõuab kohale ilmselt soe õhumass ja ilm läheb sulale. Sellega seoses sajab algul lund, mis läheb üle vihmaks. Selle järel läheb taas jahedamaks, kuid peaks praegusest soojemaks jääma.

Öised rünkpilved ja lõunane halo Laagris. Tuulenihke mõju kiudkihtpilvedes (vaade Tallinna kesklinnast).

16. märts möödus tuuliselt ja talviselt, eriti Põhja- ja Ida-Eestis, sest seal jäi päevalgi õhutemperatuur alla 0°C. Lääne pool arenesid rünk- ja rünksajupilved ja mitmel pool sadas hooglund ja lumekruupe, seda kuni Võrumaani välja. Lume paksus oli suurem põhja pool, sest tsükloni soe sektor jõudis eelmisel päeval Lõuna-Eesti kohale ja päeval sadas seal vihma.

Konvektsioonipilved Baltikumi kohal, sat24.com/en/scan.

Lumekruubid 

Pärast sajuhoogu ilmus taevasse 22-kraadine halo. Ain Vindi foto (Võrumaal Holstas)

Järgmistel päevadel jääb Eesti külma õhumassi mõjutada, mistõttu talvine ilm püsib. Tsüklonid liiguvad üle Eesti või väga lähedalt mööda, tuues seetõttu nädala jooksul lund juurde. Tugevam võib lumesadu olla 19. ja 20. märtsil. Seejärel võin saabuda sula, kui Põhja- või Norra merelt jõuab intensiivsem tsüklon Skandinaaviasse. Arvatavasti läheb ilm uuesti külmemaks, kui see tsüklon okludeerub või eemaldub, aga on siiski soojem kui järgmistel päevadel.

Vaade Männikult

Lumekruubid. Neid aetakse sageli rahega segamini, kuid erinevalt rahest on lumekruubid õhulised ja valged läbipaistmatud lumekuulid või lumekoonused, kusjuures kristalliline ehitus pole otseselt jälgitav; rahe on aga tihkest jääst koosnevad jäätükid, mille diameeter on üle 5 mm. 

Õhtune loojangupilvestik Laagris

15. märtsi öösel hakkas saartelt sadama vihma, mis mandril läks üle lörtsiks ja lumeks. Laagris algas sadu kohe lörtsina ja muutus kiiresti märjaks lumeks. Sadu oli väga tugev, juba vähem kui tunniga tekkis 3 cm paksune märja lume kiht. Öösel oli õhurõhulangus suurim, ulatudes kl 4-5 paiku kuni 10 hPa/3 h kohta.
Hommikul alates saartelt sadu nõrgenes ja tuul jäi vaiksemaks, sest kohale jõudis tsükloni kese. See oli eriti hästi jälgitav satelliidipildilt. Kuna keskme ala oli suhteliselt suur, siis suures osas Eestis jäi tuul nõrgaks ja õhurõhk langes 970 hPa lähedale.
Loode-Eesti ja saared sattusid pärast keskpäeva tsükloni tagalasse ja tuul hakkas tugevnema (tugevaim tuulepuhang 31,4 m/s Vilsandil, mujal oli oluliselt rahulikum, eriti sisemaal). Laagris asendus märg lumi kl 13 paiku kuiva lumega ja hakkas tuiskama. Sadu oli taas tugev. Saartel hakkas õhurõhk ebatavaliselt kiiresti tõusma. Õhtuks taandus sadu juba suuremast osas Loode-Eestist.

Tsüklon satelliidipildil, http://sat24.com/en/bc.

Tugev lumesadu öösel ja päeval Laagris

Pärastlõunane võimas lumesadu Laagris

Pilvine ja sajune vaade endisele Pääsküla prügilale

Maru Meriväljal

Õhtuks oli Laagris üle 10 cm lund.

