Jätkub soojale talvele iseloomulik ilmastik

Paluks huvilistel täita: http://www.upload.ee/files/3888345/intervjuu.docx.html ja saata see kamenikmeister@gmail.com (võib ka muid kanaleid kasutada). 

Merike Merilaini ilmajutt: http://ilm.ee/?512078. Helsinkis peetud ohtlike nähtuste seminar andis toimuvale olukorrale vähemalt osalise selgituse (nõrgavõitu ja lainetav polaarpööris – termiline gradient on pooluse ja väiksemate laiuste vahel väike, seda võiks AO indeks peegeldada).

16. veebruar
Öösel liikusid üle Eesti lumesajud, mis jätsid mitmele poole õhukese lumikatte, aga see sulab päeva jooksul, sest ilm läks soojemaks. Arenes advektsiooniudu, mis jõuab õhtuks ka Ida-Eestisse. Ennelõunal liikus üle Soome lahe Soome kohale rünksajupilvede vöönd ja teine selline päeva jooksul üle Kesk-Eesti.
Kuna ilm on soojem, siis peaks lähema paari ööpäeva jooksul ülekaalus olema ikkagi vihm ja lörts, mitte enam lumi. Tsükloni täitudes õhumass jahtub, mistõttu nädala jooksul võib lumi tagasi tulla. Selline seeriatevaheline periood tähendab ilmselt lühiajalist talvisemat ilma praeguse sooja asemel.

Radaril on rünksajupilvede vöönd selgelt näha, http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1.

Soomest üle Euroopa Aafrikani ulatub pilvevöönd, mis on jugavool ühes polaarfrondiga, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252. 

Veel üks pilves ja udune päev Laagris/Männikul

15. veebruar
Jätkus pilves ilm. Õhtul ja öösel sadas mõnel pool vähest lund. Kuna viimased päevad on olnud jälle jahedamad, siis lume sulamine on aeglustunud ja mõnel pool lõppenud.
Üle Suurbritannia liikunud ülitsüklon (uudiskajastus) on jõudnud Norra lähedale. Sellega seotud sajuala jõuab Eestisse ilmselt eeloleval ööl. Kuna õhumass on soe, siis oodata on pigem vihma ja lörtsi kui lörtsi ja lund – osutus valeks, sest sadu jõudis saartele juba õhtul ja sadama hakkas lund. Samuti tugevneb tuul. Oodata on veel ilma mõningast soojenemist, mistõttu lume sulamine peaks jätkuma.
Jahedamaks läheb ilm praeguse tsükloni täitudes. Ilmselt väljendub jahenemine rohkem sademete faasis kui õhutemperatuuri märkimisväärses languses: kui sajab, siis lund, aga -5°C külmemat võib tulla vaid selge ja vaikse ööga.
Veebruari lõpp tõotab tulla väga soe, sest Euroopa mudeli järgi peaks Ida-Euroopa kohal arenema antitsüklon või selle hari, aga Lääne-Euroopas püsib tormine ja ülitsüklonitega ilm.
Tenerifet tabas rahetorm (selgitusi allpool), vt https://www.facebook.com/photo.php?v=739400189412112&set=vb.226196420732494&type=2&theater.

Satelliidipilt. Näha on ulatuslikku ühtlast pilvemassi, mis pakseneb kiudkihtpilvedest Baltikumi kohalt kuni ülipaksude kihtsajupilvedeni Rootsi ja Norra kohal (tsükloni keskme lähedal). Seal, kus soe sektor on üle jõudnud liikuda ja õhumass muutumas külmemaks, on arenenud hulgaliselt rünksajupilvi kohatise äikesega, http://sat24.com/en/scan.

Infrapunaselt pildilt paistab paremini välja pilvemassi külm osa. Kõige paksemad kohad on tavaliselt seal, kus pilvemass on täiesti valge (läbipaistmatu),  http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

Kanaari saartele tuleb äike, paduvihm vms äärmuslik nähtus tavaliselt siis, kui jugavoolu looge jõuab saarte lähedale või kohale, meenutagem kasvõi detsembris toimunut. Ka nüüd ulatus jugavoolu looge üle saarte, tuues sinna äikest, paduvihma ja rahet, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.

Jugavool on siit edela-kirdesuunalise pilvevööndina samuti hästi näha, http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3.

14. veebruar
Öö oli pilves, aga peamiselt sademeteta. Samasugune ilm püsib kogu ülejäänud päeva.
Paari päeva jooksul peaks praegu Iirimaa lähedal olev ülitsüklon jõudma Norra merele või Skandinaaviasse, tuues siiagi tuulisema ja ilmselt soojema ilma. Erilist ilmamuutust enne 20. veebruari oodata pole. Pärast seda läheb külmemaks, mis võib väljenduda nii vihma ja lörtsi asendumises lumega kui ka tugevamas külmas (GFS ja Euroopa mudel on selles osas kohad vahetanud).

Tekst ja siinse http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252 juurdejoonistus: Kairo Kiitsak. Hetkel saabub Atlandi ookeanilt meie suunas juba uus tsüklon, mis on hetkel Lääne-Euroopa läheduses! Prognoositavalt peaks tsüklon Eestisse jõudma 16. veebruaril. Tsükloni saabumisega kaasnevad lörtsi -ja lumesajud, mis liiguvad Lääne-Eestist ida suunas. Samuti tugevneb tuul ning saartel ja rannikualadel võivad tuulephangud ööl vastu 16. veebruaril ulatuda kuni 18 m/s. Ka sisemaal võivad tuulepuhangud ulatuda kuni 13 m/s. Tsükloni keskmes on kella 14:00 vaatlusandmete kohaselt õhurõhk 956 hPa, mis on üpris madal. Tuleb üks sajune ja tuuline nädalavahetus siin Eestimaal. Head õhtu jätku!

Veel üks pilves ja rahulik päev.

Laagris jätkub ikka veel piisavalt lund suusatamiseks.

13. veebruar
Öösel sadas peamiselt vihma ja lörtsi, mõnel pool tuli ka lund. Hommikuks sadu lakkas ja kohati arenes udu. Pilves, kuid sademeteta ilm püsib ilmselt kogu ülejäänud päeva. Öösel jõudis Läänemerelt saartele oklusioonifrondiga seotud kitsas sajuala, kuid mujal võib areneda udu (tühistatud kl 22).
Tuulisema ja soojema ilma toob nädalavahetuseks praegu Atlandi ookeanil arenev ülitsüklon (Ulla), mis liigub paari päeva jooksul üle Iirimaa ja Suurbritannia ilmselt Norra merele.
Külmenemise tõenäosus on 20. veebruari paiku üle 70%. Kui tugev see on ja kaua kestab, pole teada.

Vaade pärastlõunal Tallinna Teletornist: http://www.teletorn.ee/et/webcam.

12. veebruar
Öösel liikusid üle Eesti peamiselt lörtsi- ja lumesajud, kuid tundub, et lumikatet need ei kasvatanud, vaid sulamine on enamikes kohtades ikkagi ülekaalus. Päev jätkus sombuse ja udusena, ehkki mitte niivõrd, kui eelmine.
Euroopa ilma tulipunkt on praegu Iirimaal, kuhu järjekordne ülitsüklon tõi ebatavalise tormi. vt ka http://www.independent.ie/irish-news/batten-down-the-hatches-again-as-winds-to-hit-160kph-30000802.html. Tormist on veidi juttu ka ilmateates, http://www.emhi.ee/ilma_andmed/heli/ilm_2014-02-12_12_puhas.mp3. Video tormist
Aga 13. veebruari öösel mõjutab Eestit nii Atlandi ookeanil asuva ülitsüklonite tandemiga seotud lohk kui kirdesse liikuv troopilist õhumassi kandev lõunatsüklon, mistõttu tuleb sajune öö ja hommik. Kuna Eesti kohal on -5°C isoterm, siis võib oodata nii vihma, lörtsi kui lund.

Ülitsüklon keskpäeval Iirimaa kohal, http://www.sat24.com/en/gb.

Ülitsüklonite tandem ilmakaardil, allikas.