Pärast tuisku Laagris

Edasine. Külma õhu advektsioon kestab veel umbes ööpäev. Siis nõrgendab või katkestab selle loodest saabuv pigem nõrk tsüklon, millega võib samuti lund oodata. Hoopis intensiivsemat tsüklonit on oodata läänest sarnaselt praegusega 20. märtsiks, mis toob ilmselt tugevama saju (ikka peamiselt lumi ja lörts). Kui see liigub Soome, siis tuleb ka sula, kuid selle tagalas külmeneb ilm uuesti. Edaspidised tsüklonid võivad liikuda põhjapoolsemaid teid pidi ja tuua soojema ilma või areneb külmas õhumassis antitsüklon, mis võib tuua märtsi kõige külmemad ööd.

Ilmateenistuse ülevaade: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=415
14. märtsi öösel liikus üle Eesti külm front, mille järel saabus jahedam õhumass, kuid ilm selles on veel varakevadine, sest päikeselise ilmaga tõuseb maksimaalne õhutemperatuur 5...9°C-ni (oligi tegelikult nii, ainult Pärnu-Saugas mõõdeti 10,2°C). Lapimaale jõudnud tsüklon hoiab ilma Eestis tuulise.
Järgmine, ilmselt üle Eesti liikuv tsüklon, on juba Fääri saarte piirkonnas näha. See liigub enam-vähem piki 60. laiuskraadi itta, seega peaks kese liikuma 15. märtsi jooksul üle Hiiumaa ja Põhja-Eesti. Tsüklon süveneb kuni Venemaani jõudes, seega kiire liikumine ja süvenemine peaksid andma eeloleval ööl ja hommikul Eestisse ebatavaliselt kiire õhurõhulanguse, milleks võiks pakkuda kuni 10 hPa/3h kohta (südaööks ulatus saartel juba 8,4 hPa/3h kohta). Mudelid pakuvad erinevaid minimaalse õhurõhu väärtusi, nt GFS kuni 960 hPa, aga Euroopa mudel pigem üle 970 hPa.
Kõige tugevamat tuult on oodata 15. märtsi õhtul Läänemerel, sh saarte lääneosas ja Liivi lahel. Selle kohta saab kindlasti piisavalt usaldusväärse ülevaate http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,1203. Nendes kohtades ei saa välistada tugevamaid kui 25 m/s puhanguid. Ka sisemaal võivad puhangud tsükloni tagalas ja külma õhumassi advektsiooni tingimustes 20 m/s ulatuda.
Ohtlik on kindlasti sulalume ladestus, sest tsüklon peaks kaasa tooma tugevaid sademeid. Sadu võib küll vihmana alata, aga kuna erilist sooja õhumassi juurdevoolu pole kuskilt tulemas, siis keskme saabudes peaks sulamispiir madalduma aluspinnani ja vihm asenduma lörtsi või märja lumega. Selline ladestus võib üle 10 cm paksuseks kasvada. Tsükloni tagalas asendub lörts ja märg lumi rohkem lumega ja seepärast peaks tuisuga arvestama.

Tsüklon on pilvemassina juba selgelt näha, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

Kell 23ks oli juba pilvespiraal hakanud tekkima.

Tsükloni ja sajualade liikumine. Kollakad-oranžid toonid on tugevad sademed, http://meteoinfo.ru/plav-forc-rus.

Pärast tsüklonit kestab külma õhu advektsioon veel umbes ööpäev. Selle katkestab 17. märtsil  saabuv uus tsüklon, mis liigub ilmselt samuti üle Eesti ja võib päris palju (5-10 cm) lund kaasa tuua. Selle järel jätkub külm ilm. Kui taevas läheb selgemaks ja tuul vaiksemaks, siis minimaalne õhutemperatuur võib langeda -10°C-st madalamale. 

Soojemaks võib ilm minna 20. märtsi paiku, kuid vaevalt et tegu on 13. või 14. märtsiga sarnaneva kevadise ilmaga, vaid pigem sajuse ja tuulise sulailmaga Põhjamerelt läheneva tsükloni idaservas. See tsüklon võib liikuda ka üsna Eesti lähedalt mööda, näiteks üle Ahvenamaa Soome kohale. Siis toob see tormise ja kõleda ilma. Selle järel taastub talvisem ilm. Kevadiseks võib ilm minna uuesti alles kuu lõpupäevadel.