Kes veel tähele pole pannud, siis met.fu pakub värvilisi prognooskaarte, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Prognose_20140212.gif. 

Kaua aega ette pakutud külmenemine võib-olla leebe, nagu GFS mudelis või väga karm, nagu Euroopa mudelis. Need stsenaariumid on seotud vastavalt seeriatevahelise aja ja antitsüklonaalse blokeeringuga. 

11. veebruar
Öösel vihma- ja lörtsisadu lakkas ja mitmel pool arenes udu. Lääne-Eestis stabiliseerus õhutemperatuur 0...-1°C juures ja püsis selline keskpäevalgi. Käes on novembrilaadsed veebruariilmad (soojad, vaiksed, udused). Tartust Tallinnasse sõites oli näha, et öösel sadanud lörtsi ja märja lume kiht üha suurenes ja udu samal ajal tihenes (vt all pilte).
Lõuna poolt on Eesti kohale liikumas osatsüklon, mille tihedat ja külma pilvemassi on satelliidipildilt hästi näha. See peaks kaasa tooma lörtsi- ja lumesaju, kuid alles õhtuks ja eelolevaks ööks.

Järjekordne sajuala on saabumas, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

Emajõe ääres oli maa peaaegu lumeta.

Põltsamaa lähedal oli lund juba veidi rohkem.

Imavere kandis põllud valendasid.

Aga Kose lähedal oli maa juba täiesti valge (lumega kaetud).

Õhtul Laagris oli lund ühtlaselt 5 cm.

10. veebruar
Öösel arenes pea kõikjal udu, mis hakkas keskpäeval nõrgenema, sest oodata on ilmamuutust – läheb sajule. (peamiselt vihm). Ehkki seekord on tegu lõunatsükloni mõjutusega, pole tugevaid sademeid oodata, pigem nõrk/mõõdukas vihm või lörts.
Õhtu jooksul laskuski sulamispiir mitmel pool aluspinnani, nii et sadas lörtsi ja märga lund.

Udune päev: Laagris hommikul ja lõuna paiku Tartus 

Kõrgkiht- ja kihtsajupilved Baltikumi kohal, http://sat24.com/en/bc. 

Endiselt on suhteliselt suur tõenäosus, et 20. veebruari paiku läheb ilm külmemaks (vähemalt talviseks). Euroopa mudel näitab tugevamat külmenemist kui GFS, sest esimese järgi on tegu taas blokeeringuga, ent teise järgi seeriatevahelise perioodiga.

9. veebruar
Suur talvine sula kestab: õhutemperatuur tõusis päeva jooksul mõnel pool juba üle +5°C (Kundas 5,1°C, Tartu-Tõravere 5,1°C).
Kuna veel üks soe nädal ootab ees, siis jõuab lumi ilmselt täielikult sulada. Siiski on huvitaval kombel 20. veebruari paiku võimalus suuremaks külmaks (Merikese prognoosis väljapakutud ajal). See võib-olla nii lühike külmenemise episood järgmise sooja eel (seeriatevaheline periood) kui ka uue blokeeringu algus. Tõenäosus külmenemiseks on üle 60%.

Keskpäevane hele kõrgrünkpilvestik asendus äikeseeelsusega õhtupoolikul.

9.2.2014 kõrvalekalle pikaajalisest keskmisest, http://cci-reanalyzer.org/DailySummary/index_ds.php.

Eriti suurt külmenemist näitab Euroopa mudel, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.

8. veebruar
Ööseks jõudis vihm ja lörts koos sulaga lõpuks kõikjale. Õhutemperatuur tõusis päeva jooksul kohati üle +3°C (Valgas 3,3°C, Tartu-Tõravere 3,1°C).
Käes ongi üks suur talvine sula! Niipea see ei paista lõppevat, mis tähendab, et väga tõenäoliselt jõuab enne uut külmenemist (ka kõige soojematel aegadel on ikka mõni lühike jahedam periood) lumi täielikult ära sulada. Kas külmenemine tuleb 20. veebruari paiku, on ilmselgelt liiga vara öelda.

Pilves ja soe 8. veebruar Nõmmel

Meteoroloogiapäeva tähistatakse 21. märtsil ja see on suunatud eelkõige noortele ja ilmahuvilistele.
Merike Merilaini nädala ilma ülevaatest: Kõige huvitavam ilmasündmus sel talvel möödus märkamatult  üleeile. Nimelt saabus Eesti kohale Kesk-Euroopast ootamatult soe ja väga kuiv õhk, näiteks kolmapäeva öösel oli õhutemperatuur Tallinnas umbes 700 m kõrgusel maapinnast +8°C, maapinna lähedal toimus samal ajal märgatav õhutemperatuuri langus -6°C-ni. Ja selle tohutu inversiooni tingimustes polnud meil ei pilvi, ei udu ega ka nullilähedast õhutemperatuuri nagu talvel tavaliselt. Selle ootamatult sooja õhu saabumist sai ööpäeva jooksul jooksvailt aeroloogilistelt kaartidelt jälgida, hämmastav oligi see, et kaugemale põhja jõudes see õhuportsjon ei jahtunud. Soojenemise põhjuseks peab vist lugema fööni nähtust, sest Alpide jalamil on sel talvel tsüklonite sebimine niisama vilgas nagu Atlandil. http://www.weatheronline.co.uk/reports/wxfacts/The-Foehn-foehn-wind.htm.
Ilma samaaegne külmenemine meil tuleb lugeda kagutuule süüks, see tõi inversioonikihi alla külma õhu Valgevene kohalt. Huvitav nähtus see inversioon, sest alles mõni päev eelnevalt oli jäävihma põhjuseks samuti ulatuslik inversioonikiht natuke väiksema õhutemperatuuri vahega ja lausa klassikalise näitena, vt. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Ice_Storm_Chart.svg.

7. veebruar
Kell 20-21 jõudis saartele ja Lääne-Eestisse vihm, kusjuures kl 21.50 teatati tugevast vihmast Hiiumaal. Mandril on võimalik ka lörts ja isegi märg lumi, sest frondi eel võib sulamispiir madalduda aluspinnani. Laagris sadas kl 1-2 vahel lörtsi.

Südaööks sadas Lääne-Eestis peamiselt vihma, vaid Harkus registreeriti kl 23 paiku lund. Kohati oli sadu päris märkimisväärne, mida näeb siit kaardilt, http://laguja.meteo.net.ee/obs/.

Kell 18-19 oli õhutemperatuur suuremas osas Eestist pisut üle 0°C, ainult Kirde-Eestis püsis madalam. Mitmel pool oli uduvine ja udu. Saartele jõudsid kihtsajupilved kerge vihmaga.

Selline kahe pilvekihi vahel olemine avanes Teletornist kl 17.59, http://www.teletorn.ee/et/webcam.

Osatsükloniga seotud võimas pilvemass kl 17 infrapunaselt satelliidipildilt, http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,1251,1252.

Kollasega on tugev vihm või lörts, sademed liiguvad ida ja kirde suunas, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=1000ft.

Öösel läks ilm kõikjal pilve ja soojemaks, mitmel pool oli udu ja alates Lääne-Eestist tõusis õhutemperatuur üle 0°C, õhtul oli külmem veel ainult Kirde-Eestis. Pärastlõunal sadas Tartumaal ja Jõgevamaal lühiajaliselt jäävihma, kuid muus osas on sademeteta kuni õhtuni.
Õhtul või öösel jõuab saartele aktiivse osatsükloniga seotud laussajuala. Esialgu võib (mandril) tulla nii lörtsi kui märga lund, aga arvatavasti 8. veebruari hommikuks-päevaks on valdav ikkagi vihm ja lörts, sest õhumass on piisavalt soe.
Järgneva nädala jooksul liigub tsükloneid nii Lääne- kui Kesk-Euroopas, mistõttu lohkude ja osatsüklonite mõjul püsib ilm peamiselt sula, pilves ja sageli sajune. Arvatavasti tuleb nii vihma, lörtsi kui märga lund, sest 850 hPa pinnal peaks temperatuur püsima vahemikus 0...-5°C, millest siis sajufaasi suur varieeruvus.
Kuna Kesk- ja Põhja-Venemaal (Uuralite piirkonnas ja ida pool) püsib jätkuvalt väga külm õhumass ja sellega seotud antitsüklon, siis ei saa päriselt välistada, et 2-3 nädala pärast ei võiks minna väga külmaks. Siiski on sooja ja sajuse ilma jätkumine praeguse seisuga tunduvalt tõenäolisem.