Päev oli veel päikeseline, aga tuuline. Näha võis tormi kuulutavaid kiudpilvi (Tartus).

Õhtul ilmus kiudkihtpilvede tõttu 22-kraadine halo kuu ümber (Laagris)

13. märts oli väga kevadine - päikeseline ja väga soe, sest mitmel pool tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle 10°C, vt täpsemalt: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Ka tuul oli rahulik, hommikul valitses kohati lausa tuulevaikus ja see soodustas soojale õhumassile vaatamata üsna tugevat öökülma.
Eesoleva ilma kohta on ammendavalt juba siin olemas: http://ilm.ee/?512162 ja http://www.emhi.ee/?ide=19,250. Tulemas on võrreldes praegusega väga teistsugune ilm!

13. märtsi ilmakaardil talvist ilma toovat tsüklonid polnud veel näha, see alles tekib 14. märtsi jooksul Põhjamere piirkonnas, allikas.

Suurepärane kevadilm Laagris...

...ja loojang Ülemiste järvel

12. märts
Märtsi alguses jäi Eesti veel Venemaa antitsükloni lääneserva ja Musta mere äärest jõudis soe õhumass kohale. Samal ajal tekkis Atlandi ookeanil uus tsüklonite seeria, mille mõjuala jõudis naistepäeva paiku Läänemere äärde ja soe õhumass hakkas saabuma ookeanilt. Samal ajal jäi lõuna poole antitsüklon. Nii kujunes 10. märts tsükloni soojas sektoris ilmselt märtsi kõige soojemaks päevaks: Võrus mõõdeti 14,6°C. Umbes sama soe oli Lätis:

http://meteo.lv/jaunumi/prognoze/butiskas-laika-apstalu-izmainas-ir-gaidamas-sajas-brivdienas-klimatisk?id=638&cid=105

Paar päeva on veel väga soe ja päikeseline, sest Eesti jääb järjekordse tsükloni sooja sektorisse ja samal ajal mõjutab ilma ka antitsüklon:

12. märtsi ilmakaart, http://www2.meteo.lv/front_arhivs/curl.php.

Kui 12. märtsil jääb tsükloni kese veel Skandinaavia põhjaosast põhja poole, siis seeria järgmine tsüklon liigub juba 14. märtsi jooksul üle Lapimaa Loode-Venemaale ja toob Eestissegi tugevama tuule ja veidi jahedama ilma, sest kui 13. märtsil tõuseb õhutemperatuur mõnel pool veel üle 10°C, siis järgmisel päeval ilmselt enam mitte. 

Sellest järgmine tsüklon liigub veelgi lõunapoolsemat trajektoori mööda ehk väga tõenäoliselt otse üle Eesti, tuues algul vihma ja lörtsi, kuid 16. märtsil valdavalt juba lörtsi ja lund ja tõenäoline on ka tuisk, sest tagalas on oodata tormi. Kahe päevaga võib tulla üle 10 mm sademeid.

Uus nädal algab ilmselt samuti tsükloniga, mis liigub üle Eesti või väga lähedalt mööda. Kui palju see sademeid toob, on praegu lahtine, sest see oleneb tsükloni aktiivsusest ja täpsest liikumisteest. Kui seerias tekib veel tsükloneid, siis peaksid need juba Eestist lõuna poolt liikuma. Kui mitte, siis võib külmas õhumassis antitsüklon tekkida ja see tähendaks väga külmi öid. Mõlemal juhul kestab talvise ilma periood umbes nädalajagu, enne kui võib loota soojemat ilma.

Tsüklonite seeriast rohkem: http://ilmatark.aikesehuvilised.eu/2013/12/05/tsuklonite-seeriad/.