Satelliidipilt 7.2. pärastlõuna kohta. Eesti poole liigub osatsükloniga seotud laialdane ja üsna intensiivne laussajuala,  http://sat24.com/en/scan. 

Teletorni kaamerast avanes 7.2. päeval selline vaade, http://www.teletorn.ee/et/webcam. 

Tartus sadas pärastlõunal lühiajaliselt jäävihma.

Tavaliselt on nii ühtlaselt hall taevas kinnise taevaga udu korral, kõrgema pilvekihi korral on see haruldasem. Ühtluse ja võrdluse aluseks olevate objektide puudumise tõttu on võimatu hinnata, kui kõrgel on pilve alus. Telemasti järgi saab öelda, et kõrgemal kui 200 m, mis tähendab, et võib asuda nii 250, 500 kui 700 m kõrgusel. Tartu-Tõravere jaamas mõõdeti kl 13 pilvede aluse kõrguseks 1040 m ja kl 14 ainult 255 m, vt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820.

6. veebruar
Päev oli päikeseline, palju oli ülemise kihi pilvi. Sisemaal oli kuiva ja sooja õhumassi tõttu väga suur ööpäevase õhutemperatuuri kõikumise ulatus: Lõuna-Eestis tõusis temperatuur hommikusest -10...-15°C-st kuni +3°C-ni pärastlõunal.
Õhtul arenes Lääne-Eestis saabuva sooja ja niiske õhumassi tõttu advektsiooniudu/kihtpilved, mistõttu õhutemperatuur tõusis ja öösel läks kohati juba sulale. Ida-Eestis, eriti Peipsi järve ümbruses, püsis esialgu veel selge ja külm ilm.

Õhutemperatuur ja kastepunkt südaöö paiku. Eriti kastepunkti järgi on näha, kust kulgeb sooja-niiske õhumassi piir, http://laguja.meteo.net.ee/obs/. 

Antitsüklonaalne blokeering on selleks korraks lõppenud. Jätkub soojale talvele iseloomulik sula, sageli sajune ja tuuline ilmastik.

Sooja ja sajuse ilma toob osatsüklon, mis 6. veebruaril liikus veel iseseisva tsüklonina Biskaia lahelt kirdesse. Vihm ja lörts on lumest tõenäolisemad sooja õhumassi pärast, sest veel Eesti kohale jõudes peaks 850 hPa pinnal jääma 0°C piiresse (lumest võiks tsüklonites-lohkudes rääkida -5°C puhul), mis on küll märksa madalam, kui oli 5.-6. veebruaril. 

Edasine ilm jätkub tsüklonite mõjul ikka soe ja niiske. Enne kuu keskpaika ei ole muutusi selles osas näha.

6. veebruari õhtuks jõudis Biskaia lahelt tsüklon Suurbritannia kohale, muutudes peatselt osatsükloniks, mis toob Eestisse vihma ja lörtsi, allikas. 

Satelliidipildil on näha Põhjamerel olev pilvemass, mis on seotud sooja õhumassi kandva osatsükloniga. See jõuab 7. veebruari õhtuks või järgneval ööl Eesti kohale ja toob kaasa saju. Lisaks sellele on näha Eesti kohal olevat oklusioonifrondiga seotud väiksemat pilvemassi, mis tähistas öösel kohale jõudnud soojemat ja niiskemat õhumassi, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

Veel 6. veebruaril võis Laagri ja Männiku bussipeatustes jäätuva ja jäävihma tagajärgi näha. See siin on 6. veebruari pärastlõunal Männikul pildistatud.

6. veebruari päikeseloojang ilm.ee katuselt (Tallinnas). Selliseid ilmselt niipea rohkem ei näe.